4. Teooria roll uurimuse mõisteaparatuuri jaoks. Mõistete ja teooria loomise taotlused: · Lihtsus ülesehituse lihtsus kui ka kasutamiskõlblikkus · Selgus ühemõttelisus, täpsus, lisab informatiivsust · Üldisus lausete loogiline vorm, lisab informatiivsust · Tõesus lausete sisu kohta, tegelikkuse kohta käiv info Uurija töövahendid on mõisted. Uurimus luuakse mõisteliste otsustuste ja tähenduste tõlgendamise varal. Definitsioone on vaja, sest neil on mitu ülesannet. Definitsioon: · Piiritleb ja täpsustab mõistet · Annab mõistele tähenduse või esitab keelelise kokkuleppe · Loob mõiste kasutamise normi · Seob ühte mõiste ja selle nimetuse (termini) Kui teoreetiline mõiste peab saama uurimuse ja mõõtmise objektiks, tuleb mõisted operatsionaliseerida. Operatsionaliseerimine on tõlgendamine, see ei too esile termini tähendust. 5. Hüpoteesi püstitamine
läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. o Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). o Kemosünteetiline bakter- bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. o Kliimaks- ehk lõppkooslus, mis vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. o Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. o Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest. o LD50- surmav doos toksilist ainet o Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi
Looduskunst/Looduse ime. 1) Kirjandus. Kirjandus ehk sõnakunst on teine kunstivorm, mis on meie kultuuris arenenud Kreekast saati. Kõige algsem sõnakunsti vorm oli rahvalaulud ja luule. Sõnakunsti eripära on see, et sõnadega on võimalik mängida. Väga hästi tuleb see nähtavale eesti keeles. Sõnakunsti täiendatakse eelkõige seltskondades viibimise ja korrektse keele kasutamise varal. Slängi keel on meie sõnavara laastav. Vähene släng omakeskis on lubatud, aga kui pidevalt viibida sellises keskkonnas ilma lugemata, on tulemuseks sõnakunsti halvenemine. 2) Helikunst. Ehk oskate ise juba aimata, et tegu on eelkõige muusika loomise ja mängimisega. Helikunst on üks iidsemaid kunste. Helisi on kasutatud läbi aegade mitmetel otstarbetel, sel on olnud ja on siiamaale nii usuline osa, kui ka lõbustamise ja info edastamise osa. Viimasel
Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi
Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik,vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. Kui isa suri, hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil
Kohustused lähemate suhtes on tugevamad. Mida tugevam huvi, seda tugevama kohustuse aluseks see on. 48. Kas Callicotti arvates on inimese tekitatud muutused halvad seetõttu, et neid ei saa pidada loomulikeks? Selgita lühidalt. 49. Milliste meetodite või vahendite abil on süvaökoloogia esindajate arvates parim oma arusaamu esitada? Süvaökoloogia 8-punktiline. 50. Mille poolest erineb süvaökoloogia pinnapealsest ökoloogiast? Illustreeri mõne näite varal. Pinnapealne: Antropotsentriline, Looduse üle valitsemine, Loodus kui tooraine, Majanduslik kasv, tarbimine, Võitlus ressursside ammendumise ja reostusega Süvaökoloogia: Holistlik, Kooskõla loodusega, Loodusel seesmine väärtus, Lihtne eluviis, Seab kahtluse alla maailmavaate. 51. Milles näevad süvaökoloogid peamist keskkonnaprobleemide põhjust? Inimeste sotsiaalne interaktsioon. 52. Milles seisneb A. Naessi arvates Eneseteostus? Mis on isikule tõeliselt hea
usutunnistuse kõige tähtsamale postulaadile Kristuse taastulekule. Oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekanne toimus Leipzigis Andrease kirikus 26. novembril 1909. aastal, mis aga kahjuks läbi kukkus. Peale "Joonase lähetamise" kavandas ta veel teisigi oratooriume. Oli ta ju oma peasihiks seadnud "võimalikult palju rohkesti kirikumuusikas töötada, et mitmete oratooriumide, kantaatide varal pööret selles kunstiharus läbi viia." Kuigi Tobiase oratoorium "Joonase lähetamine" jäi mitmesugustel põhjustel paljude aastakümnete vältel tundmatuks, kujunes teose taassünd osade kaupa 1986 - 1989 aastail oluliseks teetähiseks Eesti rahva vaimse ärkamise teel ligi poole sajandi pikkusest nõidusunest. Ja pole vist juhuslik, et Joonas (st "tuvi", kes tõi Noa laeva sõnumi vabanemise kohta), pidi ligi 80 aastat ootama, enne kui võis ilmutada neid varjatud
