Registerpant ei eelda tagatava nõude olemasolu. Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade suhtes. Registerpandi esemeks on riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid nagu patendid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused, kasulikud mudelid, sordid, mikrolülituste topoloogiad, geograafilised tähised. Intellektuaalse vara liikide pantimisel tuleb silmas pidada, et nende kehtivusaeg võib olla piiratud. Intellektuaalse vara puhul on võõrandatavad üksnes varalised õigused, mitte autorsus. 2.2.4. Väärtpaberite pant Varaline õigus võib olla panditud esemeks, kui see on üleantav. Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks tegemine toimub sarnaselt pandiõigusega asjadele pandipidaja võib õiguse või väärtpaberi võõrandada avalikul enampakkumisel. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid?
Tehinguid liigitatakse vastavalt sellele, mitme isiku tahteavaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. · Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest (nt pärandamine testamendi alusel) · Mitmepoolse tehingu tegemiseks on aga vaja kahe või enama isiku tahteavaldust (nt leping) Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: · varalisteks kui esmemeteks on varalised õigused · Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saab või ei seda nimetatakse tingimuselikeks tehinguteks. Tehingu vorm, st üldjuhul kehtib vormi vabadus. Erinormid kehtivad nt tarbijaga sõlmitud lepingus aga ka mõningate teiste lepingute puhul.
õigusharu Prantsusmaal eraldi veel Kaubanduskoodeks). Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub
Unitaristlik kaubandusõigus on tsiviilõiguse osa, mis on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Ka eestis on äriseadustik, kuid see on oma sisult äriühingute seadustik. Puudub regulatsioon kaubandustehingute kohta; kõik tehingud TsüSis ja VÕSis. 4 Intellektuaalne omandiõigus autoriõigus, peab olema objektiivselt väljendatud. Tsiviilõiguses esiplaanil varalised õigused, intellektuaalse omandiõiguse esiplaanil isiklikud õigused. Rahvusvaheline eraõigus kollisiooniõigus, mille normid käivad eraõiguslike normide alla ja annavad vastuse, millise riigi õigust tuleb kohaldada. Reguleerimisese võib olla era- ja avaliku õiguse puhul sama, kuid erinevus on meetodis (eraõiguses pooled on võrdsed, avalikus õiguses riik on tugevam pool). Tsiviilõiguse allikad
4 Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö 5 on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. 6 Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel 7 eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks 8 mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. 9 Lõputöö autor.................................................... 10 (allkiri ja kuupäev) 11 Üliõpilase kood ............................... 12 Õpperühm ...............................
ning teine tööandjale. Tööleping sõlmitakse nii määratud ka määramata ajaks. Töövõtuleping sõlmitakse kindlaks perioodiks. Lepingus katseaeg on neli kuud. Treegeri kohviku lepingus on sõlmijate andmed, lepingu tähtaeg, töö sisu, töö aeg, palk, palga maksmise koht ja kuupäev, puhkuse kestvus (28 kalendripäeva), muudatused kajastatakse lisas, töölepingu lõpetamine. 4.2 Töösuhted ja varalised suhted. Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Õnnestunud üritused Kultuurikeskuses, teevad nime tervele Paide linnale, Kultuurikeskusele kui ka kohvikule. Töölevõtmisel tuleb eriti arvestada inimese iseloomu, ühise eesmärgi saavutamiseks, ei ole kõik alati valmis. Üritused toimuvad tihti peale tööaega, kuigi ületunnid antakse järgmisel päeval tagasi, ei sobi paljudele inimestele öötöö või natuke pikem tööpäev. Kuna Treegeri
Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7. Tsiviilprotsessiõigus kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevuse reguleerimine füüsiliste ja jur isikute õiguste kaitsmisel ja vaidluste lahendamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Autoritaarne, avalik õigus 8. Perekonnaõigus abielu-ja perekonnasuhted. Abikaasade varalisest vahekorrast tulenevad suhted. Perekonnaseadus, autonoomia 9
Rahvusriikidel oli vaja õigust. Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON. Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem{germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab Mandri-Euroopa riike. Ehk Mandri–Euroopa õigussüteem. Anglo-Ameerika õigussüsteem. Peamine erinevus on õigusallikate küsimus. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE—võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõigus Läbi reg eseme ja meetodi. Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Meetod - subjektid võrdsed, sellega saame eristada avalikust õigusest ja selle harudest. Tsiviilõiguslikud varalised suhtes, isiklikud mittevaralised suhted. Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus.
