kodu tarbeks. Samuti tooksin ka välja USA näitel valitsuse käsu, milles paluti lastel korjata pähkleid ja marju (moosi keetmiseks). Saadud produkt läks sõdalastele, kuid selle töö eest saadi ka boonust, milleks oli (1p per pound). Samuti olid lapsed sunnitud sööma vähem. Propageeriti, et aeglaselt süües on võimalik säästa oma tervist ning toitu. Paljud lapsed olid ka värvatud sõjaväkke, kuna olid oma ea kohta valetanud, paljudel puudus ka vanust tõendav sertifikaat, mis hoogustas laste võtmist sõjaväkke veel rohkem. Tüdrukud aga pidid tegema rohkem koduseid töid nagu kudumine (lõpp toodang sallid, mütsid, sokid saadeti sõdalastele). Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljudelt lastelt varastati ära lapsepõlv. Pered olid ka väga eraldatud, kuna kõik teid midagi (nägid üksteist vähe). 2. Mis neid põhjustas? Peamine põhjus oli vabade käte nappus. Keegi lihtsalt pidid tegema neid töid, kuna
ei saa. 9. Mida tähendab lühend PEST? Mida tähendab lühend STEEP? Tooge näiteid PESTis käsitletavatest teguritest. PEST on makrokeskkonna analüüs, mis käsitleb kõige üldisemaid, kogu majandust ja ühiskonda laiemalt mõjutavaid keskkonnategureid. P- poliitline, mis hõlmab endas näiteks seadusemuudatusi. E- ökonoomiline, mis iseloomustab keskmist palka. S- sotsiaalne, mis iseloomustab elanikkonna keskmist vanust. T- tehnoloogiline iseloomustab tehnoloogia arengut. STEEP on PEST ja lisaks keskkond. 10. Millised on organisatsiooni väliskeskkonna otsese mõjuga komponendid? Iseloomustage neid. Konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased, kreeditorid. 11. Millised on keskkonnaga kohanemise võimalused? Tooge näiteid. Puhverdamine- sisendi või väljundi varude loomine, mis võimaldavad üle saada keskkonnas toimuvatest kõikumistest.
1) baasprotsessid taju, mälu, tähelepanu; 2) strateegiad kuidas vajalik omandada; 3) metakognitsioon teadmine endast kui õppijast; 4) teadmiste maht kui palju on vaja õppida; Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria. Herrnstein ja Murray jagavad maailma viieks kognitiivseks klassiks: ,,väga kõrge", ,,kõrge", ,,keskmine", ,,madal" ja ,,väga madal". Kognitiivne klass näitab populatsiooni üldist jaotuvust vaimse võimekuse järgi. Teades oma vaimset vanust, saab teada ka kognitiivse klassi, kuhu kuulutakse võrreldes ülejäänud populatsiooniga. Herrnstein ja Murray leiavad, et intelligentsus kirjeldab midagi reaalset ning varieerub vastavalt indiviidile. Uurijad peavad väga tähtsaks haridust. Haridusest oleneb indiviidi tulevane töökoht, elukvaliteet ja palk. Kool on institutsioon, kus kõrge vaimse võimekusega lapsed jõuavad paremini edasi, kuid madalama vaimse võimekusega lapsed ei suuda nii paljut saavutada. Samuti
ja tulevikku, on üsna mitmeid. Samas leidub peas koht ka üpris suurele kvantumile küsimustele. Minnes mööda veel tallamata rada, mõtleme sageli, milline otsus on õige? Mida tuleb minevikust tulevikku kaasa võtta? Millist Eestit soovime? Otsustada tuleb juba praegu, tegemata hingedes ruumi apaatiale, mis oli võimul eestlastes kõik need pikad sajandid, mil oldi võõra võimu all. Teame, et Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma elukutse, usk või uskumatus, sõita kõikjale Euroopas, tähistada riigi sünnipäeva ja niisama seda ka mitte teha.
Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Samas ei anna staatus hinnangut ainult inimgrupile, vaid ka üksikisikule. Mõni staatus rajaneb tunnustel, mis on päritud või mille üle inimesel puudub kontroll. Näiteks ei saa muuta oma vanust, ka soo ja rassi muutmine on võimalik vaid keeruka arstliku sekkumise abil. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud sõltumata tema enese soovist või pingutusest. Näiteks 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha. Iga kuningatütar on printsess, meeldib see talle või mitte. Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng
See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. o Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. o Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. · Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi
Kaarma Kool Meteoorid. Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Sisukord: 1. Meteoorid 2. Meteoori põhjustava meteoorkeha suurus ja kuju 3. Meteoorivool 4. Piirtähesuuruse määramine 5. Meteoorid laiendasid Universumit Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on...
teiste puudega. Vähese konkurentsivõime tõttu jäävad nad alla kõrval kasvavatele teist liiki puudele. Maarjakask on lühiealine ja hakkab puistust välja langema juba 4050 aasta vanuses. Huvitavat Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta. Esikohal võiksid praeguste andmete järgi olla Põnda kask Saaremaal ja Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanust on hinnatud koguni 250-le aastale. Jämedaimaks kaseks on Siiriuse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks on 390cm. Jämedad kased on veel: Tikuta kask Põlvamaal - ümbermõõt 389cm, Naha külas Põlvamaal kasvav kask - ümbermõõt 364cm ning Rulli kask Võrumaal Ruusmäel - ümbermõõt 360cm. 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arukask http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask.htm
Kollektivistlikud kultuurid · inimest vaadeldakse grupist lähtuvalt, mingi grupi liikmena · oluline on meie ja grupile orienteeritus · inimene peab isiklikud vajadused allutama grupi vajadustele · inimene kuulub vähestesse, püsivatesse gruppidesse, mis avaldavad tugevat mõju ema kujunemisele · hinnatakse grupi eesmärkide ja heaolu taotlust, koostööd ja konformsust · vastutus ja tasud on kollektiivsed · väärtustatakse kohustusi, korda, vanust, traditsioone, staatust ja hierarhiat Peegel-mina C. H. Cooley peegel-mina teooria · mina koosneb spetsiifilisest mina tundest, mida kujundatakse ja millele antakse lõplik sisu suhtluses tähtsate teistega · me näeme end teiste inimeste käitumise ja reaktsioonide peeglist · inimese arvamused enese kohta pärinevad sellest, kuidas ta teistele paistab ja millised hinnangud talle antakse Mina-esitlus (E. Goffman)
· Teenindus viisi · Toidukaardi liiki · Tööjõu suutlikust · Klientide iseärasusi · Erinevaid toitumisalaseid erinõudied · Võimalust kombineerida kaardis olevate roogadest komplekte · Erinevate hindadega roogade valikut Toidukaardis olevad road, lisandid ja kastmed peavad olema mitmekesisema valikuga tooraine kui kavalmistusviisi poolest. Mõnikord tuleb arvestada ka klientide vanust,tehtava töö, iseloomu,harjumusi,toitude eelistusi,mitte taluvust, söögikordade arvu päevas, varem söödud toitude koostist. Road ei tohi olla ühemaitselised, ühevärvilised. Ei tohi olla ühelaadsed, erinevatel käikudel ühed ja samad toorained ja valmistusviisid. Roogade järjekord toidukaardis Roogade järjekord standard kaardis ja menüüs on eri maades erinev. Igal maal on menüü
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad.
On korduvalt tõestatud, et naiste kõrgem IQ tase vähendab tõenäosust püsisuhte partneri leidmisel. Samas meile meeldib, kui naine teab teatud asju meist paremini ning on mõningad valdkonnad, kus saame talt midagi õppida. Mehed ei muutu. Mehed muutuvad, kuid mitte selle pärast, et sina suudaksid meid muutuma panna. Muutume iseenda põhjustel ja siis, kui tunneme, et selleks on õige aeg. Sõltuvalt mehe tüübist võivad isiksuslikud muutused eeldada teatud vanust ning piisavat hulka läbitud suhteid. See pole lihtne, kuid oleme vahel võimelised muutuma küll. Kui mees armastab naist, siis ei vaata ta pornot. Loomulikult vaatame pornot ja erinevate uuringute kohaselt oluliselt sagedamini kui naised arvavad. Vaatame seda edasi ka siis, kui oleme lähedussuhtes. Samuti paneme pihku. See ei tähenda armastuse puudumist sinu vastu, pigem näitab see, et meie süsteemid toimivad. Kui oled mehega suhtes, ei huvita teda enam, kas oled õnnelik .
