Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel...
müüri eest ja seejärel vallandub sisemine mina. Alkoholi tarbimiselt oleme ju Euroopas teisel kohal ja meid teatakse kui joodikrahvast. See-eest oleme üksteise vastu südamlikud ja abivalmid. Meie juba sõpra hätta ei jäta, isegi siis, kui seame enda elu ohtu. Olen televiisorist näinud ka saadet, kus autasustatakse inimesi, kes on isegi täiesti võhivõõra inimese surmasuust päästnud. Isegi pisar tuleb silma, mõeldes sellele, kui vapper mõni inimene olla võib. Peame tunnistama, et meie, eestlased, pole kõige tolerantsemad. Iga pisiasi on meie jaoks maailmalõpp. Küll aga oleme haritud rahvas. Ameeriklased ei vaevugi teisi keeli õppima, meie aga saame põhikoolis oma emakeelele kaks keelt lisaks. Oleme väike riik, hoiame kokku, üritame oma kultuuri säilitada ja saame selles maailmas ideaalselt hakkama. Kui oskaksime hinnata seda, mis meil on, oskaksime olla sallivamad võõramaalaste vastu ja
tähendas see üsna suurt kaost, sest sel ajal ei lubatud neil oma teoseid avaldada. Kui juhtus mingi ime, et peale suuri kontrolle ja muutmisi lubati teosed avaldada, ei jõudnud need siiski vene ajal Eestisse. Olukord Eestis oli üüratult halb. Peale seda, kui Eesti sai tagasi oma riigi ning rahval tekkis võimalus Siberist tagasi oma kodumaale tulla, ei olnud paljudel enam kodusi, kus elada ning lähedasi, kellega aega veeta. Minu meelest on olnud meie rahvast siiski väga vapper, peale kõike üleelatut, hoida meie kultuuri ning tavasid. Merili
Karl XII Karl XII sündis 1682 Stockholmis 11. detsember Karl oli Rootsi kuningas 1697 1718. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa - Karl XI surma.Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. 1704. aastal alnud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal, kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale.Karl XII on tuntud oma täieliku keeldumise poolest alkoholist ja naistest, mis tegi ta tolle aja valitsejate seas erandlikuks. Kaasaegsed täheldasid tema üliinimlikku valutaluvust
oma lapsi nähes. Hans ja Grete lubasid edaspidi ettevaatlikumad olla. Kes on selle muinasjutu peategelased? Vali õige vastus. a) Puuraidur ja tema naine b) Nõiamoor ja kass c) Hans ja Grete d) Öökull ja kass Kes juhatas lapsed nõiamoori maja juurde? Vali õige vastus. a)Puuraidur b)Öökull c)Kass Mida tahtis nõid Hansuga teha? Vali õige vastus. a)Ära süüa b)Ahju lükata. c)Grete eest päästa. Pane laused õigesse järjekorda. ___ Vapper Grete päästis om venna. ___ Lapsed jõudsid õnnelikult koju. ___ Öökull juhatas lapsed nõia juurde ___ Hans ja Grete läksid metsa. ___ Nad eksisid ära. Funktsionaalne lugemine/ 1.klass/ Õp. Anne Aviste
Seejärel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kus temast sai paaz, kus: Õpetati häid kombeid,seltskonnas käitumist Daamidega vestlemist Tantsu Hiljem lisandusid ratsutamine ja jahipidamine. 15-aastasena saadi kannupoisiks(kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid,saatis isandat) 18-20a. Löödi hoolikalt treeninud kannupoisid rüütliteks Õige rüütel Õige rüütel... pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, sangarlik. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Relvastus Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik, mõõk, hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd, kiivrit ja kilpi. Sõjas osalesid ka jalamehed, kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge.
Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Peategelased Igor Svjatoslavitsh- peategelane, vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Vürst Igor Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Fosfor Fosfor (phosphorus) (phosphorus) Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne
hoidmine põrgus. Tema põrgus käigus tuleb esile jälle tema julgus ja vaprus, kuna ta suutis kõigile väesalkadele põrgus vastu hakata ja võiduga välja tulla. Samuti täitis ta ka rolli sõjaväejuhina, kuid viimases võitluses tema mehed surid või põgenesid. Tema headus väljendus selles, et ta esimene valitseja oli ning ta väärikalt selle eest võitles. Samuti olid tähtsad talle tema ema ja vennad. Ta oli vapper ja julge ning tahtis kurjusele kätte maksta. Samas aga kaasnesid sellega vägivald ja raev, mis teda kogu teekonna saatsid ning talle alati head kaasa ei toonud, kuid oma kavatsustega oli ta siiski üllas.
palju kuigi põhjust nii väga ei olnudki sest Alan suutis igast olukorrast välja tulla. Alan suutis elada põhimõttel et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem oli oma eesmärke täide viia seda rohkem ta soov sihile jõuda suurenes. Ta suutis isegi käija Turalla mäe kraatris ära kuigi tal olid pärat põlved verised ja sinikaid täis, aga ta ei nutnud kordagi. Isegi siis mitte kui ta Steve McIntryrega kepi võitlust pidas ning mitu tugevat hoopi sai. Alan oli väga vapper poiss kuna ta julges teistele vastu hakata ja oma seisukohtadele kindlaks jääda. Alan oli väga rõõmus kui sai peale mitut haiglasoldud kuud välja päikse kätte. Talle tundus välismaailm hoopis teistsugusem kui enne. Vahel tunduvad mullegi asjad teistsugused kui enne näiteks siis kui olen olnud kaua Eestist ära on Tallinn ja kodu ka hoopis paremad kui ennem. Laste hulgas tundis Alan ennast väga hästi, sest nemad ei pidanud teda vigaseks.
Mu emast oli saanud mulle naine ja laste ema .Kõigele vaatamata oli ennustus siiski täide läinud. Mu naine poos ise ennast üles ja mind tapeti.Milles ma süüdi olen ?Olin võibolla lihtsalt valel ajal vales kohas .ma olingi loodus sellisena ja kui ma oleks käitunud teisiti oleks ma ju justkui enesele valetanud ja mänginud seda ,kes ma tegelikult ei ole.Mu elu oli juba sünnist saadik hukule määratud ja ma olin niingi vapper sest pidin elama oma elu sellise teadmisega.
12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid, võitlema paganate vastu, olema seltskonna hingeks lossis ja olema mitmekülgne. Lossides oli paazhide seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuste juurde. Rüütlid elasid enamasti maal lossides, mitte linnas. Kuigi algselt polnud rüütlid just väga haritud inimesed.
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi
palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged, ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema väeteid ja ohverdama isegi omaenese elu. Sõjategevusse suhtuti nii, nagu oleks see üks elu osa asi, mida tuleb teha. Aadlite kasvatus hakkas peale juba seitsmendast eluaastast, kui ta saadeti feodaali juurde ning temast sai paaz. Õpetati relvade tundaõppimist, ratsutamist ja jahipidamist. 15-aastaselt saadi kannupoisiks ning 18- 21 aastane noormees löödi pidulikult rüütliks. Aadli jaoks oli sõdimine kõrghetk, kus sai
Hermione ütleb välja, et ta oli juba ammu aru saanud, et Lupin on tegelikult libahunt Harry saab teada, et Sirius Black on tema ristiisa ning ei otsinudki teda selleks, et tappa. Tegelased Harry Potter- Peategelane. Harryl on ta isa sassis mustad juuksed, ta ema smaragd-rohelised silmad ja välgunoole kujuline arm otsaesisel. Ta on väike ja kõhn oma ea kohta, kõhna näoga, mügarlike põlvedega ja ta kannab ümmargusi prille. Ta on vapper, hea ja truu sõber, usaldusväärne ning leidlik. Parimad sõbrad Ronald ja Hermonie. Sündinud 31. juuli 1980 Ronald Weasley- Harry Potteri parim sõber. Tal on punakad krussis juuksed ning ta kardab ämblikke. Ronile meeldib Hermione, kellega ta lõpuks abiellub. Ronald tülitseb pidevalt Harryga, sest ta kadestab teda, nagu paljusi teisigi. Sündinud 1. märtsil 1980 Hermione Granger- Harry Potteri parim sõbranna. Ta on kahupäine, väga tark
leitud mõõkki, inimeste luusid ja palju vanu asju, mis viitavad sellele, et see tegevus on seal toimunud. Ajaloolised tegelased on selles loos Lembitu ja Meelis. 5. Minu arust on see raamat väga huvitav .Selles loos oli nii kurbust, rõõmu kui ka põnevust. See koht meeldis mull kõige rohkem, kus Meelis päästis maavürsti Sigurdi tütre Astridi mereröövlite käest. Meelis oli oma vanuselt väga julge ja vapper. See oli kõige kurvem, kui Lembitu, Ivo, Vjatsko ja Meelis lahingu hukkusid.
