Inimene elu vangistuses Maailm on koht, kus võib elu olla täis kannatust ning osad on elus leppinud maailmas toimuva olukorraga. Üritatakse aru saada elust, selle olukorrast ja luua endale sobiv maailmavaade. Kui olla müügimees ja teenida raha vanemate ning perekonna elatamiseks on see kindlasti raske. Kuid hiljem võib headus ringiga tagasi tulla. Elu keerleb selle ümber, kuidas iga inimene loob oma teekonna surmani. Paljud meist võivad kannatada depressiooni, sotsiaalse rahulolematuse või ängistuse käes, kuid siiski loodetakse elu paremaks muutumist ja rahulolu saavutamist. Põhilisel kohal on raha mõju inimsuhetele ning inimesed ohverdavad ennast teiste heaolu nimel. Selle tulemusena orjastatakse ennast perekonnale või töökohale ja ei märgata olulist enda ümber. Enese orjastamine võib lõppeda sellega, et sind hakatakse kohtlema, kui sissetuleku allikat. Kuid teiste märkamine enda ümber ning ne...
Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda võib leida lehtede pealt. Sellise toiduga on raske varustada vangistuses olles olevaid konni. Vangistuses olema on kui konn on sündinud või pandud akvaariumi ja ta ei saa endale toidu varuda. Vangistuses sündinud konna söödetakse kärbeste ja beebi ritsikatega mis on pulbristatud koos vitamiinide ja mineraalidega.. Selle tulemusena on konnad mitte toksilised.Siis nende nahal pole mürki. Suurus Täiskasvanud konn on umbes 5 cm pikk (2 tolli) ja kaalub umbes 8g (0,3 untsi). Elupaik
mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks. Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine, mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele. Suur panda paljuneb väga aeglaselt. Emasloom sünnitab vaid ühe poja. Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale, teine aga sureb nälga. PANDAD VANGISTUSES Pandat kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus panda püüti kinni 68 aastat hiljem. 1936. aastal korraldasid ameeriklased Floyd Smith ja William Harkness ekspeditsiooni Hiinasse. Retk katkes Harknessi ootamatu surma tõttu Shanghais. Leskproua Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha. Pärast pikaajalisi otsinguid sattus ta selle imepärase looma jälile. Esimesele vangistatud pandale pandi nimeks Su lin. 1938
Saksa k.: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP. NSDAP oli valitsev poliitiline jõud. NSDAP Nürnbergi Tribunali otsusega kuritegelikuks organisatsiooniks ning sellesse kuulumine karistatavaks. Enamik NSDAP tippjuhtidest arreteeriti välja arvatud A.Hitler, kes sooritas enne II MS lõppu enesetapu Hitleri partei keelustati. 1923a.Korraldasid hitlerlased Münchenis mässukatse. Peale seda oli nende partei mõnda aega keelatud. Adolf ise pidi aasta veetma vangistuses. Partei ei olnud enam keelustatud. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, hakkasid nad poolhoidu koguma. Natsionaalsotsialistliku parteisse tuli uusi liikmeid. 1933a. Jan. nim. Saksamaa riigipresident vabariigi 15- daks kantsleriks Adolfi. Sellajal kui Hitler pidi vangistuses olema kirjutas ta raamatu. Kirjutamist alustas ta 1924a.kevadel. Raamatu nimi oli "Mein Kampf" Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine.
äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta
Võimaluse korral varuvad nad urgu toidutagavarasid. Fennek joob vett, kui seda on saadaval, kuid suudab pikka aega läbi saada toidust saadava veega, sest teda nähakse tihti veekogudest kaugel. Temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad kõrvad ja koon. 5 Vangistuses sööb fennek ka porgandeid, rohelisi ube ja õunu ning mune. Eluiga Eluiga on vangistuses 1014 aastat. Fennekite eluiga looduses pole teada. Paljunemine Suguküpsuse saavutab fennek 1. eluaastal. Enne sünnitust kaevab emane sügava uru ja vooderdab selle karvade, sulgede ja taimekiududega. Poegade arv on 2-4. Tiinus kestab 50 päeva. Seejärel sünnivad väikesed fennekikutsikad, kes on pimedad ja ema hoole all turvalisse urgu. Kutsikakarv on lühike, pehme ja hästi hele, ainult õlgadel tumeda äärisega. 12 päeva peale sündimist hakkavad nende silmad avanema
kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist. Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana-Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Leemur ESITLUS TALLINNA REAALKOOL KAAREL TAMURI 7C 2015/16 Leemurid Elavad Madagaskaril Madagaskari tunnusloomad Valdavalt elavad puude otsas Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud
Jääkarud Põhiandmed Suurus · Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m · Kõrgus püstiasendis:2,43,3m · Jalatalla suurus 30cm pikk ja 25cm lai. · Kaal : isastel 300650kg , emastel 175300kg Paljunemine · S uguküps : 35 aastaselt · P a a ritumis pe riood: Märtsilõpust mai alguseni. · Tiinus e ke s tus :195265 päeva · P oe ga de a rv: Tavaliselt 2 · P a a ritumis a ja l lä biva d is a s e d e ma s te ots ingul pikki va he ma id · P oja d:Kaaluvad sündides450 900grammi ning on rotisuurused. · P oja d:Nad sünnivad ilma karvateta,pimedate ja kurtidena. Eluviis · Harjumispärane eluviis: Elavad eraldi. · Toitumine:Hülged,loomakorjused,taimestik · Eluea pikkus:25 30aastat,vangistuses(loomaaias)kuni45 aastat. Toitumine · Jääkarud toituvad · Surnud vaalalisi ja morski põhiliselt hüljestest. · Pisinärilised, · Nad peavad jahti · polaarrebased, ...
Aara Suurus: keha pikkus sabaotsani kuni 95 cm, saba pikkus 50 cm. Harjumuspärane eluviis: seltsiv liik, toitu hangib ja ööbib suurte parvedena. Toitumine: sparkled, puuviljad, seemned. Eluiga: vangistuses 5070 aastasse. Aarade pidamine, hooldamine ning kasvatamine on rasked ettevõtmised, mis tuleb huvilisel kindlasti enne linnu muretsemist korralikult läbi mõelda. Ainult need, kes mõistavad sellise kuningliku linnu pidevaid erisoove, saavad seda iludust endale lubada. Aara puhul tuleb arvestada järgmiste tõsiasjadega: · Nagu koertele-kassidele meeldib ka papagoidele, sh aaradele, asju närida ja vahel hammustada.
rändlinn, tagasi tuleb juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Eesti kuldnoka tavaliselt lendavad ära Hollandisse või Belgiasse. Mõned üksikud jäävad meile talvituma. Ta on segutoiduline, loomadest sööb ta putukaid, teosi, usse ja taimedest seemneid, marju ja taimepungasi. Enamik kuldnokkad pesitsevad inimese tehtud kastides mis on 15 meetri kõrgusel. Munasi hauduvad isa ja ema vaheldumisi. Pojad on lennuvõimelised 3 nädalal. Nende eluiga kestab 2 aastat looduses ja 20 aastat vangistuses. Nende vaenlased on kakulised ja kullilised, poegadele on ohlikud oravad ja varesed. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Ei ole looduskaitse all.
näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid. Vahipostil olija seab end sisse künkal või põõsastikus. Niipea kui kostab vali hoiatav häälitsus, lipsavad kõik surikaadid urgu. Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus sünnib tal 2-4 poega. Surikaat on segatoiduline. Ta sööb putukaid, sisalike, ämblike, hiiri, linnumune, taimede sibulaid ja vilju. Tema vaenlased on röövlinnud ja saakalid. Ta on seltsinguline loom ning elab kuni 30 isendit koosnevas perekondlikus koloonias
7.SUURUS Pikkus: Isasel 2,7-3,5 m, emased on väiksemad. Saba pikkus: Kuni 100 cm. Kõrgus: 105-110 cm. Kaal: 250-280 kg. 8.PALJUNEMINE Suguküpsus: 3.-5. eluaastal. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 95-112 päeva. Poegade arv: Maksimaalselt 7, harilikult 3-4. 9.ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Ööloom, isasloomad elavad erakuelu. Toitumine: Hirved, metskitsed, metssead, põdrad, ilvesed, karud. Eluea pikkus: Ligikaudu 10 aastat. Vangistuses kuni 20 aastat. 10.LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID 8 tiigri alamliiki on väljasuremisohus. Bali tiiger suri välja 1950-ndatel, Jaava tiiger 1972. aastal. 11.ESINEMINE Venemaal Amuuri ja Ussuuri jõe basseinis Kaug-Idas ja Hiina põhjaosas. 12.KAITSE See liik on ohus peamiselt tema algupärase keskkonna hävimise tõttu. Tänasel päeval hinnatakse nende tiigrite arvuks vabas looduses 200-400 isendit. Rohkem Amuuri tiigreid elab tänapäeval vangistuses kui vabaduses. 13
Lumekakk Lumekakud on ühed suuremad kakulised. Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht. Karmil talvel on väga vähe söödavat. Sügiseti koguvad lumekakud endale paksu rasvakihi, et talve üle elada . Lumekakk saab olla söömata 40 päeva, lennates võimalikult vähe , et energiat kokku hoida. Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmal...
parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat.
Tiigikonn Kristi Keir Uhtna Põhikool 7.klass Kirjeldus Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu, kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole. Eluviis-ja paik Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes suurte segagruppidena koos veekonnaga. Tiigikonnad tulevad talveuneks maismaale. Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru. Peamiselt leidub tiigikonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom. Paljunemine Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C. Sigimispe...
Amatsoonpapagoid Amatsoonpapagoid kasvavad umbes 40 cm pikkuseks ning neid liigitatakse keskmiste ja suurte papagoide hulka. Valdavalt on nad rohelist värvi, tugeva kehaehituse ja lühikese sabaga. Neil on suur pea. Saba on sirge lõikega ja mõnevõrra pikem kui hallpapagoil, see on võrdne umbes poole või kolmveerandiga tiiva pikkusest. Mõnel liigil on punane tiivaküüdus või saba peal punased laigud. Nokk on tugev, keskmise suurusega ja ümar. Amatsoonpapagoid armastavad rutiini. Nad võivad võtta omaks vaid ühe pereliikme, võivad olla agressiivsed.Isased võivad suguküpseks saades (umbes 3-5 aastaselt) olla tigedad isegi oma lemmik-pereliikmele. Amatsoonidele tuleb võimaldada palju tegevust ja närimist, et nad ei hakkaks mööblit, tapeeti jms lõhkuma. Kindlasti ei ole nad ainult puurilinnud, kuigi puur on vajalik, et linnul oleks koht, kuhu minna sööma, magama ja teinekord lihtsalt rahunema. Puur peab olema ...
Miguel de Cervantes Saavedra Liina Savtsik 10 A Miguel de Cervantes oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote". Click to edit Master text styles Second level Millal sündis Cervantes keegi täpselt ei Third level tea, aga kiriku kirjade põhjal on teada, Fourth level et ta sündis 29. septembril 1547 linnas Fifth level Alcalá de Henares. Tema elu oli tõesti raske. Lapsepõlves oli tema perekond väaga vaene. Ta pidi minema tööle, ja ta rändas Cervantes ühest paigast teise...
Euroopa naarits Mustela lutreola Sten-Reijo Kivi Välimus · Euroopa naaritsal on tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu, konni, vähke, limuseid ja teisi veeloomi. · Võimaluse korral söövad nad ka linde pisiimetajad · Toidukülluse perioodil koguvad nad endale toiduvarus...
• Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad Anna ja Kristoff tuiskude, laviinide ja lõikava pakasega ning kohtavad müstilisi trolle ja naljakat lumemeest nimega Olaf. Seejuures ei unusta nad hetkekski, et kogu lumme mattunud kuningriigi saatus on nende kätes. HELILOOJA • Nimi: Jean-Christophe Beck • Elukoht: Kanada • Elukutse: filmi ja televisiooni helilooja • Ta õppis muusikat Yale'i ülikoolis, kus ta oli muusikaline juht.
Elab Aafrika savannides ja hõrendikes. Elutsevad puude otsas 5-6m kõrgusel. Söövad putukaid, lindude ja roomajate mune, juuri, võrseid, lehti, puuvilju ja seemneid Katta ehk kassleemur (lemur catta) Elavad Madagaskari lõunosas. Liiguvad enamasti maapinnal. Nende juhtiv meel on haistmine. Nad on kõigesööjad, kuid harilikult söövad lehti, puuvilju ja oksi. Tiinus kestab 135 päeva. Pojad sünnivad septembris või oktoobiris. Elavad 16-19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ahvilised_evelin.h tm http://et.wikipedia.org/wiki/Esikloomalised "Loomariigis" http://et.wikipedia.org/wiki/Katta http://et.wikipedia.org/wiki/Anuubis AITÄH KUULAMAST!
