Rahvaarv 7 576 800 (2010) Rahvastiku tihedus 68,3 in/km2 President Georgi Prvanov Rahaühik leev (BGL) Ajavöönd IdaEuroopa aeg Religioon kristlik (esineb ka islami ja rooma katoliku usku) Suurlinnad Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Sümboolika Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp Rahvaarv ja selle muutus Bulgaaria rahvaarv on 7 576 800 inimest. Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6%. Nagu pildil näha on alates 1961.a1985.a rahvaarv kasvanud, kuid 1987 aastast on toimunud rahvaarvu märgatav langus. Bulgaaria arengutase SKT: 75 084 USD SKT elaniku kohta: 10 973 USD Sündimus: 10,7%0 Suremus: 9,2%0 Iive: 1,5%0 Keskmine eluiga: 72(mehed69,2 ja naised76,3) Imiku suremus: 9%0
Multikultuurne ühiskond elavad erineva rahvuse ja usuga inimesed, ollakse omavahel tolerantsed Tolerants võimalisus taluda, tunnustada harjupärasusest erinevaid arvamusi, uskusmusi, hoiakud Nulltoleratnsus- mittesallivus Riigi tunnused Riigi tunnused Riigi sümbolid Riigivõimu tunnused Sõltumatu võim lipp Anda välja seadusi Territoorium vapp Koguda makse rahvas hümn Kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks Rahvuslill/lind/kivi/ehitis Riigivalitsemisvormid ja viisid Monarhia ainuvõim, pärilikuse teel antakse edasi võimu Absoluutne monarhia nt. Prantsusmaa 17-18.saj Konstitutsiooniline/parlamentaarne monarhia nt. Suur-Britannia
1966 .a 1 EUR = 1.2768 AUD SÜMBOOLIKA Lipp Lippu tagataust on sinine, mille vardapoolses ülanurgas on Suurbritannia lipp , selle all on valge seitsmeharuline täht , mis sümboliseerib Austraalia Ühendust. Lehvipoolsel väljal on 5-st tähest koosnev Lõunaristi tähtkuju. 4 suuremat seitsmeharulist tähte on Alfa, Beeta, Delta ja Gamma. Väikseim , viieharuline täht aga Üpsilon. Vapp Vapil on kujutatud känguru ja emu, kes ei suuda tagurpidi liikuda ja seega sümboliseerivad Austraalia kui riigi edasiminekut. Hümn · Advance Australia Fair Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Australia_satellite_plane.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Canberra · http://www.reisiguru.ee/riikID/91 · http://maps.google.com/ · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/Mount_ · http://kangurumaa.weebly
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a
ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. AUTONOOMSUS Vadjalased asetsevad autonoomsetes piirkondades. PILDID VADJALASTE LIPP VADJALASTE VAPP PILDID VADJALASTE VADJALASTE SÕNARAAMAT RAHVARIIDED KEELTE SUGUPUU KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased#Ajalugu http://www.fennougria.ee/?id=10525 http://annaabi.ee/mutual.php?matid=26786-vadja lased&close=1 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= &esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCEQFjAA&u rl=http%3A%2F%2Fmiksike.ee%2Fdocs%2Fref eraadid2007%2Fvadjalased_kasparkaegas.d oc&ei=b7VfVM3YGJfZao3igbAO&usg=AFQjCNH6
Kenya Asukoht · Kenya (Keenia) on riik Aafrika idaosas. · Piirneb Etioopia, Somaalia, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. · Rannikut - 536 km Riigist · Pealinn - Nairobi · Pindala - 582 650 km² · Rahvaarv - 34,707,817 (2005) · Rahaühik Kenya shilling · Riigikeeled suahiili ja inglise Lipp ja vapp · Riigikord vabariik · Prsedident Mwai Kibaki Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv kenyas on 33 829 590 milj (kohal 36). · Sisse rändab suhteliselt palju aasiast ja vähesel määral euroopast Loomulik juurdekasv ehk iive · Iive on 2,57 % · Aidisiepideemia tõttu on suremus väga suur, kuid seda aitab kombenseerida Kenya maailma suurimate hulka kuulu iive. · Keskmine juurdekasv 1,5 % Ränne ehk migratsioon
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon
Eesti taasiseseisvumine 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni, ...
