Kasumi jaotamine - распределение прибыли Omandama - приобретать Omandamine - приобретение Omandaja - приобретатель Heauskne omandaja – добросовестный приобретатель Виды и меры наказаний – karistuste liigid ja meetmed Основные наказания - põhikaristused Денежное взыскание – rahaline karistus тюремное заключение - vangistus Принудительное прекращение юридического лица – juriidilise isiku sundlõpetamine Штраф - trahv Арест - arest Дополнительные наказания – lisakaristused запрещение деятельности - tegevuskeeld лишение права управления транспортными средствами – sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine имущественное наказание – varaline karistus
õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt:
kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei arvestata karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Karistuse kergendamine seaduses sätestatud juhtudel Kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kergendatud karistuse alammäär on karistusseadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Kui karistussadustiku eriosas on kuriteo eest karistusena ette nähtud eluaegne vangistus, mõistetakse karistuse kergendamisel tähtajaline vangistus mitte alla kolme aasta. 50. Garandikohustus (valve ja kaitsegarant) Paragrahvi 13 kohaselt võrdsustatakse tagajärje ärahoidmata jätmine tagajärje põhjustamisega ainult siis, kui toimijal on kohustus tagada, et tagajärg ei saabuks. Sellest järeldub, et tegevusetusdelikti koosseisu ei realiseeri sugugi mitte igaüks, kes võiks koosseisupärase tagajärje ära hoida, kuid ei tee seda
Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus). Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis oleks neid endid tabanud kirkust väljaheitmine. 13. sajandil ei peetud surmanuhtluse rakendamist soovitavaks, see-eest Rooma õiguse levides ketseritele hakati seda üha agedamini kasutama. Enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus. Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte. RISTISÕJAD 11.13. SAJANDIL
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele; Tsensuur informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid: Varjatud jälgimine, Telefonide pealtkuulamine, Posti avamine jm -Sund, repressioon (arest, vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine) sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks 101.Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all? Protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon. Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad
Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on “Jumala saar”, ent samas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega, mis haakub ka Tuglase edasise loominguga. Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu. 24. G. Suitsu luule Gustav Suits on teine oluline nooreesti liikumise seotud tegelane Tuglase kõrval. Sünnib Tartumaal, Võnnus. Algharidus Tartus, ülikoolihariduse saab Helsingi ülikoolis. Elab ja töötab üsna pikalt Soomes. 1922 tuleb Eestisse tagasi. Kirjandusprofessor Tartu Ülikoolis. Looming tinglikult jagada kaheks: ilukirjanduslikud tekstid ja kirjandusteaduslikud tekstid
raskendavaid (mida polnud) ja kergendavaid asjaolusid (süüaluse ülestunnistus) ning asjaolu, et süüalune oli teo toimepanemise ajal alaealine. Kohus arvestanud KarS'i §-e 45 lg 2 ja 113, otsustas siiski määrata karistuse ülemmäärast pisut madalama karistuse, kui karistuse ülemmäär ettenäeb ehk 9 aastat. Seda põhjendusega, saata ühiskonnale sõnum, et süütegu ei jää karistuseta, lisaks arvati, et süüalusele avaldab mõju üksnes reaalne vangistus. Süüaluse 49 RKKKo 3-1-1-77-11. 27 kaitsja esitas apellatsiooni ringkonnakohtuse põhjendusega, et maakohtu otsus on karistuse osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45
• Aalaealiste mõjutusvahendite seadus. karistatavad teod. Al 14. aastast saab vastutusele võtta, kui aga Karistatavad teod jagunevad: nooremad panevad toime kooseisupärase Süüteod: õigusvastase teo. Nende suhtes tuleb ka mingeid 1. Kuriteod – kõik asuvad KarS, väljaspool pole meetmeid rakendada. ühtegi kuritegu. Põhikaristus rahatrahv või vangistus. Jur isikutel rahatrahv või sundlõpetamine. 2. Väärteod – on KarS ainult üksikud peamiselt asuvad kõik väärteod väljaspool KarS-s. Praegu on ligi 50 haruseadust, mis sätestavad väärtegusid
1) Juriidilise vastutuse alus (st õigusrikkumist oma kolme tunnusega) Vastutuse aluseks võib olla ainult õigusrikkumine (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) Juriidiline vastutus on süüdlasel tekkiv kohustus kanda oma õigusvastase käitumise eest teatud isikliku, varalise või organisatsioonilise iseloomuga piiramisi ja koormisi. 2) Seos riikliku sunniga: sunnivahendid isikliku, varalise, organisatsioonilise iseloomuga. Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette. 3) Sunni rakendaja on seadusega määratletud pädev organ või ametisik 4) Süüdlase kohus kanda piiramisi ja koormisi. Karistusliku iseloomuga on trahv. Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis. Iga päev peab mingi aeg vangis istuma. Koormis on rahaline hüvitamine. 56. Juriidilise vastutuse liigid.