ja Rumeenias, selgub keskkonnateadlaste ülevaatest. Ka nn vana Euroopa ei saa end kindlalt tunda, kuna kogu kontinendil hoitakse loomi tingimustes, mis ei vasta nõuetele. Seadused aga on omakorda liiga ebatäpsed, et loomaaiapidajatele piisavalt juhiseid anda, teatas Euroopa loomaaedade olukorda uurinud loomakaitseorganisatsioon Endcap. Lisaks ELi uusliikmetele Bulgaariale ja Rumeeniale ei hoolitse raporti teatel oma loomade eest eriti ka Hispaania ja Itaalia, kus nii loomaaedade kui üldse vangistuses hoitavate loomade tingimused on eriti viletsad, kuna valitsused ei pööra sellele erilist tähelepanu. Endcapi arvates ei tea paljud valitsused üle Euroopa sedagi, mitu loomaaiaks kvalifitseeruvat asutust nende riigi territooriumil üldse asub. Näiteks Suurbritannia kaardistas oma loomaaiad korralikult alles mõni aasta tagasi. Endcapi arvates oleks kogu Euroopas vaja uusi ja selgemaid reegleid loomade olukorra parandamiseks. (European Voice / PM) Loomakaitse
paarilisega välja erinevaid kombeid nagu kallistusi, mõnitavaid pilke ja noogutusi. (viide 2) Tiinus on kindlaks tehtud 95nda ja 174nda päeva vahel. Pesakonnad koosnevad ühest või kahest pojast ning igaüks neist kaalub umbes 280 grammi. (lisa 4) Pojad sünnivad pimedate ja karvututena. Esialgu nad sõltuvad täielikult oma emast ja imetavad umbes 18 kuud. Pärast 1-3 kuud, võivad noored joosta, mängida ja tuhlata oma ema ligiduses. Nad saavad suguküpseks pärast 3-4 aastat ja võivad vangistuses elada kuni 30-aastaseks. (viide 2) Kokkuvõte Mulle meeldis seda tööd teha ning ma sain siit palju uut ja huvitavat teada. Näiteks hämmastas mind päikesekarude keele pikkus ja nende küllaltki laialdane levik, sest ma polnud neist kunagi varem kuulnud. Samas ei meeldinud mulle see, et suurem osa kättesaadavast infost oli inglise keeles ning seda oli kohati raske tõlkida. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesekaru 2. http://en.wikipedia
Tootlikkuse tase on määratud muutuva väikeste kalade hulgaga, mis on igal aastal saadaval. Tuunikalade suremus on jätkuvalt kõrge tingituna stressist ja naha kahjustustest. Samuti saavad tuunikalad haavu kiirest ujumisest vastu võrku. Probleemiks on saanud noorte kalade väljapüük, seoses millega on drastiliselt langenud tuunikalade looduslik taas toodang. Alles 2002.a. õnnestus uurijatel sundida emane tuunikala, kes oli aretatud ja kasvatatud vangistuses, vangistuses ka kudema. Seega saadi võimalus kasvatada noorkalu sumpade tarvis ja polnud enam põhjust püüda loodusest noorkalu. Lõhe kasvatus: Lõhede kasvatamine toimub kahes järgus. Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkude areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. Peale 12-18 kuud on noored lõhed (smoldid) valmis laskuma merre. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, mil saak koristatakse.i
Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796)
Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 1012 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Aivar Siska 12.02.2012 Mütoloogia Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. Aivar Siska 12.02.2012 Pilte jaaguarist Aivar Siska 12.02.2012
Haugi seljauim on keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Tema suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekassinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on tal valge. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid.
