Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis 16.mail 1819 Vana-Vändra möisa mölrdi ning Törvaaugu körtsimehe Ado ja Malle pojana. Talle pandi nimeks jaan. Priinime Jensen sai perekond paar-kolm aastat hiljem. Alles 1860-ndate aastate löpul hakkas mees oma eesnime kirjutama tuntud kujul Johann Voldemar. Välimuselt olevat Johann läinud isasse ja iseloomult ning vaimuannetelt enam emasse, kes olnud lauluarmastaja, eluröömus ja sönakas naisterahvas. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise öpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui kirikus: ta aitas tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsemb...
üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile 11) RL organisatsioonid ja sündmused Laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) Estonia (1865) Endla (1865) Koit (Vilj-1869) Kennel (Võrus-1881) Eesti Põllumeeste Selts (1870) Eesti Kirjameeste Selts (1872) uue kirjaviisi juurutamine, kooliraamatute väljaandmine, eesti keele edendamine 1864. a palvekirjade aktsioon vene tsaarile Aleksander II-le. Eestvedajateks A. Peterson ja J. Köler. 1869 (18-20jun) Esimene üldlaulupidu Tartus. 50 aastat pärisorjuse möödumisest! 1870ndail -1880ndail Eesti Aleksandrikooli loomine 1872 Eesti Kirjameeste Selts
liikumine Eeldused: · Uus põlvkond, kes ei olnud pärisorjad · Talude päriseksostmine · Oma haritlaskond(vähe) · Üldine kirjaoskus · Olid vastuolud Vene Keisrivõimu ja Baltisakslaste vahel · 1866 Vallaseadus, vabastas talupojad mõisnike võimu alt · Eestlased õppisid endale eestkostjaid valima ja koosolekuid/kohut pidama · Majanduslikud olud paranesid Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen- · Asutas seltsi Vanemuine · võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma · Ajaleht ,,Perno Postimees" · Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga
talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R
Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi Cimze seminar, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Kodanikud ei mõista ilmselt, et aidates riiki, aidatakse ka oma elu ning tekivad ka paremad võimalused oma elu korraldamiseks. Riigi kodanikkonna ja riigi vaheliste sidemete tugevdamine on hädavajalik. Pole inimest, kes ei oleks kuulnud J.F
Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. 2009. aastal debüteeris ta Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris. Mart Madiste on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias. Aastast 1999 on ta Rahvusooper Estonia solist, kuid on esinenud ka teatris Vanemuine. Esimeses vaatuses on toimumas ball Violetta juures. Alguses ei tee ta välja sellest, et ta Alfredole meeldib, kuid pärast, kui noormees on talle armastust avaldanud, hakkab Violetta mõtlema noormehe sõnade üle. Teise vaatuse esimeses pildis on möödunud paar kuud ning Alfredo ja Violetta elavad Pariisi lähedal maal. Äkki saabub külla Alfredo isa ning palub Violettalt, et ta loobuks Alfredost, sest Violetta häbistab nende perekonda. Violetta lahkubki
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaali...
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamaja...
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
FAMOUS ESTONIANS Markus Ohtla Ken Koolmeister Koit Toome Born on the 3. January 1979. Koit Toome is an Estonian singer and musical actor. In March 2010, he released his first studio album, named "Kaugele siit" ("Far from here") Koit Toome has also embarked on a voice acting career, dubbing animated films. He provided the Estonian voice for Lightning McQueen in the Disney movie Cars. Ott Sepp Born on the 29. June 1982 he is an Estonian actor, singer, writer and television presenter Born in Tallinn, Sepp graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre in 2004 and began performing at the Estonian Drama Theatre in 2005. Since 2006 he has been a principal actor at the Vanemuine theater in Tartu. Sepp has had prominent roles in Estonian films such as Names in Marble (2002), Malev (2005) a...
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaa...