leitud mõõkki, inimeste luusid ja palju vanu asju, mis viitavad sellele, et see tegevus on seal toimunud. Ajaloolised tegelased on selles loos Lembitu ja Meelis. 5. Minu arust on see raamat väga huvitav .Selles loos oli nii kurbust, rõõmu kui ka põnevust. See koht meeldis mull kõige rohkem, kus Meelis päästis maavürsti Sigurdi tütre Astridi mereröövlite käest. Meelis oli oma vanuselt väga julge ja vapper. See oli kõige kurvem, kui Lembitu, Ivo, Vjatsko ja Meelis lahingu hukkusid.
· kui satuksid kõrvuti i ja j keskvõrre ülivõrre soe soojem kõige soojem kuri kurjem kõige kurjem Harjutus: moodusta keskvõrre + lühike ülivõrre (kui ei ole võimalik, siis kõige-ülivõrre). taibukas, sirge, kalk, kõva, lühike, äge, märg, siiras, paks, võõras, kuum, vapper, hea, toores, väle, vilgas, kollane, kurt, mõtlik, julge, nüri, magus, kinnine, pruun, südi, lahja, kannatlik, edukas, õpetlik, õnnetu
Tähtkujude iseloomustused Nimi Kool Jäär (21. märts - 20. aprill) Võimukas, sihikindel, teotahteline, liider, seiklushimuline, teiste julgustaja, mõtleja, julge, vapper, uhke, vabadusearmastaja. Kärsitu, rohmakas, impulsiivne, silmakirjalik, püsimatu, armukade, puudub diplomaatia. Sõnn (21. aprill - 21. mai) Emotsionaalne, jõuline, aktiivne, edukas, püsiv, hoolas, sihikindel, elegantne, tähelepanelik, kütkestav. Materialistlik, laisk, liiga konservatiivne, egoistlik, kangekaelne, jonnakas, kapriisne, kergemeelne, armukade, kättemaksuhimuline. Kaksikud (22. mai - 21. juuni)
Tshibiabisest, Mishe-Naamat, pärineb kuust ja tähest, kuid ei Midzhisogvoni oma ka imevõimeid, vaid kasutab võluvahendite abi. Ta on vapper ja vägev, tark pealik. Nibelungide laul saksa 1198-1204 Siegfried, Gunther, Brünhild, Siegfriedi seiklused. Kriemhild, Brünhild, Tronje Hagen Lugu Igori idaslaavi Anonüümne, 12. saj. Igor, polovetsid, vana-vene jumalad, Idealiseerib peategelase sõjaretkest lõpul
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused
mida tahtis- Võttis endale Klytaimestra isegi, kui naine seda telikult ei soovinud ja ta tegi seda manipuleerides seega ta oli ka manipuuleriv. · Klytaimestra-armastav, tark, hea kuulaja, julge-kuna julges öelda midagi Agamemnolile kuigi teadis et ta on võimeline kõiges. · Iphigeneia-armastav- armastas siiski oma isa kuigi ta teda mõrvata tahtis; , tark, õrna hingega, julge, otsusekindel, vapper, austav, · Karm-sest oli näha et tema almad kartsid teda ja tegid mida ta ütles; armastav- armastas oma pere väga, oli näha et tal oli teglikult väga lähedane suhe oma tütrega; naiivne- uskus, et maailam juhivad jumalad ja nende käske ei saa eirata ja tappis ka tänu sellele oma enda lapse; hea valetaja- suutis oma naise ära petta et lapsel tulevad pulmadkuid tegelikult tahtis ta teda mõrvata; sai
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas
kuujumalaks · Ettearvamatu · Vooruse jumalanna Jumal Apollon(Apollo) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Valguse jumal · Hõbevibu · Tappis Pythoni, tema · Vibulaskmise jumal · Kuldnooled haua kohale ehitas · Valitses katku ja · Lüüra templi ja oraakli (Delfi näriliste üle · Kuldjuukseline pühaoraakel) · Arstikunsti jumal · Vapper · Zeusi esindaja · Kunstide jumal · Armus Daphnesse · Oraaklite jumal · Tappis kogemata oma · Templite jumal sõbra · Teadmiste jumal · Särava nooruse jumal Kangelane Theseus · Aithra ja Aigeuse poeg Iseloomuomadused Tähtsamad ettevõtmised · Suuremeelne · Tappis Minotauruse
Kas nii on ilus ? Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" Lugesin Kerttu Rakke (updatetud) ,,Kalevipoega", kus sündmused kulgsid hoopis teises suunas kui originaalis. Kerttu Rakke versioon meie rahvuseeposest ilmus 2000.aastal ning räägib seetõttu väga palju tänapäevastest sündmustest. Võrreldes Fr.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipojaga" on Rakke teoses hulganisti erinevusi. Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid siiski mitte nii oluliselt kui seda tegi Kristian Kirsfeldt oma teoses ,,Kalevipoeg 2.0" Samuti on raamatus suur slängikasutus, mis enamasti koosneb roppustest. Tegelikult on raamatus kujutatav nii tänapäevane, kuid inimene, kes ei ole harjunud sellist kirjandust lugemal a, võib hea j ameeldiva
Odysseus (Nimi) (klass) (kool) Kes ta on Odysseus on tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa Elulugu Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Nimi Odysseos tuli kereeka keelsest sõnast vihane, mis võib tähendab jumala vihastaja Trooja sõda Kefalloniast juhitud Odysseusega 12 laeva saabusid Troojasse
· Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme · Tõeline rüütel= head kombed, vapper, nõus end ohverdama · Rüütli kõrgeim väärtus tema au Turniir · harimatute ülikute toores meelelahutus · treening ja ettevalimstus sõjaks · võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid · tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi) · ratsakahevõitlus (odaga üksteise sadulast maha tõukamine)
"Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese, kes oli
Ja kolm asja milleta seda raamatut ei oleks. 1. Käsper oli koolipoiste juht sõjas. Ta oli tark ja karmikäeline. Ta oli ustav ja truu sõber. Olles ohtlikes olukordades ei kaotanud ta pead ja ei hakanud virisema. Ta suri lasuga pähe. Talle meeldis koolis käia. Miljan oli paks. Talle meeldis süüa. Kodust saadeti talle tihti süüa, kuid sellest ikka ei piisanud talle. Ta lõbustas tihti teisi oma kildudega. Kuifi ta värises oli ta siiski sõjas vapper. Ka lahingu eel sõi ta hea meelega. Ta vist oli kõige kohusetruum sealt rühmast, sest just tema täitis neid käske kõige parema meelega. Ta suri läbi kuulipilduja kuulirahe. Ahas oli hea õppeedukusega poiss, kes läks sõtta kahtlusega et kas ta teeb ikka õige otsuse oma venna vastu astudes. Tal olid kaks kõige paremat sõpra eri pooltel Üks oli kommunist, teine jälllegi vabadusvõitleja. Ahas oli vaena ja näljas nagu terve ta peregi. Ta