aastal) on tänapäevaks kasvanud 58 147 733 (juulis 2007). Riigi keskmine tihedus on Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Joonis 2. Itaalia lipp ja vapp Rahvastiku tihedus ja paiknemine Itaalia keskmine rahvastiku tihedus on 197.72 inimest km2 kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Koreas, Nepalis ja Pakistanis. Itaalias paikneb rahvas suhteliselt ühtlaselt. Rahvastiku tihedus on suurem rannikualadel kus on kuurort linnad ja suuremates linnades. Keskmine eluiga 2007. aastal on Itaalias keskmine eluiga meestel 41.1 a., naistel 44.1 a., kokku 42.5 a. Maailmas on selle riigi eluiga suhteliselt kõrge. Rahvastikupüramiid Joonis 3
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond
Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong NSVL eeskujul hakati üles ehitama ,,sotsialismi" isikukultus, majanduses viisaastakuplaan ja riiklik sektor muutus juhtivaks Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism Kommunistliku õpetuse Hiina suund Kaasnesid massilised repressioonid, inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile, massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised ja kohustuslik ühistöö Suur hüpe 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja eesmärgi ehitada kommunism üles võimalikult kiiresti - kiirendati suurtööstuse rajamist - loodi rahvakommuune ehk ühismajandeid
Poola Vabariik Poola Vabariik Pealinn: Varssavi Rahvaarv: 38,1 miljonit Riigikeel: poola Pindala: 312 683 km2 Iseseisvus: 11.november 1918 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: zlott Poola vapp Poola lipp Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).
13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik vitraaz üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel Nt: Keila kirik, Niguliste kirik, Rahvusraamatukogu
Kanada Esitlus geograafia vööndite kohta. Kanada Kanada on riik PõhjaAmeerikas. Kanada on maailmas pindalalt Venemaa järel teine, samuti maailma kõige pikema rannajoonega riik (58 500 km) Kanada vapp ja lipp psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Riigi Faktid Riigihümn O Canada Pealinn Ottawa Pindala 9 984 670 km2 Riigikeel(ed) inglise, prantsuse Rahvaarv 34 037 000 (2010) Riigipea Elizabeth II Saared
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID
Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud nii venestumise kui demograafilise kriisi tõttu. Tänaseks on neid järel 94 000. Linna asumine tähendab permikomide puhul reeglina venestumist, ent oma väiksearvuline haritlaskond on neil siiski olemas. Eluolu ja traditsioonid Permikomide peamisteks traditsioonilisteks elatusaladeks on olnud maaharimine ja sellega liituv loomakasvatus ning maarahvaks on nad jäänud siiani. Permi ringkonna lipp ja vapp Keel Venestumine kulgeb kiires tempos, eriti suurtemates asulates, noored on unustanud emakeele. Permikomi keel on ühiskondlikust kasutusest välja tõrjutud. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Keelt kirjutatakse kirillitsa tähtedega. Kultuur Alates 1958. aastast permikomi keeles
Berliin Berliin Saksamaa pealinn Pindala - 891,85 km² Elanikke - 3 562 166 Asukoht – Saksamaa Ida- Lääne osa Keel - saksa keel Sümbolid • Berliini karu ehk Buddy Bär - sallivus ja vabadus • Berliini teletorn • Berliini lipp ja vapp, mis kujutavad karusid Kliima Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C Talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal
Ärivisiitkaarti kasutatakse igapäevases ärielus, ametlikel kokkusaamistel ja läbirääkimistel ning antakse oma tulevastele klientidele. Ärivisiitkaardil kindlasti märgistatakse nime, perekonnanime, ärimehe ameti, firmanime ja ettevõtte tegevusala. Kujundi loomisel kindlasti kasutatakse firmastiili ja logo. Sellistel visiitkaartidel on reeglina range disain. ÄRIKAARTIDEST PIKEMALT Riigi ametlike esindajate ja töötajate visiitkaartidel võivad olla ka riigilipp ja vapp. Aadressita ärivisiitkaart ei vasta etiketi normidele. Erandiks sellest reeglist on ainult diplomaadid ja kõrgemad riigiametnikud. Tekstid ärivisiitkaardil peavad olema kirjutatud selge ja hästi loetava kirjaga. Pole soovitatav kasutada dekoratiivkirju (kui seda ei nõu teie tegevusala), kursiivi ja paksemaid kirju. Reeglid Ärisuhetes on visiitkaardil firmat tutvustav roll ning visiitkaart antakse üle kohtumise või läbirääkimiste alguses või lõpus.
