KOOSKÕLASTATUD / valdkonnajuht/ ...........................20....a AINE OHUÕPETUS AINE MAHT 16 tundi, iseseisev töö 4 t. ÕPPERÜHM 1VAK Abikokk Vangla ÕPETAJA Larissa Tsistokletova ÕPPEAASTA 2012/ 13 TEEMA JA ALATEEMA TUNDE KASUTATAV SAADAVAD OSKUSED JA HINDAMINE MÄRKUSED ARV ÕPPEMATERJAL TEADMISED TUNNI ISELOOMU
Barokk Sigrid Saaremäe Barokk ● Sai alguse Itaalias ● 17.-18. saj ● Barokk (barocco) ebakorrapärase kujuga pärl ● Iseloomulik Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Kirjandus ● Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, ● Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Arhidektuur ● sümmeetria, paraadlikkus, ehisdetailide (maskaroonide, teokarbimotiivide) rikkus ● Eesti arhitektuuris(1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine
Noortekeskus pakub palju põgenemistuba, mis lähevad Pärnus asub palju hotelle ja tegevust noortele. Just sai noortele väga peale. Üks spaasid, mis kõik on väga seal valmis ka köök, kus põnevamaid on kindlasti mugavad ööbimiseks. valmistada endale vangla. meelepärast pogenemistoad.ee terviseparadiis.ee hotelparnu.com spaestonia.ee viiking.ee
õiglustundele. · Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. · Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niikuinii
pühendas terve elu sellele, et luua kirjanikule võimalused loometööks, kaitsta teda tüütu välisilma eest, tagada perekonnas kindel tagala. Tema memuaaridest koorub välja armastuslugu, mis ei lõppenud abikaasa surmaga, vaid kestis veel 27 aastat, mille truu naine pühendas kirjaniku käsikirjalise pärandi korrastamisele ja materjalide kogumisele tema kohta. Teose ajaline taust: Ajastu probleemid on antud teost mõjutanud kohe päris kindlasti. Raamat räägib selleaegsest vangla elust, mille eest inimesi kinni pandi ja kuidas neid karistati. Kuidas inimesi saadeti asumisele ja sunnitööle, lisaks olid veel füüsilised karistused nagu piitsaga peskmine ja kepihoobid, mida anti tohutult suurtes kogudes- nii 500 kuni 4000 hoobi haaval. Karistusi saadi kätte veel mitmetes kordade, sest inimene pole võimeline üle 1500 piitsahoobi korraga saama (see käis tugevamate inimeste kohta). Ükski hoop ei jäänud saamata-- halastust praktiliselt ei eksisteerinud.
Tavaliselt iseloomustab baroki kunstiteost rõhutatult metafoorne või ka allegooriline väljaendusviis. Barokk on mõtteline ja mänguline. 1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) KLASSITSISM 17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust
Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte suurt inimese kuju. Muuseumi esimesel korrusel oli palju põnevaid asju nagu näiteks juuksuri tool, suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju ...
Johannes Lauristin Brett Sügis JG 2015 Johannes Lauristin Johannes Lauristin sündis 29 oktoober, aastal 1899 Tallinnas. Lauristin oli eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP keskkomitee sekretär. Suri 28 august, 1941. Johannes Lauristin oli Nõukogude Eesti poliitiku Olga Lauristini abikaasa ning Eesti poliitiku ja teadlase Marju Lauristini isa. Poliitiline tegevust Johannes Lauristin oli Eesti illegaalse kommunistliku liikumise aktivist aastatel 1922–1923, EKNÜ illegaalse häälekandja – ajalehe Noor tööline toimetaja, aastal 1922/1923–1933, EKP KK liige aastail 1922– 1924, Eestimaa Töölisühingute Üldliidu kesknõukogu liige. 1923. aastal valiti riigikogusse. Vangla ja sunnitöö Lauristin pidi oma kommunistliku suunitlusega riigivastase tegevuse eest kandma mitu korda vanglakaristust. 149 protsessi tulemusel aastatel 1923...
sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus. Ingrid Bergman - Õnn on hea tervis ja halb mälu. + Ellen Niit - Õnn on inimeste kätetöö. + Horatius - Igal asjal on lõpp ja algus. + Sokrates - Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast. Platon - Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Pam Brown - Sõber on see, kellega julged olla sina ise. Frédéric Beigbeder - Müüre ehitatakse selleks, et end kaitsta, kuid ühel heal päeval saab neist müüridest vangla. John Fitzgerald Kennedy - Ärge küsige, mida saab kodumaa teie jaoks teha. Küsige, mida saate teie kodumaa jaoks teha.
