Ballett ,,Bajadeer". Teatris Vanemuine andis 11. oktoobril 2015 aastal Rahvusooper Estonia külalisetenduse, milleks oli ballett ,,Bajadeer". Etenduse eesmärgiks oli tutvuda helilooja L.Minkuse ballettiga ,,Bajadeer". Balleti ,,Bajadeer" autor Ludwig Minkus on sündinud Viinis. Ta töötas palju aastaid Venemaal Moskva Suure Teatri dirigendina. Venemaal algas Minkusel viljakas koostöö koreograaf Marius Petipaga. Balleti muusika on pärit 19. sajandi romantismiajastust. Ka balleti ,,Bajadeer" koreograafiks ja esmalavastajaks oli Marius Petipa. Balleti libreto autoriks on samuti koreograaf Marius Petipa. ,,Bajadeeri" maailmaesietendus oli 1877 aastal ja Marius Petipa balleti koreograafiat on mitmeid kordi muudetud. Rahvusooperi Estonia koreograaf- lavastja Toomas Edur on teinud samuti balletist oma versiooni. Ta on lühendanud ja kaasajastanud balletti. See on Petipa loomingus ainus, milles on tunda nostalgiat romantilise balleti ja tema no...
OOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a. lavastati Itaalias Jacopo Peri (1561-1633)ooper “Daphne”, mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, muusika vaid ilmestas seda. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis vaid paar instrumenti. Etendused toimusid õukondades. 17.saj. hakati ehitama avali...
Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta." Raamat ,,Rehepapp" on eestlaste... ... rumalustest ...tarkustest ...iseloomust ...tavadest ja kommetest Näidend ,,Rehepapp" on lavastatud... ...Võru Teatriateljee egiidi all Metsavenna Talu saeveskis 2001. aastal, lavastaja Taago Tubini poolt ...Eesti Draamateatris 2001. aastal lavastaja Hendrik Toompere juuniori poolt ..."Rehepapp ja näärisokk" Eesti Draamateatris 2001. aastal Teatris Vanemuine ,,Rehepapp" peaproov: http:// www.youtube.com/watch?v=uxNy5C_zbH0 Kirjaniku tsitaate ,,Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007) ,,Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte nagu känd." ("Mees, kes teadis ussisõnu", 2007) ,,Ausus on kiiduväärt voorus, aga ta ei pea olema jäägitu. Kogu tsivilisatsioon põhineb tõe looritamisel õrna valega." (Eesti Päevaleht)
Amandus Adamson. August Weizenberg(1837-1921) Ka tema sai kunstihariduse Berliinis ja Peterburis, sest eestis puudud võimalus kunsti õppida. 1837 sai ta stipendiumi Rooma, kus töötas mõnd aega, põhiliselt marmoriga ja klassikalise kirjanduse tegelasi raiudes." Hamlet" Samuti tegi ta allegoorilisi kujusid. 1870 a. ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad" Koit", Hämarik", ,,Linda". Eestis skulptuuri arengule kandepinda polnud sel ajal.Ja natuke veel siis A. Weizenergi loomingust: Vanemuine , Kristus, Barrabas, Allegoorilised lapsefiguurid Kevad, Suvi, Sügis, Talv, Naine ankruga. Ta on maetud Tartus Raadi kalmistule. Amandus Adamson(1855-1929) oli rohkem realistliku suuna esindaja. Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. ...
11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill tuntuim muistne keelpill
SISU: Eestlaste maale tungib rüütlite vaenuvägi. Üks mõõgavendadest tahab naida Lembitu tütart Ainot, kes sellest ettepanekust otsustavalt ära ütleb. Lembitu malevlased kogunevad hiide ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent viimane otsustab ennem langeda iseenda käe läbi kui saada vaenlase orjaks. Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)."Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad nende pulmad
võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
1. Laulupidude algus ja peod. Laulupidude algus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18. -20. Juunil 1869.a Tartus kus Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile. Esimest korda kanti ette "Mu isamaa mu õnn ja rõõm". Osavõtjaid oli Tartus 46 meeskoori, 5 puhkpilliorkestrit, 822 lauljat, 56 puhkpillimängijat ja pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000. Peod Üldlaulupidusi on kokku olnud 25 tükki, neist 4 olid Tartus ja ülejäänud 21 Tallinnas. 2. Aastad, Omapära ja kus toimusid Aastad,Kus toimusid I Üldlaulupidu (1869a) · Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn III Üldlaulupidu (1880...