Kontserdi retsensatsioon ABBA Käisin vaatamas ABBA kontsert-tantsuetendust 18. september 2011. Etendus toimus teatris Vanemuine. Peaosades olid Tanja Mihhailova, Dave Benton, Gerli Padar ja Stephen Hansen. Kõrval osatäitjateks olid WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
suutnud väga sugestiivselt väljendada. Laul on hea dramaturgilise ülesehitusega, selles on meeleolude vaheldust ning muusikaliste kujundite kontrastsust. 10. Koosta ülevaade Eesti esimestest laulupidudest . I üldlaulupidu II üldlaulupidu III üldlaulupidu aasta, koht, 1869, tartu 1879, tartu 1880, tallinn korraldav selts Vanemuine Vanemuine Lootus mitu päeva 3 3 3 Kooride arv 51 64 48 Lauljate arv 878 1272 782 Pasunakoorid 4 18 Dirigendid Üldjuhid Jannsen, Kunileid Hermann, Wirkhaus,Willigerode|Kappel, Wirkhaus NB!! Repertuaar
1.Loe läbi kaks järgnevat lõiku ja vasta küsimustele. I. Austatud toimetaja! Rõõmuga olen poole aasta eest Teie seitungi tulemist oodanud. Aga nüüd pean kurbtusega lugema ja nägema, et Teie heameelega ristiusule ja kristlikule kirikule liiga teete. Te kipute avalikult usu põhja alt ära kaevama ja kirikumüürisid maha kiskuma. Iga õige eesti mees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ja maha lõhutakse. Et teile küll mitmelt poolt ja mitu korda seda meelde on tuletatud ja teie leht siiski selle poolest ei parane, siis on mul kaastöö tegemine teie seitungi põllul võimata ja palun minu nime oma kaastöötegijate hulgast maha kustutada. II. Mis olen ma kirjutanud? Ma olen halvaks nimetanud, mis halb on ning ei ole sealjuures vahet teinud ülema ja alama seisuse vahel. Ma olen ka halbu tegusid nimetanud, mis mõned kirikhärrad teinud ja seda on kõige suuremaks kurjuseks ja süüks arvatud. Ma...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM JOHANN VOLDEMAR JANNSEN referaat 10b klass Juhendaja: õp. Aida Tender Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 Elulugu.....................................................................................4 Looming.....................................................................................7 Perno Postimees...........................................................................9 Eesti Postimees..........................................................................11 Eesti esimene üldlaulupidu............................................................13 Kokkuvõte................................................................................15 Kasutatud kirjandus.....................................................................16 SISSEJUHATUS ...
KOOL NIMI Johann Voldemar Jannsen Uurimustöö Juhendaja: LINN 2014 SISSEJUHATUS Mina valisin uurimustöö teemaks tähtsa rahvusliku liikumise tegelase Johann Voldemar Jannseni, kuna tema algatusel hakkas ilmuma meie maakonna ajaleht Perno Postimees, tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate ke...
peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatantsu 1780 puhtlõbustusliku iseloomuga tantsude kohta pani kirja kodukooliõpetajana H.J.Schlegel 1893 Rootsis loodi Rahvatantsu Sõprade Ühendus 3 20.sajandi algus Kunstiline tants Kunstiline tants tekkis Eestis alles 20. sajandi alguses, mil lavakunst muutus professionaalseks (tekkisid teatrid Vanemuine 1906 ja Estonia 1913) See ei ole tekkinud rahvatantsust, vaid on loodud kõrgkultuurina Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isadora Duncanist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline tantsija. 4 20.sajandi algus Kunstiline tants Elmerice Parts (18881974) avas
Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et ma ei saa sellest aru ja see võib väga igav olla, aga see polnudki nii. Natukene halb oli ainult lava üleval asuvaid subtiitreid lugeda. Lavastus oli minu jaoks suhteliselt huvitav, sest selles kajastusid huvitavad teemad (pime armastus, reetmine ja kättemaks). Mulle meeldis ja jättis väga hea mulje. Koht, aeg: Teater Vanemuine, Väike maja Reede 21.11.08 kell 19:00 5
Realismi mõju Euroopas Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 R...
Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid · Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia · Tartus Vanemuine kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale. · Viljandis Koit · Narvas Ilmarine · Pärnus Endla Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid. Esimene laulupidu Pealtkuulajaid oli umbes 50 000. Kokku registreeritud 46 koori ja 5 orkestrit. Esimene kuni kolmas laulupidu olid esindatud ainult meeskoorid. Kava koosnes põhiliselt Saksa lauludest,
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
Üldlaulupidu Referaat Koostaja: Maigrit Mägi, WE-1 Juhendaja: Taive Särg Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Mida kujutab endast üldlaulupidu?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käes...
ühiskonnaelu uuenemine 7) poliitiline ärkamine Kahe revolutsiooni vahel Olud: tsensuur, meeleavalduste keeld. Legaalne oli vaid Eesti Rahvameelne Eduerakond. Enamlased ehk VSDTP äärmuslased. Baltisakslased kaotasid valimised, kohalikku omavalitsust said juhtima eestlased. Rahvuskultuur: emakeele nõue lubati avada eestikeelseid erakoole ja 1-2. klassis eesti keelt õpetada. Esimene Eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. Vanemuine. Jakob Hurda töö jätkamiseks 1909. aastal ERM. Kasvas eestikeelsete ajakirjade lugemus, palju uusi ajalehti. Majanduse areng: tööstuse arengut soodustas Tallinna muutmine Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Suurimad tööstusharud tekstiilitööstus, metalli-ja masinatööstus. Enamik toodangut läks Venemaale. Eestis 2/3 elanikest maal (mõisamajandus andis üle poole müügiks minevast toodangust). Mõisatest kujunesid suurmajandid. Talumajandus 83% taludest päriseksostetud.
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra kiriku köstriks. Pani alguse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele 1857 a Perno Postimees ( lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talu päriseks ostma, andis õpetusi põllupidajale, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1863 a kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti postimees- Tema algatusel loodi 1865. A laulu- ja mänguselts Vanemuine ja 1970 Eesti Põllumeeste Selts- Korraldas esimese üldlaulupeo 18-20 juuli 1869. L.Koidula, Jannseni tütar, aitas korraldada. Laulupeo traditsioon pärines Saksamaalt ja korraldati pärisorjuse kaotamise 50.a. tähtpäevaks Tartus. Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid mehed, peeti isamaalisi kõnesid. Esines noor Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. „Mu isamaa on minu arm“, „sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnne ja rõõm“
1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel, Endla. I üldlaulupidu Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi
piire. Rahvusliku teatri algus Et eesti teater sünniks, oli vaja: 1) eestlastest teatrihuvilisi 2) eestikeelset algupärast repertuaari 3) eestlastest publikut 1870. jaanipäeval, Vanemuise 5. aastapäeval kell 16 toimus aktus, kus kõnelesid Jakobson ja Jannsen. Kell 8 õhtul mängiti täissaalile eesti teatri esimene etendus - Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Katkend Koidula enda käega kirjutatud käsikirjast Wiera teater · 33 aastat (1870-1903) oli Vanemuine amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August Wiera, kelle juhatusel toodi lavale 1613 etendust. · oli esimene eesti kutseline teatritegija, teatridirektor. · Wiera eesmärk oli rahva lõbustamine, ajaviite pakkumine. · Vanemuise 19. saj lõpu tegevust nim Wiera · Vaatajad tahtsid psühholoogiliselt
RAHVARAAMATUKOGUD. Seltside raamatukogud. Laulu- ja mänguseltsid. Raamatukoguseltsid. Põllumajandusseltsid. Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel. Eesti kirjanduse otsingud. Küla kultuurielu keskus - selts. Karskuskuratooriumid. Eestlaste raamatukogud linnades. Vanemuine. Endla. VÄHEMUSRAHVUSTE RAAMATUKOGUD Tartu Vene Avalik Raamatukogu. Raamatukogu korporatiivne iseloom. Tegevuse elavnemine 90-ndatel aastatel. Tallinna Mereraamatukogu. Tallinna Mereväeohvitseride Kogu raamatukogu. Tallinna Sadamavalitsuse raamatukogu. ERARAAMATUKOGUD Rumjantsevi muuseumi raamatukogu. Aadlike raamatukogud. Johann Heinrich Rosenplänter. Ülikooli õppejõudude isiklikud raamatukogud. Mõisnike raamatukogud. Eestlaste eraraamatukogud 19. sajandil.
