m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium referaat BAROKKMUUSIKA Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms....
karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik. Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani 1012.saj Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid. Eeskujuks varakristlik basiilika, kirikute ühendamine tornidega. Tunnuseks on ümerkaar ja ristvõlv. Romaani kirikud on suured, massiivsed, hämarad ja sünged. Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. Pisa toomkirik Itaalias; 14. gootika 1216saj. Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15...
- Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld....
Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!)....
Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2.,,Kuninglik koda" , tavaliselt pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemistest , akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. 3.Väikestest tükkidest kokku pandud tervik, mis moodustab pildi . tänapäeval tuntakse seda ka kui puslet. 4...
Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste...
-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj ·...
Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d...
Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus....
Hiljem, pärast tragöödiaid, hakati mängima lõbusaid nalja- ja pilkenäidendeid ja sel moel sündis komöödia. Dialoog(Dionsysose ning koori vahel) Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Orkestra RAHVAMASS Keskaeg & varakristlik periood Varakristlik aeg 8sajand Kr. Sünd 4.saj 10saj 13;14 saj Rooma imp. renessanss Antiikaeg Alates Kristustluse sünnist kujunes tuhande aastaga välja universaalne Kristlik kultuur. 4.saj. lõpul kuulutati Kristlus laguneva Rooma Impeeriumi ametlikuks usuks ning seda...
Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
esteetika filosoofiaharu, mis uurib ilu ja kunsti üldisi seaduspärasusi. Esteetika peamised kategooriad on ilus ja inetu, traagiline ja koomiline ning ülev ja madal. eufemism ümberütlev sõna, et vältida ohtlike loomade (hunt, karu) või nähtuste (surm, katk) otse nimetamist. Näiteks nimetati hunti aiataguseks, kriimsilmaks, metsaemaks, põõsataguseks, hallikasukameheks jne. evangeelium Jeesus Kristuse elust ja õpetusest jutustav varakristlik teos, täpsemalt Piibli Uue Testamendi 4 esimest raamatut. F faabula teose sündmuste loogiline ajalis-põhjuslik järgnevus. Teose faabulaga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. Sageli võivad kirjandusteoses olla ajalis-põhjuslikud seosed rikutud, s.t kirjanik lähtub talle olulistest kunstilistest eesmärkidest, loob oma arenguloogika. Näiteks alustab teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitab nende põhjused....
Joonis 5. Näide varasemast korintose stiili kasutamisest. Pariisi panteon. 4 1.5 Vana-Rooma arhitektuur Joonis 6. Colosseum, Roomas Vana-Rooma arhitektuuri üks levinuim ehitis oli amfiteater. Colosseumi eitamisel kasutati kaaristu süsteemi ja sambadel on esindatud nii dooria, joonia kui ka korintose stiili. 1.6 Varakristlik arhitektuur Joonis 7. Sta Maria Maggiore basiilika Roomas. 5 1.7 Bütsantsi arhitektuur Joonis 8. Narva Õigeusu Ülestõusmise Kirik. Bütsantsi arhitektuuri iseloomustab hästi kuppel, kaarsissekäigud ja kaarjad aknad. 6 1.8 Lääne-Euroopa arhitektuur Joonis 9.St.Galleni klooster Sveitsis Võeti kasutusele antiiksed stiilid, näiteks sambad...
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi...
Ka ajalooline perspektiiv näib toetavat ideed, et Inimese Poeg on pigem varakristliku kiriku leiutis kui Jeesuse teadlik väljendusviis. 19 Üpriski oluliseks vastuväiteks on see, et peaaegu kõik viited Inimese Pojale tulevad Jeesuse enda suust ning samas pole selget põhjust, miks varakristlik kirik oleks pidanud need väljendid Jeesuse sõnadesse panema, lisaks on Uues Testamendis kohti, kus Jeesus kasutab kõrvuti isikulist „mina“ ja umbisikulist „Inimese Poega“ ehk tekib küsimus, kui varakristlik kirik tõesti leiutas „Inimese Poja“, siis miks ei ole selle kasutus tekstis ühtlane ja igal pool.20 Probleemid apokalüptilise tõlgendusega ja võimalikud lahendused Selleks, et Jeesus oleks saanud endast rääkida kui apokalüptilisest tegelasest „Inimese Poja“...
Telliste ladumisel kasutati liiv-lubimörti. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni – seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai alguse valumüüritis e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Joonis 6. Akvedukt Pont du Gard 7 VARAKRISTLIK Katakombid olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa- alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist...
UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...