2007 lahkus näiteja ja lavastaja 2010 Leila Sääliku naasmine 2010 teater Vanemuine saab 2006 Palestiina mässulised ründasid maailmakongress Kaljo Kiisk 140. Aastaseks 0 EL-i peahoonet Gazas 2006 Suri viimane Vabadussõja 2010 müüduim raamat ,,Söö, palveta, armasta" 2007 lahkus kirjanik Jaan Kross
Johnson "Elluastuja", 2002) · onu George (Michael Cooney "Rahauputus", 2002) · Andres (Andrus Kivirähk "Eesti matus", 2002) · Osvald Alving (H. Ibsen "Kummitused", 2003) · Hacho (Hristo Boytchev "Polkovnik lendab õhku", 2004) · Krahv Fosco (Wilkie Collins "Naine valges", 2004) · Edgar, juhtiv poliitik (Toomas Kall "Pehmed ja karvased saavad jalad alla", 2004) · Rodrigo Borgia (Mart Kivastik "Savonarola tuleriit", 2005) · Oskar; Vanemuine vaché (Andrus Kivirähk "Syrrealistid", 2006) · Pjotr Verhovenski (Fjodor Dostojevski "Sortsid", 2007 Rollid Vanemuises · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002) · Vile (Katja Krohn "Suur kuri hunt", 2005) · Denis Diderot (Eric Emmanuel Schmitt "Vabamõtleja", 2006) · Ruts Bauman (Andrus Kivirähk "Teatriparadiis", 2006) Rollid mujal · Mees "Ürgmees" (Komöödiateater, 2004) · Eduard Wiiralt "Põrguvärk" (MTÜ R.A.A.M, 2005)
Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes ...
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource'i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.
Neid hakati saksa seltside eeskujul looma üle maa. Väiksemates üksustes loodi laulukoore ja väikeseid orkestreid. Viljandist sai alguse Aleksandrikooli komitee, mis hakkas raha koguma, et luua eesti keelne gümnaasium. See andis seltside loomisele hoogu juurde ja peagi oli neid kogunenud juba väga palju. Eesti Kirjameeste Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel. Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist
The Goblin Last month, I attended an Eduard Tubin's modern ballet performance ,,The Goblin" in two acts at the Estonian National opera. The choreographer and stage director was Marina Kesler. The conductors were Vello Pähn, Kaspar Mänd and Lauri Sirp. "The Goblin" is the first Estonian ballet, which premiered in 1943 at the Vanemuine Theatre. ,,The Goblin" is based on a mythical character from Estonian folclore. His master, the Farmer, was very greedy and he dreamed of being wealthy. To create the Goblin, the Farmer had to give him 3 drops of his blood and to sell him his soul. The Goblin's purpose was to serve his master in obtaining riches. The Farmer also had a Daughter, who was in love with a Peasant. The Peasant was quite poor and because of that the Farmer disliked him. The Farmer had never
Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Jan Müür Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril avaldati manifest Tallinnas. Eesti Vabariigi sündi ei korraldatud nädalaga ning selle võimalikuks saamiseks oli vaja erinevaid eeldusi. Need eeldused saab suuresti jagada kolme gruppi. Esimeseks on majanduslikud eeldused, teiseks poliitilised eeldused ning kolmandaks kultuurilised eeldused. Millised olid eeldused nendes gruppides, mis tegid võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus...
teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses. Selle luuletuse viimases salmis on Koidula soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi: Vanemuine, laulujumal, sinu laululehkav kannel helises siin põhja peal! Siin, kus, Kalev, sinu lapsed, kanged eesti kännu võsud käisid, kostis tema hääl. (,,Mõtted Toomemäel") Ärkamisajal levis C. R
Ta sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehitva korra raames. Tema arvates pidi kõik tulema seaduslikul teel. Ta virgutas talupoegi talusi ostma, andis häid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. 1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte "Perno Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. Jakob Hurt Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus peale eesti soost haritlaste ka erksamaid taluperemehi. Seltsi presidendiks sai Jakob Hurt. Hakati välja andma kooliõpikuid. Palju avaldati rahvaluulet
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas le...
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske. Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis...
Johann Voldemar Jannsen ja tema tegemised. Johann Voldemar Jannsen sündis 16. Mail 1819. Vana-vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. Aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas ta vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures. 1838. Aastast sai Jannsenist vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. Aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. De...