Oscar Wilde ''De profundis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: kirja kirjutamise kohaks on Readingi vangla, tegevus toimub Inglismaal, aga ka mujal Euroopas; tegevus toimub 19. sajandi lõpus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Sir Alfred Douglas noor inglise aristokraat, kes on harjunud hea eluga ja kasutab teisi ära, et lõbutseda ja elu nautida. Tegemist on väga tujuka mehega, kes näitas ühel päeval enda kõige armsamat külge, teisel oli valmis oma armastatule tõsist kahju põhjustama.
Ajaloo vältel on suurtükitorniks püstitatud ehitis olnud kasutusel nii laskemoona- ja relvalaona kui ka vanglana. Pärast Liivi sõda, 17. sajandi alguses rajati vallivärav. See oli ridamisi kolmas ja ajalooliselt neljas eesvärav. Peavärav põles 1757. 1782. aastal varises ja lammutati. 1870. aastal lammutati värava ees olev sild, seejärel ka vallivärav. Paksust Margaretast sai sõjamoonaladu, 1830. aastal avati seal vangla. 2. Märtsil 1917 vabastati seal olnud vangid ning torn pandi põlema. 1930 kasutas torni säilinud osa Tallinna Linna Muuseum. Paks Margareta renoveeriti 1978-1980. Nüüd on Paksust Margaretast saanud turistide lemmik. Eelkõige on torn tuntud kui meremuuseum, kus on Eesti merenduse ja kalanduse ajalugu käsitlev väljapanek. Muuseumi esimene asukoht oli 1935. aastal sadamahoones.
hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor. Muuseumil oli kaks korrust, esimesel korrusel oli sellin koht kus sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruvati masin ja palju muud sellist huvitavat. Väga huvitavad oli vanad WC ja vangla uksed, need olid väga suured ja tugevast materjalist. Seal oli ka väga palju teadete tahvleid kust sai informatsiooni erinevate okupatsioonide ja sõjaaegade kohta. Väga palju oli muuseumis just vanu vene ja saksa relvi. Oli ka vanades mundrites näidis nukke. Minu lemmikud vaatamiseks välja pandud atraktsioonid olid Moskvich 400, Lada 2106 ja Lenini puust ülakeha kuju. Selle muuseumi külastus oli väga meeldiv ja soovitan kõigile, seal pakutav
Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat) 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlus- vangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi
pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata). Vokaalsümfoonilise osakaal tagasihoidlik- 1 ooper. Fidelio (olemuselt ,,pääsemisooper") redigeeriti 10a jõudmata ikka rahuldavale tulemusele. Vastanduvad sünge vangla õhkkond ning valguse ja vabaduse hoovus, mille toovad kaasa Leonore (Fidelio) ja ta süütult vangistatud peig Florestan. Sündmused toimuvad Bastille vanglas ja on pühendatud prantsuse revolutsioonile ja Bastille vallutamisele.
Enam levinud on siiski vaimne vägivald. Igas klassis on keegi, keda pilatakse ja halvustatakse. Suuremad ja vanemad õpilased, ka õpetajad, võiksid rohkem sekkuda vägivalda. Kui laps on juba algklassidel vägivaldne, teeb kogu aeg pättusi ja laamendab, siis suuremana on ta kurjategija. Probleem tuleb parandada kohe, sest hiljem on see süvenenud ja juurdunud ning raske lahendada. Poisslapsed saadetakse range reziimiga kooli, mis on nagu vangla. Mingil määral see aitab, sest kui õpilane naaseb tavakooli, üritab end talitseda ja on tagasihoidlikum, sest teatavasti on erakoolides, kus õpivad raskestikasvatatavad lapsed, väga karm ja vilets elu. Koolivägivalla lahendamiseks saab midagi teha meist igaüks. Olen ka ise väiksemate poiste kaklustele vahele läinud. Abi sellest on olnud, sest kumbki neist ei saanud vigastada aga haiget, kuid nad on läinud vigaste nägudega minema. Ka õpetajad võiks rohkem püüelda vägivalla
Richard Johannes Roht Koostaja: Aliin Sepp Kuressaare 2008 Biograafia Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Sil...