] - § 81. (1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) 10 aastat I astme kuriteo toimepanemisest; 2) 5 aastat II astme kuriteo toimepanemisest. (2) Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu. (3) Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. ... 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? - Arhailises õiguses puudub piir tsiviil- ja kriminaalõiguse vahel. Kahju tuli hüvitada või heastada ning see võis toimuda kas talioonipõhimõtte alusel (silm silma vastu) või valurahaga (wergeld).
on mõlemal mõistel ühine Sarnased- kivimaja ja kivimonumet – mõiste kõrvalosa ehk liigitunnus on mõlemal mõistel ühine Suhteliselt sarnane mõiste võib olla ühitatav (mahud langevad täielikult või osaliselt kokku) või ühitamatu (mõisted välistavad üksteist, kuid kuuluvad mõne üldisema soomõiste alla). Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks. Väärtegu-rahatrahv või arest. Kuritegu-rahaline karistus või vangistus SÜÜTEGU-A A VÄÄRTEGU-B B C KURITEGU-C Vara-esemete kogum. Asi-on kehaline ese. Ese-asjad õigused ja kohustused, mis võivad olla objektiks. Objekt-see millele õigussuhe suunatud on. Objekt ja ese on sünonüümid. A A-VARA
peaks suurendama inimeste toetust ja solidaarsust liidritega. Ka rahuajal levitatakse informatsiooni, et heita head valgust reziimi saavutustele. 19 Sotsioloogia alused Liina Käär Tsensuus informatsiooni valikuline tagasihoidmine Sund, repressioon (arest, vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine) sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks (natsiSaksa korraldatud genotsiid Euroopa 6 miljoni juudi hävitamiseks enne Teist maailmasõda ja sõja ajal) 86. Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all? Poliitiline solidaarsus on protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel
süstematiseeris, eristas õigusvaldkondi Venemaa esimene trükitud seadustekogu Kehtis kuni 1832 • Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud • Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist • Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine – Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu – Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku valerahategijale), võlgniku piitsutamine, väljasaatmine, aust ilma jätmine, trahvid ja vara konfiskeerimine (kuni uue kriminaalkoodeksini 1845) – Kohustusteõigus – Perekonnaõigus – Domostroi (16. saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara, naine järgneb mehele – Kohtuprotsess: piinamine, protokollimine, dokumentaalsed tunnistused, 10 tunnistajat, vanne piiblil
üldiste nõuetega ega alandada osalejaid. Kommuuni mudeli põhisisu kuritegevust põhjustab osade indiviidide võimetus saavutada oma eesmärke legaalsete vahenditega, seda tuleb neile õpetada. 13. Vanglakaristus tänapäeval (maailmas, Eestis). Vangistuse täideviimist Eestis reguleerib vangistusseadus, mille järgi on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda ehk teisisõnu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi. Õiguskorra kaitsmine tagatakse järelevalvega kinnipeetavate üle. Resotsialiseerimise nimel on alustatud üleminekut nõukogudeaegsetelt kolooniatelt kambervanglatele. Samal eesmärgil