Kultuur eestlaste eneseteadvuse kujundaja (19.saj) Kultuuri tähendab otseses mõttes inimtegevust. Kuna maailma eri paikades on väga erineva iseloomuga inimesed ,on ka inimeste kultuurid nii drastiliselt erinevad.Kultuurid teevadki iga riigi omapäraseks ja teistest maadest eristuvaks.Kogu ajaloo vältel on eestlased võidelnud mitmete erinevate võõrvõimudega ja kuna paljudel juhtudel meie füüsiline võimekus suurte kaladega võidelda on jäänud vajaka, siis tuli kindlasti appi eestlaste ühtekuuluvustunne mõtteis ja südameis.Arvan ,et üheks suurimaks edasiviijaks läbi ajaloo on olnud eestlaste inimtegevusest tulenev kultuur, mis küll eri aegadel soikus, kuid õigel ajal jälle tuhast tõusis. 19. sajand oli Eesti kultuuris kindlasti väga tähtis aeg.Olles venelaste võimu alla ,hakkasid siiski siinsed vaimueliidi esindajad rohkem tähelepanu pöörama rahvuslikkusele. Kuna meil oli olemas võimas ülikool Tartus ,mille asutas 1632.a...
*1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas, Aaviksoo). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile ,,Lauluisa" nime. Kalevipoja ainetel maalib Köler maali ,,Nõidusunest ärkamine" mis tõi Jakobsoni poliitikasse. Enn Vetemaa kirjutab ,,Kalevipojast" travestia. Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke. ,,Kalevipoeg" avaldas suurt mõju valgustuslikule liikumisele. ,,Kalevalas" on tohutu võim sõnal ja selle peategelaseks on vanamees Väinamöinen. Lönrot
Vene aja esimene sajand Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1. Põhjasõja (1700-1721) tulemusena langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. 2.Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Vennastekoguduse liikumine- 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eesk...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus 18. sajandi alguses oli maa sõdade ja katku poolt laastatud. 18. sajandil sündis mitmehäälne koorilaul, laule hakati pillidega saatma. Rohkem puututi kokku ilmaliku lauluga, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikaõpetust jagati pansionites. Sisse imbusid hernhuutlased ehk vennastekogulased, kes lisaks usu levitamisele jagasid ka haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa r...
1890). Jannseni sihiks oli eesti rahva eluolu parandamine. Oma kirjutisega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele. Esimeseks suurimaks ettevõtteks oli 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimees. See ajaleht pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Suureks abiks isale oli Jannseni tütar Lydia Koidula(1843-1886). Nende perekonna alusel loodi laulu- ja mänguselt Vanemuine. Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Laulupeole kogunes ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kus eestlase üle kogu maa kokku tulid 14.Jakob Hurda tegevus. Pärast laulupidu tõusus Rahvusliku liikumise etteotsa Otepää kirikuõetaja Jakob Hurt(1839- 1907). 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti taluperemehi ja haritlased
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...
See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka eestlastel tekiksid sama võimekad koorid ja et rahvuslik ühtekuuluvustunne tõuseks. Jannseni igatsetud eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Jannsen asutas Tartus meeslauluseltsi Vanemuine 1865. aasta jaanipäeval. Carl Robert Jakobson (xtra info) Sündis Tartus. Pidas Kolm isamaa kõnet. Kõige saksaliku vastu astus otsustavalt välja Carl Robert Jakobson, kes soovis äratada puhast rahvuslikku vaimu ning õpetada rahvast hindama oma vaimuvara st rahvaloomingut. I laulupeo saksaliku kava pärast oli Jakobson kuri, ehkki teadis korraldajate raskusi kava koostamisel. Tema arvates sobisid eesti
säilitamine on neile väga tähtis. Koorilaul ja orkestrimuusika said alguse eestlaste hulgas 19. sajandi esimesel poolel vennastekoguduse palvemajades, hiljem ka kirikutes ja koolides (Palamets, Hillar 1994:6). Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levimine oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Kooride juhtideks olid koolmeistrid ning köstrid. Linnadesse jõudis koorilaul seoses Jannseni kolimisega Tartusse. Seltside Vanemuine ja Estonia asutamisega loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid põhiliselt vennastekoguduste juures (Eesti Kooriühing, 2002). Mitmehäälsus tekkis peamiselt kihelkonnakoolide juures. Oli pastoreid, kes arvasid, et mitmehäälsus toob vaheldust muidu tuimaks jäävasse jumalateenistusse. Koore kutsuti esinema mõisnike ja mõisa ametimeeste juubelitele. Mitmed koguduste laulukoorid muutusid
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. ...
Mitmed teadlased olid lahkunud ja teaduse olukord kurb, loodi teadusseltse, Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism, ,,Siuru" ja ,,Arbujad". Kujutavas kunstis valitses väga kirju pilt. Muusika areng jätkus väga kiiresti. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod. Teatris valitses suundade paljusus, tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine. Asjaarmastajate teater tegutses provintsis, neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst. 1922. loodi Eesti Spordi Keskliit, aset leidsid Eesti Mängud, osaleti olümpiamängudel, korraldati mitmeid maavõistlusi. 1919 kasutusele võeti Eesti mark 1919 1. dets Tartu Ülikooli avaaktus 1920 2. veeb. Tartu rahu 1920 15. juuni Eesti I põhiseadus 1920 Valiti I Riigikogu koosseis 1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki 1921 sept Baltimaad võeti Rahvasteliitu
1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid 12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus) 13) Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu) Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse : 1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad 2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused
Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal Tartus. 19. sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiv...