Grigori Petsorini portree Grigori Petsorin oli keskmist kasvu mees. Tema kehaehitus oli tugev, tal oli sale ja peenike piht ning laiad õlad. Tal oli rändurielu. Võiks arvata, et ta oli lohakas ja kasimatu, kuid ta riietus reetis vastupidist. Tal oli pimestavalt puhas pesu ning harjumustelt oli ta vägagi korralik. Ta kõnnak oli veidi hooletu ja laisk, kuid sellegipoolest oli tunnuseid, mis rääkisid tema kinnisest iseloomust. Petsorin oli pisut kummaline inimene. Ta võis kõige suurmas raskuses olla tugev ja vapper, kuid samas kõige kindlamas ja vaiksemas kohas võis ta tunda ennast nõrgana, ning isegi hirmununa. Ta ise pidas oma iseloomu õnnetuks. Ta tundis kaasa suurt kahju inimestele, kellele ta oli liiga teinud ja ära võtnud nende õnne, samal ajal ka ennast alla tõmmates. Petsorin nautis juba varasest noorusest kõiki lõbustusi, mis teda huvitasid. Kuid see muutus peagi. Ta tüdines kõigest, mille oli ära...
Õpikeskkonna avalehele / Minu kursused / I016 / Teema 1 / 1. test / Katse 1 ülevaade Alustatud reede, 2. märts 2012, 11:13 Lõpetatud reede, 2. märts 2012, 11:23 Aega kulus 9 minutit 26 sekundit Hinne 8,0, maksimaalne: 8,0 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Milline järgnevatest asjadest on kunstlik? Vali üks: a. Skulptuur Õige vastus! b. Porgand c. kärbes Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses r...
armastuslugusid. See räägib Inglise vaprast rüütlist Tristanist, Iiri printsessist Isoldest ja keelatud armastusest, mis neid seob. Nende teel on ees riikide vaen ja Tristanile isa eest olev Inglise kuningas, kellest saab hiljem Isolde abikaasa. Filmi sisu Film räägib väga ammustest aegadest, kus Inglismaa ja Iirimaa vahel toimusid suured lahingud. Inglismaa vapper rüütel Tristan, keda kuningas hoidis nagu oma poega, sai ühe lahingu käigus sügavalt haavata. Arvati, et ta on surnud ning ta saadeti kombe kohaselt paadiga merele. Paat aga jõudis Iirimaale, kus selle leidis Iiri printsess Isolde, kes hakkas koos oma hoidjaga Tristanit ravima. Selle käigus armusid noored piiritult. Kahjuks tuli Tristanil minna tagasi Inglismaale. Peagi aga toimus Iiri- ja Inglismaa lepituseks rüütlite võitlus, kus võitja sai endale Iiri printsessi. Kuna
"Niibelungide laul" Wormsi peakungingaks oli Gunther, vennad- kuningad Griselis ja Gernot ning nende õde oli Kriemhild. Ema nimeks oli Ute. Isa oli Sigismund. Kord nägi Kriemhild unes, et kui ta saab endale mehe, siis ta mees tapetakse. Kriemhild oli aga kõige ilusam neiu Wormsis ning kõigi silmarõõm. Kuid kõik kes läksid teda kosja paluma, lootes jah'ga, said lüüa. Kriemhild oli kindlaks teinud, et ta ei taha enda kõrvale kedagi. Siegfried oli üks vapper kuningas, kes tahtis Kriemhildi endale kosja küsida. Ta võttis ette reisi Wormsi üle Reinud jõe. Teda võeti aupaklikult koos tema saatjatega vastu, sest ta oli ikkagist ju väga tuntud mees. Ta oli võitlenud draakoni vastu teda ületades. Samuti oli ta haavamatu. Ta pakkus palju abi Guntherile, kuid vastutasuks tahtis Kriemhildi kätt. Gunther oli sellega nõus ning Kriemhildist saigi ta naine. Ka Gunther tahtis naist ning selles aitaski teda Siegfried.