(Tuulmets 2006: 80-81) Polüssahhariid on monosahhariidide jääkidest koosnev pikk ahel. See on kõrgmolekulaarne ühend, mida nimetatakse polümeeriks. Need moodustuvad polükondensatsiooni teel, mis tähendab, et polüsahhhariidi tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Polüsahhariidid jaotatakse kolme gruppi. Struktuursed polüsahhariidi on need, millest bakterid, seened ja taimed ehitavad oma rakukesta, näiteks tselluloos. Varupolüsahhariidid on need, mille varal loomad ja taimed loovad energiavarusid, näiteks 6 tärklis ja glükogeen. Muude ülesannetega polüsahhariidid moodustavad tarretisi, näiteks pektiinid puuviljades ja marjades. Viimast ei tohi ajada segamini želatiiniga. (Ibid.: 82) 2.2. Fruktoos Fruktoosi avastas 1792. aastal Johann Tobias Lowitz viinamarjadest. Ta ei leidnud seda puhtal kujul, sest fruktoos kristalliseerub vesilahustes üsna halvasti
(transformeerib helivõnked) välis (helilained) ja keskkõrva (kuulmiskile võnkumiste tugevdamine). Kuulmiskeskus sisekõrvas paiknev kuulmisorgani projektsiooni suurajukoorde ja paikneb oimusagaras. Nägemisanalüsaator nägemine on valgustatud või valgust väljasaatva eseme ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abail optilise kujutisena. 80% infot nägemise kaudu. Silm, nägemisnärv, nägemisteed, nägemiskeskus. Tsentraalne nägemine silma võrkkestal asuva kollatähni varal toimiv, selge nägemine, silmaläätse Kumerus muutub vastavalt eseme kaugusele. Võrkkesta ääres Perifeerne nägemine mis on hägusem aga aitab ruumis orienteeruda. Haistmisanalüsaator haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks spetsiaalselt kohastunud kemoretseptori - haistmiselundi abil. Sensorid-haistmisrakud. Maitsmisanalüsaator maitsmine on lahustunud ainete mõnede keemiliste omaduste tajumine maitseelundite abil. Retseptorid-kemoretseptorid.
1. .Juhtimse def.: J. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks,milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. 2. Kommunikatsiooni def. Kommunikatsioon on teabe edastus ja vastuvõtt kindla märgisüsteemi varal, ka suhtlemise inormatsiooniline külg. 3. Abraham Maslow : Uuris,millised võiksid olla inimeste vajadused.Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e
Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik. Seda väljendab kas või tema osalemine debattidel. Oma debattidel lähtub ta küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui niisugune võimalik on. Iga teadmine on ebakindel, seda nii oma eelduste kui ka järelduste poolest. Ainus mõeldav järeldus sellest on, et igale teadmisele võib omistada üksnes ettevaatlikult teatud tõenäosusi, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet: · ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, ilma tõestuseta; · teised kujutlused osutavad tõenäoseteks vaid seetõttu, et nad sarnanevad teistega ning osutuvad seetõttu vasturääkimatuiks; · kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlakstegemiseks juba üksikasjalisemat uurimist ning läbikatsumist. Teiste akadeemilise skepsise juhtfiguuridena võib nimetada näiteks Karneadest Küreenest
samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine teineteise suhtes, teljetud liigutused, lateraalne deviatsioon vasakule ja paremale Amfiartroosid e pingulliigesed Funktsionaalne liiges- nt skapulokostaalne e skapulorakaalne liiges KERE LUUDE ÜHENDUSED Lülidevahelised ühendused - Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal. - Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales: Paiknevad naaberlüli keha vahel Koosnevad säsituumast, mis on ümbritsetud kiudkõhrelise fibroosvõruga. Painutusel liigub säsituum tahapoole, sirutamisel ettepoole. Tugeval kompressioonil või fibroosvõru defektide puhul võib säsituum kettast välja sopistuda ja seljaajule või närvijuurele survet avaldada.