02.2018 3 aastane – kõne areng 3 aastane – kõne areng • Järgib 2 – 3 sammulisi juhiseid. • On omandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada. • Nimetab kõiki tuttavaid asju. • Osaleb dialoogis. • Mõistab sõnu peale , sisse, alla. • Jälgib lihtsamaid lookesi ja eristab kogemustele tuginedes • Oskab öelda oma nime, vanust ja sugu. realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest. • Nimetab sõpru . • Mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab • Ütleb sõnu nagu : mina, meie, teie, kasutab aru lihtsamatest ülekantud tähendustest. mitmust ( autod, koerad, kassid ). • Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või
kliendiprofiil ehk -kirjeldus. Tundes klienti, on kergem planeerida turundustööriistu, nagu müügikohti, hindu, reklaamikanaleid ja -kujundusi. Kirjelduse koostamisel on otstarbekas lasta kaasa rääkida ka kliendil, et saada teada, kas ta ostaks meelsamini tooteid internetist või kauplustest, kas ta eelistab rohelist või punast jms. Turundusinimeste isiklik maitse ja arvamus ei pruugi alati ühtida klientide omaga. Küsimustikes saab klient täpsustada oma vanust, elukohta, meediakanali eelistust, anda informatsiooni, kuidas teda paremini kätte saab, milliseid tooteid või uuendusi ta eelistab ning millisel viisil saab ettevõtja tema elustiili oma tootega kõige paremini toetada. Turu-uuringut saab kasutada vajalike otsuste langetamiseks, sõnumi saatmiseks või taustainfo kogumiseks. Ei maksa unustada ka statistikaameti andmeid, millest võib lihtsamate ja üldisemate plaanide tarbeks piisata. 10. Turundusmeetmestikku kuululuvad:
meeleelundid töötavad aktiivsemalt. Korduvtaju – Alates teisest kohtumisest hakkame me aktiivselt uurima teise inimese isiksuse omadusi ja andma sellele pinnalt hinnanguid. Stereotüüpiseerimine – Ehk tunnuste ülekandmine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Selleks me kasutame nt rahvust, vanust, elukutset, sugu, isikuomadusi jne... Projitseerimine – Ehk ülekandmine. Enda postiivsed jooned kanname me üle enda jaoks meeldivatele inimestele, enda negatiivsed jooned tahame kanda üle enda jaoks ebameeldivatele inimestele. Samastumine – Ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. Empaatia – Ehk kaasaelamine
Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga,
· Esita küsimused loogilises järjekorras ja ära hüppa järgmisele teemale enne, kui olete mõlemad lõpetanud · Küsi ainult seda, mid aon vaja teada, mitte uudishimust. Toimetulek erinevate klientidega · klientide vajadused nad soovivad oma aega säästa Klientide segmenteerimine · Paremaks teenindamiseks (vajadusete rahuldamiseks) jaotatakse kliendid ühiste tunnuste alusel gruppidesse · Arvestatakse kultuuritausta, vanust, abielustaatust, elutsüklit, haridust, laste arvu ja iga, sotsiaalset kuuluvust, majanduslikku seisu, elustiili jne. Tänapäeva klient on... ....teadlikum ja nõudlikum kui varem · püsiklient · sihtklient · siseklient Kliendi käitumine on motiveeritud tema (rahuldamata) vajadustest · olla teretulnud · tunda end mugavalt · kindlustustune järele · saada abi aja toetust · olla mõistetud ja arusaadava
Intelligentsuse mõõtmine. Sai alguse 1904 Alfred Binet’ ja Theodore Simoni poolt ministeeriumi tellimusel välja töötatud testiga, mille eesmärgiks oli mõõta laste vaimset arengut, st sõeluda välja need, kes tavakoolis hakkama ei saa. IQ mõiste võttis kasutusele William Stern, algselt tähendas see vaimse ea ja kronoloogilise ea jagatist korda 100, kus kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust; vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval enimkasutatavad on Wechsleri testid (WAIS täiskasvanutele, WISC lastele, koosneb 11 alltestist, mis on nii sõnalised kui ka mitteverbaalsed). Raveni progressiivsed maatriksid: mittesõnaline, näitab ka ülesannetest õppimise võimet. Kultuurist sõltumatu. IQ testi veebiversioonis saab proovida (inglise keeles) näiteks siin NB! Veebiversioonis testide tulemusi (numbreid) tuleb võtta üsna skeptiliselt, kuna IQ skoor ei ole