Harry Potter ja Deathly Hallows 2.1 Teose ´´Harry Potter ja Deathly Hallows´´ on kirjutanud Joanne Rowling. Ta on Briti kirjanik, kes on üks rikkamaid inimesi tänu oma teostele millega to on teeninud miljoneid dollareid. Ta on sündinud 31 juuli 1965. Tema praegune amet on romaanikirjanik ja to on lõpetanud St. Michael´i kooli. Siiamaani on ta avaldanud 7 teost ja väidab, et rohkem teoseid välja ei tule, kuid kunagi võib ta tagasi tulla ja rohkem kirjutada. Joanne Rowling kirjutab raamatud J.K.Rowlingi nime all ja tema teoseid on ostetud üle neljasaja millioni. Joanne Rowling väidab, et võibolla kirjutab ta veel ühe raamatu, kus on Harry Potter´i kohta andmed ja märkmed mis teistes raamatutes ei ole. 2.2 Raamat ´´Harry Potter ja Deathly Hallows´´ lasti välja juuli 21 ...
Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju, sest tema süümepiinad võivad olla meeletud ning kõik on ta peale kohutavalt vihased. Tavaliselt matame küll ligemesed järgmine päev, kuid pisikese Aabrahami matsime kohe. Mässisime ta naha sisse ning hauda panime ka kaks odaotsa. Temast oleks saanud vapper küttija. Samal ajal, kui kõik teised matsid poisikest, pidi minu ema tegema süüa. Hiljem sõime kõik vaikuses. Toitu pole kunagi nii palju üle jäänud, kui täna. Meeletult kurb on, kuid vähemalt on kõht täis ja uni tuleb. Merylin Tihomirova
· Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, provetluse, vibulaskmise ja muusikajumal. · Ares- Zeusi ja Hera poeg. Kreeka sõjajumal. · Argonaudid- olid Kreeka maadeavastajad. Tõid Klochisest Kreekasse kuldvillaku.
Maalt ei leitud midagi, selle otsustati öösel kapsalehe all ööbima jääda. Suur tüdruk leidis nad sealt üles ja viis oma isa juurde, kes meestelt mõistatusi ja tarkusi küsima hakkas. Keeletark oskas kõikidele küsimustele õigesti vastata ning piiga viis mehed tagasi laevale. Viimaks jõudsid nad võõrale maale, kus asusid penisabalised, kes nendega koheselt võitlema hakkasid. Nad ei tahtnud Kalevipoega ega tema laeva oma maale. Kalevipoeg, vapper mees, tõttas neid kohe mõrvama. Ta tappis tuhandeid, nägi hobust ning kasutas ka seda enda kasuks, kuid hobune komistas ning Kalevipoeg kukkus ratsa seljast maha. Välja ilmus tark, kes käskis Kalevipojal lahkuda. Kalevipoeg kahetses oma tegu. Tark sõnas, et maailmalõpus ootab teda õnne asemel põrgu. Ta ütles, et Kalevipoeg peab koheselt tagasi oma maale pöörduma ning Kalevipoeg suunduski tagasi oma laeva juurde, millega nad naasesid koju.