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
vahel. Seega kas peaksime neile andma sümboolse patsutuse õlale ning ütlema et järgmine kord teed paremini või siiski karistama neid kui iga teist tavakodanikku ? Muidugi väidab rodu advokaate, et vaimuhaige väärib kergemat karistust ning kindlasti mitte vanglat. Kuid kes saab meile garanteerida et too vaimselt väärastunud inimene oma tegu ei korda või hoopiski midagi hullemat ei tee. Parimaiks variandiks oleks rangestatud järelvalve kuskil kinnipidamisasutuses. Vangla ei pruugi neile tõesti kõige sobivam koht olla, kuid ka Eestis võib kohata juba nii mõndagi vaimuhaiglat, kus töötavad koolitatud proffessionaalid, kes tagavad valve ning haigete ohutuse. Esineb ka mitmeid juhtumeid, kus kurjategija on tarvitanud alkoholi või muid mõnuaineid ning seetõttu esitleb kohtus end kui süütut. Ometigi on alkohoolsete jookide ning narkootilisete ainete tarbimine inimese oma vaba valik ning ei vabanda ühtegi kuritegu. Kuigi on olemas ka juhuseid,
sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises ja endised klassivennad satuvad mõlemale poole rinnet. Jaak on läbi käinud okupatsiooniaegse vangla, sümpaatne Penn on küüditatud ja punub Venemaal viiske, Virve lahkub üle mere. Tsitaadid “Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike.” “Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi.” “Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele.” Kasutatud kirjandus
Kooli mitu nägu Koolis käimine on asi, mille peavad kõik varem või hiljem läbi elama. Mõnele see meeldib, kuid mõnele mitte nii väga. Mis on koolis nii hullu, et paljud vihkavad seda? Koolis käimine ja seal õppimine on vajalik, et saada elus edukaks. Kui koolist poppi panna ja eirata oma kohustusi, on võimatu saada head töökohta, ja sa võid jääda kodutuks, sattuda narkootikumide küüsi jne. Paljud noored ei mõtle sellele ja tahavad saada koolist läbi lihtsalt. Kooli minnes kohtud paljude inimestega ja leida palju uusi sõpru, mis on eriti tähtis algklassides. Koolis on mitu põhjust miks on see kohati raske. Üks oleks stress, mida tekitavad õpetajad, su vanemad ja teised õpilased. Koolitööd on vahel ülekoormavad ja need võivad viia magamatuseni. Koolikiusamine on samuti suur probleem, mida esineb kõige enam põhikoolis. Koolide suur miinus on ka see, et õppekavad ei liigu ajaga...
toetada liberaalsete reformide teed. Kuid peagi tekkis nende seas viha, kui Louis XVI vallandas 1789. aasta juuli alguses eelmisel aastal taas majandusjuhiks saanud Neckeri ning püüdis luua tagurlikuks peetavat valitsust. 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille' kindlusvangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Ka vangla ülem oli suhteliselt rahumeelne ning heatahtlik mees, kuid rahvamasside stiihiline viha pöördus just tema kui vihatud vägivallavõimu esindaja vastu. Rahvamass suutis vangla värava avada ning peagi pidi kindlus alistuma. Vanglaülem tapeti kohapeal ning tema pea aeti teiba otsa, rahvahulk marssis sellega aga mööda Pariisi tänavaid. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu,
tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis. Vanglapopulatsiooni kasvu põhjused Lappi – Seppälä (2002) järgi võib viimastel aastatel terves maailmas toimuva vangide arvu kasvu seletada järgmiste faktoritega: 1. Kuritegevuse kasv 2. Tehniline seletus: vangla kasutuse kasv 3. Ideoloogiline seletus: muutused karistuse teoorias 4. Poliitiline seletus: muutused poliitilises retoorikas ja „karistusliku populismi” kasv Sotsiaalsed ja struktuursed tegurid 3 mudelit vangla tekkimise seletamiseks 1. Idealistlik – vangla kui karistusviisi progress 2. Organisatsioonilis-funktsionaalne – vangla kui ühiskondlike probleemide funktsionaalne lahendus • vangla kui täiuslik ühiskonnakorra mudel; •
,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga! Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 1804a
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel. Seda võib kirjeldada kui enesekaitset. See oli samasugune päev nagu päev mil maeti Merurs...