Nende eelduseks on alati mingi ,,tõestamatu" tõde või oletus. Kui tahaksime midagi tõestamise kaudu tõeks teha, siis osutuks see lõpmatusse kulgevaks ahelaks, sest iga uus tõestusse toodav element vajaks taas tõestamist. Ainus tõeline mõeldav järeldus sellest on see, et iga teadmine, mis tahab pretendeerida kindlale tõele, on tegelikult võimatu ning mõeldamatu. Karneadesele saab omistada vaid ettevaatlikult teatud tõenäosust, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet: ühed kujutlused on iseenesest tõenäolised, ilma et seda oleks vaja tõestada; teised kujutlused osutuvad tõenäoliseks üksnes seetõttu, et need sarnanevad teiste samasugustega ning osutuvad seetõttu vasturääkimatuks; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlakstegemiseks juba üksikasjalisemat uurimist. Karneadesega saavutab akadeemiline skepsis oma õitsengu, kuid see ei jätku
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigust...
Othello1604, jääb kirjandus ajalukku klassikalise armukadedus tragöödiana. Ent ka selles ei sünni konflikt puhtisiklikult pinnalt, vaid saab olulisi varjundeid renessansiajastu rassistlikest eelarvamustest. See onlugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. Kuningas Laer. Näitab keskaegse Britannia kuninga Laeri õnnetu loo varal, kuidas võim võõrandab ja pimestab inimest, sünnitades kapriise ja ülekohut. Alles kannatustes, saadetuna viletsusse oma võimuahnete, uusaegset egoismi ja saamahimu kehastavate vanemate tütarde poolt, hakkab Laer vähehaaval mõistma elu tõelisi väärtusi. Macbeth.vapustab oma neg peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest ei põrku keskaegse sotimaa väepealik Macbeth tagasi kõige võikamatestki roimadest
See oli olemas juba Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes ainult selles, et Aristoteles pakkus välja formaalse tõlgenduse, uusaja filosoofid esitasid materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates pole elu võimalik juhuslike põhjuste varal mõista. Uusaegsed mõtlejad aga väitsid, et juhuslikud muutused, mis iga organismi juures aset leiavad, on piisavad seletama järk- järgulist teisenemisprotsessi, mis viib lihtsaimatest ainuraksetest kuni kõige kõrgemate ja keerukamate eluvormideni (Cassirer, 1999, lk.38). Evolutsiooniteooria kaotas orgaanilise elu erinevate vormide vahelised meelevaldsed piirid. Ei ole üksteisest eristatud liike, on vaid üks- pidev ja katkematu eluhoovus. Aga kas seda printsiipi
Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated ...
Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad väärtused,mis panustavad eelkõige inimese heaolule ja elukvaliteedile ning majanduslik kasum polegi kõige olulisem
Eestis on musttihane levinud ebaühtlaselt ning teda võib kohata nii suvel kui ka talvel. Pesitsemiskohaks on kuusikud või kuuse-segametsad. Väljaspool pesitsusaega, eriti sügisel läbirände ajal, võib esineda ka igat laadi puistutes. Talveks meile jäänud musttihased tegutsevad okas- ja segametsades, sageli koos tutt- ja põhjatihasega. Segaparvedes on musttihane üks liikuvamaid, eemaldub sageli ühe- või mitme kaupa parvest lühemaks või pikemaks ajaks, jäädes aga kutsehüüdude varal teistega kontakti. Kui aga mõni isend juhtumisi liiga kaugele eemaldub ja oma parvega kontakti kaotab, siis käitub ta otsekui hüsteeriliselt, lenneldes närviliselt häälitsedes siia-sinna, kuni saab uuesti ühenduse teiste tihastega. Jaanuaris tärkab isaslindudes juba lauluhimu. Veebruaris jäävad nad paiksemaks ja märtsis liituvad paarideks. Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all