von Bock sattus 9 aastaks vangi. Teda ootas hiilgav tulevik - keiser soovis teda oma perekonaliikmeks, aga von Bock ei nõustunud. Von Bocki abikaasa Katariina on väärikas naine ning võitleb oma abikaasa eest. Jakob on tüüpiline eesti mees, alahoidliku hingega ja ei saanud aru, miks Bock nõnda tegi. Kui 9 aasta pärast on Venemaal keiser vahetunud, siis pääses von Bock vangistusest. Aga ta ei pääsenud niisama ta oli kuulutatud hulluks. Kuigi 9 aasta jooksul vangistuses olles oli von Bock mitu korda hullumise äärel, siis vabanedes oli ta täie mõistuse juures. Kui ta naaseb koju, siis plaanib ta põgenemist välismaale. Talle aga öeldakse, et põgenevad vaid nõrgad, tugevad aga jäävad. Keisri nuhid ümbritsesid teda ka pärast vabanemist ning tema tegevust jälgiti kuni tema surmani. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud
Kuna tegemist on Victor Hugo eepilise suurteose lavaversiooniga, saab muusikal olla vaid lühikokkuvõte paarikümmet aastat läbivast sündmustikust. Lugu algab endise sunnitöölise Jean Valjeani vabanemisega 19-aastaselt sunnitöölt, kuhu ta on sattunud vaesusest tingitud pisivarguse tõttu - ta oli varastanud oma nälgivale lähisugulasele leivakääru. Valjean rikub sunnitöölt vabanedes seadust, muutes oma vangistuses saadud identiteeti ning tõuseb ühe linna linnapeaks. Endist vangi aga jälitab hasartne politseiinpektor Javiert, kelle kinnisidee on Valjean seaduse rikkumise eest uuesti sunnitööle saata, kuna tema arvates ei muutu paadunud kurjategijad kunagi. Valjean, olles linnapea, aitab kohalikus klaasivabrikus vallaslapse ilmsikstuleku tõttu töö kaotanud naist Fantine`i. Ta on oma tütre Cosette`i andnud kasvatada naaberlinna jõhkratele kõrtsipidajatele Thenardier`dele. Fantine satub vallandamise järel tänavale, müüb oma vääriseseme, juuks...
*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest tht...
Viljastatud mari areneb vetikatele kleepununa ning 5,4 mm pikkune vastne koorub umbes 5 päeva pärast. Esialgu hõljub vastne vetikate vahel ringi ja toitub väikestest vesikirbulistest, keda seal külluses leidub. Kasvanud 2 cm pikkuseks, siirdub ta aga elama juba veekogu põhja, kus hakkab esivanemate kombel liiva sõeluma. Hink saab suguküpseks juba 2. eluaasta alguses ning ta eluiga looduses ei kesta samuti üle 2 aasta. Vaid vangistuses on ta võimeline elama 10 aastaseks. Looduses on hink toiduks paljudele röövkaladele. Hink kuulub looduskaitse alla.
tulemus. Teisisõnu, kodustamine on geneetiline iseloomujoon, mis pärandatakse vanemalt lapsele. Milleks? Toiduks käepärane toit Riietuseks nahad, kasukad Kaitseks hundid/ koerad hoiatasid, antsid märku lähenevast ohust Tööks ja transpordiks vedasid koormaid Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid Teadustööks tänapäeval rohkem Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele Vähem aktiivsed Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne Kiirem kasv ja suurem toodang Muutunud sigimistsükkel Hecki veis Hecki veis on veisetõug, mida peetakse tarva tagasiaretiseks.
Talvitumine algab septembri lõpus või oktoobri alguses ning ühte kohta võib koonduda 20...30 looma. Vaskussid paarituvad maikuus ning 5...26 poega sünnivad ilma 2,5...3 kuu möödudes. Vaskuss on elussünnitaja - munad arenevad lõpuni emaslooma kehas ja noored vaskussid sünnivad läbipaistvas munakestas, mille nad kohe puruks rebivad. Vastsündinud vaskusside pikkus on kuni 10 cm. Vaskuss talub ka vangistust ning harjub inimesega. Vangistuses võib ta eluiga ulatuda 20...30 (50) eluaastani. Eestis on vaskuss hajusalt levinud ning ta kuulub looduskaitse alla.
Ta oli haritud, andekas ja ettevõtlik inimene. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakus huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Temalt rööviti tema väärikus ja eneseuhkus. Teda alandati ning igasugune püüdlus vastuhakkuks lõppes karistusega. Ta puutus kokku julmusega ning ebaõiglusega. Orje koheldi ebainimlikult ja nad olid nagu alamad, kes pidid kõiki käske täitma. Solomon oli vangistuses 12 pikka ja rasket aastat. Filmis kasutati orjakaubandust, mis on keelatud. Orje piinati, karistati, peksti, alavääristati, alandati jne. Seda tehti nende nö “isanda” tahte järgi. Orjadel oli lihtsam pea alla suruda, lasta ennast alavääristada kui vastu hakkata. See film tekitas suur kurbust ja ebaõigluse tunnet. Need vabad inimesed ei väärinud sellist elu. Nad ei olnud süüdi, et nad mustanahalistena sündisid. Film oli väga julm ja täis ebaõiglust.
kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima
Viidingu, M.Underi, A.Sanga,V.Adamsi, A.Alle ja H.Visnapuu loomingu põhjal Kuressaare 2015 Murede keskel ma magasin vahel vaevade. (Under 1982: 41) Olen väsinud ootamast olen pettunud lootmast. (Visnapuu 1982: 46) Ma ei taha hulluks minna jaa ma kardan. (Viiding 1991: 144) Kõik mis teen, on lõputu eelmäng elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses eeltöö sisemaale jõudmiseks. (Viiding 1991: 41) Igavesti mulle antud olla kurb olla rõõmust hull olla hull, olla karm. (Visnapuu 1982: 45) Mis pidi tulema, see tuli ei põhja kulge meie teed kuid minus ikka õrnub tuli ja hää on kõik, mis sina teed. (Adams 1982: 125) Ja äkki saab otsa kõik ka see, et me olime. (Viiding 1991: 98) Aga vaikimise sügav hingetõmme annab aja tagasi
Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Seitsmeteistkümnendaks sünnipäevaks kinkis isa talle kaks köidet Schopenhauerit, mis õhutas Talviku huvi filosoofia vastu. Mitmekülgne lugemus kajastus hiljem tema loomingus. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene – ema oli tuntud pianist; kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka õde Hella ja vend Ilmari. Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides . Ehkki põhjused pole teada - ilmselt perekondlikud sisepinged -, lahkus Talvik ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talv...
Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Manžuurias ja Põhja-Koreas Kogu maailmas arvatakse Amuuri tiigreid olevat tuhatkond Nad on kõikjal looduskaitse all SUURUS Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse kõige suurem kaslane, suurem ka lõvist Massi poolest jääb ta alla jääkarule, kuid kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on Amuuri tiiger ikkagi suurim kiskja Isasloom võib kaaluda 180-306kg, emasloom 100-167kg Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo
saakloomadelt, tugevad lihaselised jalad ja võimsad küünised. Samuti on neil väga terav nägemine, mis võimaldab neil märgata potentsiaalset saaki väga pika vahemaa tagant. Ta lendab läbi õhu oma väga suurte ja võimsate tiibadega. Kotkad söövad palju väikseid asju, mis ei saa ära põgeneda. Näiteks: hiired, kala, väiksed looma lapsed ja ussid. Looduses elavad kotkad tavaliselt umbes 20-30 aastaseks, kuid peab tõdema, et nende eluiga võib olla isegi umbes 50 aastat. Vangistuses elavad nad üldiselt veel kauem kuni 60 aastat.
..1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. Kuna kärnkonn on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4rnkonn http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF.htm http://bio.edu
istutamist, mis ei õitse üheaegselt. See võimaldab pandadel toitu leida igal aastaajal. Teiseks suureks eesmärgiks on suure panda arvukuse languse peatamine ning tulevikus nende arvukuse suurendamine. Üksteisest eraldatud reservaadid, milles pandad elavad, on kavas omavahel ühendada nn. bambuskoridoride süsteemiga bambusega ümbritsetud taimevööndiga. See võimaldaks pandade vaba liikumist reservaatide vahel, populatsiooni segunemist ning geenide vahetust. Vangistuses paljunevad pandad harva. Üheks põhjuseks on see, et vangistuses toimub kopulatsioon vaid erandjuhtudel. Teine põhjus on vastavas vanuses loomade vähene arv. Jäävad siiski veel emaste kunstliku viljastamise katsed. Siin aga on ilmnenud järgmine probleem: mõnede teadlaste arvates on emane viljastumisvõimeline vaid mõnel, võib-olla ka ainult ühel päeval aastas. Seda päeva on keeruline kindlaks teha ning väga kerge on
saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes. Siis valiti ulukloomadest kõige kergemini taltsutatavad ja majanduslikult kasulikud loomad. Seejuures need taltsutatud loomad, kes osutusid kasulikumateks ja sigisid vangistuses, muutusid koduloomadeks. Kui inimene veendus üksikute loomade kasulikkuses, võis ta üle minna süstemaatilisele taltsutamisele ja tõelisele kodustamisele, juhindudes juba majaduslikest kaalutlustest. See protsess tekkis mitmes kohas ja kulges aeglaselt. Rahvad hakkasid omavahel jagama taltsutamise tehnikaid ja võtteid ning pärast kodustatud loomasid. Nii tekkis palju hübriide. Muutlikkus on organismi põhiomadus. Loomade ja taimede evolutsiooni teooria, mille töötas välja juba