(abieluvara). Kui abikaasa pärib koos 2. järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku või esitanud kohtule abielu kehtetuks tunnistamise nõude. Pärimisel tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Isik saab pärandada vaid temale surma momendil kuulunud vara (ainuomandi alusel kuulunud vara e. lahusvara ning oma osa abikaasade ühisvarast). Teatud juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil. Kontrollida tuleb kindlasti ka abieluvaralepingu olemasolu. Õdede-vendade pärimisõigus: tuleb kindlaks teha, et nad põlvnevad pärandajaga ühisest vanemast või on neil pärandajaga üks ühine vanem
tööriistu, nt soojakuid, tellingud, tööriistad, lauad, toolid, riiulid, kapid, arvuti ja kontoriseadmed soojakus ja/või hoiuruumis.Kindlustusjuhtum on kindlustusobjekti ootamatu ja ettenägematu kahjustumine, hävimine või kaotsiminek kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal põhjusel, mis ei ole kindlustustingimuste kohaselt välistatud. Vastutus kindlustusobjektiks on kindlustatud isiku ehitustegevusega seotud õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad varalised kohustused. Vastutuskahju kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule, mistõttu kindlustatud isikul on tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. 37. Ärikatkestuskindlustuslepingud Ärikatkestuskindlustusega on võimalik kaitsta ettevõtet äritegevuse katkemisest või käibe vähenemisest tekkinud kahjude osas, kui äritegevuse katkemise või käibe vähenemise on põhjustanud varakindlustusjuhtum
vajalik riigi huvide tagamiseks. Enamusotsustusõigus on äriühingu üldkoosolekul põhikirja muutmise, aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise, äriühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust esindavate aktsiate või osa omamisega kaasnev õigus. 13. Riigile võetavad võlakohustused (RES § 69-70) vt õppematerjal ÕIS Potentsiaalsed kohustused on riigi poolt võetud varalised kohustused, mille tegelik realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust (nt riigigarantii, välislepingus kokku lepitud asjaoludel esitatav rahvusvahelise organisatsiooni kapitali sissenõue vms). Samuti on potentsiaalsed kohustused näiteks kohtuotsusest riigile tulenevad võimalikud kohustused olukorras, kus riigieelarve koostamisel on kohtuvaidlus alles pooleli. Potentsiaalsete kohustuste üle peetakse arvestust riigi raamatupidamises. See, kas
Heade kommetega vastuoludes olevates tehingutes on häid kombeid eiranud isik on tõstnud kõrgemale ühiskonna tõekspidamistest. Mistõttu nad saavad kasu moraalinormide ja teiste liikmete arvelt. Tsiviilõiguste esemeks ehk objektiks võivad olla asjad ja õigused. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt kaks poolt õigustatud pool(võlausaldaja) ja kohustatud pool(võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Varalised õigused on suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele. Rahalistelt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded näiteks müügilepingu üürilepingu või käsunduslepingu alusel tekkinud õigused nõuda varalise väärtuse üleandmist või muu teo sooritamist. Varaliste suhete hulka kuuluvad ka omaniku ja piiratud asjaõiguste omaja õigussuhted seoses õigustega asjale mida reguleeritakse asjaõiguse normidega
lõpetatakse, kui abielu lahutatakse. Kuna kaasuse asjaoludest on teada, et pooled on lahutatud, saab järeldada, et varasuhe on lõpetatud ning esimene eeldus on täidetud. 2. Tuleb kindlaks määrata, kas omandatud korter on poolte ühisvaraks. Ühisvara defineeritakse PKS §-s 25, mis sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Sellest lähtuvalt on korter abikaasade ühisvara, kuna oli omandatud abielu kestel. Samas, lähtudes PKS §-s 26 sätestatud ühisvara ühtsuse põhimõttest koosmõjus AÕS §-iga 70 on omandatud korter poolte ühisvara, olenemata sellest, kelle nimele on kinnistusraamatusse kanne tehtud. 3 Seega on ka teine eeldus täidetud. 3. Kolmandaks eelduseks on see, et kas M kasutas oma lahusvara ühisvara huvides. Selle
järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg). Varalised hüved on nt esemed või õigused asjale - kohaldatakse asjaõigust. Mittevaralised on nt autorsus, millega võivad kaasneda varalised õigused/kohustused. Kriminaalõiguses võib olla objektiks inimese elu ja tervis, omand, moraalsed kategooriad. Õigussuhte sisuks on subjektide subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. JURIIDILISED FAKTID: MÕISTE JA LIIGID Juriidilise fakti mõiste Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise faktiliste asjaolude esinemisega. Need on juriidilised faktid, mis sisalduvad õigusnormi hüpoteesis. Juriiidiliste faktide liigid: 1) Tekkimise iseloomust sõltuvalt
tõekspidamistest, mistõttu nad saavad kasu moraali- ja eetikanormide rikkumise kaudu teiste ühiskonnaliikmete arvelt. Tsiviilõigusliku suhte subjektid. Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad ja õigused. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt kaks poolt: õigustatud pool (võlausaldaja) ja kohustatud pool (võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Varalised õigused on suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele. Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsunduslepingu alusel tekkivad või tekkinud õigused nõuda varalise väärtuse üleandmist või muu teo sooritamist. Varaliste suhete hulka kuuluvad ka omaniku ja piiratud asjaõiguste omaja õigussuhted seoses õigustega asjale, mida reguleeritakse asjaõiguse normidega. Isiklike õiguste
Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud. Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused Piirangud: Töökoha- ja tegevuspiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras. äesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ametiisikutel on keelatud: 1) kohakaasluskorras töötada vahetu ülemuse lubatust suurema koormusega ja lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või
1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste
Lihtne, kirjeldav, absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, imperatiivne, dispositiivne dispositsioon 10. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesis olemasolevate tingimuste puhul Kriminaalõiguslikud, haldus, distsiplinaar, varalised e tsiviilõiguslikud, absoluutselt määraltetud e määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, liht, liit e kumulatiivne, alternatiivne sanktsioon 11. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktideks? Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis, süsteemine 12. Milles seisneb õigusnormil viitav esinemine?
· Kirjandusteos · Kunstiteos · Teadusteos · Muusikateos · Filmid Autorikaitse ei laiene: · Ideedele · Kohtulahendid · Õigusaktid · Päevauudised · Üksikud väited · Riigi ametlikud sümbolid Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoril on rida õigusi: · mittevaralised a) õigus esineda teose loojana b) kasutab pseudonüümi (varjunimi) c) Lubada/lisada illustratsioone · varalised õigused 1. lubada oma teost müüa 2. õigus saada autoritasu 3. lubada tõlkida oma teost 4. lubada adapteerida (kohandada) oma teost 5. lubada teost avalikult esitada Koopiaid on lubatud teha õppimiseks ja teadustööks. Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma. Autori tasud saavad pärijad. Berni konventsioon määrab asja ära. Tarbijakaitse Tarbijakaitse kui üldse selline liikumine sai alguse 1962.a
· Berni konventsioon kaitseb Eesti autorite loomingut teistes riikides · Konventsioon sätestab olulise põhimõtte: autrolust ei ole tarvis registreerida (autoriõigus tekib automaatselt) ning ka © märgi olemasoleks või puudumine ei muuda teost rohkem või vähem kaitstuks · Autoriõiguse märk tulenes 1952. Aasta Universal Copyright Conventionist · Autorsus tekib teosele tema loomise hetkel ja ei sõltu autori tahtest · Autoriõigused jagunevad kaheks varalised ning isiklikud mittevaralised · Varalistest õigustest võib loobuda neid loovutada, ajutiselt kasutamiseks anda vms. · Mittevaralistest õigustest (õigus teose nimele, autorsusele, puutumatusele kujule jms) ei saa autor loobuda. · Autoriks võib saada ainult füüsiline isik. Juriidiline isik võib saada varalisi õigusi, kui ta need autori käest ostab või töösuhte alusel saab. · Lepingulise töö tulemusel autoriõiguse kuuluvus
