hipodroomile hobuse peale kihla vedama. 3. Sellise lepingu, et Timm müüb oma naeru L.Tarukile. 4. See nägi ette seda, et Timm müüb oma naeru Tarukile ja Timm võidab siis kõik kihlveod ja keegi ei tohtinud lepingust kellelegi rääkida. 5. Algul jah, sest kui isa ei ole siis ei ole naeru ka vaja. 6. Sellepärast, et ta läks oma naeru tagasi võitma. 7. Jah 8. Ta oli Timmi parim sõber. 9. Kuna parun suri ja ta pärandas oma varanduse Timmile. 10. Ta vedas kreschimiriga kihla .(Kreschimir teadis lepingust) 11. Ta sai siis olla sarmikam ja elegantsem ja naer annab talle veel meelekindlust. 12. Palmaro on margariin. 13. See rääkis printsessist kes ei saanud naerda ja luigest kes kleepus ja kui talle käed külge panna siis jäid need sinna kinni.
Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 177. · Seadus rahaministeeriumile 10.000.000 marga suuruse erakorralise lisakrediidi määramise kohta väljaandmiseks Eesti Punasele Ristile Vene näljahädalistele abiandmise korraldamiseks. RT 1921, 71, 104. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 178. · Määrus haridusministeeriumile 7.700.000 marga suuruse erakorralise krediidi avamise kohta liikumata varanduse riigile omandamiseks. RT 1921, 71, 104. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. novembril 1921. RT 1921, 115, 247. 19. augustil 1921 · Seadus patendi, kaubamärkide ja mudelite maksumäärade muutmise kohta. RT 1921, 72, 106. Kinnitatud Riigikogu poolt 20. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 188. · Seadus toitlusministeeriumi õiguste üleandmise kohta kaubandus- tööstusministeeriumile. RT 1921, 72, 107. Kinnitatud Riigikogu poolt 18. oktoobril 1921. RT 1921, 96, 185.
1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse 1693 Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. 1694 Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694 Hakkab kehtima uus haldusjaotus, mis vastas peaaegu riigipiirile. 1695 Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp
Rühmatöö E. Vilde ,'Mäeküla piimamees'' VI moodul: 1. Leidke teose teema (millest Vilde kirjutab) ja sõnastage see mõne lausega. E. Vilde kirjutas raamatu talupojast, kes materiaalse heaolu nimel on suuteline ohverdama oma abikaasa keha, au ja väärikuse, ning mõisnikust, kes muidu naist ei saa/leia, kui raha/varanduse eest. 2. Püüdke sõnastada teose idee mida kirjanik soovib oma lugejatele öelda. Kõik on müügiks. Inimene (mees) märkab alles siis mis tal oli, kui see enam ainuüksi talle ei kuulu. 3. Sõnastage teose probleemistik millised on erinevate tegelaste probleemid ja kuidas kirjanik need lahendab? Millised probleemid tulenevad ajast ja sotsiaalsetest oludest? Tõnu probleemid : · Tõnu tahab iga hinna eest rikastuda mõisnik pakub selleks vahetuskaupa (naine piimatalu vastu) · Tõnu probleem on Mari plaaniga nõusse saada mari ei suutnud pidevale ...
Piibli Moosese 1.raamatu lugemisel tähelepanu: · Aabram-Terahi poeg, (Lott oli tema vennapoeg), jumal teeb ta paljude rahvaste isaks(lk 14), käis egiptuses oma naisega kelle vaarao oma naisejs võttis, päästis Loti , samuti ka kogu varanduse tõi tagasi,(hiljem muudab lepingut jumalaga ja saab nimeks Aabraham) sai saja aastaselt Saaraga (oma naisega) lapse, poja kelle nimeks tuli panna Iisak, elas 175 aastat · Aadam-elas 930aastat · Eeva-Aadami naine · Iisak-Aabrahami poeg, 60aastaselt sai kaksikud:Eesav ja Jaakob, elas 180 aastat · Noa-Lemeki poeg (adami järeltulija) , tal oli 3 poega, Noa laev, 40päeva+ööd sadu · Kain-oli eeva poeg, põllumees
12 koljatit, kääbused ning nende varandus (varandus peidetud koopasse). Sõit Wormsisse, printsess Kriemhildile kosilaseks. Terve aasta Wormsis ja pruuti ikka pole (võimekus, osavus, võretatud aken). Sõjaolukord, riigi päästmine. Lõpuks ometi Kriemhild. Kuningas Gunther ja sõjakas Brünhild. Siegfried aitab kavaldada ja saab vastutasuks Kriemhildi omale naiseks. Sõit tagasi Kriemhildi juurde. Vahepeatus varanduse salakoopas (rüselus valvuritega). Pulmad 2 nädalat. Siegfried koos naisega kodumaale. 10 aastat valistemist, poja sünd. Kutse Wormsisse. Kriemhildi ja Brünhildi tõrelus ja tüli (naiseks saamise plaan). Brünhild vihkas kõiki. Brünhildi ja hanese teeseldud sõjaolukord, Siegfriedi abivalmidus. Hageni valetamine Kriemhildile ja suure saladuse väljarääkimine (õmblus) Sõjaplaan jäeti pooleli, mindi hoopis jahile.
Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos oma isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15. sajandi rüütlist. Enne kulus mitu sajandit, kuni kiriku, kangelaslugude ja kaunite daamide mõjutusel kujunesid välja tõeliselt õilsate kommetega rüütlid. Rüütlid erinesid varanduse ja võitlusoskuste poolest ning see andis neile ühtekuuluvustunde, mis viiski hiljem rüütliordude tekkele. 11.-12. sajandi rüütlilinnus. Esimesed linnused olid puitehitisest tehtud mis koosnesi kõrgendikule ehitayud tornist ja alumisest hoovist, kus asusid majandushooned ja elasid teenijad.
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev"
Ladina juriidiline terminoloogia 06.11. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekst 17, lk 27 1. asja üleandmisel sõlmitakse kohustus, kas sõnadega, kirjutatuga/kirjaliku dokumendiga või kokkuleppega. 2. 12 tahvli seaduste kohaselt on keelatud enda/oma varanduse/vara priiskav haldamine/kasutamine. 3. mis puutub tsiviilõigusesse, siis see ei pea orje mitte millekski. Loomuõiguse puhul on aga kõik inimesed/mehed võrdsed. 4.üksikasja omandiõigus omandatakse abieluga, traditsiooniga, aegumisega, õiguse loovutamisega, kohtu määrusega, seadusega. 5. Üks kahest, kolmandat võimalust pole. (On määratud, et kolmandat pole?) 6. sõpra tuntakse ära armastusega, käitumisega, sõnaga ja teoga. 7. ajad muutuvad ja meie muutume neis. 8.kuriteos vaadatakse tahtlust. 9.mitte kedagi ei karistata teise kuriteo eest (Abl). 10. pärast kuuekümne viiendat aastat ei olnud senaator sunnitud ega keelatud kohtusse ...
Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraali vahekord: • Mil määral peaks kumbki mõjutama juudi toimimist, kuidas saavad juudid säilitada oma eripära, elades koos "paganatega" ja aktsepteerides nende seadusi. Vaesusel pole erilist vaimset tähendust • Varanduse kogumist ei taunita. • Antisemiidid kujutavad juute omakasupüüdlike ja rahaahnetena. • Judaismi eetika ajaloos rõhutatakse isetut ja universaalset moraalsust just perioodidel, kui juutidel on vähe maiseid huvisid, mida kaitsta. • Seevastu, kui juudid on ühiskonnas heal positsioonil ja omavad võimu, kaldutakse õigustama omakasupüüdlikumat käitumist. Hoiakut maise vara suhtes iseloomustavad Talmudis neli vaatenurka • "See, kes ütleb: "minu on minu ja sinu on sinu,"
põhinevas maailmas. Tolkien kirjutas sellele maailmale oma „legendaariumi,“ millest hiljem kasvas välja mütopoeetiline romaan „Silmarillion“. • Samal ajal rääkis Tolkien oma neljale lapsele muinasjutte, mille tegevus oli samuti sellesse maailma paigutatud. Kõige pikem neist lugudest, alustatud umbes 1930. aastal, sai hiljem lasteraamatuks pealkirjaga „Kääbik“ („The Hobbit“), mis räägib peategelase retkest lohe valvatava varanduse järele. • „Kääbikul“ oli nii suur menu, et kirjastaja küsis Tolkienilt järge. Selleks järjeks sai „Sõrmuste isand“ („The Lord of the Rings“). Osa „Sõrmuste isanda“ tegelastest ja motiividest on ühised „Kääbikuga,“ samuti põhineb see suurel määral „Silmarillioni“ mütoloogial. Raamat jutustab imesõrmusest, mis peategelastel tuleb hävitada enne, kui see satub kurja võluri Sauroni kätte. Pärand Elu ja töö, lühike video
6. Tartuffe hakkab end Orgoni ees laitma, kuid Orgon arvab, et too pole midagi valesti teinud ning on hoopis Damise peale tulivihane ja kihutab ta majast välja. Ta ütleb, et abielu toimub veel samal päeval karistuseks. 7. Tartuffe hakkab pärast Damise väljaviskamist uuesti end kaitsma ja peab ennast ohvriks. Orgon lohutab teda ja ei taha, et ta lahkuks. Orgon otsustab, et nad kirjutavad kogu varanduse Tartuffe nimele. Neljas vaatus 1. Cleante ütleb Tartuffele, mis ta temast arvab. Tartuffe ütleb, et õige kristlasena ei saa ta Orgoni poega uuesti tagasi tuua, Cleante arvates aga just peabki. Tartuffe on omakasu peal väljas, kuid teeskleb, et see kõik on jumala soov. 2. Dorine ütleb Cleantele, et nad peavad abielu ära hoidma. 3. Mariane palub põlvili isa käest, et ta ei peaks abielluma. Isa on aga vastu. Elmire lubab mehele näidata, milline petis too on
