ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
18 Sarnaselt mõnede teistega leiab ta, et Inimese Poja väljend on loodud varakristliku kiriku poolt peale Jeesuse surma ja ülestõusmist. Ka ajalooline perspektiiv näib toetavat ideed, et Inimese Poeg on pigem varakristliku kiriku leiutis kui Jeesuse teadlik väljendusviis. 19 Üpriski oluliseks vastuväiteks on see, et peaaegu kõik viited Inimese Pojale tulevad Jeesuse enda suust ning samas pole selget põhjust, miks varakristlik kirik oleks pidanud need väljendid Jeesuse sõnadesse panema, lisaks on Uues Testamendis kohti, kus Jeesus kasutab kõrvuti isikulist „mina“ ja umbisikulist „Inimese Poega“ ehk tekib küsimus, kui varakristlik kirik tõesti leiutas „Inimese Poja“, siis miks ei ole selle kasutus tekstis ühtlane ja igal pool.20 Probleemid apokalüptilise tõlgendusega ja võimalikud lahendused Selleks, et Jeesus oleks saanud endast rääkida kui apokalüptilisest tegelasest „Inimese Poja“
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad. · Valgus ja ruum kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse ...
karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga esindab pelikan Kristuse loomust: pelikan inimlikku ja fööniks jumalikku poolt. Fööniks Kristuse ülestõusmise sümbol, esindab Kristuse jumalikku poolt. Fööniks sümboliseerib ka usku ja igipüsivust: fööniks põletas end perioodiliselt tuleriidal, siis aga tõusis iseenese tuhast taas ellu ja alustas uut eluringi.
Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I, Theodosius, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Seneca, Plinius Vanem, Tacitus, Tertullianus, Augustinus. - - 16. jaanuar 2012 toimub Tallinna koolide eelvoor, mille tulemuste põhjal kutsutakse parimad
3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevae...
kasutamisalale (seinad, katused, sambad). Telliste ladumisel kasutati liiv-lubimörti. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni – seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai alguse valumüüritis e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Joonis 6. Akvedukt Pont du Gard 7 VARAKRISTLIK Katakombid olid umbes 20…25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu 1 meetri laiused maa- alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist
4. Karolingide ajajärk. · Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära o Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis. · Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad · Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants · Arhitektuur o Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid o Karl Suure pearesidents Aacheni lossikabel Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas Kaheksatahuline keskosa o Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika Säilinud varemed või üksikud osad
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
Arkaad sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid
Inglismaa kaotas sõja ja jäi V draamateosed muusikaajaloost tuntud liturgiline draama ja paljudest valdustest ilma, Prantsusmaa muutus aga Itaalia kõrval müsteerium (otseselt ooperi eelkäijad). Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus. KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi: I varakristlik kunst arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi
Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal
VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikut...
- Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld.
Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. 2 1. Ülevaade varakristlusest kuni 6. sajandi alguseni
täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks “kõrgemaks otsustajaks” mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius oli sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel. Ta edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse ning tema kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse kõige autoritaarsemateks eeskujudeks, pannes seega sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale. 23. Varakristlik muusika Kristlus sündis Palestiinas (mis oli meie ajaarvamise alguseks), levis Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses, Põhja-Aafrikas. Kujunes välja universaalne kristlik kultuur, kus oli palju jooni nii vanematest Lähis- Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel
Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511)
..................................................................................... lk 10 Pildid.......................................................................................................... lk 11 Kokkuvõte...................................................................................................... lk 12 SISSEJUHATUS Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage. Reljeefide teemad olid võetud Piiblist. Vabaskulptuure ei loodud, sest püüdi vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv.
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
töölehelt ja loomulikult ka internetist. Vastused palun kirjutada kas teise värviga või rõhutatult bold-iga. Kui tööleht on täidetud, siis saada see meilile- [email protected] Kindlasti salvesta tehtud töö ka oma arvutis. NB! Koostöös on jõud küll aga pole mõtet teha oma rühmakaaslase töölehest copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1. Täida lüngad Renessansiga lõppes üks ajastu ja sündis uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse ..barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika.
Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani
12. karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik. Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani 1012.saj Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid. Eeskujuks varakristlik basiilika, kirikute ühendamine tornidega. Tunnuseks on ümerkaar ja ristvõlv. Romaani kirikud on suured, massiivsed, hämarad ja sünged. Kirikute ehitamisel peeti silmas kaitse eesmärke. Pisa toomkirik Itaalias; 14. gootika 1216saj. Kunstialaks on arhitektuur, ehitatakse suuri kirikuid ehk katedraale. Ehitustegevus koondub linnadesse. Tunnuseks roidvõlv ja teravkaar, tähtsal kohal roosaken. NotreDama katedraal; Amiens'i katedraal; Bern Notke ,,Surmatants"; 15
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...
omistada normatiivne väärtus. Algkiriku pühakiri oli Vana Testament, mida loeti kreekakeelses tõlkes. Evangeelium levis alguses suulise pärimusena, aja jooksul muutusid järjest tähtsamaks kirja pandud evangeeliumiraamatud. Vana Testamendi kõrval hakkas kujunema ristiusu põhiteos Uus Testament. Selle vanim osa Pauluse kirjade kogu saavutas suure autoriteedi. Evangeeliumi raamatud nii nagu enamik teisigi Uude testamenti võetud raamatuist on kirja pandud I sajandi jooksul. Varakristlik kirjandus ei piirdunud vaid Uue Testamendiga. Meile tuntud evangeeliumidele lisaks ringles koguduses hulk teisigi, milles oli valitsev legendaarne aines (nn. Apogrüüfilised evangeeliumid). Umbes aastal 200 oli Uue Testamendi kogumik saanud praeguse koosseisu. Uue Testamendi ülesanne oli anda edasi apostlite pärand, mis oli kiriku õpetuse ja elu alus. Ristiusust sai raamatuusund ja piiblist sai ainus alus kristluse seletamisel ja tõlgendamisel. Askees ja kloostrid
auguratorium koht, kus augur ennustas augurium jumalate tahte ennustamine auspicium tulevaste sündmuste ennustamine lindude põhjal aulaeum eesriie (nt. teatril), ka selle imitatsioon (kivist, stukist vm materjalist) basiilika piklik neljakandiline löövidega hoone, algselt Rooma raekoda, ametnikeruumid, turu- ja kohtusaal, hiljem lisatud poolkaarekujuline apsiid, hiljem kujunes sellest varakristlik kirik bibertito Vitruviuse väljend Etruski templi kahe võrdse (või peaaegu võrdse) proportsiooni kohta bilingva kahes keeles tekst bucchero etruskite musta läikiva pealispinnaga savinõud caldarium kuum pesemisruum antiikaja termides canabae algselt müügiputkad ja väikepoed leegionlaagrite ääres; hiljem arenesid neist omavalitsuslikud kogukonnad, kus elanikud suhtlesid sõjaväelastega
sambad olid dooria, teise joonia ja kolmanda korruse sambad aga korintose stiilis. Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat. Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid triumfikaared, mida püstitati sõjaliste võitude korral(monumendid). Keiser Trajanuse sammas. Rooma Panteon kõikide jumalate tempel. Eramajadesse planeeriti aatriume. Skulptuure ei idealiseeritud. Keisrite portreed olid loomutruud. Skulptuur oli realistlik. 8. Varakristlik kunst(3. saj pKr). Messianistlik meelsus usk Lunastaja(Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal
Jacob Obrecht, Josquin des Prez, Heinrich Isaac, Jean Mouton, Pierre de La Rue, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, John Taverner, Christopher Tye, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Orlande de Lassus, Andrea Gabrieli, Williarn Byrd, Tornas Luis de Victoria, Giovanni Gabrieli, John Dowland. Barokk Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas
Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. 15. Bütsantsi arhitektuur Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati. Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised. * Hagia Sophia katedraal. Minaretid tornid moseedel. * San Vitale kirik 8 nurkne. Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad.
Neljanurkse ruumi katmine viklite (sfäärilised kolmnurga kujulisede arhitektuursed vormid, mis kannavad keskset hiigelkuplit) abil. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised, ülemine korrus avaneb kesklöövi. Aknad on külglöövi ülaosas külgseintel 2 rida + ringina kupli alumises servas. Palju valgust, kuppel ,,hõljub". Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Muhameedlased on kinni katnud maalid ja mosaiigid. 9. VARAKRISTLIK KIRIK (BASIILIKA): Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita
hakkasid nad kasutama mörti hakati kopeerima vanemaid skulptuure.Tunda T e.m.a. kivide sidumiseks. oli idamaise müstika mõju. 0 ..... Kristlus tekkis Vahemere Idarannikul ja levis kiiresti K 2 saj üle Rooma Impeeriumi. m.a.j. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt R vanarooma kunstiga.Väliselt on nende vahel mõndagi õhist, kuid oma sisult erinesid nad K I täielikult. Väga populaarne oli elumajade
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...
ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. 2.9 Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta.
joonistusi. Bütsantsi ja V-Vene kunst Bütsantsi kunst · I õitsenguaeg 6 saj. Keiser Justinianus I ajal. · Sellest perioodist on pärit bütsantsi arhidektuuri suursaavutus Hagia Sophia kirk. · 8-9 saj tegid Bütsantsis kujutavale kunstile suurt kahju pildieitajad e. Pildirüüstajad. Keisrid keelasid pühapiltide austamise ning kunstis figuuri, eriti inimese kujutamise. · Kunsti allikateks on varakristlik, hellenistlik ja ida kunst. · Iseloomulikumad jooned: idamaine püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine, · Maalikunstis suured silmad, kitsas nina ja vike suu (Kreeka kunsti eeskuju) · Figuuris ei näidatud inimese alasti keha, seda peeti patuseks. Arhitektuur · Arenes kiriku kaudu. Kirikute sisemusele pöörati alati suuremat tähelepanu kui välimusele fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid(lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid yhendavad kaared
Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. KOLOSSEUM: · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Lõbustusasutus KESKAJA KUNST VARAKRISTLIK KUNST 100 p.K.r. I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist
Vettiuste maja kujutatud spordisündmusi (elutoa friisil), aga ka igapäevast elu. Samuti mütoloogilised stseenid nt Herakles madu kägistamas. Tahvelmaalikunst palju maaliti portreesid. Leitud on portreesid aga ainult Rooma võimu all olnud Egiptusest, kus pandi need surnutele skulptuuride asemel kaasa Faijumist leitud portreed. Need olid lihtsad, kuid realistlikud. Varakristlik kunst Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni, hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament, tärkas raamatumaal ehk miniatuurmaal Usukommete täitmiseks katakombid maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km Seina ja laemaalid · Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale · Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika, paganlus
Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa. Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet. Kaeti puulaega. Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal hoitakse antiikkultuurimungad kirjutavad kreekakeelseid käsikirju ümber. Tsentraalarhitektuur kabelidrikkamaks saades ehitatakse kirik. Kirikuid hakati püstitama üle Eurooopa sinna, kus arvati olevat püha paik. Bütsants Tekkis 395. aastal Rooma riigi lagunedes. Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid
Sisekujundus. 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid, mis on ka varakristliku ruumikujunduse esimesteks näideteks. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid Alates varakristlik arhitektuuri tekkimisest 4.sajandil hakati kristlikke pühakodasid kaunistama mosaiikidega, mis oma hilisantiikse või idamaise vormikäsitlusega väljendasid kristlikku ideoloogiat Hauakirikute (mausoleumide) ja ristimiskabelite kaunistamisel toodi esmakordselt teadlikult sisse valgustatud kupliruumi ja hämarate galeriide efekt, mida täiendati mosaiikidega. Ka varakristlike basiilikate arhitektuursele tõlgendusele vastas nende
Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks. Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul. Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid.. 15. Varakristlik kunst Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni).
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament) ja laulud (psalmid) olid enamjaolt juutidega ühised. Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse ja avalike pidustustega, siis ilmselt tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika kõrvale. Pillid olid aga varakristlikus muusikas sootuks keelatud, kusjuures Idakristluses
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatu...
Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnnejumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Rooma kunst Periood Vabariigi ajajärk - III-I saj. eKr. I saj. lõpp eKr- Impeeriumi ajajärk - V saj. Varakristlik ajajärk - I-V saj. Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne. Roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Samal ajal aga oli roomlastel palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused, ilma milleta me kaasaega eriti ettegi ei kujuta. Roomlaste uuendused - rooma betoon, mis saadi vulkaanilise tuha (Vesuuv, Etna) segamisel peene kiviklibu ja veega - põletatud savitelliste kasutuselevõtmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