üritustele tema läbimõtlematus. Vahe peal tekkis isegi tunne, et on ülekohtune käsitseda McMurphyt kurjategijana, sest tema käitumis maneerid viitasid pigem vaimsele tasakaalutusele kui kuritahtlikkusele. Ta käitus oma tujude initsiatiivil ja filmi käigus ei saanudki ma aru, kas ta mõtles oma tegevuse läbi ka, või ainult tegi, mis parasjagu pähe tuli. Ta ei olnud oma olmeuselt vähemalt selleks hetkeks enam kurjategija, tuleb muidugi nentida fakti, et vangla eest ta ju sinna haiglasse põgenes. Näha oli, et temas oli inimlikkust, kuid selle võrra jäi tal puudu tarkusest. Ühelt poolt oli väga meeldiv näha teda vaimuhaigeid kohtlemas nagu oli ta kohelnud kõiki inimesi enda ümber enne sinna asutusse sattumist, kuid samas tekitasid tema korda saadetud teod trotsi ja tahtmist talt küsida, et kuhu ta oma aju sündides jättis. Ma leian, et ta väärib pigem kurjategija tiitlit, sest tema tegevuse tagajärjel suri üks noor vaimuhaige ja ka ta ise
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791
Ämbliknaise suudlus Käisin Tartus 19. Novembril vaatamas muusikali ,, Ämbliknaise suudlus." Heliloojaks oli Johan Kander ja laulusõnade autor Fred Ebb. Peaosas mängisid Tanja Mihhailova, Lauri Liiv ja Koit Toome. Muusikali tegevus toimub ühes Ladina-Ameerika vanglas. ,, Ämbliknaise suudlus" toodi esmakordselt lavale Torontos 1992. aastal, samal aastal Londonis ning 1993 aastal Broadwayl. ,, Ämbliknaise suudlus" on pärjatud parima muusikali tiitliga. Eestis ilmus esimest korda 2009 aastal. See muusikal on mõeldud kõigile kes on üle 14 aasta vanad. Laule esitati eesti keeles koos Vanemuise sümfooniaorkestri ja meeskooriga. See muusikal meeldis mulle kuna oli väga huvitava ja teistsuguse sisuga . Muusikal jutustas ühest homoseksuaalist Luis Alberto Molinast( Lauri Liiv), kes istus kinni kolm aastat alaealise vägistamise eest. Molina elas fantaasiamaailmas, et põgeneda vanglaelust, piinamistest, hirmust j...