LESOTHO Hanna-Stiina Kortin 11.klass ASUKOHT • Merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. • See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. • Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. • Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Lipp Vapp LOODUS • Absoluutse kõrguse poolest on Lesotho üks maailma kõrgeimal asuvaid riike (80 % aladest kõrgemal kui 1800 m). • Madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit üle merepinna, mis on riikide seas maailma kõrgeim. • Idapiiri lähedal paikneb maa kõrgeim tipp Thabana Ntlenyana (3482 m). • Tähtsaimad loodusvarad on vesi ja teemandid. HALDUSJAOTUS RAHVASTIK • Rahvaarv on 2 074 000 miljonit, mis on maailmas 150. kohal.
Hispaania Angelina Silk 8.Klass Lauka Põhikool Asukoht Asub Edela-Euroopas. Külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja- Atlandi ookeaniga ja Pürenee mäestikuga. Kogupindala on 504 370km. Ühine riigipiir on viie riigiga. Pealinnaks on Madrid. Lipp http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Fl ag_of_Spain.svg.png Vapp Neljakandiline. Kujutatud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Vapi kõrval on Herculese sambad. http://wwp.european-union- eu.com/spain/images/spain-coat- arms.jpg Hümn La Marcha Real ehk “Kuninglik marss.” Sõnu ei ole. Nimi on tulnud sellest, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningapere juures. Rahvusloom http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg Rahvastik Rahvaarv on umbes 39.2 miljonit. Hispaanlased, galjeegod, baskid ja katoonlased. Riigikeeleks on hispaania...
mille kavandas August Roosileht. HARIDUS Paides tegutseb kolm kooli: Samuti on seal kaks lasteaeda: Paide Ühisgümnaasium Paide Sookure Lasteaed Paide Gümnaasium PAIde Lasteaed Paide Täiskasvanute Keskkool LIPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VAPP Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PILTE PAIDEST Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AITÄH, ET KUULASITE! ALLLIKAD www.puhkaeestis.ee www.wikipedia.org www.paidekultuurikeskus.ee www.paide.ee www.paidegymn.ee
autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane diaklet, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Riigikord parlamentaarne monarhia Riigipea Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprill 2004. a.) Pealinn Madrid 3,1 miljonit elanikku Rahaühik Euro (EUR) = 100 senti Eliga ühinemise aasta 1986 Hispaania lipp Hispaania vapp *Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2011. aasta seisuga 46,120 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2011. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku Valencia 797 tuhat elanikku Sevilla 704 tuhat elanikku Zaragoza 647 tuhat elanikku Málaga 558 tuhat elanikku Murcia 410 tuhat elanikku
Hispaania Kerda Treksler 9.k Tallinn 2013 Sisukord: Hispaaniast üldiselt Majandus Kliima Religioon Asukoht Linnad Loodus Inimtegevus Riigisümbolid Kasutatud allikad Hispaaniast üldiselt Kuningriik Pealinn on Madrid Pindala 504 782 km² Riigikeel on hispaania keel Rahvaarv 46 120 000 (2011) Kasutatakse eurot Majandus Hispaanias on majanduslangus kestnud juba poolteist aastat Eelmise aastaga võrreldes on Hispaania majandus langenud 2% Majanduslangus on tingitud oluliselt vähenenud sisetarbimisest Põllumajandus, tööstus, teenindus Kliima Hispaania on Vahemeremaa Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Põhjas on keskmine temperatuur jaanuaris 810 kraadi ja augustis 1824. Lõunas vastavalt 1012 ja 2426 kraadi Religioon Peamine usund on rooma katoliiklus 76% on katoliiklased, 2% on kõik muud usundid ja 19% on ateistid Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu 66% toetab samasooliste ab...