"Mina ja Isa oleme üks!" (Jh 10:30). Judaism kinnitab, et Messias sünnib inimesest vanematest. Ta ei ole pooljumal ega evi üleloomulikke võimeid. 34 6. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaism ja Kristlus on mõlemad messialikud religioonid. Kristluse põhijooned: 1. Monoteistlik ilmutus- ja lunastususund kolmainsusesse (trinitas) ehk kolmainu Jumalasse, kelle persoonideks ehk hüpostaasideks on Jumal kui looja (Jumal-Isana), Jumal kui lunastaja (Jumala Poja Jeesuse Kristusena) ja Jumala Püha Vaim (pühitsejana, trööstijana, õpetajana). Kolmainu Jumal on nende kolme ühtsus. Seda väidab kolmainu ehk triniteedi dogma, mis
6 3. Taime ehitus 3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7 Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued
mõjutusi. Tasub vaid mõelda meie ajaloo peale, millest leiab vastuseid nii mõnelegi küsimusele kes on eestlasi valitsenud ja oma toidukultuuri jäljed ka Eestisse maha jätnud, mis meie kliimas kasvab, meie asukoht kaubateedel, millised on olnud toidu säilitamistingimused jne. Karask vana eesti toit Vana eesti köök talupojaköök Enamasti püütaksegi eesti kööki tõlgendada eesti talupojaköögi näidete varal ajastust ja kliimaoludest tulenevalt oli see kahtlemata üksluine ning maitsevaene aga ka sesoonne, mis pole üldse mitte negatiivne näitaja. Teraviljadest olid 19. sajandil enim kasutatavad oder ja rukis; kaer oli algselt pigem loomasööt ning nisu söödi vaid pidupäeval. Eestlase toidulaual oli palju kaunvilju oad, herned, läätsed. Köögiviljadest kasvatati palju naereid, kaalikaid ja kapsaid. Kartul tuli eestlaste toidulauale alles 19. sajandi teises pooles
edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine 20. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. 22. Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 23. Kommensialism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisel 24. Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus 26. Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab
võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad
· liigese tüüp on nii plokk- kui ka ratasliiges · abiseadeldised keskmine ja külgmine menisk (kõhrelised võrukettad) ning põlvekeder · liikumine ümer frontaaltelje, s.o. sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje pöörlemine. Liikumine ümber frontaaltelje võib toimuda kuni 160 kraadise amplituudiga. 46. Sääreluude omavaheline seondus. Sääreluudel on toe funktsioon ja sellepärast on need teineteise suhtes liigese ja kahe liiduse varal peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile(mis on sidekoeline moodustis ja täida sääre- ja pindluu vahelise ruumi) , sääreluu-pindluu liiges( mis on lameliiges ja ühendab pindluupead sääreluu lateraalse põndaga) ja sääreluu-pindluu sideliidus(mis on sääre- ja pindluu distaalsete otste vaheline sidekoeline ühendus. 47. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud. · Kand (7 lühikest kannaluud
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu mä...
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse
Ülal taevas paistab päike. Maja tagant paistab kuusepuu, mis on majast kõr- gem. Kui pildid on valmis joonistanud, värvitakse need ära ja seejärel antakse õpilastele võimalus üksteise töid vaadata ja võrrelda. Nendes tundides lahendatakse 2. 3. ja 4. töö kogumikust „Arvuta”. 16 HULGAD Tööraamat lk 34–36 Hulga mõiste on algmõiste ja seda ei defineerita teiste mõistete abil. Hulgast saadakse ettekujutus vastavate näidete varal. Me võime kõnelda meie klassi laste hulgast, toolide hulgast klassiruumis, pliiatsite hulgast pinalis jne. Seega on hulk mingite objektide või indiviidide kogum, mida vaadeldakse tervikuna. Selle tunni alguses leitakse erinevaid hulki klassiruumist ja nimeta- takse erinevaid hulki ka mujalt (tänav, kodu, aed, mets jne). Õpetaja moodustab erinevaid hulki (näiteks aplikatsioonide abil) ja õpilased annavad hulkadele nimetuse. Tööraamatus lk 34 1
kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes.