annab. 60. aastat hiljem ei olnud midagi muutunud kuni Mussolinil (tollane peaminister) sai kõrini Vatikani kaebustest ja otsustas lepingu sõlmida. Lepingu alusel andis Itaalia vatikani alad paavstile ja hulga vabandusraha, vastutasuks pidi aga vatikan tunnistama itaaliat ja jääma neutraalseks poliitikas ja sõdades. Diil läks läbi ja tänapäeval on neil oma seadused ja oma politseinikud kes neid läbi viivad ja vangla, ka oma raha ja bank ning auto numbrid ja margid. Vatikanis võivad sõita ainud sealsed elanikud ja neil on isegi oma domein .va. Ometigi pole vatikan nagu ükski teine riik terves maailmas. selleks, et mõista valitsus korda loome tabeli. I I V. kuningas I V. paavst ------------------------I------------------------- I V. linn I Püha Meri(troon) I
vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüditamise algus 25.29. märtsini 1949 Lõpule viia 1947. aastal alanud kollektiviseermine Nõrgestada relvastatud vastupanuliikumist Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine Küüditatud toimetati kogumispunktidesse
Prantsuse revolutsioon Toimus 17891799 Prantsusmaal Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Põhjused: Riiki juhiti halvasti (kuninglik võim ei tulnud toime) Sõjaline ebaedu (kaotused,kulutused) Majanduskriis Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789. Pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa Kehtestasid diktatuuri Tõid terrori Hirm (palju inimesi tapeti) Kaasnes terror Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasi Kõige äärmuslikumad reformid Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe
Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Barokk ja klassitsism 17.sajand Barokk- Hispaania, Itaalia, Saksamaa kontrastid, vastandid ja äärmused Teatraalsus ja dramaatislised situatsioonid Fantaasia, mäng Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto:
Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. Selle põhimõtteid jälgiti
Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt
me tammuda kogu aeg ühes paigas. Peame liikuma edasi, kuid edasiliikumiseks on vaja loovaid inimesi, kellel on piisavalt inspiratsiooni, et kujundada tee, mida mööda tulevikus käima hakkame. Inimesed, kes pole nii loovad, järgivad teejuhte nagu jüngrid Jeesust, sest ta soovitas sedasi teha. Just nimelt soovitas mitte ei käskinud. Eks igaüks ise teadis, kas tahtis viibida pärast surma Taevas või Põrgus. Riik soovitab järgida seadust, vastasel juhul ootab inimest vangla või ühiskonnast eraldatus, mis ongi nagu põrgus olemine. Seadusi korrektselt ja kuulekalt järgides saab inimene võimaluse olla osa ühiskonnast ning seda vabaduses. Tahame või mitte me oleme loovate inimeste meelevallas. Kuid olles ise piisavalt loovad, saame anda oma mõtteid uuteks pintslitõmmeteks riigi kujundamisel. Aga... kas me pole mitte edukad hierarhiast hoolimata? Me oleme. Loovad inimesed see tähendab edukat riiki. Helena Trumsi Võnnu Keskkool 10. klass
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
saj keskpaiga saksa kultuuri ja kirjanduselu kohta o SOMBUNE PÄEV. VÄLI Faust saab teada Margarete saatusest, teeb etteheited Mefistole, et see Margarete viletsust tema eest varjas. Mefistoteles küsib: " Kes oli see, kes ta hukatusse tõukas? Mina või sina?" Faust on vihast raevunud. Käsib end viia vanglasse, et päästa Margarete. o ÖÖ. Lage Väli - nõiasabat kestab, Faust jka Mefisto kihutavad võluhobustel vangla poole o VANGLA Faust jõuab armsama kongi juurde ja nendib. "Ta ainsaks süüks on süütu unistus." Lk 122 Margarete ei tunne oma armsamat esialgu ära, arvab teda timukaks. Kui oma hullusest ärkab ja armsama ära tunneb, keeldub tulemast vangist ära, kuigi Faust teda kiirustab: " Aeg möödub pea ja kõhklus läheb kalliks maksma meile" lk 124 Margareta avaldab Faustile kogu tõe endast ja oma pattudest ema, vend, laps ja keeldub kaasa tulemast
Olla või mitte olla Peame elus tihti tegema tähtsaid ja vähem tähtsaid otsuseid. Vahest saame otsuse võtta vastu kindlalt vahest kaheldes. W. Shakespeari raamat "Hamlet" -i tegelaskujul Hamletil tuleb samuti teha palju otsuseid. Hamleti kurikuulus lause :"Olla või mitte olla?" näitab,et Hamletil oli raske, tema jaoks oli Taanimaa kui vangla - "rohimata aed ,milles rämps võimust võtab". Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on ka erinevaid probleeme ja muresid, mis panevad inimesi kõhklema ning nad küsivad endilt otseses või kaudses mõttes"olla või mitte olla?" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest v...