..............................................................................................6 Iirimaa jagunemine............................................................................................................7 Rahvastik........................................................................................................................... 7 Iiri Lipp..............................................................................................................................7 Iiri vapp..............................................................................................................................7 Iiri keel...............................................................................................................................8 Majandus........................................................................................................................... 9 Peamised põllumajandussaadused......................................................................
Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: euro Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html http://media.maps.com/magellan/Images/SPAIN-W1.gif 1 2. Lipp ja vapp Hispaania lipp Hispaania vapp http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp 2 3. Looduslikud tingimused Pinnamood Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed (3404 m) ja Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed.
Saudi Araabia rahvaarv on ligikaudu 22 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 3 korda väiksem kui Saksamaa rahvaarv. Saudi Araabia pindala on 2 150 000km². Saksamaaga võrreldes on Saudi Araabia ligikaudu 17 korda väiksem ja Eestiga võrreldes umbes 17 korda suurem. Sealne valitsev riigikord on absoluutne monarhia ja praegune kuningas on ,,Salman". Rahaühikuks kasutatakse riaali ja üks euro on umbes 4,5 riaali. Saudi Araabial on üks ajavöönd ja see on +3. Saudi Araabia lipp ja vapp Lipp on roheline, valge kirja ja mõõgaga. Roheline värv on traditsiooniline islami värv. Araabia keelne tekst mis lipu peal on tähendab ,,Pole olemas jumalat on Jumal". Lipp on olnud sama alates 1932. aasta iseseisvuset. Saudi Araabia vapp koosneb ristatud mõõkadest ja palmipuust ristumiskoha peal. Palmiouu tähistab riigi põllumajandust ja on kõrbeoaasi sümboliks. Vapp on kasutusel aastast 1950. 1. RAHVASTIK Saudi Araabia 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine.
UNGARI Taavi Peters 1 Pindala: 93 030 km² Rahvaarv: 10 053 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² President: László Sólyom Pealinn: Budapest Naabrid: Austria,Slovakkia, On jaotatud 19 komitaadiks, ja 24 komitaadi õigusega linnaks Usk: katolik ja kristlus Pinnamood: Suhteliselt tasane,enamus Ungarist moodustab alföld(madalik),kõrgeim punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased.Aasta keskmine temp 9,7C,sademeid 655mm Taimestik: mullad mitmekesised, suht viljakad mullad,viinamarjakasvatused,Metsad:pöögi- ja tammikud. Loomastik: hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. ...
Ühiskonnaõpetus Teemad Ühiskonnastruktuur o ÜK on jagatud erinevatkes sektoriteks, mis omavahel põimuvad o Kõik vajavad tooteid ja trabivad. Tekib majandus, mis on erasektoris, sest majanduses on tavaliselt eraettevõtted. Erasektori asmel kasutatakse ka tulundussektori nime. o ÜK-d juhib poliitika. o Poliitika on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitika teeb seadusi ja annab korraldusi. o Poliitika kuulub avalikku sektorisse, sest kõik teavad selles toimuvad ja saavad sellest osa. o Tegevus, mis pole suunatud kasu saamisesse kuulub mittetulundussektorisse(armastus, korrashoid) o Mittetulundussektorisse kuuluvad kodanikuorganisatsioonid. o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei sa...
Asukoht ja naaberriigid Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina. Iisraeli pealinn on Jeruusalemm,mis ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud. Iisraeli kultuur Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale. Tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Vapp Lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Teine maailmasõda
Holland Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Hollandi vapp ja lipp Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast NIMI madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla[1]. Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest. Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag (Den Haag või
SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koos...