Mille poolest ja miks erines aadli väärtus koodeks tänapäeva moraaliväärtused ? Sissejuhatus : Aadli väärtused ja tänapäeva moraalikoodeks erinevad päris mitme erineva seisukoha poolest. Ometi on mõned väärtused säilinud ka tänapäevini. Miks ja mille poolest erines aadli väärtuse koodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Vanasti aadli aegadel hinnati kui inimene oli truu, julgus, ausus, vaprus, sõnapidavus ja kalantsus. Tänapäeval ei loe enam väga kui vapper on inimene, vaid hinnatakse rohkem lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei
mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse. Anti relvad ja algas pidulik söömaaeg. Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik
Axel ei julenud oma onule vastu hakata.Teda huvitas samuti, nagu ka tema onu Maa ja see ,mis maakoore all peidus on. Axelile meeldis väga onu kasutütar Grauben, tema pärast ei tahtnud ta minna koos onuga ohtlikule reisile maakera südamesse, kuna ta arvas,et nad sealt eluga ei pääse ja siis ta ei näe kunagi Graubenit. Professor Otto Liedenbrock oli tark ning enesekindel.Tal oli iga asja kohta loogiline seletus olemas. Hans oli islandlane,ta oli väga vapper ning ustav teejuht.Mitu korda reisi ajal päästis ta nii onu,kui ka Axeli elu. Alguses kui ma seda raamatut lugema hakkasin,ei tundunud see väga huvitav. Aga , mida rohkem loetud sain, seda põnevamaks läks.Raamatus oli palju keerulisi sõnu,ning oli kohti ,kus kirjeldati asju liiga pikalt. Mulle meeldis see raamat,kuna selles oli seiklust,põnevust , ulmet ,kui ka fantaasiat. Raamatu lugemine andis juurde ka teadmisi,kuna selles käsitleti palju geograafiat.
Se e kord oli teda päästnud rauk ja aitas tal terveks saada. Saanud terveks, liitus Meelis Lihula karuküttidega, et jõuda koju. Koos küttidega õppis ta võrke pane ma ja loo mi küttima. Inimene harjub k õige ga ja nii harjus Meelis küttide eluga. Kaaslased hindasid teda, sest ta oli tubli ja vapper m e e s. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et te ma isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavane ma poe g, võisid ordurüütlid ka te ma peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel. Saarlaste abiga saadi rootslastest jagu. Lahingus kohtas Meelis maav ürst O olopi poe g Sigurdit. Maavürst oli lahingus
Inimesed ei ole ka enam nii ennastohvertavad, kui olid keskajal rüütlid, kes kaitseid mitte aitnult oma, vaid ka sõbra naisi ja lapsi vere hinnaga. Kuid mina arvan, et igas tänapäeva inimeses on natuke rüütelikkust ja rüütellikkus on veel tänapäevagi maailmas olemas. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema ka rüütellik. Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper, ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel laiemalt, rüütellik oli see, kes ka lahinguväljal vaenlasele armu andis, kaitstes nõrgemaid. Rüütlitest on tehtud ka väga palju filme, kus neid on kujutatud raudrüüs ja vaprate sõdalastena, kes tõttavad päästma oma armastatumat, tuldpurskava lohe või kurja nõia käest.
Kuningas Oidipuse elulugu Kuningas Oidipuse elulugu räägib noorest kuningast, kellel hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma saatust muuta. Ta oli tark, täis elutahet ja oma rahvale ustav Teeba linna valitseja, kellel oli armastav naine ja lapsed. Ta oli pealtnäha vapper ja tugev kuningas, kuid sügaval sisimas piinas teda tõde. Kes ma olen? Kuningas Oidipuse elu sai alguse Teebas, kus ta sündis kuningaperre, ent ta ei olnud oodatud laps. Oidipuse isale, Laiosele oli oraakel Teresias ennustanud, et sünnib poeg, kellele on määratud tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Lapse sündides sidus Laios tal jalad kokku ja viis mägedesse, lootes, et laps nii peatselt sureb. Ta eksis, poisi leidsid karjased, kes viisid Oidipuse Korintosesse