Pärnu Viru (asub Jõhvis) 2. halduskohus neid on 2 Tartu Tallinn Maakohtud lahendavad: 1) tsiviilasju 2) kriminaalasju 3) väärteoasju Kõik süüteod jaotatakse kaheks: I järgneb vabaduse kaotus 1) kuriteod nähakse ette vangistus (alates 1st kuust kuni 20 aastani) 2) väärteod arest maksimaalselt 30 ööpäeva II järgneb rahatrahv 1) määratakse päevamäärades iga isiku kohta eraldi eelmise aasta sissetulekute põhjal 2) 3 300 trahviühikut (1 trahviühik = 60 krooni) Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja. Kohtu esimehe ülesanded:
Sellised õigusnormid lubavad mingit tegevust, keelavad selle või kohustavad inimesi millekski. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Riik tagab õigusnormi toimimist sanktsiooniga. Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seaduse vastuvõtu protsess: Seaduse algatamine parlamendile ülevaatamiseks Seaduseelnõu arutamine seaduse lugemine Seaduse vastuvõtmine - hääletamine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas. 10p pärast avaldamist seadus jõustub. Riigiteataja
huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Samas eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata et need on seejuures kehtivad. Lisaks seadus ei hõlma moraali mõningaid aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus, et valetamine on ebamoraalne aga pole ühtegi seadust, mis keelaks valetamist. Seadus erineb moralist ka selle poolest, et seaduse kehtestamiseks on olemas füüsilised ja rahalised sanktsioonid (nt vangistus, trahvid), samas kui moraali kehtestamisel on sanktsioonideks vaid südametunnistus ja reputatsioon. Seaduse puuduseks on see, et see ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis
Avaliku arvamusega manipuleerimine: Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele; Tsensuur informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid: Varjatud jälgmine, Telefonide pealtkuulamine, Posti avamine jm Sund, repressioon (arest, vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine) sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks 87. Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all? Protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon. Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal
juured on ühiskonnas. Hoidmaks ära narkosõltlaste vanglasse sattumist, on vaja ennetustööd, mis algaks juba kodust ja koolist. Koolis tuleks rohkem rääkida uimastitest ja nende mõjust 40 inimesele. Kool peaks pakkuma järelvalvet ja tagasisidet nii koju kui ka kohalikule omavalitsusele. Alternatiivse karistusena võiks rakendada sundravi, kuna mitmetel puhkudel võib see olla kasulikum kui vangistus. Vabanenud kinnipeetavad vajavad ka järelhooldust, näiteks esialgse elamispinna pakkumise näol, vastasel juhul võib vanglas edukalt alanud sekkumine vabaduses asjatuks muutuda. Paljusid probleeme lahendaks tihe infovahetus vanglate ja kohalike omavalitsuste vahel. Seepärast on vanglasisese nõudluse vähendamise programmide edu säilitamiseks kriitilise tähtsusega koostöö ühiskondlike organisatsioonidega.
