kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.) Friedrich Robert Faehlmann ,,Loomine" Friedrich Robert Faehlmanni müüdi kohaselt on maailma looja staatuses Vanaisa. Vanaisa oli kangelased loonud, et kasutada nende nõu, oskust ja jõudu. Kõige vanem neist oli Vanemuine. Vanaisa oli ta vanaks loonud, hallide juuste ning habemega ja talle vanaduse tarkuse andnud, aga ta süda oli noor ja tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Vanaisa kasutas tema tarka nõu, ja kui murepilv ta otsaesist varjas, mängis Vanemuine ta ees oma imepärast kannelt ja laulis talle oma armsamaid laule. Teiseks kangelaseks oli Ilmarine, kes oli parimas meheeas ja mehejõus, elutarkust täis ja mõtliku ilmega. Temal oli kunstianne. Kolmandaks
Fr. Kuhlbars oli lasteluule üks varasemaid viljelejaid ja selle paremik läks käibele koolis lauldavate lauludena. Üldtuntuks said "Õhtulaul", "Teele, teele, kurekesed", "Karjaste hommikulaul", "Kätkilaul" jt. Kirjanduslik tegevus Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kord istus maha sööma Siis Vanemuine murumaal Läks kandle lugu lööma :,: Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga :,: Sealt saivad lind ja lehepuu Ja loomad laululugu Siis laulis mets ja mere suu Ja Eesti rahva sugu :,: Läks aga metsa mängima,
Rahvuslik ärkamisaeg 10. klassile Rahvuslik ärkamisaeg Ajalooline taust Kultuurisündmused Kultuuritegelased Tähtsus Ajalooline taust Eesti- Venemaa kubermang Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel ...
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaork...
MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS. Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rah...
1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski
· Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester 1906 kutseline teater 1906 kutseline teater 1908/1909 etendusid esimesed ooperid 1908 loodi sümfooniaorkester Vanemuise Seltsi juurde 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool 1919 Tartu Kõrgem Muusikakool August Topman Aleksander Läte, Juhan Aavik 4. Rudolf Tobias (1813-1918)
a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendium. Alates 1996. a. töötab J. Rand Sirp teatris Vanemuine kontsertmeistrina ning Heino Elleri nim. Tartu Muusikakoolis pedagoogi ja kontsertmeistrina. J. Rand Sirp on aktiivselt tegev ka kammermuusikuna, ta on ansamblipartner mitmetele lauljatele ja instrumentalistidele. Pidev koostöö seob teda Heli Veskuse ning Annaliisa Pillakuga, millest on sündinud mitmed huvitavad vokaalkammermuusika kavad. Kontsert algas J.Brahmsi mustlaslugudega, mis olid tempokad ja emotsionaalsed.
„Esimene Eesti Üldlaulupidu“ Referaat Tallinn 2014 1. EESKUJUD EESTI ÜLDLAULUPEOLE Koorilaul kujunes 19.sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksamaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“ 1850-ndail aastail alustasid Eesti linnades tegevust balti saksa lauluseltsid. Jõuti nõnda kaugele, et 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride laulupüha, mis kestis mitu päeva. 1861. a. oli Baltimaade suurim ühendkoo...
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Cities and towns of Estonia Facts 47 cities/towns Almost 50% forest In 2011 Tallinn was the European Capital of Culture Has over 1,500 islands Tallinn Capital of Estonia Old town Businesses Park Kadriorg TV tower Open-air museum Zoo Estonia Theatre Tartu University Old town AHHAA science centre Aura water park & SPA Art and history museums Vanemuine Theatre Pärnu Captial of summer Beach SPA hotels Tallinn gate Endla Theatre Viljandi Sild Viljandi Lake Ruins of the Viljandi Order Castle Ugala Theatre Rakvere Rakvere Castle Modern central square Aqua SPA hotel Rakvere Theatre Haapsalu Episcopal Castle Legend of the White Lady Estonian Railway Museum Beaches Thanks for watching!
0 Teose sisu Rahvuseepose uus ja moodne verisoon Peegelpilt tänapäevasest Eesti elust Ropp ja kohati tülgastav ,,Väiksed" muudatused nt. Linda ja õdede kosilased, kes algselt olid kuu, päike ja tähed on raamatus Kuukirja toimetaja , Päiksereiside omanik ja staarfotograaf, kes neidudele ööklubis ligi tikuvad Algus ja lõpp Raamatu algus salm Raamatu lõpp Aga ükskord algab aeg, Okei, davai, Vanemuine! mil saab vabalt laenu Moodne eepos mõlgub võtta, lausa meeles.Tänapäeva tagasimaksmata;Küll siis tegemistest tahan teksti Kalev jõuab kojunoma tekitada. lastele` õnne tooma, Eesti asja edendama. Pildid raamatust Aitäh Kuulamast!