tonni, mis on niisama palju, kui kõik Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni. Püramiidil on 203 astet. Kreeka grammatikule Agatharchidesele räägiti, et Suure püramiidi aluse täielik aluse pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama, mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu. Sfinksi ja püramiidide vanust on hinnanud Bauval Orioni tähtkuju abil. Nimelt tema väidab, et maakera on orioni tähtkujuga teatud asendis olnud vaid ühel aastas 26 millenniumi jooksul. Tema väitel on Giza püramiidid ja sfinks tehtud aastal 10500eKr. Kasutatud kirjandus 1. Dr. Hart, George. "Vana-Egiptus". Sarjast Teadmisjanu. 1995. 2. Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995. 3. Burton ja Cavendish, Rosemary ja Richard. "Maailma imed". 1991. 4. http://www.loodus
Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912. Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu- Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr. 1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut. MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t. * sõjastseenid, jahistseenid, siluetid * rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania) Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes. NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t. * skulpt. keraamika, pisiplastika ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele. PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr.
Hirvejahti reguleerivad jahimajanduseeskirjad ning kvootide arv muutub igal aastal. Huvitavat ØSarved kasvavad ainult kevadel ja suvel ØSarvede areng sõltub toitumistingimustest ØTähtsama isase sarved on 5 või enama haruga ØSarved langevad maha märtsis-aprillis ØSarveharude arv ei näita hirve vanust ØAastane pull võib olla Soti mägismaal ilma sarvedeta ØEdela-Inglismaal võivad olla aastasel pullil 12 haruga sarved ØÜle 10- aastase pulli sarveharud hakkavad iga aastaga vähenema ØUlukina on punahirv majanduslikult tähtis ØArvukus kasvab kogu Euroopas ØEestis peeti punahirve 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses iluloomana
Mis takistaks neil sõita kaaperdatud laevaga mõne migratsiooni sihtriigi rannikule? Väidetavalt on ainuüksi 2009. aasta jooksul 130 piraatluses kahtlustatavat Keenia võimudele üle antud. Keenia ei pruugi olla ideaalne sihtkoht piraadile, kuid meeleheitest ja lootusetusest väljapääsemiseks piisab. Üle 1,5 miljoni põgeniku ootab Somaalia naaberriikides oma saatust. Kindel on see, et Euroopas ei oota neid keegi. Miks me ei tea ühegi kinnipeetud piraadi nime, vanust, elukohta ja nende eneste kommentaarid ja intervjuud puuduvad sootuks? Neil pole keskset registrit paatide registreerimisnumbritega. Kas see on pelgalt ajakirjanduslik huvipuudus või isoleerituse ja ohtlikkuse kõrvalprodukt? Kas me peaksimegi iga terroristi ja üksiküritaja sisemisi motiive levitama? Rahvusviha tekitamises ei süüdistaks meid ilmselt keegi . Mina isiklikult arvan, et see mis Somaalias toimub on lihtsalt Somaalia enda viga. Neil ei ole
" Üldkirjeldus Apteegikaanil on kehal 103 ,,rõngast", viis paari silmi (mis tajuvad liikumist ja valgust. Apteegikaani keskmine pikkus on umbes 120 mm, kuid ta võib kasvada ka palju suuremaks (250- 300 mm). Tuntud kaanideuurija G.G.Stsegolevi laboratooriumis on kasvatatud rikkaliku söötmise tingimustes poolteise aastaga apteeikaani 440 mm pikkune hiigelisend.See tõestab, et kaani suurus ei näita alati tema vanust. Muide, varem arvati, et suurimad apteegikaanid on umbes 20-aastased. Nüüd tuleb seda oletust kontrollida. Ravieesmärgil kasutatakse tavaliselt võrdlemisi väikesi, mõne sentimeetri pikkusi apteegikaane. Apteegikaani värvus on väga muutlik, tuntakse palju värvusvorme.Seljapoole taustvärvus võib olla pruun, punakas, rohekasmust, oliivroheline jne. Siiske, kui muutlik apteegikaani värvus ka ei oleks, võib teda alati ära tunda kake kitsa mustrilise pikivöödi järgi
lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. 3 Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaera. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: · Ratsahobused/Sporthobused · Traavlid
mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib, mis oli küpsetatud viis sajandit tagasi. Egiptuse matmispaikadest on leitud säilinud nisu- ja rukkiteri, 3500 aasta vanust hästi säilinud nisuleiba hoitakse aga New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumis. Meie rukkileiva ajalugu algab 11. sajandist ja on seotud rukkikasvatuse ja -töötlemise arenguga meie piirkonnas. Rukkileiva valmistamine on traditsioon, mis on kujunenud sajandite vältel ning põlvkonnalt põlvkonnale kogemuste ja teadmistega edasi antud. Leivaküpsetamise areng on toimunud koos inimkonna arenguga, kuid tänapäeval on jäädud naturaalsete meetodite ja materjalide juurde. 19. sajandi
märgati valge toonekure pesitsemist. Vastseliinaga on seotud kolm kohta. Vastseliina linnus, mida meie külastasime, asub Vana- Vastseliinas, siis veel Vastseliina ja kolmas Vastseliinaga seotud koht on see, kuhu jääb kirik. Sõidame üle Haanja kõrgustiku serva. Allpool asuvad Võru orud, mille keskmesse jaab Võru linn ning sõites Vana- Võru maantee peale, võimegi vasakut kätt näha Võru linna. Võru linna puhul on tegemist suhteliselt noore linnaga, millel on vanust vaid veidi üle 200 aasta. Sõidame taaskord üle Võhandu jõe ning möödume uhkest jalgteest, mis ühendab Väimelat ja Võrut. Väimela on siis see koht, kus asub Võrumaa kutsehariduskeskus. Endine Võru- Tartu maantee on omapärane selle poolest, et tee käib tihti üles- alla ning on auklik, tee ääres on allee. Maastiku poolest oleme tagasi jõudnud Kagu- Eesti lavamaale. Tartu suunas sõites läbime kohtasid nimedega Puskaru, Ihamaru ja Karilatsi
Vaesed juudid on ju pea kõikjalt välja tõrjutud. Alustati sellega, et neilt võeti nende riik, neid saadeti maalt välja, nad olid kodutud, täpsemalt kodumaata. Tänaval mustanahalist nähes näidatakse ikka veel aeg-ajalt näpuga "Näe, neeger!", kuid õnneks enam mitte nii sageli. Inimesed on juba nii segunenud ja sellega harjunud, et enam ei peeta ka ebasündsaks erinevate inimrasside vahelist abielu. Ei küsi ju armastus ei inimese nahavärvi ega vanust. Tänapäeval on kõik lubatud. Muidugi oleneb riigist. Eksisteerib ju praegugi riike, mis pole omaks võtnud maailma tähtsamaks muutunud riikide kultuuri, nende tehnika saavutusi. Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat, raadiot, või telefoni. Aga mille tulemusel meil need on? Muidugi multikultuursuse, eri riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise tulemusena ei pea kõik kõike ise avastama, vaid saab lihtsamalt. Üks avastab ja annab sellest ka teistele
lindudele, et see suutäis pole magus. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzhikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Kui need abinõud ei päästa ärasöömisest, üritab lepatriinu (nagu enamik putukaid) vaenlase ees surnut teeselda. Või siis lihtsalt minema joosta. Tihti arvatakse, et lepatriinu täppide arv näitab loomakese vanust. Tegelikult pole see nii. Täppide arv võib aidata liiki määrata, kuid vananedes neid juurde ei tule. 1.3 Lastetuba Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana. Kevadel virgunud triinud täidavad kõhtu esmalt nektariga, lehetäisid hakkavad nad sööma siis, kui ilmad on soojenenud. Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Nii on ablastel lapsukestel toit kohe käepärast ja nad ei pea hakkama üksteist sööma.