või rahatrahvi altkäemaksu, sh pistise võtjale. Kuigi ka lubadusega nõustumine oli võtja isiku suhtes kuritegu, siis Prantsusmaal tol ajahetkel ei peetud vajalikuks andja ega vahendaja tegu kriminaliseerida. Seevastu samal ajahetkel Saksamaal Saksa Riigi Kriminaalkoodeksi59 alusel oli ametnikule võimalus määrata santsioonina kuni viis aastat sunnitööd, altkäemaksu andjale aga vangistus (piirmäär puudus) ning lisakaristusena kodanikuõiguste äravõtmine. Vabadusekaotus on altkäemaksu sanktsioonina rakendatav Saksamaal ka tänasel päeval, samuti ka Prantsusmaal. Meie põhjanaabrite, so Soome Vabariigis on altkäemaksu võtmise eest sanktsioonina ettenähtud rahatrahv või kuni kahe aastane vangistus60. Seevastu idanaabritel, so Venemaal61 on pistise (KarS mõttes pistis,
Populaarseks kujunes Prantsusmaal ka vagantide luule, mis pilkas kirikut ja kutsus üles inimesi nautima maiseid rõõme. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised ning enam hakati kasutama nelikvärssi. Francois Villon Elas 15. sajandil kirjut elu. Õnnestus ülikooli jõuda, ent halbade sõprade tõttu sattus varguste, kakluste ja pidude keerisesse. Ühe kakluse käigus tappis isegi preestri. Seikles ringi mööda maid halvas seltskonnas. Teda ähvardas vangistus. Pariis lubas teda siiski sinna naasta. Natukese aja pärast olid tal uued pahandused. Taas sattus ta vanglasse, elu oli ohus. Saadeti Pariisist välja. Edasi ei teata, mis temast sai. Esimene tsükkel valmis esimese vangistuse ajal ja pealkirjaks „Väike testament“. Süžee: Tal polnud maist vara, pärandas sõpradele ja vaenlastele pilkavaid pärandusi – tühi rahakott, õllekann. Teda iseloomustab maise elu pilkamine. Teisel korral, kui ta Pariisi naases, ilmus temalt „Suur testament
NB ! Näide pornograafiast ja USA kohtuniku otsuses ma ei oska seda defineerida aga kui ma näen seda, siis ma tean öelda. Rahvusvahelisi õiguse norme on KOHUSTATUD kõik täitma ! Kohustusi tuleb täita. KAASUSED MIINIMUM STANDARDIST KAASUS nr 1. Tegemist on USA kodanikuga, kes oli Mehhikos arreteeritud, süüdistus oli, et on seotud pettusega ja talle mõisteti kohut, mõisteti süüdi ja määrati karistuseks kaheaastane vangistus. Mees väitis, et see istung oli ebaseaduslik, vangispidamise tingimused olid ebahumaansed ja ta kannatas. Ebaseaduslik sellepärast, et esiteks uurimise ajal kui teda kinni peeti, ei antud talle infot, õigusabi, tõlki, tal polnud võimalus ülekuulata pealtnägijaid ja peale selle mõisteti ta süüdi. Teiseks see protsess venis ebaõiglaselt, nõuti palju, teda ei informeeritud isegi täpsetest süüdistustest, tunnistajad ei pidanud vannet andma, istung kestis 5 minutit
aega ning seetõttu muutuski Rooma tõeliselt suureks riigiks. Mida roomlastel õppida? Head seadused, mis reguleerivad inimeste võimuloleku aega. Kaks vastandikku gruppi aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Uus-Rooma vabadus 17.saj Inglismaal Parlamendi ja kuninga vastasseis: millised õigused ühel v teisel poolel peaksid olema? 1610-1614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõiguse. 1628 riiklik sundlaen, keeldujatele vangistus. 1630. aastatel laevamaksu muutumine üldiseks maksuks. 1642- viie Parlamendi liikme vangistamine. Parlamendi eestkõnelejad hakkasid kasutama mõistet orjus. 1642- võimukriis ja kodusõja algus. Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte. Kuningas viivtas vastava seaduse heakskiitmisega. Parlament eitas kuninga veto-õigust. Kuningas : ilma veto-õiguseta pole ta enam Inglismaa kuningas. Algas relvastatud võitlus küsimuse nimel, milline peaks olema kuningavõim
Avaliku arvamusega manipuleerimine: Propaganda sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele; Tsensuur informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid: Varjatud jälgmine, Telefonide pealtkuulamine, Posti avamine jm Sund, repressioon (arest, vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine) sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks 128. Mis on sotsiaalse lojaalsuse kese ning kuidas seda luuakse? Näited. VALITSEV GRUPP MUUTUB SOTSIAALSE LOJAALSUSE KESKMEKS, MÄÄRAB JA KEHTESTAB REEGLID. JUHIKS VÕIB OLLA OLENEVALT ÜHISKONNAST NÕID, KUNINGANNA, KEISER, SÕJAVÄELINE DIKTAATOR, PRESIDENT VM.