See rängim kohtuotsus. Karistusorjaks määrati eluks ajaks (sunnitööle, teedeehitus, kaevandus). Võimalus saada armu, kuid siis nad ei saanud samasse seisusse kui isand oleks vabastanud oma orja. Määratud konkreetsed tingimused. Karistusorjaks võidi määrata ka orje. Orje määrati sagedamini. Kui vaba määrati, siis kogu vara läks riigikassasse. Pärijad võisid sellele pretendeerida. Aga ise vabaks saamis epuhul ei saaks tagasi. 14.Millised olid Rooma orjade varalised õigused? Ori ei vastutanud oma sõlmitud lepingu eest, isandal oli täielik voli tegutseda selle lepingu raames. Seda isandat kas saab kohtusse kaevata? Sageli ori vastutas oma vara piires. Aga praktikas oli see problemaatiline. Orjadega alaeti ei juhtunud lepinguid sõlmida. Orjade käsutuses vallasvara, mida nimetati peculium. Esimene vara, mis orjale usaldati olid kariloomad? Pecus kariloomad, pecunia raha. Raha tuleb sõnast kariloomad. Servus tuleb ka sõnast ülevaatama
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
Põhimõtted: · abikaasade võrdõiguslikkus; · vanemate võrdõiguslikkus; · laste võrdõiguslikkus; · lapse huvi ülimlikkus. Abielu sõlmimise eeldused: sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Eelneva abielu lahutamist tuleb tõendada monogaamia.Vallalilisust tuleb kinnitada allkirjaga. Varasuhete reziimid: · Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara). Reziim kohaldub, kui abikaasad ei ole valinud abielludes teistsugust varasuhte liiki. · Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara) · Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. See ei välista abielu muid õiguslikke tagajärgi (nt ülalpidamiskohustus)
teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2) Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. Neid rakendab selleks volitatud nn kohtuvälise menetlejana haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. 3) Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st süütegude eest, mis on sätestatud avaliku teenistuse seaduses või mõnda konkreetset avaliku teenistuse valdkonda reguleerivas seaduses. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumise eest. Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. 1) Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid,
aastal juutidele täieliku seadusliku staatuse ning 1933. aastal pakkus pelgupaika juudipagulastele Saksamaalt. Seejärel muutis Mussolini aga meelt ning koostas 1938. aasta juulis ,,Rassimanifesti", milles öeldi, et ,,itaalia rahvas on aaria päritolu ja tema kultuur on aaria kultuur" ning et ,,itaalia tõug on puhas ning juudid siia ei kuulu". Järgnevalt keelati juutide abiellumine mittejuutidega ning kõrvaldati juudid tähtsatelt kohtadelt rahanduses, hariduses ja poliitikas. Kehtestati varalised piirangud ning kõik juudid, kes olid Itaaliasse tulnud pärast 1919. aastat, pidid riigist lahkuma. Rassistlik suhtumine sai alguse Etioopia sõdadega, kui juutides intellektuaalid seda kritiseerisid ning tugevnes seda enam, mida rohkem Itaalia Saksamaast sõltuvaks sai. Kuigi juutidevastaseid seadusi oli tehtud piisavalt, jäid enamused neist täiel määral täide viimata ning antisemitism kadus koos Mussolini langemisega. 2.8 Haridus ja kultuur fasistlikus Itaalias
korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Registripidajal on õigus igal ajal nõuda mittetulundusühingu juhatuselt andmeid mittetulundusühingu liikmete arvu kohta. Kui mittetulundusühingu liikmete arv langeb alla kahe või muu seaduses või põhikirjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama mittetulundusühingu lõpetamise avalduse. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust ei esita, algatab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise. Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik, kohalik omavalitsus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nende suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kui seadusest ei tulene teisiti.
need saab lapsendaja (ibid.). 11 Lapsendamine Lapsendamine toob endaga kaasa lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Lapsendamisega tekivad lapsendatu ja tema alanejate sugulaste ning lapsendajate ja nende sugulaste vahel võrdsed isiklikud ja varalised õigused-kohustused (Kaseoja 1997). Last võib lapsendada vanemate kirjaliku nõusoleku korral. Viimast ei ole vaja juhul, kui vanemlikud õigused on ära võetud või kui vanemad on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks. Otsuse lapsendamise kohta langetab kohus. Lapsendajaks võib olla Eestis alaliselt elav vähemalt kahekümneviie aastane isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ning looma lapse arenguks vajaliku keskkonna
2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine).
Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus)
isikule. Murdeeas tüdruk voeti 30-40-aastase mehe poolt naiseks tulevase abikaasa ja aia eelneval kokkuleppel. * Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon. * Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele. * Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda
isikule. Murdeeas tüdruk voeti 30-40-aastase mehe poolt naiseks tulevase abikaasa ja aia eelneval kokkuleppel. * Egiptuses oli abielunaise õiguslik seisund mehe omaga peaaegu võrdne. Egiptuse naistele kuulus perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna erandlikult kõrge positsioon. * Mesopotaamias puudusid samuti kodanikuõigused mehel oli piiramatu võim. Tehti leping peigmehe ja tulevase aia vahel, tehti kindlaks abielupoolte varalised suhted. Kui mees abiellus mitme naisega(mis oli lubatud), siis oli naisel õigus parandada oma kaasavara just lastele. * Iisraellastel on perekonnaõiguses mehe eelisseisund-mees võis võtta mitut naist ja nautis üsnagi suurt seksuaalset vabadust, naiselt aga nõuti monograamiat ja ranget abielutruudust * Minoilisel Kreetal domineeris naine- Neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just nemad seatud kompositsioonis kesksele kohale. Kreeta ühiskonda võisid valitseda
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik. Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus. Mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse. Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa
Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Eelkõige ei kohaldata seda maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigi vastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). Määrust ei kohaldata järgmistes suhetes: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest või suhtele kohaldatava õiguse kohaselt abielule sarnase toimega suhtest tulenevad varalised õigused; ● pankrotimenetlus, maksejõuetute äriühingute või muude juriidiliste isikute likvideerimismenetlus, kohtumenetlus, kompromissi tegemine ja muude sellised menetlused; ● sotsiaalkindlustus; vahekohtumenetlus; ● perekonna-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevad ülalpidamiskohustused; testamendid ja pärimine, sealhulgas surma tagajärjel tekkivad ülalpidamiskohustused.
Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber Margus, kes aga satuvad sõjakeerisesse. Teises osas analüüsitakse filmi „Intouchables“. Film räägib rikkast, halvatud Prantsuse kõrgklassist mehest, kes on invaliid ning palkab enda hooldajaks noore, mustanahalise, moslemist eksvangi, kes pöörab mehe elu peapeale. Kahe täiesti erineva mehe vahel, tekib suur sõprus, mis ületab kõik sotsiaalsed, varalised ja muud barjäärid, mis nende vahel on. 4 1. MANDARIINID 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalseteks institutsioonideks nimetatakse teatud eluvaldkonda puudutavaid sotsiaalse elu korraldusi, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Sotsiaalsed institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Filmi tegelased on mõjutatud mitmetest
2. seda kohaldavad seadusega või seaduse alusel määratud haldusorganid; 3. kohaldavad väljaspool teenistusalluvussuhteid 4. eesmärkideks-õigusvastase käitumise lõpetamine, õiguserikkuja vastutusele võtmine Haldussundi saab kohaldada füüsiliste(p.o. deliktivõimeline) ja jur.isikute suhtes. Subjektideks võivad olla ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid. Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine).
suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitempoolsed tehingud on lepingud. Tehingud jagunevad · Kohustustehinguteks suunatud isikutevaheliste õiguste ja kohustuste tekkimisele · Käsutustehinguteks suunatud õiguste ja kohustuste üleandmisele · Varalised tehingud esemeks on varalised õigused (nt müük, laen jne) · Isiklikud tehingud esemeks on isiklikud õigused (abiellumine) 30. Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid Tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist ettekujutust omades. Tahteavalduse liigid: · Tahteavalduse või teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ettenähtud teisiti.
eesmärk või tegevus on vastuolus seadusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine e. likvideerimismenetlus. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on selleks juhatus või asendav organ, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused. Likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku kohustused ja lahendavad lõpetamisega seoses olevad varalised küsimused. Likvideerijad võivad teha vaid neid tehinguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Likvideerijad avaldavad viivitamatult vastava teate ajalehes ja "RT" lisas. Nad peavad saatma likvideerimisteate ka teadaolevatele võlausaldajatele. Selles teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised 4 kuu jooksul teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv raha.