Keeled : Mehhikos on riigikeeleks hispaania keel. Vanas kirjaviisis kirjutatakse hispaania keeles "México". Usuline koosseis : 2000. aasta seisega: Katoliiklus 76,5 % , protestantlus 6,3 % (nelipühilased 1,4 % , Jehoova tunnistajad 1,1 % , muud 3,8 % ) teised 0,3 % spetsialiseerumata 13,8 % mitte ükski 3,1 % Riigikord : Mehhiko on föderaalne vabariik (hajutatud võim), mis koosneb 31-st osariigist ja 1-st föderaalrajoonist. Riigilipp : Vapp : Mehhiko kõrgeim mägi Citlaltépetli vulkaan (5610m) Mehhiko jalgpalli koosseis 1.2. GEOGRAAFILINE ASEND Riigi asetseb merele lähedal, peaaegu ümbritseb meri Mehhikot ümberringi. Mehhiko pinnamood on suhteliselt ebaühtlane ,kuna seal on palju mägesid ja vulkaane, siis mina ise seal elada ei tahaks, kuna kunagi ei tea kuna vulkaan purskama võib hakata kuigi sealne loodus ja ümbrus on väga ilus ja kliima soe. 1.3. HUVITAVAID FAKTE
Joonis 1. Taani riigi kaart Allikas: Magellan Geographix Taani riigi pindala on 43,094 km2, millest 42,434 km2 on maad ja 660 km2 on vett. Rahvaarv riigis on 5,529,888 inimest 2011 aasta seisuga. Pealinn on Kopenhaagen taani keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3. Taani kuningriigi vapp Allikas: Heraldry of the world 2. Riigi geograafilise asendi iseloomustus Riik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Riigil on 68 km riigipiiri mandril ning kõik ülejäänud riigipiir on mereline. Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå,
kui Hiiumaa. Andorras elab umbes 84 000 inimest ehk 180 inimest km2 kohta. Andorra on vürstiriik. Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea ülesannet täidavad 2 välismaa ametikandjat Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president. Andorra on maailmas kolmas kõrgeima elueaga riik. See eluiga on 82 aastat. Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid ametlikuks rahaühikuks on euro. Andorra euro tagaküljel on Andorra vapp. Andorra on merepiirita riik. Andorra asub Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Andorra pealinn on Andorra la Vella. See paikneb Pürenee mäestiku idaosas. Linn asub kuni 1400 m kõrgusel merepinnast. See on kõrgeimal asuv pealinn Euroopas. Andorra ametlik keel on katalaani keel, aga rohkelt kõneldavad keeled on veel hispaania, portugali ja prantsuse. 37% on andorrakaid, 33% on hispaanlasi, 16 % on portugallasi, 6% prantslasi, 8% teisi.
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved
Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi pealinna Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja 987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal (11801223) 13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn Levininum stiil keskajal oli kõrge gooti (teravkaar, kilpkaar, roidvõlv, ristroidvõlv, roie, kiilkaar, eesliselgkaar, teravkaarfriis, turp, trabes, tähtvõlv, vitraaz, roosaken, haritorn) Kuna linnad olid ümbritsetud müüridega, ruumi pidi kasutama kokkuhoidlikult
98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Pildid Poola vapp Poola aladel elav Euroopa piison. Poola kaart Tänan kuulamast!
Kanada Riigi üldandmed o Pindala-9970610 km² (s.h. 9220970 km² maismaad). o Rahvaarv-2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897. o Lipp võeti kasutusele 15. veebruar 1965. Kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks väljaks (punane, valge, punane) ning valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht (pilt1) o Vapp (pilt 2) o Rahaühik-Kanada dollar Loodus o Kõrgeim mägi on Mount Logan (5959m) o Kanada on kõige järverikkam maa maailmas (neid on seal umbes 2000). Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². o Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kliima o Aastakeskmine sademete hulk varieerub suures ulatuses.
Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Soome vapp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Sarnaneb Eesti omaga Keskmine temperatuur Talvel keskmiselt: 5°C , ning suvel keskmiselt: 18°C (Lapimaal on külmem vastavalt 14°C ja 15°C) *külmarekord : 50,4°C
Jaapan (Nihon-koku, ???) Eliisebeth. P Nimi · Nippon kasutatakse ametlikus kontekstis. · Nihon on igapäevasem termin. · Mõlemad tähendavad "Päikese allikad" ehk " tõusva päikese maa". · Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel. Vapp · Jaapni vapp on rahvuslik ja keiserlik pitsat. · Vapil on kujutaud krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine.
Senaatoritest 40 on valitud valitseja ehk kuninga poolt. Malsisia on üks ASEANI asutaja maadest ja osaleb paljude teiste organisiatsioonide juhtimises , näiteks Valitsevate Rahvaste Organisiatsioon .Malaisia on ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige .Malaisia on diplomaatiliselt seotud paljude riigidega , kuid ei tunnusta Iisraeli Valitsust . Tema Majesteedi Yang di-Pertuan Agong i Vapp, Mis on ka ühtlasi Malaisi vapp Malaisia Lipp Malisia Föderatsiooni eelmised valitsejad: NR Nimi Olek Reign Sünni - Surm Tuanku Abdul 1 Negeri Sembilan 31. august 1957 - 1. aprill 1960 24. august 1895 1. aprill 1960 Rahman 2 Sultan Hisamuddin Selangor 14. aprill 1960 - 1. september 13. mai 1898 1. september
Alates 1990. aastate teisest poolest on toimunud omalaadne vadja taassünd. 1997 asutas Tatjana Jefimova, kelle abikaasa on vadjalane, Luuditsas eramuuseumi, kuhu kogus etnograafilisi esemeid ja vanu fotosid. 2001. aastal muuseum põles, praegu seda taastatakse. Alates 2000. aastast korraldatakse Luuditsas igal suvel külapidu, millest on kujunenud vadjalaste ja vadja huviliste kokkusaamiskoht. 2003. aastal loodi vadja lipp, vapp ja hümn. Jõgõperä keskkoolis õpetatakse fakultatiivselt vadja keelt ja kodulugu, tegutseb folklooriansambel ,,Linnud". 2003. aastal ilmus Peterburis Mehmet Muslimovi poolt 6 väljatöötatud vadja kirjakeeles raamat ,,Vadda kaazgõt. Vodskije skazki" (40 lk, tiraaz 200). Aprillis 2005 registreeriti Vadja Kultuuri Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Elatusalad
Temas põimub mitme sajandi kunstistiilid. Näiteks: 1) Renes- sansi aegsed sarkofaagid 2) Barokne altar 3) Gooti stiilis arhitektuur. Seal asub ka Eesti kõige rikkalikuim vappide kogu. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb? Tallina väikesel vapil on hõbedane rist punasel väljal. Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas. Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas?