Rajati asutused, rakendati karistusemudeleid. 90-ndate keskpaigast peale on tegu juba teise lähenemisega. Seadusrikkujatele suunatud tegevus. Kasvatusmudelid, kohtlemismudelid. Märksõnadeks on see, et hakati välja mõtlema spetsiaalseid sekkumisviise, erinevate probleemide puhul. Ka lepitustegevusi mõeldi kõrvale ja järelhooldus. Tehti ka kindlaks, empiiriliselt, mis sekkumisviisid töötavad ja mis ei tööta. Mis töötab, mis mitte? On tõestatud, et pikajaline vangistus, üks levinumaid sekkumisviise kriminaalse käitumise puhul, toetub sellele, et isik on vangistatud ja ta ei saa sooritada väljaspool vanglat uusi kuritegusid. Arvatakse, et selle karistuse kartmises jäetakse kuritegu tegemata, kuna kardetakse minna vangi. Korrelatsioon on väikselt postitiivne. Noorukid paigutatakse noortevanglasse ja kasvatuse eritingimusi vajavasse asutusse. Kriminaalõigussüsteemis kasutatakse n-ö hoiatust, mis paraku ei tööta efektiivselt.
Jeesuses on nähtud lunastajat. 18.saj lõpuni keegi ei kahelnud Jeesuse olemasolemises. Siis püüti teda muuta nt päikesejumalaks, sest need tekstid oleks tõlgendatavad allegooriana päikesejumala elust. Tänapäeval on üksikud hüperskeptikud, kes tema olemasolus kahtlevad. Kindel Jeesuse kohta: sündis ajavahemikus 7.-4.eKr. Avalikult hakkas tegutsema 26.-28. aastal. Paasa püha ajal külastas Jeruusalemma, vangistus toimus samuti Jeruusalemmas ja hukkamine selle vahetus läheduses. Suri Pontius Pilatuse valitsusajal. Jeesus oli juut (lõigati ümber, osales sünagoogis jumalateenistusel, palju mõisted tema õpetuses, nt: patt, on aramea keele tüvega (ta oskas ka heebrea keelt, et lugeda pühakirju). Ta polnud Rooma kodanik, mida tõestab ka tema ristilöömine (kodanikku ei tohtinud). Ta ei plaaninud revolutsiooni riigi vastu, kuid teda nähti poliitiliselt ohtlikuna
Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on “Jumala saar”, samas on tegu eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega, mis haakub ka Tuglase edasise loominguga. Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu, nietzschelik hea ja kurja vahekord. Tarapita (1921–22): Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under Esteetiline üleminekujärk, „Noor-Eestist“ lähtunud voolud olid ammendumas, tekkinud uued, eeskätt realismipõhjalised – suunad veel nõrgemad. 1923 ajakiri “Looming” – ühendas kirjanduslikke jõude. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (I esimees Tuglas)
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone. Sanktsiooniga tagab riik õigusnormi toimimist.Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Sanktsioonid ei ole aga eesmärgiks iseeneses – nende eesmärgiks on mõjutada inimesi õiguspärasel viisil käituma ning oma ülesannet täidavad nad järelikult kõige paremini siis, kui neid ei tule kellegi peal rakendada. Sanktsioone võib liigitada rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi
Vabatahtlik ravi või rehabilitatsioon karistusõiguses kuulub aga tingimisi süüdimõistmisega seotud käitumiskontrolli alla, olles seega hõlmatud kriminaalkaristuse mõistest (kuulub karistusregistrisse kandmisele vastavalt KarSRegS §-dele 4 lg 1 p 1, 11 lg 4 p 8 ja 25 lg 1 p 5). Ka seaduseelnõus 717 SE I (§ 692 lisamine KarS-i) ette nähtud võimalus asendada vangistus sõltuvusraviga kujutab endast karistusõiguslikku sanktsiooni. Vabatahtlikkus iseenesest ei välista sanktsiooni karistuslikku iseloomu (nt ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel). Teisalt tuleb nentida, et nõustamisele vabatahtlik minek võib olla vaadeldav asjaoluna, mis välistab väärteomenetluse (menetlus lõpetatakse VäärTMS §-ga 29 analoogilisel alusel