Liliputtide maal peetakse pettust suuremaks roimaks kui vargust ja seepärast karistatakse petturit peaaegu alati surmaga. Võrreldes liliputlaste seadusi praegusaja Eesti eluga, on nende seadused vägagi ranged. Eestis ja mujal välismaal noored petavad koguaeg üksteist, aga neid ei tapeta kohe selle pärast ära. Või näiteks, kui varastatakse midagi, siis on kas trahvid, vangistus või kõige hullemal juhul, varastatakse midagi hinnalist, pikem vangla karistus või äärmisel juhul surm. Nende uskumused, et nad kõik tõusevad uuesti üles 11 000 kuu pärast, kuna maa (mis on nende arust lame) pöörab ümber ja surnu on oma ülestõusmisel juba jalul, on ka vägagi absurdsed. Viimaseks suureks põhjuseks, toon välja nende poliitilise elu. Neil on kaks parteid, ühed on kõrgekontsalised, teised madalakontsalised. Neil ei kõlba isegi koos juua, mida siis veel rääkida koos söömisest
ning väikese riigi heaks teha? Arvan, et Eestist saab tulevikus väga edukas Euroopa väikeriik. Noortel ei tule pähegi, et minna välismaale tööd otsima või elama, sest miks? Meil on ju olemas meie enda väike Eestimaa. Eestist kaob euro ning taas võetakse kasutusele meile kõigile tuttav kroon. Müügilt kõrvaldatakse ära tubakas ning kange alkohol. Aina vähemaks jääb röövleid ning pätte. Pikenevad ka vangla karistused. Tõusevad palgad ning juurde tekib palju uusi töökohti ning firmasid kus saab alustada tööd. Rahaprobleemid kaovad ning pensionäride palk tõuseb. Arvan, et saja aasta pärast kuulub Eestimaa kümne rikkaima riigi hulka Euroopas. Mitte keegi ei pea enam kannatama tühja kõhtu ega nälga. Tänavatelt kaovad mitmed tuhanded kodutud loomad ning lisaks loomadele ka tuhanded vaesed inimesed.
Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta. Vahetundides võiks olla võimalus istuda kohvikus või jutustada lihtsalt sõpradega pinkidel. Koolil võiks olla veel ujula ja treeningruumid, et muuta ja kehalise-kasvatuse tunnid huvitavamaks. Minu arvates võiks ideaalkool olla selline, kus kõik oleksid
*Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel)
Põhja-Tallinn Üldinfo n Põhja-Tallinn koosneb Kalamajast, Koplist ja Pelgulinnast, Pelgurannast ja Sitsi asumist. n Pindala on 15,16 km2 n Põhja-Tallinnas elab 68 erinevat rahvust n Linnaosas elab 55 656 elanikku n Linnaosal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat n Linnaosas on 125 tänavat kogupikkusega 74 km Asutused n 20 koolieelset lasteasutust n 11 üldhariduskooli n Salme kultuurikeskus n Nukumuuseum n Patarei vangla n Balti jaama turg n Tallinna Linnahall n Püha piiskop Nikolause kirik Kopli ajalugu n Kopli oli keskajal Tallinna suurim kinnistu. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. n Kuni selle ajani oli Kopli maastik tunduvalt künklikum, kui praegu n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalugu
kingitusena saadud paar vana soomukit. Kapol viis meest Eesti suurim eriteenistus kaitsepolitsei (kapo) keeldub riigisaladuse seadusele viidates avaldamast oma töötajate arvu ja personali paigutust, kuid väidetavalt kuulub kapo erigruppi umbes viis meest. Tegemist on eriettevalmistuse saanud sportlike ja hästi treenitud noorte meestega, kelle peamine ülesanne on terrorismivastane võitlus, eriolukordades ka VIPide kaitse ning kinnipeetute või arreteeritute konvoeerimine kapo, kohtu ja vangla vahel. Tasemel relvastus ja kaitsevahendid, lisaks head treenimistingimused teevad sellest kompaktsest grupist mobiilse jõu lokaalsete ohusituatsioonide lahendamiseks. Märulipolitsei on politsei eriüksus, mis on mõeldud rahvarahutuste mahasurumiseks. Seda kasutatakse agressiivse inimhulga vastu. Märulipolitsei varustusse kuuluvad kilp, kumminui, kiiver ja pisargaas. Eestis on märulipolitsei Julgestuspolitsei alluvuses.
