KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
· Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) · Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet) · Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (elupaigad, liigi- ja geenivaramu) · Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne) · Kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna kujundaja (haljasalad, pargid, teed, ehitised) · Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu Neist kolm esimest on mulla ökoloogiliseks talitluseks ning kolm viimast tuleb pidada inimkonna vaatepunktist oluliseks sotsiaal-majanduslikuks hüveks. Muldade talitlused saavad toimida mitmel tasandil ning on määratud mulla omaduste (nt lõimis, orgaaniline aine, toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär-
kanoonilisest õigusest) kujunemisest. 3.1. Ivo v. Chartres' Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres'i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet, Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui ka teaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse õppimiseks. Teos valmis 1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu. Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres' kanoonilise õiguse allikate kasutamise ja interpreteerimise põhimõtteid, Pannormia oli katse anda süstemaatiline ülevaade kogu kanoonilisest õigusest. Teos juhatas sisse teaduse kanoonilisest õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres' kõrvuti Gratianusega nimetatud kanonistika rajajaks. 3.2. Gratianus ja Decretum Gratiani 1140.a. Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust (surn. enne 1179)
kõrval loodetavasti säilib tahe (teadmised) ja võimalus (inimesed, aeg, raha) edendada leksikograafiat ka lingvistikateooriate suunalt. Sõnaraamat ja tähendus Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõna tähenduse uurimine on hiljuti uuesti elustunud, eriti palju tegeldakse mõiste visandamise ja kirjeldamisega, polüseemia ja konteksti interpreteerimisega. Otseselt sõna tähendusega tegelevad leksikograafid, kes päevpäeva kõrval peavad a) otsustama, mida mingi sõna tähendab, mitu tähendust, tähendusvarjundit või erisugust tarvitust sel on, ja b) kõike seda sõnaraamatutähendusena üldmõistetavalt kirjeldama.
naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku. mina suudab ka ühtteist teadvusest välja tõrjuda. mina tegevus sunnib viivitama. freud võrdleb mina ja miski suhet ratsaniku ja hobuse suhtega. kogu energia tuleb hobuselt, aga ratsanik juhib seda. tuleb ette olukordi, kus ratsanik peab hobusele järele andma superego ülimina : vahend, mida mina kasutab. eeskujude, väärtuste ja nirmide varamu. ülimina võrdleb käitumist üldise standardiga. me nimetame seda näiteks südametunnistuseks. ülimina idee on kuulsa oidipuse kompleksi tulemus. freudi järgi puudutab see ainult poisse. 35 aasta vanuses poisile saab ema tema ihalduste aspektiks, nii et ta tahaks oma isa tappa. aga seda kontrollib hirm isa ees. sellest hirmust tingituna poiss loobub ihast ema vastu ja poiss hakkab samastuma isaga, selle jõuga mida isa kehastab
3. H.Visnapuu elu ja loomingu ülevaade Visnapuu (1890-1951) Sündis Helme kihelkonnas sulaseperre. Pere oli vaene, ent Henrikul õnnestus siiski haridus omandada. Töötas Tartus algkooliõpetajana. Koliski sinna, õppis seal ka gümnaasiumis. Läks ka ülikooli, ent ei lõpetanud. Kirjanduselu oli tähtsam. Käis ka Berliinis. 1917. aastal SIURU. Siis ka vabadussõjas, ent rindetegevusest osa ei võtnud. Töötas Varamu toimetuses ja propaganda osakonnas. Tal oli ilus kaasa, keda kutsus nimega Ing (tegelik nimi: Hilda). (Eelmine mees oli muide eneka teinud tema pärast). Pühendas oma luuletusi Ingile. Too suri tuberkuloosi.1949. aastal läks Henrik USA-sse. Suri haigusesse. Laiema tuntuse pälviski SIURU-päevilt. I kogu 1917.a-l ,,Amores". Esimesed värsikatsetused üldse 1908. aastast. Veel ka album: ,,Moment". 1918. a-l ilmus aga kogu: ,,Jumalaga, Ene!" 1920. a-l kolm