noore mehega. Juhtub, et naine näeb pargis seda peaaegu sõbrannat ja hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi võlga, mida nad üldse ei oleks pidanud tekitama. Veel üks teema oli andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. Pilet nr 6: 1) Iseloomusta realismi Euroopas kestis realismi ajajärk aastatel 1830-1870. Nimetus tuleneb res realis, mis tähendab ladina keeles tegelik ja tõeline. 1830. aasta esilekerkimine oli pigem vastuseis romantismile. Samas on need kaks kirjandusteostes sageli põimuvad. Romantismis
tegeliku tagakiusu eest, vaid soovib vältida karistust talle süüks pandava õigusrikkumise eest. PPA-le nähtub, et A-d tahetakse Turkmenistanis karistada vastavalt Turkmenistani seadustele tema telefonist leitud materjali eest kui nn tavalise õigusrikkumise eest. A-d süüdistati keelatud materjali sissetoomises Turkmenistani, mitte selle jagamises ega kirjastamises. Isikut võib ähvardada päritoluriigis eluaegne vangistus. Samas ei ole tema osas võimalik välja selgitada, kui suur karistus võidakse temale mõista. Võttes arvesse päritoluriigi infot, ohustaks teda Turkmenistanis piinamine või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine. Isik on andnud haldusmenetluses ebaõigeid ja vastuolulisi seletusi. Need vähendavad tema usaldusväärsust ja kinnitavad tema ohtlikkust. Isik ei ole vastanud otseselt küsimusele,
armastav abikaasa oma igavesti armastavale mehele. Kõik kirjutasid sinna tegeliku põhjuse, miks nad surid. Noor naine kirjutas, et tuli armukese juurest, jäi vihma kätte, külmetas ja suri kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida
mittetäitmist või kahju õigusvastast tekitamist. ü Distsiplinaarõigusrikkumise tuleb tänapäeval mõista avalikus teenistuses töötavate ametnike poolt ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel süüteo toimepanemist. ü Korrarikkumise all tuleb mõista süütegusid, mis jagunevad on kuriteoks ja väärteoks. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. ü Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane mõiste. Formaalse tunnuse järgi eristab väärtegu vaid kergem karistus. 31 Õigusrikkumine ja juriidiline vastutus (2)
Tuglas ja tema uusromantiline novell "Toome helbed", milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on "Jumala saar", ent samas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega, mis haakub ka Tuglase edasise loominguga. Tuglas: elu kui orjus või vangistus, inimese heitlus siin- ja sealpoolsete jõududega, protest kristliku alalhoidlikkuse vastu. 13. C. R. Jakobsoni ,,Esimese isamaakõne" uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 piidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks
protsendilise tõenäosusega 3. üle 300 punkti, tekkisid inimestel tõsised kohanemisraskused ja haigestumise tõenäosus oli juba 70 protsenti Punktid ja sündmused: 100- elukaaslase surm 29- raskused ämma või äiaga suhtlemisel 73- lahutus 28- väljapaistev isiklik saavutus 65- abikaasast lahusolek 26- naine läheb tööle väljaspoole kodu 63- vangistus või jääb töölt ära 63- pereliikme surm 25- suured muudatused elamistingimustes 53- tõsine haigus või vigastus 24- oma elukorralduse ja harjumuste muutmine 50- abiellumine 23- raskused ülemusega 47- vallandatakse töölt 20- elukoha muutus 45- abikaasade leppimine 20- kooli vahetus
Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised viide rühma: 1) kuriteod; 2) väärteod; 3) tsiviilõigusrikkumised; 4) tööõigusrikkumised; 5) distsiplinaarsüüteod (distsiplinaarüleastumised). Kuri tegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu-tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilise isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmise või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Tööõigusrikkumine seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises.