nädalat, jõudsid siis Hördalandi Herni saarte juurde ning purjetasid sealt ning hiljem jagasid nad ta vara ka ära. Hallgerdr rikastus. itta lahe suunas. 13. Oleifr Varre kolm poega Thorarinn, Ragi ja Glumr. Glumr otsustas 3. Norra valitsejate kirjeldus. Gunnhildri ja Hrutri armusuhe. kauplemisest loobuda ja Hallgerdrile naisele minna. Kosjad. 4. Soti, varanduse hoidja sõitis ära. Hrutrile antakse 4 sõjalaeva. Purjetas 14. Pulmad. Hallgerdr ei taha majapidamist üle võtta. Suvel sünnitas ta tütre, lõunasse. Thorgerdr. Svanr jäi kadunuks. 5. Lindprii Atli, kange sõdalane varitses Rihvaväinal. Hrutri ja Atli võitlus, 15. Thjostolfr oli Höskuldri sulasele kere peale andnud ja Höskuldr kihutas ta Ulfr Kasimatu tapetakse. Soti pääses minema Inglismaale
füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfusesse ning 1878 suri ta ema tuberkuloosi. Maria ja ülejäänud pere said peale ema ning õe kaotust väga lähedasteks. Tema isa ei suutnud iial andestada kogu oma varanduse kaotust, kuid lapsed austasid teda alati. Maria oli klassi parim õpilane. Isiklikud probleemid ning kaotused ei mõjunud ta õpitulemustele. Aastal 1883, kui Maria oli 15, lõpetas Maria Krakowskie Przedmiescie gümnaasiumi kuldmedaliga. Isa oli tema üle tõeliselt uhke, kuid saadab Marie aastaks maale, kuna talle tundus, et Maria on end liiga üle pingutanud, tänapäeval oleks seda nimetatud depressiooniks. Aasta seal pidanuks Mariale hästi mõjuma. Samal aastal kaotaski perekond
Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu. Elmire võttis kasutusse oma naiseliku kavaluse ja tarkuse
Eluolu ja kultuur 1980-ndatel referaat 2012 Muutused meelouludes Pärast 70ndate aastate noorterahutuste vaibumist järgen 80ndail uus teotahe ja uus lootus. Kuigi polnud enam vägivaldseid noorterahutusi, olid alles protestimeelsus punkarite näol. Punkarite protest oli üldjuhul rahumeelne ja pilkav. Uus teotahe oli suuresti seotud yuppie'de ehk pintsaklipslaste tekkega. Yuppie'd olid seitsmekümnendate lõpus ja kaheksakümnendate alguses USA-s elavad endised hipid, kes tõmbasid endale ülikonna selga ja läksid börsile, kuid säilitasid keskmisest laiema silmaringi ja vabama mõtlemise. Tänu neile oli avanemas uus maailm, arvutite ja mobiilside maailm, mis esialgu oli nii keeruline, et andis noortele kui õppimisvõimelisematele loomuliku eelise. Sel perioodil süvenes jätkuvalt individualism. Majandusteadlase Milton Friedmani ideed saavutasid vahepeal populaarsuse, kuna need rõhutasid iga indiviidi õigusi ja see so...
Tegelased Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel. Ecgeow Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani. Hrothgar Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt. Grendel Kuri koletis, keda kartsid kõik peale Beowulfi. Ta rüüstas ja sõi inimesi. Beowulf tappis ta, kui ta tuli om...
Toomas Nipernaadi Toomas on näiliselt harilik rändur ja suvenautija. Reisides mööda päikselist kui ka vihmast Eestimaad, tutvub ta erinevate inimestega. Neile mulje avaldamiseks valetab ta kas mõnikord enda ameti, päritolu, varanduse või kavatsuste kohta. Peaaegu kõikjal, kus ta peatub on ka naine, kellele ta oma armastust vannub ja kõik ilusa kokku valetab. Nii jääbki tunne, nagu tahab ta lihtsalt iga tüdrukuga mängida ja näha, kui kaugele ta suudab suhte viia, sest varem või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja
juurde elama asuma. Tuf võttis Tifi hea meelega oma juurde elama. Tif saigi oma jamadest lahti. Aga läks jälle paar aastat mõõda ja tuli ,,MaSu". Tufi naine jättis tema maha , ta lasti tõõlt lahti ja laen jäi kõik tema õlgadele kuna ta oli juua täis peaga kirjutanud ühele dokumendile alla. Nii ei suutnugi Tif ja Tuf enam omadega hakkama ja nad tõsteti korterist välja. Nii nad läksitki Tafi juurde varjualust paluma, aga Taf kelle naine oli just surnud ja ta oli hiiglasliku varanduse pärinud võttis oma vennad lahkelt vastu. Nii siis elasitki vennad Põrsad jälle koos ja võtsid omale uued ja noored naised. Kuna Tafil on nii palju raha ja tema firmat ,,MaSu" ei mõjuta siis ei läinud neis keegi tõõle ja naudivad elu oma luksuslikus majas ja panevad pidu. Kuni ei ole ,,TäPe" nendeni jõudnud, peaks neil pidu edasi käima.