Kui ometi kōik nii ükskōik ei oleks (Enno 1998:176) vōiks ümber kōik kōik kedrata kord: (Enno 1998:177) kui ōitsevad puiesteed me kitsad rajad, (Under 1998:296) kus lōpmata tahaks käima minna. Ōhtuti käin metsaserval, (Kareva 1990:53) hulgun läbi linna. Kui piinav nälg mind sunnib tänavale. (Talvik 1998:395) Oh, kui oskaks minna nüüd (Masing 1998:479) Ja leiad minu sest ma seisan siin, (Kareva 1990:33) sa leiad minu leiad mustast ööst. Tead ju kyll, ma pole iialgi olnud vapper. (Masing 1998:501) Kasutu (Kareva 1990:15) Väsinud Vana Kole Naine. Ma olen end tallata lasknud (Liiv 1998:70) ja mōnikord lüüagi… Ei ole halastust. (Kareva 1990:29) Ning iga läbipōletatud aastaga (Talvik 1998:397) roog maine näib mul kibedam ja toorem. Ometi oli: Ah pōrgu! (Kareva 1990:29) Palju, nii palju (Alver 1998:418) näis ühtmoodi kōik oli ühtviisi tume (Kareva 1990:29) ning siiski puhas surma värvidest. (Bristol 2012:70) Aga mina muudkui ootan ja ootan. Külm hakkab
See ilus maa on minu kodumaa! ISAMAA Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. EESTI ÜHENDAMISEKS Anna Haava Kuule, kulla külameesi, vahva, vapper eesti meesi, tule, anna vennal' kätt: ühendus on õnne lät'. Ära korja lingukive, - sõda sõtkub seemeiva. Kui näed viga, aita siis, nagu ausa mehe viis. ON HÄDAOHUS ISAMAA Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv,
,,Meelis" Enn Kippel Elas kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega. Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka
Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; Pastoraal (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; Romanss (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; Ballaad (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga. Vanasti oli rüütellikkus see, et rüütel pidi olema aus, õilis ja ustav oma isandale, vapper, õiglane ja helde, võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, olema mitmekülgne (muusika, tants, laul, seltskondlik vestlus, luule). Ta pidi alati aitama hätta sattunud daami ja nõrgemaid, kes ise ennast kaitsta ei suutnud. Rüütel talitas alati oma südamedaami soovi kohaselt. Tänapäeval on rüütellikkus minu arvates ausus ja viisakas käiumine, head kombed, sh naiste vastu kena olemine.
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanema...
asjata. Mercutio sai surma. Romeo ärritus sellepärast ja tappis võitluses Tybalti. 6. Vürst: Ja seda süüd ta andeks küll ei saa:/ kui pagetatu peab ta jätma maa! Kui vürst sellest kuulis, andis ta Romeole tegelikult võimaluse, sest sellise teo eest pidi seaduste järgi surma saama, kuid Romeo pagetati. Ta tahtis olle enne surnud kui Juliast eemal. Ta elu oli seal aga ta saadeti riigist välja. 7. Sinjoora Capuletti: Laps, neljapäeval vara hommikul/ noor, viisakas ja vapper aadlimees/ krahv Paris Püha Peetri kirikus/ teeb sinu õnnelikuks noorikuks. Julia ema lausus talle nii, kui tybalt oli surnud ja romeo pagetatud. Arvati et julia nutab tybaltit taga kuid nuttis romeot. Juliale anti valida kas ta abiellub Parisega või lahkub ja Capulettid ütlevad temast lahti. 8. Amm: Oh jube! Appi, appi! laps on surnud! Neljapäeva hommikul, kui Julia pidi abielluma leidis amm ta voodis surnult. ( eelmisel õhtul käis julia kirikus lorenzo juures ja küsis temalt nõu
isik on Polonius. Poloniust võis ta ka süüdistada vandenõus oma isa surmas ning Ophelia tunnete eksitamises. Kantsleri surm põhjustas Hamletile veel ühe probleemi: kaitsta oma au. Poloniusel oli poeg Laertes, kes tuli oma isa surma eest kätte maksma. Laertes süüdistas oma isa surmas kuningas Claudiust, Hamlet oli ju rahva armastuse võitnud ning Laertes teadis seda. Kas Laertese ning kuninga vaheline kihlvedu võis põhjustada temas rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal oli võimalus kuningat palvetamise ajal tappa. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas. See näitas tema kuninglikku väärikust. Lõpuks sundis ta Claudiust mürki jooma. Hamlet täitis oma eesmärgi, mille nimel ta võitles: tegi kuningale seda, mis kuningas Hamleti isale tegi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