Need kirjutised kannavad tihedalt ikooni ajalugu kirjeldavat tähtsust. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema ikoonidel on kohustuslik traditsiooniliselt kreeka keeles (MP Y Mater Theotokos). Teiseks selliseks kohustuslikuks kirjutiseks on Kristuse nime kirjutis (IC XC). Kirjutiste uurimine on tähtis ikooni vanuse määramisel. Kirja stiil oli igal prioodil olnud erinev. Nime olemasolu ikoonil aitab tuvastada tegelaskuju, see aga aitab määrata ikooni vanust, kuna ikoon ei saa olla vanem kui on pühak ise. Proovides lugeda ikooni kompositsiooni sümboolset tähendust, on vaja arvestada , et teatud pühakute kujutus ikoonil ei saa alati pidada palveliseks pöördumiseks antud pühaku poole. Ikoonimaalija üritas vahel pühaku kuju kaudu väljendada mingit tellija poolt soovitud ideed, mis seisnes pühaku tegudes, tema isiklikes omadustes ja isegi tema nime tõlke tähenduses. Näiteks võib tuua huvitava sündmuse, kui ikoon oli kingitud
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Ee...
- Üks kindel usk - Usuvabadus Valgustus - filosoofiline suund - 18. sajand - valgustus väärtustab haridust, teadmisi, mõistust * J. Locke - ütleb, et võim tuleb rahvalt, mitte jumalalt - kõigil inimestel on sünnipärased õigused, inimõigused, õigus elule ja vabadusele - võim peaks olema jagatud * J. Kant - alaealisus ei tähenda vanust ( alaealisus tähendab, et ei juleta arvamust välja öelda ) - Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida Rousseau ( 1712-1778 )
........................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks
nüüd on „moest läinud“. Tutvumisel ütleb kasvatatud inimene oma nime üks kord, selgelt ja arusaadavalt. Kui abikaasal on teine perekonnanimi, ütleb naine või mees ka selle. Sageli on otstarbekas esitletava nimele lisada mõni selgitav või iseloomustav sõna. Näiteks: „Isa, luba, et tutvustan sulle oma kolleegi, härra Leppa.“ Kui soovitakse edaspidigi kontakte säilitada, ulatatakse pärast nime ütlemist uuele tuttavale nimekaart. Siinkohal tuleb arvestada vanust, ametialast või seltskondlikku positsiooni. Esimesena ulatab visiitkaardi noorem, ametialalt madalam. Ei maksa solvuda, kui samaga ei vastata, sellega lihtsalt antakse märku, et edaspidised kohtumised mingitel objektiivsetel põhjustel on välistatud. On loomulik, et pärast esitlemist vahetatakse ka mõned laused või alustatakse vestlust. Kõnelust alustab vanem, prestiižikam. Noorel inimesel tuleb alati oodata, millal tema poole pöördutakse.
kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka. Need on tekkinud juba arhaikumis kuni 4 miljardit aastat tagasi. Ligi 2 miljardi aasta vanust gneissi leidub Eesti aluskorras mitmesaja meetri sügavusel. Gneisid on levinumaks kivimtüübiks Eesti kristalses aluskorras ja graniitide järel teisel kohal rändkivide seas. Kaardil: Ø GNEISS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø
puudub (4). Mägedes elab ta Karpaatides kuni 600m, Lääne-Euroopas kuni 1550 m kõrgusel. Tiigikonna levilat näeme joonisel 3. Tiigikonnad elavad järvedes, tiikides, soodes ja rabades, kus on veetaimestikku. Lehtmetsades võib ta elada ka veekogudest kaugel. Ta eelistab veekogusid, mille pH on 5,87,4. Tiigikonn tuleb talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Venemaal Luugas on uuritud tiigikonnade vanust. Selgus, et alla 1 aasta vanad olid konnadest 37,8%, 1-aastased 13,4%, 2-aastased 23,9%, 3-aastased 18,2%, 4- aastased 5,7% ning vanemad 1%. Seetõttu võib tiigikonna keskmiseks elueaks pidada 4 aastat, kuigi Volga-Kaama looduskaitsealal on mõõdetud konna elueaks ka 12 aastat (4). Joonis 3. Tiigikonna levila Veekonn- Paljudes keeltes nimetatakse veekonna söödavaks konnaks (5). See tuleb sellest,
............................ 5 3 Väited..........................................................................................................................9 4 Analüüs.....................................................................................................................10 5 Hindamine.................................................................................................................11 1 Mõisted · Demograafia - rahvastikuteadus, uurib rahvastiku arvu, vanust, sugu, tihedust jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid
tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu niiskusesisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Lülipuit niiskub aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30 40 aasta vanust hakkab elutegevus tüve keskosas vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks
TERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures si...
täita täiskasvanute juhiseid, oskab arvestada kaaslastega, viib alustatu lõpule, tuleb toime eneseteenindamisega. Sotsialisatsioon (socialization)- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused. Õppekava (curriculum)- on riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001)
Lõi 1918-1922 spiraaludukogude (galaktikate) kauguse määramise meetodi ja tegi selle põhjal 1922 esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse (450 000 parsekit). See oli esimese Galaktika-välise objekti kauguse õige määramine, oma töös edastas ta nii ajaliselt kui täpsuselt ameeriklast Erwin Hubble'it. Tema kasutatud meetodit kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Kummutas 1933 tähtede termotuumareaktsioonide vältust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse võttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ülivana. Algatas 1930-1934 meteooride vaatluse ala Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö (asutas Harvardis meteooriuurimise rühma) ning lõi hiljem meteooride atmosfääris põlemise ja meteoriitide planeediga põrkumise teooria. Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale.
Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng. 6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid. - kolju sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määratleda suuraju eri osade arengutaset. - hammaste ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. - luudel olevad köbrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. 7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene? Neandertallaste ajumaht oli suurem, käed olid kohmakamad, vaimselt vähem paindlikud ja ilmselt ei leiutanud tööriistu. 8. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? Kasvufaktoreid eritab rakkude tsütoplasma ning nad kiirendavad v pidurdavad rakkude jagunemist. Koehormoone eritavad seedetrakti seinte rakud. Hormoonid erituvad