Gailit kasutas Ekke tegelast, et näidata elukutsete vahetamisel ka vajalikkust. Ekke rändab mööda maailma, mitte ainult Eesti pinnal nagu Toomas seda tegi. Lisaks ei saa ta isegi mitte talveks koju minna enne kui on end leidnud. Ekke luiskab palju, kuid seda tingituna muude valikute puudumisest. Ekke lahkub oma kodukülast, Ingelandist, vaese ja laisa noormehena, kes on sisemiselt tühi. Kuid kui ta naaseb kodukülla, on ta roninud kõrgele pulgale ja teeninud varanduse. Lisaks on temast saanud korralik inimene, kes on valmis ka vastutama oma tegude eest. Iga roll, mida ta on oma rännakutel kehastanud, õpetab talle midagi uut. Kõik need väikesed õppetunnid panevad paika tema isiksuse piirjooni ja ka tema võimeid. Ekke Moor on huvitav peategelane, kelle eluseiklused tõid talle teadmised ja iseenda tundmise. Tema fanaatilisest iseloomust sai teose jooksul talle kasu toov tegur, mida ta oskas ka ära kasutada.
maksta. See põhjustas kogu rahanduse ja panganduse laostumise. Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid ühiskonnas suured. Enneolematult suur oli tööpuudus, mis omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse kasvu. Tegemist oli nii öelda suletud ringiga.Riigid tulid erinevalt välja majanduskriisist, kes uue valitseja kaudu, kes hakkas reforme läbi viima. Kes totalitaarsete reziimide abil. Lõpetuseks võiks öelda, et esimene maailmasõda kutsuski esile majanduskriisi, mis omakorda põhjustas ühiskonnas suure tööpuuduse ning selle, et paljud pere jäid oma kodudest ilma ja
Saksa lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja Roland). ,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild.
soov saada haljale oksale vaid Carmeniga igavesti elada. „Bel-Amis“ kasutas George naisi vaid enda kasuks ära ega arvestanud teiste inimeste tunnetega. Mulle meeldis kuidas „Bel-Ami“ oli üles ehitatud. Peatükid polnud liiga pikad, lisaks tegi see lugemise nauditavaks, romaan oli jagatud kaheks osaks. Lugemis aeg mõtlesin tihiti, kuidas suutis George panna naised endasse armuma. See tegi isegi natuke kadedaks, kui kiiresti suutis ta enda nime maksma panna ning tohutu varanduse kokku kraapida. Mind häris vaid pikad kirjeldused, mis tegid lugemise ebameeldivaks. Mõnes kohas jätsin kirjelduse vahele ning asusin dialoogi juurde. See on kindlasti üks kohustuslik raamat, mida ma nautisin. Soovitan kindlasti teistele.
Laokoon Laokoon oli preester Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog. Pärit vaesest perest, juba lapsena huvitus Kreeka mütoloogiast. Unistuseks oli välja kaevata Trooja linn. Tegutses kaupmehena ja kogus varanduse, mille abil pühendus arheoloogiale. Asus "Iliase" abil Troojat väja kaevama ja leidiski 1873 muistse linna varemed, mida pidas Troojaks. Aitäh vaatamast! http://www.youtube.com/watch?v=enJYNuWBJ9g
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2
Kuidas, milleks ja kelle jaoks jäädvustatakse ühe inimese elulugu ehk biograafia? ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" Lugedes teksti ,,Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel" leidsin väga palju huvitavaid mooduseid, kuidas seda katkendit mõista. Kuna ma polnud varem seda teost läbi lugenud, pidin keskenduma selle kuue lehe lahkamisele, et vastata arutlemiseks antud teemale. Leidsin, et tekst oli väga sisutihe ning seda pidi mitu korda läbi töötlema, et leida ülesse kõik võimalikud vaatevinklid. Teose üldeesmärgiks oli kanda edasi Guillaume-de nime au ja hiilgust, kuna oli hirm, et see vajub unustuste hõlma. Selline eesmärk oli tavaks paljudele suurkujudele, kes tahtis, et nendest jööks maha mingisugune kirje nende võidukatest ja aupaklikkest tegudest. Lugejatele kandubki edasi antud isiku või isikute seiklused, lahingud kui ka üldine elu, mis kohati tunduvad kanelaslikkusest ülepaisatud luguden...