Oli teeninud vanglas 109 franki ja 15 suud.(Mis oli sel ajal palju aga samas nii palju aja kohta vähe) Tal oli kollane pass .Kui teda vabaks lasti oli tal kollane pass ja raha.Läks ühesse külakesse aga mitte keegi ei andnud talle kohta kus magada. Kõik peale healik Piiskop Myrel.Tal oli väga palju probleemi. Ta oli ka väga alandlik Ta tegi midagi aga ta kahetses päris mitmes kohas.(nt kui ta alguses Piiskopit varastab.) Ta ei olnud enesekindel. Oli saanud 19 aasta jooksul vangistuses vaid 109 franki ja 15 suud. Sisu lühikokkuvõtte Hüljatud on raamat mis algab rääkidest Piiskopist ( 1815 aastal ).Piiskop oli väga hea ja lahke ja ennem kui ta pidi enda eest muretsema muretses ta teiste eest.Tema muretses vaeste inimeste eest ja kõik selliste inimeste kohta kellel oli halbem olukord kui temal.See piiskop elas oma õega (vallatu) ja tema teenijaga .Nad elasid seal kus oli vanasti haigla.See piiskop oli väga usklik inimene
Zorilla Zorilla on kiskjaliste seltsi kuuluv kärplane. Nimi tuleb tal sõnast "zorro", mis hispaania keeles tähendab "rebane". Ta on 28-40 cm pikk ja 10-13 cm kõrge. Zorilla saba on 20-30 cm pikk. Ta kaalub umbes 1-1,5 kg, mis moodustab rebase kaalust umbes ühe viiendiku. Isane kaalub umbes 1,5 kg ja emane 800 g. Zorilla elab Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevatel avamaistutel, savannides ning madalamates mägedes, välja arvatud Lääne-Aafrika ja Kongo nõgu. Zorilla on öise eluviisiga loom. Päeva veedab ta puude juurte alla pehmesse mulda kraabitud urus. Kõva mullaga piirkondades kasutab ta meelsasti teiste loomade mahajäetud urge. Zorilla on kiskja, kes sööb väikeseid sisalikke, konni, madusid, maapinnal pesitsevaid linde ning kuni jänesesuuruseid imetajaid. Ta sööb ka linnumune, vihmausse ja suuremaid putukaid. Inimasulate ligiduses elutsevad zorillad püüavad kodulinde, peamiselt tibusid. Sageli neid aga talutakse...
Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Igal kihval on 24 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid
Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas. Radikaalsed islamirühmitused ja -liikumised aktiveerusid 21. sajandi alguses
Clare ostis kaheks aastaks enda hoole alla. Kahjuks kõik ei lähe nii nagu peab: tütar Eva haigestus raskelt ning suri ja St. Clare tapeti. Eirates lubadust vabastada onu Tom, müüb St. Claire'i naine Tomi Simon Legree'le, kõige jõhkramale orjakauplejale Ameerikas. Onu Tom, sõbrunedes teiste Legree all olevate orjadega, saab pealt näha ning tunda orjakaupleja jõhkrusi. Kuna peategelane jäi oma tõekspidamistele truuks, andis lootust ning tuge teistejele vangistuses olijatele muutis see teda S. Legree õeluse suuremaks sihtmärgiks. Viimaseks onu Tomi teoks oli kahe orja Cassy ja Emmeline aitamine põgeneda ning seejärel käskis Legree oma alluvatel Tomi surnuks peksta. Enne oma viimast hingetõmmet andis onu Tom jõhkardile andeks. Novelli lõpus jõutakse tagasi Eliza juurde, kes peale mitmeid kohutavaid raskusi jõudis Kanadasse. Cassy ja Emmeline kohtuvad temaga ning tuleb välja, et Eliza on
kool Miks linnud laulavad? referaat bioloogias Minu Nimi klass 2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses,
Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.Kaelkirjak magab kael kõveras nii, et kõveras kael puudutab maapinda.Kaelkirjak häälitseb inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz). Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) KAELKIRJAK JA INIMENE Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana-Rooma gladiaatorite võitlustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