Teedeatlased ja linnaatlased ii. Ajalooatlased iii. Seinakaardid iv. Turismikaardid v. Gloobused 11 LOENGUTEEMA ,,AUTORIÕIGUS" 139. Millised õigusaktid puudutavad Eestis autoriõigust? a. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon b. Eesti Autoriõiguse seadus 140. Mida käsitleb Eesti Autoriõiguse seadus? a. Autori õigused jagunevad 2k: i. varalised õigused (õigus loovutada, müüa, rentida <- saab loovutada) ii. isiklikud mittevaralised õigused (õigus teose nimele, õigus teose puutumatule kujule <- ei saa loovutada) b. Autoriks saab olla füüsiline isik c. Juriidiline isik võib saada ainult varalisi õigusi d. Defineerib AÕS-i objektid ja subjektid e. AÕS kaitseb VORMI, mitte sisu 141. Mis on Eesti Autoriõiguse seaduse järgi objekt, mis subjekt?
1) algne; 2) tuletatud . Algne omandamine: nt valmistamine, ümbertöötamine, leidmine, peremeheta I Ühepoolsed ja mitmepoolsed. asja hõivamine. Tuletatud omandamine: omandi ülekandmine üld- või üksikõigusjärgluse teel, nõudeõiguse loovutamine. Oluline on II Kohustustehingud ja käsutustehingud spetsiaalsuse põhimõte. III Varalised ja isiklikud tehingud. Subjektiivsete õiguste lõppemine. Tehingu koosseisu moodustab tahteavaldus (tahteavaldused). Tehingu koosseisust tuleb eristada tehingu kehtivuse eelduseid).
vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. See on käitumine, mis on suunatud õigusega kaitstud väärtuse, õigushüve vastu. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. (N: Tööõiguses kaitsevad distsipli- naarvastutust kehtestavad normid töösuhteid, töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4
Laagrisse ei ole lubatud võtta arstitõendita noort. Nüüd see ei ole kohustuslik. Noorsootöötajavõib koguda delikaatseid andmeid kui tal on luba olemas. 21. Kuidas on võimalik seostada autoriõiguse seadust ja noorsootööasutust? * Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi. * Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused. * Autori õigustel on Eestis Põhiseaduslik alus. Põhiseaduse 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." * Intellektuaalomand on seotud inimmõistuse poolt looduga. Intellektuaalomand on jaotatud ühelt poolt autoriõiguseks ja autoriõigusega kaasnevateks õigusteks ning teiselt poolt tööstusomandiks. * Autoriõigus kaitseb originaalseid teoseid.
.. Miks on see asi inimesele võõras, kas on? See asi on sellele isikule võõras, kuna see ei ole tema omandis. Äravõtmistegu seisneb omaniku valduse lõpetamises ja ära võtja poolt uue valduse kehtestamises. Antud juhul on valduse murdmise teoks...ratta selga istumine, õunte sülle võtmine ja ära viimine. Ebaseadusliku omastamise eesmärgiga on tegu juhul kui asi on ära võetud omaniku TAHTE VASTASELT. Isikule usaldatud muu võõras vara – siia alla kuuluvad varalised õigused nt raha ülekandmine firma kontolt. Mida näeb varguse koosseis ette? vallasasi jalgratas Subjektiivne külg Võõras Võõras sellepärast, et äravõtmine Kaudne tahtlus + Ebaseaduslik omastamise Kavatsetus + eesmärk Vägistamise koosseis Milles väljendub? Inimese tahte vastasus vägivald KAASUS
Asutamiseks asutamisotsus, põhikiri, sa nõukogu ja juhatuse liikmed. Registreeritakse avalduse alusel kõik liikmed peavad allkirjastama minema!erinevalt MTÜst. Mittetulundusühing On isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Saadud tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Reguleerib Mittetulundusühingute seadus. Vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmelisust ei saa teisele isikule edasi anda. Liikmel on õigus avalduse alusel MTÜ-st välja astuda. Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri ning allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt. Kantakse kohtu registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2
1. varaühisus 2. vara juurdekasvu tasaarvestus 3. vara lahusus. · Lisaks võivad abikaasad sõlmida ka abieluvaralepingu (PKS § 59-62). · Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut (PKS § 24 lg 2). 1. Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Ühisvara ühtsuse põhimõte: abikaasad ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid. Lahusvara: ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad: abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, s.h kinke alusel või pärimise teel.
maksejõuetuse tõttu lootusetu ning pankrotiavalduse esitamine ei ole otstarbekas. (MKS § 128 lg 8) 57. Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase pangakonto? Kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus: (MKS § 130 lg 1) - arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata MKS § 130 lg 1 p 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; (MKS § 130 lg 1 p 4) 58. Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele? 24 Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. (MKS § 138 lg 1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