Tohutute suurriikide Venemaa ning Hiina vahel on maailmal kahe silma vahele jäänud Mongoolia. See on eurooplase jaoks tohutu pindalaga, kuid väikese rahvaarvuga riik, mille elanikke peetakse endiselt metsikuiks nagu Tsingis-khaani ajal Pindala: 1 565 000 km2 Rahvaarv: 2 569 000 Pealinn: Ulaanbaatar Keel: mongoli (riigikeel) Rahaühik: tugrik President: Natsagiyin Bagabandi Iseseisvus: 11. juuli 1921 Riigihümn: Bügd Nairamdakh Mongol Haldusjaotus: Mongoolia on jaotatud aimakkideks (kokku 18) · Arhangaj - (Tsetserleg - ) · Bajanhongor - · Bajan-Ölgij - - (Ölgij - ) · Bulgan - · Darhan - - () · Gobi Altai (Gov-Altaj) - - (Altaj - ) · Gov-Sümber - - (Tsojr - ) · Ida-Gobi (Dornogov) - (Sajnsand - ) · Idaaimakk (Dornod) - (Tsojbalsan - ) · Kesk-Gobi (Dundgov) - (Mandalgov - ) · Dzavhan - (Uliastaj - ) · Orhon - (Erdenet - ) · Sühbaatar - (Baruun-Urt - -) · Selenge - (Sü...
Luuletaja kasutab seal ka allegooriat naha viib turgu, mille all mõtleb seda , et kasutab looma kasu saamiseks, sarvede abikaasale viimise all võib mõista erinevaid asju, seda võib mõista kui abikaasa petmist või sellena et mehel võib olla teiseks armastuseks jahil käik. Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev. Tulemasin Saksamaale kaasa võtsin varanduse kasina Kieli autoturult ostsin uhke tulemasina Töötab gaasiga mu mersu kere särab nagu kuld kui ma liigutusel järsul tõmban suitsu tarvis tuld Kõiki reegleid küll ei täida üks neist siiski meelde jäi
kui surma ei soovi saada. · Kui ta minema läks siis siis mööda tänavat nägi ta tulevat tema poole kahte mees, kuid ta arvas et nad on pahad ja läks vanasse majja kuid need kutid läksid ka sinna ja said jubeda haisu järgi aru et seal on keegi. Kui nad Andreussiose avastasid rääkis ta oma loo ja nad pakkusid talle oma raha tagasi teenimist. Nimelt tahtsid nad Napoli ülempiiskopi Filippo Minutolo sarkofaagist kõik tema ehted ja varanduse pihta panna. Kuid enne pidi Andreuccios end kaevus ära pesema. Kuna ämbrit polnud siis lasid nad ta köiega sinna alla ja et kui valmis siis sikutab ja nad tõmbavad ta ülesse tagasi. Kuid Sinna tulid kaks korravalvurit ja kas meest jooskid minema. Kuid korravalvurid ei saanud algul aru et see seal kaevus on ning tõmbasid ülesse seda ning kui nägid siis jooksid minema. · Andreuccios sai välja ning lõpuks kohtas neid kahte kellega midi vargusele minema
näidata. Millega hommikul algad, sellega ka õhtul lõpetad. Ikka kordub seesama, nagu oleksid puuri pistetud orav, kes tallab seal oma ratast." Nii kirjeldab Tammsaare ,,Tões ja õiguses" taluperenaise kohustusi, kuid naiste elu ja väljakutsed pole alati ühesugused olnud. Tänapäeva inimese hirmud Ei ole olemas inimest, kes ei tunneks millegi ees hirmu. Heal töökohal olev inimene kardab sellest ilma jääda, rikkur väriseb igal hetkel oma varanduse pärast, enamik inimesi tunneb hirmu surma, õigemini teadmatuse ees, mis neid ootab. Miks on inimeste elud kaetud hirmulooriga? Kuidas on võimalik oma hirmudest vabaneda? Õppides loon ennast Igivana tõde ütleb:"Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea." Õpingud kujundavad meie elu ja ka iseloomu. Teadmiste omandamine algab aga juba inimese sünnist. Kuidas siis kulgeb see õppimise ehk enda isiksuse loomise protsess?
Kuidas ma näen iga päev väljas olles sotsiaalset kihistust? Sotsiaalne kihistus on mõiste, kus jagatakse inimesed nende ressursside järgi kolme klassi: kõrg-, kesk- ja alamklass. Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass. Kuigi kui võtta arvesse eliidi teooriat, siis võib öelda, et keskklass koos alamklassiga on üks suur hall mass ning eliit ehk kõrgklass on ajas püsiv ja ainsana väärt valitsema.