Kui mina tunnistan, et ma tean, et ma midagi ei tea, siis ma teadvustan endale oma esialgse teadmise piiratust ning püüdlen uute teadmiste poole, arendan end edasi, et saada korrigeeritum ja täielikum teadmine, et siis end sellest täielikumast teadmisest taaskord edasi arendada ja nii edasi (inimene õpib kogu elu). Teadmine1 .. teadmine2.... teadmine3 .... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, kusjuures enda seisukohti ta ei paljastanud. Ta suunas oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Sokratese dialektika keskseks teemaks olid eetilised küsimused. PLATON 1. Ideede õpetus: Platon tähistab sõnaga "idee" (olemus) kõigi nähtumuste muutumatuid, igaveseid ja mittemateriaalsed olemusi. Ideede maailm eksisteerib omaette, ei sõltu nähtumuste maailmast, kuid nähtumuste
järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi
juurde. Palju imetajaid veedavad talve karjas (nt. hunt, sõralised, metssiga). Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese hoole all. Osa imetajatest poegib talvel ( nt. viigerhüljes, karu). Mõned nahkhiire liigid rändavad talveks lõuna poole. Talveuinak on püsisoojaste loomade puhkeseisund toiduvaese ja külma aastaaja üleelamiseks. Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja karihiirtel. Tõeline talveuni on omapärane füsioloogiline seisund, mille puhul looma kehatemperatuur tugevasti langeb (nt. unilasel 3,50 , siilil 1,8 ,
ega arendatav. Iga inimene oleks niisugune, nagu ta on ja vooruslik sel määral, nagu talle seda sündimisest kaasa on antud. See teeks aga eetika mõttetuks, juhiks absurdsusse. Nüüd väidab aga Platon edasi, et viga ei peitu mujal kui küsimuse enda seades. Sest: kui eetilises “teadmises” õpetatavus ja loomupärane kaasaantus ei ole kooskõlastatavad, siis peaks see kehtima ju teadmise kui niisuguse olemuses üldse. Et see tegelikult nii ei ole, seda näidustab Platon matemaatika varal. Matemaatika on aga õpetatav ning õpitav – ja ometi peituvad tema tõed inimese hinges, nagu seda kinnitab katse ori- noorukiga. Tegelikult, järeldab Platon, osutub “õppimine” antud juhul üksnes olemasoleva tõe või asjaolu teadvusse tõstmiseks, mida aga Platon nimetab “meenutumiseks”. Matemaatikas ei seisa seega “õppimine” ja tõdede “kaasasündinud omandamine” kaugeltki mitte vastuolus teineteisega. Kogu küsimuse sead on
süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Päikese ja temast väiksemate tähtede järgnev elukäik peaks olema üsna rahulik: pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. Termotuumareaktsioonid Igasugune tuumaenergia tootmine põhineb aatomifüüsikas tuntud massidefekti nähtusel -- aatomituumad "kaaluvad" pisut vähem kui nende koostisosad eraldi võetuna. See masside vahe (teda nimetatakse pärast c2-ga korrutamist ka seoseenergiaks) sõltub tuuma massist ja on kõige suurem keskmise aatommassiga tuumadel, nagu raud, nikkel jt. Suuremate ning
tervisega. Hedonism – elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu ning hea on see, mis tekitab naudingut. See võib muu hulgas tähendada rõõmu ja heaolu. Eudaimonism – eetikaprintsiip, mille järgi õnne taotlemine on inimese elu peamine siht. Põhineb meelelistest naudingutest loobumisel, enesepiiramisel ja askeesi varal saavutatud sisemisel vabadusel ning välisoludest sõltumatusel. EHK Hedooniline heaolu – rahulolu ja õnnelikkus. Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine. 26. Sotsiaalse, tervise- ja inimkapitali mõisted ning seosed tervise ja heaoluga. Sotsiaalne kapital – inimeste vaheline sidusus, usaldus, toetus, võrgustikud, sotsiaalsed normid. omavalitsustel on suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega
6. Asendamatud aminohapped: Asendamatuid aminohappeid peab organism ilmtingimata saama toiduga neid vajaminevas koguses. Inimese jaoks on asendamatuid aminohappeid kaheksa: leutsiin, isoleutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja treoniin. Asendamatute aminohapete produtseerimiseks puuduvad võimalused. 7. Peptiidid, aminohapete kompleksid, peptiidsideme keemiline olemus: Peptiidid on keemilised ühendid, mis koosnevad omavahel peptiidsideme varal ühendatud aminohappejääkidest. Inimorganismis sünteesitakse arvukalt erinevaid peptiide. Väga paljud neist täidavad ainevahetuses regulatrooseid funktsioone. Eelkõige kehtib see suure rühma hormoonide kohta, mis oma keemiliselt struktuurilt kuuluvad peptiidide hulka. Lihaskoele spetsiifilised peptiidid on anseriin ja karnosiin, mis toimivad antioksüdantide ja puhveritena. Peptiidside on kovalentse sideme erivorm, mis tekib ühe aminohappe molekuli karboksüül-
Individuaalne lüürika tekkis rahvalauludest ja säilitas seetõttu rahvaloomingu iseärasusi. Selles leidsid väljenduse ajajärgu vastuolud, poliitiline võitlus ja maailmavaatelised küsimused. Võib oletada, et Vana-Kreekas oli lüürilisi teoseid arvuliselt rohkem kui eepilisi. Ent meieni on jõudnud vaid vähesed katkendid ja üheltki lüürikult pole säilinud kõiki teoseid. Hoolimata luulepärandi fragmentaarsusest on võimalik mitmete lüürikute loomingu laadi säilinud luuletuste varal iseloomustada. Monoodiline lüürika vastab enam nüüdisaegsele lüürikale. Teemad on mitmekesised, sõda, poliitika, aga ka muud teemad. Arenes põhiliselt Lesbose saarel, aloodia murdes. Lesbose saare luuletajad lõid kirjandusse rea uusi värsimõõte, nendes kirjutatud luuletusi määrati sooloesituks lüüra saatel. Lesbose saare lüürikute luutused olid määratud ettekandmiseks teatavas kindlas keskkonnas.
" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 7 Tema raamatus ,,Minu usk" leheküljel 60). Ta suhtleb sõrmtähestiku abil ja loeb pimedate (Braille'i) kirjas. Usuliseks autoriteediks oli Helen Keller'ile Emanuel Swedenborg. [Keller, H., 2002, lk. 11] Cassirer nimetab oma essees pidevalt ruumi- ja ajaprobleemi, selgitamata, mis probleem see on ja millest see tuleneb. Eestlane võiks ehk selgitada seda näiteks kreeklaste keelenäite varal. Probleem paistab tulenevatki keelest, keele eripärast, mis tingib ka erineva problemaatilise mõtlemise (nt. ruumi ja aja suhtes). Eestlane võib ainult teatud (egoistlikel või majanduslikel või mõnel muul) kaalutlustel väita, et ,,mul ei ole aega" või ,,mul ei ole ruumi", aga see ei ole n.ö. probleem. Aega tuleb aga õigesti kasutada ja siis pole teda puudu. Ja kui ütleme, et on ruumipuudus, peaksime ehk mõtlema, kas meil pole kellegagi suhted halvad, kelledega kõrvuti elame.
alistus sellele. Üks arhailisemaid inimloomingu vorme on ehtimine. See unikaalne nähtus on omane ainult inimkultuurile. Ehete, märkide, ornamentide ja värvide kaudu edastas inimene informatsiooni, mis oli õige vähe muutuv ja mida anti ühesuguselt edasi põlvest põlve. Ehe oli nagu sõnum, teadete kompleks, mida tuli osata lugeda. Suulise kultuuri inimeseks olemise kogemus kirjutati ehte varal üles ja anti edasi selle tõrje- ja kaitsemaagiline, ravi- ja värvimaagiline, aga ka nimemaagiline aspekt. Ehte, aga ka riietuseseme kujunduses oli oluline sõnum ornamendil. Maagiline ornament ja püha muster tegi ehte sakraalseks. Ornamenti suhtuti kui jõuallikasse, mis suudab kaitsta, aga ka ise toimida. Püha muster puhastas, õilistas ja korrastas maailmapilti. Ehteid ja ornamente ei mõeldud välja ega tehtud lihtsalt kellegi tuju järgi
SOTSIOLOOGIA Kontrollgrupp etalon või standard, millega saab mõõta inimese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab linna kui seeriat ringe, mis on ehitatud keskse südamiku ümber, kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Konventsionaalne hulk koosneb inimestest, kes on ettekavatsetult kogunenud sündmusele, mida viiakse läbi väljakujunenud normidele vastavalt. Koopteerimine lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine endaga domineeriva grupi poolt. Korilus toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Korporatiivsed linnad arenesid välja, kui tootmine oli detsentraliseeritud ja majanduslik võimsus oli keskendunud väiksematesse asulatesse ja linnadesse. Korporatsioonid nii era- kui ka avalikus omandis formaalsed organisatsioonid, juriidilised isikud, kus kontroll tegevuse üle kuulub m...