a. sõlmitud föderatsioonileping. Seega on Vene Föderatsioon paljurahvuseline riik, kus elanikkonna enamuse moodustavad venelased üle 82%. Kõrgemaks riigivõimuesindajaks on suurte volitustega president. Kesksed seadusandlikud võimuorganid on Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Täidesaatvat riigivõimu teostab peaminister koos valitsusega, mis koosneb föderaalministritest. Uue riigi loomisega muutusid ka riigi sümbolid: hümn, lipp ja vapp. Järk-järgult võeti kasutusele enne 1917. a. kehtinud sümboolika. Lipuvärvidena kasutatakse alates 1991. a. augustisündmustest värvikombinatsiooni punane-sinine-valge. 1993. a. taastati tsaariaegne vapp kahe peaga kotkas. VENEMAA JA SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS. 1991. a. loodi Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), mille sisemiseks eesmärgiks seati liikmesriikide majandusliku ja sõjalis-poliitilise ühtsuse saavutamine. 1993. a. sõlmiti (ilma Türkmenistanita)
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1
Lipp pärineb18.19 sajandi rahvuslikust liikumisest ning sulgeb Ungari vapi keskaegsed värvid Prantsuse lipu revolutsioonilise kolmeosalise kujuga; folkloor tunnistab voorusi värvidele: punast tugevusena, valget ustavuse eest ja rohelist lootusena; alternatiivina võib punast näha kui verd, mis on maa kaitseks valatud, valget kui vabadust, ja rohelist kui karjamaad, mis moodustavad nii suure osa riigist (The World Factbook 06.11.2018) Joonis 3. Ungari Vabariigi vapp. Allikas: fotw-Flags of the world web site (07.11.2018) Ungari Vapp (joonis 3) on Lorraine'i valge risti, mille põhjaks on kroon, mis asub rohelisel mäel, mis koosneb kolmest mäelist punasel taustal. 4 1 RIIGI ARENG 1.1 GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk ülemailmastumine on protsess mida iseloomustavad kasvav
maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast soomusrüü asendus metallist rõngassärgiga millele lisati 13. sajandil nahkne metallplaatidest tugevdatud plaatvest. Muutus aja jooksul ka kaitsekilp. Varakeskkajal ümarad kilbid asendusid ülevalt ümara ning alt teravatipulise kilbi vastu. Hiljem vahetati need kilbid veel pisikeste kolmnurksete kilpide vastu. Kaitsekilpidele maaliti ka perekonna vapp. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati väga vaprust ja võitluskunsti. Kõgkkeskajal korraldati oma oskuste ja kuulsuse näitamiseks turniire ehk sõjamänge. Loomulikult pandi ennast proovile ka jahiretkedel, mis oli sell ajal üks ülikute ja rüütlite meelisharrastusi. Väikkerüütlid, kellel oli oma linnus, elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid ehitatud puust või kivist ja mida ümbritses tavaliselt puust tara. Ülalkorrusel elas rüütel
Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni. Küllusesarv - Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. Lääne kunstis tähendab küllusesarv ohtrust ja õitsengut, veel on see ka Maa, sügise, külalislahkuse, õnne ja üksmeelse allegooria juureks. Emaliku hoolitsuse ja armastuse naiselik sümbol. Krüsanteem - Algselt tenno (keisri) tunnus. Tänapäeval Jaapani riigi vapp Sümboliseerib pikka iga ,õpetatust ja rahulolu. Oktagramm - on pütagoorlikud nimetused arvule kaheksa ehk oktaadile, mida sümboliseeris oktagramm. See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina.Osad allikad väidavad, et tegu on hoopis nõia märgiga. Pandora laegas - Laegas sisaldas ka lootust: petlikku küll, kuid siiski lohutust vallandatud hädas ja viletsuses
Jamaika Referaat Aasta 2008 Sissejuhatus Jamaica on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja läänest Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik. Ajalugu Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'. Jamaica avastas 1494. aastal Christoph Kolumbus. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena. Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast. Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu. Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast i...
MEHHIKO ÜHENDRIIGID ESTADOS UNIDOS MEXICANOS Riigi pindala: 1 964 375 km² Rahvaarv: 111,211,789 (Juuli 2009) Pealinn: Mexico City Pealinna elanike arv: 13 083 400 Riigi lühend: MEX, MX Keel: hispaania keel (92,7% elanikest) Rahaühik: peeso Riigi kahetäheline kood: MX Joonis 1. Mehhiko lipp. Allikas https://www.cia.gov Joonis 2. Mehhiko vapp. Allikas http://www.ngw.nl Joonis 3. Mehhiko kaart. Allikas www.otsimram.net Riigi geograafiline asend Mehhiko asub Põhja-Ameerika mandri lõunaosas, Ameerika maailmajao keskosas. Rahvasuus kutsutakse Mehhiko asukohta Kesk-Ameerikaks. Mehhiko kuulub Ladina-Ameerika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Mehhikot ümbritseb läänest Vaikne ookean ning idast Mehhiko laht ja Kariibi meri. Riigi kaguosas on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