Ta oli teinud valesti, andes neile raha ja neid nii ära hellitades, selle asemel et isiklikult nende juures olla ning neid aidata. Tema arvates suutis raha lahendada kõik probleemid, sest tolleaegne ühiskond oli sellise arvamuse enda rahakesksete põhimõtetega talle sisestanud. Isa Goriot lasi rahal oma lapsi kasvatada. Tütred mõistsid, et isa on ainult raha pärast, ja nad kaotasid austuse ja armastuse tema vastu. Isa Goriot kaotas kogu oma väärikuse ja varanduse nende pärast. Ta poleks pidanud oma tütreid ära hellitama, hoolitsedes nende eest igal võimalikul viisil. Raha pole lahenduseks perekondlikes suhetes vaid vanem ise. Isa Goriot oleks pidanud laskma neid lahti iseseisvat elu elama. Lapsevanem peab ise kohal olema probleemide puhul. Rastignac oli maapiirkonna madalamast aadliperekonnast pärit nooruk, kellel olid suured tulevikulootused. Ta uskus inimeste voorusesse ja lootis
,,Vabadus on tunnetatud paratamatus" Spinoza Paljud inimesed arvavad, et nad on vabad ja ei sõltu mitte kellestki ega millestki. Tihtipeale nad elavad metsas või maal, kuid on ka neid kes elavad linnas ja mõtlevad nii. Kuid vabadus ei tähenda vaid seda, et näiteks kui ei viitsi kooli minna, siis ei lähe ja, et oled pärinud suure varanduse, siis ei pea tööle minema. Mida vabadus tähendab? Kas siin maailmas üldse eksisteerib vabadust? Mina arvan, et ükski inimene ei ole vaba looduslikus mõttes. See tähendab, et keegi ei saa vastu temparatuurile kui on külm peab kütma maja rohkem ja panema rohkem riideid, kui palav peab neid vähemaks võtma, ega gravitatsioonile ei saa lennata ilma abivahendita. Kuid kui need välja jätta on vabaks olemine ühiskondlikus mõttes vägagi võimalik. Seda siis
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või ...
Selgunud, et Krimhild on tapatalgudes süüdi, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. ,,Beowulf" Inglismaa, 7.-8.sajand Beowulf on noor sangar, kes astus võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ning suudab ta ka ära tappa. Beowulf tappis ka Grendeli ema, kes tuli oma poja eest kätte maksma. Beowulf sai kuningaks. 50. aasta pärast asub rüüstaja rünnakule Beowulfi maa ja rahva vastu lohe ning kuningas võitleb ka temaga, kuni lohe hukkub ja vabaneb. Beowulf sai kätte lohe varanduse kuid suri haavadesse. ,,Rolandi laul" Prantsusmaa, 11.sajand Lugu räägib Rolandi, kes oli rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, kangelassurmast mauride ja frankide vahelises lahingus. Sõda kestab eeposes seitse aastat. Eepos kirjeldab sõda mõlema osapoole vaatenurgast. Lahingud on kangelaslauludele omaselt paisutatud. Frankid kaotasid kuna Ganeon reetis neid. Kuid vaatamata sellele, on teda kujutatud vapra sõjamehena. ,,Laul minu Cidist" Hispaania, 12.sajand
tagasi maksta. See põhjustas kogu rahanduse ja panganduse laostumise. Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust. Ülemaailmse majanduskriisi tagajärjed olid ühiskonnas suured. Enneolematult suur oli tööpuudus, mis omakorda põhjustas nälja ja rahulolematuse. Majanduse kokkuvarisemise tagajärjel kaotasid inimesed seetõttu oma kodud ja kogu varanduse. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see omakorda põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse kasvu. Tegemist oli nii öelda suletud ringiga. Riigid tulid erinevalt välja majanduskriisist, kes uue valitseja kaudu, kes hakkas reforme läbi viima. Kes totalitaarsete reziimide abil. Lõpetuseks võiks öelda, et esimene maailmasõda kutsuski esile majanduskriisi, mis omakorda põhjustas ühiskonnas suure tööpuuduse ning selle, et paljud pere jäid oma
) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu.
Sel hetkel, Mrs McGillicuddy siseneb ruumi, näeb doktori käsi Miss Marplei kaelal ning karjub "aga see on tema - tema on see mees rongil!" Miss Marple järeldas õigesti, et tema sõber tunneks ära õige mõrvari kui ta näeks teda samasuguses poosis. See sai teatavaks, et mõrvatud naine oli olnud abielud Dr Quimperiga mitu aastat varem. Olles siiras katoliiklane, ta keeldus temast lahutada, nii et ta otsustas naise mõrvata ning olla vaba abielluda Emmaga, samas ka pärima Josiah varanduse, kohe kui ta kõrvaldab teised pärijad. ,,Paddington 16.50" oli põnev lugeda. Mulle meeldisid tegelased ja tegevuspaik. Proovisin muidugi ise ka tekstist välja otsida vihjeid mõrvari kohta. Lugu oli kaasahaarav ning pettuma ei pidanud. Lõpus olin natuke üllatunud, et Dr. Quimper oli mõrvar, sest mina seda ei oleks osanud pakkuda. Soovitan ka kindlasti oma sõpradele too raamatut.
Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust, maavaldusest, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult. Cid oli, vaatamata oma väiksele salgale, edukas. Temaga liituti, kui nähti, et temas on jõudu ja võimu. Cid oli helde maksmisega ja arvestav kuningaga, kuigi kuningas ei soosinud teda enam. Alati
.." Siinkohal edev lind noogutas agaralt. "...aga," sosistas Mõttetus vaikselt, "mitte minu jaoks!" Ning nende sõnadega lahkus ta metsa poole, kus pidas lõunauinakuid. Kurehärrat jäi viimane märkus aga häirima otsis ju temagi varandust! Seepärast otsustas ta Mõttetuse üles leida. Peale lühikest lendu maa kohal, märkas soolinnuke ühe vana kännu otsas Mõttetust istumas. Ta maandus selli kõrvale. "Saan ma sind ehk aidata," küsis ta seejärel, lootes, et ehk teeb Mõttetus varanduse pooleks. Kaaslane mõtles veidi ja ütles siis: "Ma arvan, et ei. Kaevata oskab ju igaüks" Kurg ei andnud aga asu. Lõpuks Mõttetus nõustus, salakaval naeratus näol. "Mine too sina labida!" hüüdis Mõttetus ja läks koobaste juurde. Kure-härra aga jooksis tuhatjalu ehitusplatsile labida järele. Ta kiirus oli niivõrd suur, et küünised jätsid maasse piklikud sügavad augud, mis veel tänapäevalgi näha on. Me kutsume neid `orgudeks`
7. Õdede vahel oli rivaali tunne, kuna üks õde sai kõrgemast seisusest mehele ja teine madalamast seisusest mehele. Sellest tulenes ka nende rahaline majanduslik seis. (see ei pruugi täiesti õige olla) 8. Bianchon oli medtudeng ja Rastignaci sõber. 9. 10. Rastignac oli pariisi tulnud, et juurat õppida 11. .Vautrin soovitas Rastignacil abielluda Victorien'iga, sest ta venna surma korral oleks ta kogu oma isa varanduse pärinud ja ühtlasi oleks saanud sellest oma osa ka Rastignac. Vautrinil olid omad kasud mängus. Ta lootis, et Rastignac annab talle piisavalt raha, et ta saaks uut elu alustada. 12. 13. Kümne Tuhande Ühing kujutas endas pättide ja petturite bandet, kes alla 10 000 frangi ei võtnud ühtegi tööotsa vastu. 14. (täpselt ei ole kindel) Vaquer kaotas enamus oma pansionäridest, kuna seal asusid ka Poiret' ja see m tähega
Kõigis nendes tegudes jäid kõrvale aga inimtunded, kuna eesmärk raha, pimestas kõik. Nüüdseks, mil on möödunud sada seitsekümmend neli aastat teose ,,Isa Goriot" kirjutamisest, on meie ühiskonnas eksisteerivad üldtõed edukaks olemiseks tolle ajaga väga sarnaseks jäänud. Üritatakse võimalikult kõrgele tõusta, kuid mõnda aega seal olles mõistavad nad, kui üksikud tegelikult ollakse. Inimeste tundeelu on õnnetu ning oma kokku kogutud varanduse eest üritatalse seda hiljem parandada teisi inimesi ära ostes. Pealmiseks põhjuseks miks inimesed vahetavad tunded raha vastu on soov ja rahulolematus tõusta ühiskonnas kõrgemale ning saavutada materiaalset edu. Suurt mõju avaldab ka ümbritsev elukeskkond. Inimesed, kes on seadnud tähtsaimaks enda elus raha, on üldiselt kalgid ning üksildlased. Viimaks, kui nad on saavutanud oma tahtmise või siis vastupidiselt põrunud,
Ahatha Mary Clarissa Christie ,,Saladuslik juhtum Stylesis" Novell leiab aset Inglismaal Esimese Maailmasõja ajal Stylesis Essexi maakonna mõisas. Mõisa omanik on jõukas lesk Emily Inglethorp, kes abiellus äsja endast tükkmaad noorema mehega, Alfred Inglethorpiga. Emily kaks kasupoega, John ja Lawrence Cavendish, elavad Stlyesis, nagu ka mitmed teised inimesed. Ühel hilisööl ärkavad Stylesi elanikud, et leida surev Emily Inglethorp. Tema surma põhjuseks juhtub olema strihniinne mürgitamine.Kapten Hastings, maja külaline, võtab endale appi oma sõbra Hercule Poirot, kes peatub lähedal asuvas külas, Styles St. Marys.Poirot viib kokku kõik sündmused, mis ümbritsevad mõrva. Päeval, mil Emily tapeti, vaidles too ülemeelikult kellegagi, kõige tõenäolisemalt oma mehe Alfrediga või kasupoja Johniga.Tagantjärele paistis ta üsna murelik ja ilmselt koostas uut testamenti, mida keegi kunagi ei oleks leidnud. Ta sõi natuke...
Milline on edu valem? Tänapäeva maailmas elab palju väga edukaid inimesi, kes on oma tööga kogunud endale suure varanduse ja saavad nüüd muretult vanaduspõlve veeta. Suuremal osal neist inimestest ei ole rikkus tulnud lihtsalt. Oma elu alguspäevi on nad veetnud rasket tööd tehes, et teenida oma perele või endale ära elamiseks vajalik raha. Kahjuks ei ole kõik nad olnud edukad ja on mingi hetk langenud tagasi alguspunkti kust nad alustasid. Milline on siiski edu valem ja mis teeb eduka inimese edukaks ning miks kõigil ei ole võimalust edukaks saada?
Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on kristallikaupmees, kes on oodanud aega, mil saab palverännakule minna, kuid pole suutnud leida endas jõudu unistuse teostamiseks. Karjusepoiss aga teab, et oma unistusi otsides pole ükski süda kunagi kannatanud. Poiss leiab varanduse oma tahet järgides, kristallikaupmees elab siiani unistades. . Igaüks on oma õnne sepp, kuid õnn ei ole laiskadele. Tihtipeale unustame, et inimest tuleb hinnata tema tegude pärast mitte päritolu ega rahakoti paksuse eest. Sellegipoolest ruttame tema märgistamisega esmamulje järgi. Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" tegelane Quasimodo kannatab rahva õela käitumise all. Teda kiusatakse nii vaimselt kui füüsiliselt. Inimesed ei tea,
Jago tõi raamatus välja Othello halvad küljed ja ta oli väga vajalik teoses. Desdemona on Othello naine. Ta on ustav oma mehele ja räägib tõtt. Ta jääb oma valikutele kindlaks ja abiellub Othelloga vastu isa tahtmist. Naine jääb kindlalt oma mehe juurde oma elupäevade lõpuni. Desdemonal on salajane austaja Rodrigo. Ta üritab naise südant võita ja kasutab selleks Jago abi. Ta usub kõike, mis Jago talle räägib ja annab oma varanduse ära. Rodrigo tegevus oli tähtis teema arendusel ja konfliktide loomisel. Teose looks võibki pidada seda, et armukade mees ei usu oma naist, vaid usub oma sõpra, kes on kahepalgeline ja ei ole tegelikult sõber. Sündmused arenevad kronoloogilises järjekorras ja lõpuks kuhjub kõik ja teose lõpu poole on palju tapmisi. Teos koosneb põhiliselt Dialoogidest ja monoloogidest, jutustusi ja selgitusi pole. Teose aja võibki määrata tolle kirjandus stiili järgi
inimeste eneseteadvus. Ei tahetud leppida võõrvõimuga. 2)Uued ühiskonna kihid (manufaktuuri ja sadamatöölised, kalurid ja põllutöölised ning kogu lihtrahvas) allus kergesti mitmesugustele ühiskondlike liikumiste mõjule. PROTESTANTLIK ÕPETUS SOBIS MADALMAADELE, sest: Kalvinism sobis vara- kapitalistliku elulaadiga. Kalvinism rõhutas jumalikku ettemääratust, tööarmastust, kokkuhoidu. Edu igapäevases töös ning varanduse suurendamisel pidi näitama inimese väljavalitust.
Terve majandusarvestuse ajaloo vältel on kogu maailmas olnud kasutusel palju erinevaid arvestussüsteeme, mis igaüks on saanud nimetuse päritolumaa järgi. Esialgu märgiti loendustulemused savitahvlile, samuti papüürusele. Mõned kasutasid nööre selleks(Kipu süsteem), Hiinas aga arvelauda. Et arvepidamine lihtsamaks muutuks, võeti kasutusele VII sajandil e.m.a raha ning sellele määrati kindel väärtus nüüdsest jäi ära tülikas kulla kaalumine . Lihtsustus ka kogu varanduse arvestamine ning maksundus. Arve pidamine on olnud üsna sarnane läbi ajaloo. Ehkki tänapäeval on see keerulisem, siis põhimõte on jäänud samaks. Üles märgiti raha ning muude väärtuslike asjade sissetulek ning väljaminek samamoodi toimub see praegugi, kuid kahekordsel kirjendamisel kontodel. Raamatupidamisajaloo üks olulisemaid aastaid on 1445, sest just siis sündis Luca Pacioli, keda peetakse ,,raamatupidamise isaks". 1494 ilmus tema sulest niinimetatud
kõige parem, sest ei mänginud isegi enda teostes peaosi. Shakespeare kogus jõukust ja omandas kinnisvara. 1612. aastal kolis tagasi oma kodulinna, kus nelja aasta pärast suri. Surres polnud mees kuulus. Elulooandmete nappus on pannud aluse ,,seikspiroloogiale", mis uurib Shakespeare teoste autoreid. Kahtlustele panevad aluse päris tõsised faktid. Oma testamendis ei märkinud kirjanik sõnagi oma käsikirjade ega raamatute kohta, samas kui oli seal kirjas kõike majade ja varanduse kohta. Tema haridustee oli väga väike, kuid samas tema näidenditest tuleb välja väga hea antiikkirjanduse ja rooma ning inglise õiguse tundmine. Williami teoste autoriteks on pakutud üle poolesaja inimese. Nende hulka kuuluvad näiteks Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon ja isegi kuninganna Elizabeth I. Neile nimedele oleks tol ajal dramaturgi nimi häbi teinud. Selle vaate pooldajad ei suuda uskuda, et pooliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