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene...
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Luuletused v Eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused v Teostes kokku 1003 laulu v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: § "Pärmi Jaagu unenägu" § "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär ...
Häälerühmad- BASS Koostas: Saara Kaljujärv Bass (itaalia keeles basso) Bass on madalaim meeshääl Bass on ka kõige madalam partii heliteoses 19. sajandi itaalia ooperis oli bassil suurem tähtsus Varased ooperid kirjutati kindlale lauljale, sest võimekaid bassilauljaid oli vähe Basso buffo ja basso profundo Basso buffo Kerge ja liikuv bass ning tavaliselt esitab ooperis koomilisi osi Basso profundo on väga madal bass Kuulsamaid bassiosi itaalia ooperites Oroveso "Normo" - Vincenzo Bellini Giorgio "Puritaanlased"- Bellini Attila "Attila"- Giuseppe Verdi Philip II "Don Carlos" Eesti bassilauljad Märt Jakobson (teater Vanemuine) Priit Volmer (Rahvusooper Estonia) Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia) Mart Laur (Rahvusooper Estonia) Näited Sarastro aaria ooperist "Võluflööt" - Märt Jakobson Attila aaria ooperist "Attila" - Boris Christoff Aitäh kuulamast!
Karl August Hermann (1851-1909) Oli keele teadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusik, tegelane toimetas ajalehte postimees ja andis välja Eesti esimest kuu muusika kirja. Alustas esimest Eesti enüklopeediat. Oli silma paistav organisaator nii Tartus kui kogu Eesti elus. Üle 300 muusika teose, enamus koorilaulutes kasutas rahvaviise. Muusikalise hariduse sai enamasti ise õppimis teel. LOOMING: Tuntumad laulud ,,Kungla rahvas'', ,,Mingem üles mägedele'', ,,Munamäe'', ,,Oh laula ja hõiska'', ,,Kevade marss'' Nende lustakate laulude muusika on tema sülest. Erandlik ja parim saavutus tema loomingus on ,,Isamaa mälestus''. Kalevipoja tekstile Kreutsvald pani kokku ,,Kalevipoja''. Hermannile kuulub Eesti esimene ooperi katsetus. Ooperi katsetus ,,Uku ja vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad'' Kuulasime: ,,Mingem üles mägedele'', ,,Oh laula ja hõiska'' ja ,,Isamaa mälestus''
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid – soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913. Neist hooneist said rahvuslikud sümbolid, kultuurikeskused, oma aja kohta luksuslikud. Venelastele pinnuks silmas – suurusehullustus! Eesti kutselise teatri sünd. Karl Menning Vanemuises. 5 1907 asutati Eesti Kirjanduse Selts – korraldama eesti keele konverentse, avaldama sõnaraamatuid ja aastaraamatuid, arendama eesti rahvaluule, kirjanduse ja ajaloo harrastamist.
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=122&lang=est https://et.wikipedia.org/wi...
Hakati välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Baltisakslaste eeskoste all olev selts oli Tartus asutatud Vanemuine ja Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk
käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline. Ilukirjanduslik looming: proosa ja näitekirjandus: näidendid: "Saaremaa onupoeg" (1870.a, alus Eesti teatrile), 1870.a ,,Kosjakased", 1872.a ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", 1880.a ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai". Proosa: jätkas oma isa alustatud õpetlike külajuttude kirjutamise traditsiooni, suurem osa tema 80 proosapalast on mõeldud ,,Eesti Postimehe" tarbeks. Esikjutt ,,kivirist" (1861), ,,Enne ukse
Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind
Laulupidu on muusikapidustus, millel esineb koos palju laulukoore ja orkestreid. Laulupidusid hakati korraldama 19. sajandil mitmel euroopa maal (Saksamaal, Svetsis). Esimesed kohalikud laulupeod peeti Ansekülas 1863, Jõhvis 1865, Simunas 1866 ja Uulus 1867. Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulik...
a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. Ärkamisajal Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes,
alguse sai hiigelsari "Monumenta Estoniae Antiquae". 1865 Johann Voldemar Selts tegeles algselt Vanemuine polnud ainult VANEMUISE SELTS jaanipäeval, Jannsen peamiselt koorilaulu, Tartu keskne, tal oli üle- Tartus ettekande- ja eestiline tähtsus. peoõhtutega, millele "Vanemuine" õhutas ja
2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Piia Paemurru lõpetas 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1999. aastal kaitses klaveri erialal magistrikraadi. Aastaid on ta töötanud Eesti Muusika-ja
Ta lootis, et kõik, mis eesti rahvas võib saavutada, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Hurt: eestikkeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Ta väärtustas vaimseid väärtusi. Jakobson: Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 9. Jannsen: Hakkas välja andma aastal 1857 Peno Postimeest. Korraldas 1869. aastal esimese eesti üldlaulupeo ja loodi 1865. aastal mängu - ja luluselt Vanemuine. Hurt: 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts.Soovis rajada ka Aleksanderkooli. Jakobson: 1878. aastal hakkas välja andma ajalehte Sakala. 10. 11. Eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riigi osade sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK!Tõnisson:Pidas oluliseks emakeelse koolihariduse taastamist. Päts:
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala...