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Koostas Ode Maria Punamäe "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest helilooja pea oli kui ajaloouurija arhiiv. Viisijupp siit ja teine sealt, need omavahel kenasti kokku sobitada ning uus laul oligi sündinud. Kui Pacius oleks teadnud, et tema palast saab rahvushümn, oleks ta varunud töö jaoks rohkem aega ja kirjutan...
Soomest lõpetades Itaaliaga. Ka muusika tegi olulise sammu. Nimelt kuulsate heliloojate kõrvalt hakkasid ka kuulsaks saama noored helikunstnikud, kes olid oma loominguga vapustanud paljusi kuulsaid inimesi. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Tore oli see, et säilis üldlaulupidude traditsioon. Teatrielu keskuseks oli Tallinn, kus asus rahvusteater Estonia. Mõningad suuremad teatrid asusid ka Tartus Vanemuine, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Laval mängiti nii operette kui ka oopereid ja ballette. Väikestes linnades või külades, olid oma näiteringid, kus sai rahvale vahest ka etendusi mängida. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri ala tegevaid inimesi koondas Eesti Nätlejate Liit, mis tegi näitlejate jt elu lihtsamaks. Esimene täispikk mängufilm "Mineviku varjud" linastus 1924. aastal ja see kajastas muistsest vabadusvõitlusest. Esimene
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keel...
valgustamisega, jätkasid sealt, kus oli lõpetanud Karl Menning. Nad saatsi korda imesid, mis jäävad igavesti püsima eesti ajalukku. Hermaküla lavastused ja osatäitmised Vanamuises on unustamatud. Lavamärgn oli nii tõeline, et publik pidas seda tegelikkuseks, mitte teatriks. MatiUndi suured etendused sündisi aga hiljem Vanemuises, Kaarel Irdi ehitatud sotsialistlikus parteilises teatris. Aastaid hiljem lõpetas Ird teatri tegevuse, millega Vanemuine muutus väikseks ja mahajäetuks. Siis lahkusid ka Unt ja Hermaküla Tallinnasse. Kuid Vanemuises tehti veel endiselt kunsti , aga mitte endise hooga, sest saalid olid tühjaks jäänud. Jällegi ei toonud teater sisse. Terves Eestis algasid teatrimajade rekonstrueerimine, et taastada müüki, mida eesti teatris kunagi nähtud. Suur rekonstruktsioon võttis endaga kaasa Evald Hermaküla. Endised tegijad haihtusid. Kust ei sobinud enam uutesse
19. sajandi keskpaiga koolisüsteem Eestis Vallakool(saksa keeles) Kihelkonnakool(eesti keeles) Kreiskool(saksa keeles) Gümnaasium(saksa keeles) Tartu Ülikool Läti üliõpilased õppisid Tartu Ülikoolis, sest see oli ainuke ülikool selles piirkonnas. Johann Voldemar Jannsen Seisukoht Tahtis teha koostööd sakslastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 Tartus, Andis välja Perno Postimehe ja asutas teatri Vanemuine Carl Robert Jakobson Seisukoht Tahtis teha koostööd venelastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Andis välja ajalehe Sakala Jakob Hurt Seisukoht Leidis, et läbi eestlaste kokkuhoiu ja koostöö on võimalik saavutada ühiseid eesmärke Ettevõtmised Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli Aastaarvud 1866 tehti uus vallaseadus, mis vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest
Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. Juunis pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva puhul eesti laulupidu. Asjaajamine jäi venima ning luba saadeti alles 1869 veebr. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" ilmus 1869.mais. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa pärines saksa heliloojatelt (eestikeelsed tekstid), kuid ettekandele tuli ka 2 soome laulu: Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis p...
eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest, töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, 1872.aastal sai Otepää kirikuõpetajaks. Carl Robert Jakobson- oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik japedagoog. 1863
Etenduse analüüs Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________ Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst, mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi. Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile, ruumile, etenduses sisalduvale loole, tegelastele, lõpuks on sõnastatud analüüsi kirjutaja interpretatsioon. ________...
Taara aktsepteeriti eesti jumalana kuigi tema nime pole kuskil märgitud. Seega on see üsna meelevaldne mugandus Tharapitast. Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“
eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts.
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