mäletamise astet. Isikud valiti võimalikult homogeense demograafia alusel kui võimalik. 131 pildist 68 (51,9%) olid naised ja 63 (48,1%) mehed. Kuna KDEF koosneb vaid valgenahalistest isikutest, siis vältimaks rassiefekti kasutati ka teisest andmebaasist vaid valgenahalisi isikuid. Uuringust võtsid osa 1579 inimest kes olid registreeritud Amazon Mechanical Turk (AMT) tööjõu andmebaasis. Eraldi rühmal, mis koosnes 86-st AMT töötajast, paluti hinnata iga pildi vanust (12 hindajat igale pildile). Keskmine umbkaudne vanus tuli 29,6 aastat, mis oli ligilähedane ka uuringus osalejate vanusega - 33,2 aastat. Algselt alustas uuringuga 5566 inimest, kuid erinevatel põhjustel 3987 loobus (madal osalusmäär on millegipärast iseloomulik AMT kaasamisel eksperimentidesse, eriti neis uuringutes kus kasutatakse vastumeetmeid pettuste tabamiseks). Osalejatest 59,8% olid naised, 40,2% mehed. 82,6% valge-, 6,6% mustanahalised, 5,4% asiaadid, 4,2%
Tema kõne on ladus, väljendusrikas ja teistele arusaadav. Kasutab sõnu ja häält vastavalt vestluspartnerile ja suhtlusolukorrale – näiteks räägib kodus perega vabalt, kuid võõrastega valib viisakamaid sõnu, teatris sosistab. Oskab rääkida juba pikemate lausetega (6-8 sõna). Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid Kindlasti ei ole konkreetset vanust, millal peaks lapse kõnearengule tähelepanu pöörama. Väikestel lastel esineb tihti mitmesuguseid põhjuseid, miks mõne lapse kõne ei arene nii nagu me ootaksime ja sooviksime. Siis oleks vaja teadmisi, et probleem õigel ajal ära tunda ja abi otsida. Kõigepealt peaks pöörduma perearstile, kes teab, kuhu edasi suunata. Kõige esimese etapina veendutakse, et lapse jaoks oleks loodud igati toetav kõnekeskkond. Seejärel uuritakse, et
vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud. Kui õppija koolitee on üle viie kilomeetri pikk, lapse vanust või muid tingimusi arvestades liiga raske, väsitav või ohtlik, on õppijal õigus tasuta koolisõidule või piisavale toetusele kooli jõudmiseks. Kui koolisõitu ei suudeta korraldada, on õppijal õigus tasuta ööbida ja nädalavahetustel ning vaheaegadel tastuta ööbimiskohast koju sõita. Kohustuslik haridus Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes elavad Soomes. Kohustuslik haridus algab aastal,
Siis tuleb anda tiitel ja amet. Seega: ajakirjanik peab alati endale aru andma, mis eesmärgil ta oma allikat identifitseerib. Inimeste identifitseerimine • Nimi. Nimi on kõige tavalisem identifitseerimisvõte. Tuleks kasutada ka eesnime. Paljast eesnime esitähte tuleb kasutada siis, kui inimene enda nime nii kirjutab. Kui inimene kasutab keskmist nimetähte, siis tuleb seda kasutada. Eesnime võib kasutada laste puhul. • Vanus. Vanust võib anda: sünniajaga, öeldes vanuse või anda kaudse info, mille põhjal saab ise lugeja järelduse teha. Kui vanus on oluline, siis tuleks hankida täpne sünniaeg. Vanust peaks kasutama siis, kui see on seotud sündmusega, lisab autoriteeti ja kui on oluline sündmus, siis peab alati vanuse esitama – kasvõi kaudselt. • Elukoht. Elukoht võib palju öelda. Oluline on anda piisavalt infot ja mitte sekkuda privaatsfääri.
muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile
1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) Paleontoloogia kivististe vanuse määramine: Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Võrdlusmeetodid: Feneetilised võrdlused hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja emrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks süstemaatika taksoniteks.
kallisse akadeemiasse, mis kujutas endast sõjaväelikus stiilis kooli edasipüüdlikele paazidele ja õukondlastele. Saadav haridus pidas silmas nii keha, moraali kui ühiskonda. Hiljem hakkas ta suhtlema väga paljude naisterahvastega, mis tõi talle ka osaliselt probleeme. Richelieu pärines perekonnast, kellel oli õigus esitada oma perekonnast kandidaat väikese piiskopkonna piiskopi kohale. Paavsti pettes, seejärel pattu kahetsedes tõusis ta sellele kohale juba enne nõutavat vanust, nähtavasti 1603. aasta lõpul. Peale seda ei läinud ta enam oma õpinguid Navarasse jätkama. Leidub dokumente, mis osutavad, et humanitaarteaduste magistriõpingud olid 1604. aastaks lõpetatud ning bakalaureuseks sai ta alles 1607. aasta detsembriks. Kooliaegsed tutvused tuntumate katoliikluse uuestisünni usuteadlastega on kujundanud nii tema vaimseid kui ka teoloogilisi juuri. 3 2. Noore piiskopi tõus ja langus
magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