aasta novembrini, kuid stuudium jäi lõpetamata. Esimene luuletus ilmus ajakirjas looming 1924. aastal. Oli arbujate sõpruskonna vaimne juht. 1934 sai temast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal abiellus Talvik Betti Alveriga, nad elasid Tartus, aga 1940. aastate algul ka Võrtsjärve lähedal Pühastes. Nõukogude võim ei arvanud Talviku loomingust midagi head. Okupatsioonireziimi toetama asunud luuletaja Juhan Sütiste kirjutas aastal 1940 ajakirjas Varamu Talviku kohta väga negatiivse artikli, kus ütles, et poeedi kogu looming on ,,lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult ja saadeti viieks aastakse Siberisse, kus ta 1947. a suri. Surmakohta ei ole avaldatud. Loomingust. Talviku looming väljendab nii suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese hingeelu. Tema luule on kindla vormiga ja tabav
kuna tegu oli rahvaga, mis tegeles väga palju kauplemisega. Tifinagh on iidne berberi rahvaste kiri, mis on levinud suuresti Nigeri ja Mali aladel. See põhineb tähtedel, mida on alfabeedis 24-40 ning selle kohta on öeldud, et tegu oli pigem naiste kirjaga. Bamumi kirjakeel, mis loodi 1896. aastal Kameruni valitseja Njoia poolt, oli mõjutatud ladina tähestiku poolt ja oli tähestikkiri. Suuline pärimus on Aafrika ajaloo uurimisel oluline, sest see on varaste ajastute kohta ammendamatu varamu. Seda ei saa samas eriti usaldada, sest Rwndas anti nt teatud koolides suulist pärimust põlvest põlve edasi. Selle tähtsustamine toimus suuresti alles 1960. aastatel tänu Belgia ajaloolasele Jan Vansinale. Tänu temale on suulist pärimust palju kasutatud, aga selle abil ei saa minna eriti kaugemale kui 1800. aasta. Ghana keskaladel elavad ashanti hõimud, kes 17. saj moodustasid konföderatsiooni ja allutasid mitmed teised rahvad ning
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde. Mesopotaamia. Vana-Pärsia kiilkiri (hiline faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel. 1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
herned, porgand, kapsas, nui ja lillkapsas, hiina kapsas, sibul, küüslauk, kõrvits, baklazaan. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida säilitatakse ja kaubastatakse kuivatatult. Lõunapoolsematel soojadel aladel kasvavad apelsinid, mandariinid, ploomid, kirsid, aprikoosid, virsikud, pirnid, kiivid, ananassid, mangod, litsid, kumkvatid, mandlid. Puuvilju süüakse enamasti värskelt. Toiduainete ammendamatu varamu on meri. Tarbitakse kõikvõimalikke kalu, koorikloomi, austreid, merikarpe. Samuti vesikastaneid, lootoslille juuri, pääsupesasid, hai uimeid. Eksootilistest toiduainetest võiks veel nimetada bambusevõrseid, liiliapungi, seesami ja lootoseseemneid. Pidulauale kuuluvad metspardid, faasanid, vähid, karukäpad. Jämedalt võib Hiina köögi jagada neljaks, neist igaühel on veel alaliigid. Traditsiooniline Hiina toidusedel koosneb peamiselt kohalikest taimedest.
ühendav roll. Maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele. Iga konventsiooni heaks kiitnud riik kohustub kindlustama maastike kaitset, korraldust ja planeerimist, kasutades riiklikke meetmeid ja Euroopa koostööd. Oma riiklikus süsteemis peab iga osapool määrama parima territoriaalse tasandi konventsiooni rakendamiseks, lähtudes kohalike omavalitsuste Euroopa hartast. Euroopa maastikud moodustavad ühise varamu, mille kaitseks, majandamiseks ja planeerimiseks peavad riigi koostööd tegema. 172. Maastikuhooldus ja selle vajadus Maastikuhooldus – kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine, teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine. Seisneb maastike muutuste planeerimises, reguleerimises ja optimeerimises.
In pre-war Estonia Juhan Aavik was one of the most active musical personalities to whom the musical life of the Thirties owes very much. His activities as a much sought after choir leader, as a teacher 1 Look at the opinion of the Head of State, Konstantin Päts, as he addressed Estonia Theatre in April 1935; Postimees 17 Apr. 1935. 2 Eesti Kultuuri struktuurist, orientatsioonist ja ideoloogiast (Estonian Culture, structure, orientation and ideology) Varamu (Treasury) (1938): 720. at the Higher School of Music in Tartu, as a Professor and Director of the Tallinn Conservatoire, as the chairman of the Estonian Singers’ League and as editor of its Music Magazine are of special importance. Among the younger composers Eduard Tubin wrote music marked by its national character. His first composition was Suite on Estonian Motif (1930), consisting of four movements: Prelude, Ostinato, Intermezzo and Finale.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