karjääri jooksul on ta juba soojendanud artiste nagu Halsey ja Alessia Cara. Bändi hittlugudeks on “Pompeii”, mida on Youtube’i vahendusel vaadatud üle 360 miljoni korra, “Of The Night”, “Good Grief” ja “Things We Lost In The Fire”. Bastille’i asutas kuus aastat tagasi laulja ja laulukirjutaja Dan Smith. Algselt sooloprojektile nime valides mõtles mees oma sünnipäevale, mis on 14. juulil. Samal päeval tähistatakse Prantsuse revolutsiooni algust ehk Bastille’i vangla vallutamist. Bändi kuuluvad klahvimängija Kyle Simmons, kitarrist Will Farquarson ja trummar Chris Wood. Bastille’i laulja Dan Smith on üks parimaid esinejaid, keda ma näinud olen. Ta proovis terve kontserdi publikut käima tõmmata ning hüppas ja kargas mööda lava ringi. Oli näha, et mees meeletult naudib seda, mida ta teeb. Samuti oli ta ka mõned fraasid eesti keeles selgeks õppinud nagu „Suur tänu!“ ja „Aitäh!“. Ta suhtles publikuga palju ning kõndis inimeste seas ringi
ja vahu sees õõtsuvaid kajakakarju mõõtmatu meri! ning kaugel kõikuvat üksikut purje. Kui avar, kui suur, kuis helendad Ma ihkasin näha ta tuksuvat pinda sa! kui magava hiiglase raudrüüs rinda Kuis vabadust hoovab sust vastu ja kuulata laineid, mis veerevad randa otsata! kui tuiskavad leegid, mis raksuvad mis kirglikult kutsudes tuksuvad, Rind rusutud vastu vangla mis mürinal maltrannale vaovad ja siis seina, jällegi kaovad käed kramplikult aknaraudades, kui vägi, mis taganeb vaenlase eest, või silmad täis aja trotsi ja leina- põdrakari läeb põleva padriku eest. nii viimaks sind ometi näen! „Meri“ Tänan kuulamast!
peale pandud INDIVIDUAALSUSE MUDELID LOKAALSED VÕITLUSED = ei ole TOTAALSET, KÕIKE MUUTVAT REVOLUTSIOONI. Tuleb vaadata, kuidas algselt vabastavad ratsionaalse DISKURSUSE mudelid represseerivateks muutuvad. Faucault 3 subjekti kujundamise viisi: A. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes võimu väljaga e. jagamise, distsipliini e. valitsemise tehnikad Teosed: Distsipliin ja karistus: vangla sünd (1977) INIMENE ja TEISED Hullumeelsuse ajalugu (1961) Kliiniku sünd (1963) Meditsiiniliste vaadete arheoloogia B. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes tõega — epistomoloogiliste ruumide kujunemine ja muutumine INIMENE ja TÕDE Teosed: Sõnad ja asjad (1966) Teadmiste arheoloogia (1969) C. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes eetikaga e
noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised Suhted kogukonnaga · Üldkoosolekud · Kord veerandis klassi õpilaste vanematega koosolek · Õpetaja koduvisiidid · Samuti kutsutakse sõpru ja vanemaid kooli ka muudel puhkudel näidendid, jõululaadad, kontserdid. Välis ja sisearhitektuur, disain. · Kool peab nägema välja nagu kool, mitte büroo ega kaubamaja ega vangla. · Esteetika on kasvavat iniemest kujundav jõud. Waldorfkooli päevakava · Tunnid algavad tavaliselt kell 8 või 9 hommikul. · Igat laps saab õpetajalt eraldi tervituse. · Õppetöö algab palve või sobiva salmiga. · Peatunnis õpetatav aine on epohhide kaupa. · Vaimsest pingutust nõudev töö hommikupoole päeva. · Kehalised ja praktilised tegevused pärastlõunal. Õppeained · Baaskirjaoskuse arendamine · Emakeel · Kirjandus · Matemaatika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