piiramist. Ma ei kõnele enam sellest, et temale on täiesti ükskõik, kas on parajasti suvi või talv, ega ole tema jaoks mingit erandaastaaega, mil ta tegevuse katkestaks.. 51. Kõik peavad muidugi seda teadma ja arvestama, ja seepärast ei tohi sõda maale sisse lasta ega tagasi vaadates, kui lihtne oli tolleaegne sõda spartlastega, ülepeakaela söösta õnnetusse; vaid tuleb end kaitsta ettevaatusabinõude ja sõjaliste ettevalmistuste varal, hoides vaenlast võimalikult kaugemal ja valvates, et ta üldse omalt maalt ei liiguks, mitte aga temaga rind rinna vastu otsustavasse võitlusse astuda. 52. Tõsi küll, sõjaliselt vaatekohalt on meil palju looduslikke eeliseid, kui meie, aga tahame, Ateena kodanikud, teha seda, mis vaja - nimelt looduslikud olud tema maal, mida võib paljudes kohtades riisuda ja laastata, millele võib kahju teha ja musttuhat muud eelist; kuid võitluseks on ta paremini ette valmistatud kui meie. 53
aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Sihitu noorpõlv Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut boheemlaseelu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus Richard Wagneri ooperite vastu. Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest
jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja
· Kasvuhooneefekt nähtus, kus Maalt peegelduv pikalaineline soojuskiirgus ei pääse läbi atmosfääri või kasvuhoonegaaside ja peegeldub tagasi Maale, võimendades pinna soojenemist. · Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni. · Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemide koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist ei pruugi enam toimuda. · Kommensalism organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu. · Saprofaag - on loomad, kes toituvad loomse või taimse päritoluga lagunenud orgaanilisest ainest. · Litosfäär on maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km), millel
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ÜLEKOORMUSTRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Referaat Juhendaja: Einar Potter Väimela 2012 SISUKORD: 1. ÜLEKOORMUSTRAUMADE TEKKIMISE PÕHJUSTEST 3 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS 3 3. TÖÖTAMINE ISTUDES 6 4. TÖÖTAMINE SEISTES 7 5. TÖÖÜLESANNETE VAHELDUS JA PUHKEPAUSID 7 6. OHUTUSNÕUDED ENNE TÖÖ ALUSTAMIST 8 7. OHUTUSNÕUDED TÖÖ AJAL 8 8. OHUTUSNÕUDED PÄRAST TÖÖ LÕPETAMIST 8 9. MÜRA JA HÄÄLED 9 10. RISKIANALÜÜS 9 11. ESMAABIKORRALDUS 12 12. KOKKUVÕTE 13 13. KASUTATUD KIRJANDUS ...
võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise reziimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad
Kui taim hakkab närtsima rõhupot 0, osmootne pot maksimumis. Eelkõige elusas rakus turgorirõhk. Räägitakse ka gravitatsioonilisest potetsiaalist see rõhupot-i osa s.o 0.01 MPa meetri kohta. Selle tõttu, et vesi kõrgel puu otsas. 5. Vesi mullas. Mullavee liigid (gravitatsiooni-, kapillaar-, füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vesi). 1.Grvaitatsioonivesi vesi, mis võimaluse korral valgub mullast välja. 2.Kapillaarvesi vesi, mis liigub ja püsib mullas kapillaarjõudude varal. Mõlemad taimele vabalt omastatavad. 3.Füüsikaliselt seotud vesi. Veepotentsiaal küllalt madal. Taime poolt ainult osaliselt kasutatav 4.Keemiliselt seotud vesi mittekasutatav. Oluline milline vee hulk mullas see sõltub sademete ja aurumise vahekorrast ja äravoolust. 6. Vee hulk mullas millest sõltub? Vee hulk sõltub veel sellest, milline pooride suuruse jaotus. Mida peenem (savisem) on muld,
töötajate kasutusse vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, milles on fikseeritud ka kasutusse antud vara seisukord ning vara kasutaja kohustused; Töötaja lahkumisel on tema vastutusel olnud varade tagastamine ja tagastatavate varade seisukord fikseeritud vara teenistusalaseks kasutamiseks üleandmise-vastuvõtmise aktis; - Igal olemasoleval varal, mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita on peale kantud inventarinumber (kleepimise, graveerimise, vms teel), mis ühtib linna finantsinfosüsteemi (edaspidi FIS) loodud põhivarakaardil oleva unikaalse inventarinumbriga. Kogumina soetatud varade korral on kogumisse kuuluvad objektid markeeritud täiendava, kogumina inventeerimist võimaldava tunnusega ning vastav informatsioon, ka kogumisse kuuluvate
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