viimaks, lõpuks; alles; üldse; cria, ae f kuuria (Rooma kodanikkonna lühidalt, ühesõnaga alajaotus; senatihoone, senatiistung, senat) dpn, posu, positum, ere maha panema; cr, v, tum, re hoolitsema, muretsema; alal hoidma, säilitama; hoolde usaldama; valmistama, valmistada laskma kõrvale panema, loobuma cursus, s m jooks; käik, kulg dprehend, prehend, prehnsum, ere custdia, ae f valvamine, valve; vangistus, kinni võtma v püüdma, haarama vangla dscend, scend, scnsum, ere alla tulema v custs, dis m, f valvur, vaht minema, laskuma; nõustuma; pärinema, damn, v, tum, re süüdi mõistma; tagasi pärit olema lükkama, keelduma; laitma dser, seru, sertum, ere maha jätma, dare inf. praes. sõnast d lahkuma; loobuma d praep. c. abl
NB! Ka lahusvara puhul on abikaasal perekonna ülalpidamiskohustus ning vastutus kohustuste eest. Abielu lõppemine: PKS § 63 Abikaasa surm Abielu lahutus Faktiline (pooled teavad, millal abielu läbi sai) juriidiline Lahuselu: PKS § 22 Ruumiline lahuselu? Subjektiivselt puudub vähemalt ühe abikaasa tahe kooseluks. 1) Abikaasade vahel puudub ühine majapidamine (loobutud või pole seda loodud) 2) Vähemalt üks abikaasadest ei soovi seda taastada (-) Sõda; vangistus Lahuselu õiguslikud tagajärjed Abikaasa ülalpidamiskohustuse muutumine (PKS § 16 lg 3-4) Tarbevara jagamine (PKS § 22) Eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 23) Abielu lõppemine abikaasa surma tõttu Abielu lõpeb abikaasa surma hetkel (PKS § 66) Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh: Abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb Varasuhe lõpeb, tekivad vastavad nõuded: Ühisvara jagamine (PKS § 35,37)
õigusrikkuja vahel 80. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4)
Muud mõjutusvahendid; Aegumine Eriosa Karistusseadustiku eriosa; Harukaristusõigus Menetlusõigus (formaalne karistusõigus) Karistuse täitmise õigus Süütegu KarS § 3 (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (kuni 5 aastat II aste) (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. KarS § 2 (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. § 3 (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest
Aafrikas, tekkis 19. saj algul1 . 10.2 Sotsiaalne kontroll 10.2.1 Seadused ja õigusmõistmine Sotsiaalne kontroll e ühiskonnaliikmete käitumise suunamine. Kontrolli meetodid on seadused ja karistused, inimeste sisekontroll (eriti oluline kogukondliku või hõimusüs- teemiga ühiskondades on karistus ”üleloomulike jõudude poolt”). Kui sellest ei piisa, tulevad kasutusele välised mõjutusvahendid — positiivsed on tunnustus, kiitus, medal; negatiivsed — ihunuhtlus, vangistus, häbistamine. Eristuvad ametlikud ja mitteametlikud vahendid. Mitteametlik kontroll on näiteks kaaskodanike hukkamõist, ametlik mõjutusvahend aga mingi organi seaduses määratud käitumine. 10.2.2 Seadusandlus, õigusemõistmine Tegelikult on seaduslikkuse tagamise ja õigusemõistmise süsteemid omaette teadus, aga siin markeerimiseks mõned võimalused ”tõeni” jõudmiseks: 1. läbirääkimised kahe poole vahel — vaidlevad pooled võivad jõuda rahuldavale