Marttin Lepaste 10c klass "Minu veetlev leedi"- F. Loewe George Bernard Shaw (1856-1950) on iiri päritolu inglise näitekirjanik. Ta oli oma generatsiooni üks nimekamaid dramaturge, kes kirjutas romaane, traktaate, jutustusi ning enam kui 60 näidendit. Ta oli marksismi ja sotsialismi toetaja ja nende mõjul on kirjutanud mitmeid teravalt kriitilisi, kodanliku ühiskonna pühadusi pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad", "Inimene ja üliinimene" ning "Pygmalion", millest viimasega pälvis ta 1925. aastal Nobeli Kirjandusauhinna. Viimasest raamatust on tehtud hiljem muusikafilm mis on võitnud 8 Oscarit ja muusikal "Minu veetlev leedi", mis vallutab siiani teatrilavasid. Shaw tekstil põhinevale muusikalile on teksti kirjutanud Alan ...
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
määrava tähtsusega eestlaste identiteedi ja omariikuse kujunemisel 1800 I...........I.............I............I...........I...........I...........I............I...........I......... ...I 1900 1) 1816-1819.a seadused, talupojad kaotavad pärisorja staatuse 2) 1857.a ajaleht “Perno Postimees” ehk nädalilehe väljaandmine 3) 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine asutamine, esimene püsiv teater 4) 1869.a esimene üldlaulupidu Tartus 5) 1870.a Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine, eestikeelse kirjakeele väljaandmine Milist sündmust pead kõige olulisemaks? Põhjenda. Sündmus esimene üldlaulupidu Põhjendus See oli esimene eestlaste massikogunemine eestlaste ajaloos, pealtvaatajaid umbes 20 000. Eestlased tundsid kokkukuuluvust ja kasvatas rahvustunnet, andis lootust ja julgust tulevikuks.
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3
Janne Puks Tartu kultuuriüritused Referaat Tartu, 2008 Tartu on Eestis suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim keskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartus on väga palju erinevaid kultuuriüritusi, mida koordineerib Tartu kultuuriosakond. Tartu on ainulaadsete festivalide, laulupidude ja muuseumide linn. Siin korraldatakse laulupidusid, rahvakunstipäevi, näitusi, kontserte, noortefestivale, kuhu tullakse ka väljastpoolt Eestit. Siin soodustatakse nii professionaalse kui rahvakultuuri arengut. Tartus muuseumides tutvustatakse aktiivselt rikkalikku kunsti- ja rahvaloomingupärandit. Ka Tartu
maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees. 1863 uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne. 1865 Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine. 1869 alustati Balti raudtee ehitust. Tartus toimus I üldlaulupidu. 1878 ilmus esimene Sakala, väljaandjaks Carl Robert Jakobson. ISIKUD Karl XI Karl XII Gustav II Adolf Bengt Gottfried Forselius Johan Skytte Ignatsi Jaak Pakri Hansu Jüri Heinrich Stahl Johan Hornung Johann Reinhold von Patkul Peeter I Katariina II George Browne Woldemar von Lauw Otto Fabian Rosen Anton Thor Helle August Wilhelm Hupel Kristjan Jaak Peterson
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi val...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
1870 naasis eestisse, ostis Kurgja talu, jätkas põlluharimise kõrvalt kirjutamist. 1878 asutas ajalehe Sakala-kujunes kõige loetavamaks väljaandeks.jätkas peatoimetajana ühiskonna arvustamist, baltisakslaste ründamist. Nõudis eestlastele "poliitika õigust". Sihiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Seltsiliikumine- Tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul ja osaliselt ka toel. Baltisakslaste eeskoste all olev selts oli 1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866 tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. korraldatud eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus. Pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioon. Omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, juurdus orkestriharrastus. 1970. asutati tartus Eesti Põllumeeste
lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade, 1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993). Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid. Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad olulisteks nii kutseliste teatritena kui ka kontsertorganisatsioonidena. Mõlemas seltsis hakkas üsna kiiresti arenema ka muusikateater. Vanemuise teatri- ja kontserdimaja valmis 1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel. 1967 avati samal kohal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal, mis renoveeriti 1998. Estonia avati teatri- ja kontserdimajana 1913, hävis 1944 Tallinna pommitamisel ning taastati 1947. Spetsiaalset ooperimaja pole
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes ei teaks kuulsat eepose algusrida ,, Laena mulle kannelt, Vanemuine !" või lõpuvärsi juppi ,, Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal ...". Neid osasid tsiteerivad mitmed Eesti autorid oma teostes. See on vaid üks näide sellest, mida rahvuseepos annab meie keelele juurde. Paljudes publitsistlikes artiklites ja arvamuslugudes tuuakse paralleele ,,Kalevipoja" sündmustikuga või vihjatakse mõnele tegelasele. On kujunenud välja mitmeid lemmikkohti teosest, näiteks siili
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
kommunistliku liikumise vastu suunatud riiklike sanktsioonidega. Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist. Pärast Tartu Töölisteatri sulgemist proovis Ird leida tööd "Vanemuises", kuid poliitilise mineviku tõttu teda koosseisulisse truppi ei võetud, vaid võeti "punktialuseliseks" ning lisakohaga ka koori. Kaarel Ird ja Vanemuine Aastal 1940, päev peale juunipööret korraldasid Ird ja August Pring Vanemuise Seltsi ülevõtmise aktsiooni: ''Astusime koos Töölisteatri tegevusjuhi August Pringiga Vanemuise Seltsi asjaajaja härra Reisneri kabinetti, kaasas Tartu Ametiühingute Keskliidu volitus kogu Vanemuise asjaajamine Reisnerilt ja Vanemuise Seltsilt ülevõtta.'' August Pringist sai uus majandusjuht ja Kaarel Irdist peanäitejuht, direktori ülesandeid hakkas täitma Kaarli Aluoja .
· saksa keel Koolis õppis vene keelt. Töökohad AJAKIRJANIK Eestis 1916-1917 Tallinna Teataja 1918 Postimees Riias 1911-1914 Dzimtenes Vestnesis sõjaväeametnikuna VABADUSSÕJAS sõjakirjasaatjana DIREKTOR teatris Vanemuine 1932-1934 Perekond · Abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher- Nanderiga. · Aastal 1933 sündis neil tütar Aili. Unikaalne käsikiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiri Friedebert Tuglasele Salatsev... Kirjanik vältis enese isikule tähelepanu
korra raames. Virgutas eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks Perno Postimehe asutamine aastal 1857. Jannsenil oli lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis, see tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Ta võttis kõikidest üritustest osa. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jannsen korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo, mis toimus 1869. aastal Tartus. Seal oli eestlaseid üle kogu maa. Kasvatas kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt(1838-1907) Jakob Hurt oli Otepää kirikuõpetaja, kes oli kõikide rahvuslike ettevõtmiste eesotsas 1870. aastatel. 1872. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eelkõige kooliõpikud. Esimeseks presidendiks seltsil oli Jakob Hurt
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pil...
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juha...
18. Kristjan Jaak Peterson Kirjanik ,pärit Viljandimaalt, nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 19. Friedrich Robert Faehlmann kirjamees ja arst, täiustas Eesti keelt, 20. Friedrich Reinhold Kreutzwald "Kalevipoeg", esimene inimene kes nimetas end eestlaseks 21. Johann Voldemar Jannsen Perno Postimees, rajas põllumeeste seltse, 1. üldlaulupidu, 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine 22. Lydia Koidula eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, abistas isa ajalehetöös, 23. Jakob Hurt rajas Eesti Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli, Peterburi Jaani kiriku kirikuõpetaja. Baltiaadlike vastane 24. Carl Robert Jakobson ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ajalehe Sakala asustaja. Püüdis baltiaadlikega läbi saada. 25. Johann Köler Eesti esimene kunstnik ja Vene keisri maalija 26
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