õigusvastast tekitamist. Distsiplinaarõigusrikkumise tuleb tänapäeval mõista avalikus teenistuses töötavate ametnike poolt ja muudel seadusega ettenähtud juhtudel suuteo toimepanemist. Korrarikkumise all tuleb mõista suutegusid, mis jagunevad kuriteoks ja väärteoks. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud suutegu, mille eest on fuusilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud suutegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane mõiste. Formaalse tunnuse järgi eristab väärtegu vaid kergem karistus. Subjektiivse koosseisu all peetakse silmas subjekti suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse, ehk siis suu kusimust
Aafrikas Angoola ja Mosambiik. Väiksemad alad ka Indias ja Hiinas. Indias olnud osa vallutati, sest Portugal oli väga kaugel ja ei saanud abi saata. Samuti suur portugalikeelne suurriik Brasiilia Lõuna-Ameerikas. Luis Vaz de Camoes (1524(25) 1580), aablisoost, sai hariduse ühes vanimas Euroopa ülikoolis Coimbras. Sattus kahte suurde pahandusse oma elu jooksul. Põgenes Põhja-Aafrikasse, kus lahingus kaotas ühe oma silma. Teine konflikt, oli valida kas vangistus või pagendus Kaug-Itta. Ta valis teise. Oli seal 20 aastat. 1570 jõudis Portugali tagasi, siis 1572 ilmus tal eepos "Luciaadid" (Lusitaania järgi, sest Portugali nimetati varem nii). Raamistus pärineb rohkem antiigist, toob sisse vanad kreeka-rooma jumala Jupiter, veenus, neptun jne. Jumalad võtavad otse sündmustest osa. Aitavad üht või teist poolt. Teemaks on Vasco da Gama merereis Indiasse. Tegelased on portugali meresõitjad. Lugulaul, mis on väga eristatav teistest eepostest,
Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu- on süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. ÕIGUSAKT/ÕIGUSE REALISEERIMINE/ÕIGUSE TÕLGENDAMINE Õigusakt - eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid
Depressiooni sümptomitega ÄH - Depressiooni ja ärevuse sümptomid - Ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele - Oluline toimetuleku häirumine Äge stressreaktsioon - Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus - Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul - Peamised tunnused: Dissotsiatiivsed sümptomid, emotsionaalne erutus, motoorne rahutus või pidurdus Traumajärgne stresshäire PTSD - Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine, lapse väärtkohtlemine või hooletuusse jätmine, traumaatilise sündmuse tunnistamine, lähedase ootamatu surm. - Erakordselt traumeeriv sündmus - Tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul - Peamised tunnused – taaskogemise sümtpomid, vältimine ja emotsionaalne tuimus, erutusnähud, kestab vähemalt 1 kuu Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon - Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus - Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut
20 · Suuline hoiatus koos vaikimisvande ülevaatamisega. · Tugevam hoiatus, ka kulmu lõhkipeksmine ja hirmutamine. · Inimese psühholoogiline töötlemine, et esile kutsuda enesetapuni viivat depressiooni. · Inimese mõrvamine, jättes mulje nagu oleks tegu enesetapuga või õnnetusega. · Imelikud ja ootamatud õnnetused, alati saatuslikud. · Vangistus spetsiaalses kinnipidamiskeskuses. · Vangistus hullude varjupaigas, kus neid ,,ravitakse" mõistusekontrolliga (mind-control) ja ümberprogrammeerimise tehnikatega. Hiljem lastakse nad välja muudetud ise- loomuga, uue identiteediga ja muudetud mälestustega. · Toovad inimese siseringi, kus ta võetakse nende heaks tööle ja kus teda on võimalik jälgida. See toimub tavaliselt kinnistes asutustes kus on välismaailmaga väike kontakt. Maaalused asutused on selleks tavaline koht.
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