Esimene üldlaulupidu ja laulupidude traditsioon Jane Jürisson Kirti Lill Üldiselt 18 20.06.1969 Tartu J. V. Jansenn A. Kunileid Vanemuine Adalbert Hugo Willigerode 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga 822 lauljat Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Laulupeost 15 000 Vankritega, jalgsi, mööda jõge Soomest ja Ungarist Tsooru ja Väägvere koor Iga 5.a tagant Sind surmani Mu isamaa on minu arm Click to edit Master text sty...
äikesejumalat Thori(my boy Thor, God of Thunder), mis oli 19. sajandil valdavalt aksepteeritud. Taara võtsid omaks Faehlmann ja Kreutzwald ja kirjutasid temast oma teostes, Faehlmann kirjutas temast muistendites kui peajumalast “Vanaisast” ning üritas ka tõestada, et eestlased olid Taaraga monoteismini jõudnud. Massidesse jõudis teadmine Taarast Jakobsoni kooliraamatute kaudu, kus teda kirjeldatakse sõjajumalana. 21. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuida sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Nime aluseks eesti vanem. Kreutzwaldi “Kalevpoja” rahvaväljaande vahendusel 1862. Eepose avavärss “Laena mulle kannelt, Vanemuine!”. Andis hoogu rahvuslikule liikumisele. Tartus 1865 asutati lauluselts “Vanemuine”. 1867. aasta laulupeo puhul koorilaulukogumik “Vanemuine kandle healed” eessõnasse
Juugendsti il Brigita Maria Raave Juugend mõiste ja tunnused Juugend on arhitektuuri ja kunsti stiil, mis sai populaarseks XX sajandil. Pööratakse peamiselt tähelepanu dekoratiivsusele Paljud tunnusjooned on ülevõetud keldi, Jaapani ja rokokoo kunstist Laialt kasutatakse taimornamente Juugend minu kooliteel Väike Vanemuine- esimesena torkavad silma väänlevatest kõverjoonetest moodustuvad kolm rõdu ning erinevad orgaanilised motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist pärinevat maja seinte kaunistamist triiputega. EÜSi maja- dekoratiivne värvikasutus, motiivid, varieeruvate kujunditega aknad. Näituse 5 - iseloomulikud taimsed ornamendid ning aknad. Julius Kuperjanovi 44 - dekoratiivne värvikasutus, taimsed motiivid. Tuntumaid hooneid maailmas A.Gaudi, m...
Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine. Kitzberg tuulte pöörises. 3.sept 1996.. avati kutseline estonia Kitzberg ja Vilde.- kuulsad näitekirjanikud
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V
1629-Altmargi vaherahu, kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla 1632-avatakse Tartu ülikool 1700-1721 Põhjasõda 1739- Piibel esmakordselt eesti keeles 1802-avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks" 1816/19- Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest / Liivimaa talupojad vabastatakse.. 1857-Pärnus hakkab ilmuma leht Perno Postimees 1862-ilmub ,,Kalevipoja" rahvaväljaanne 1865-Tartus asutatakse laulu ja mänguselts Vanemuine 1869-esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus 1884-Otepää kirikus õnnistatakse EÜS-i sinimustvalge lipp 1904-Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 16.10 1905-sõjavägi tulistab rahvakoosolekut Tallinnas 1906-Vanemuine ja Estonia saavad esimesteks Eesti kutselisteks teatriteks. 15.11 1917 - Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis Suvi 1914- puhkeb Esimene maailmasõda 24.02 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti vabadussõda 02
Peale laulmise mängib ta ka bajaani. 7 Lavastaja Lavastaja Roman Hovenbitzer on õppinud muusikateatris Götz Friedrich Ülikooli Muusika-ja Teatriakadeemisa Hamburgis. Ta assisteerib muu hulgas Willy Decker’it, Götz Friedrich’it, Harry Kupfer’it, Karoline Gruber’it ja Pet Halmen. Tema lavastajal töö viis teda paljudesse teatritsse nii kodu- kui ka välismaa omadesse, näiteks teatrisd Hagen, Kiel Opera, teater Vanemuine, Opera Festival Savonlinna. 8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest Err uudised: Saksamaa lavastaja Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest eelkõige meelelahutusliku naudingu, kuid et nad võtaks koju kaasa ka mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana.
19.sajandil elas 40 000-60 000 eestlast Peterburis (edukad eestlased läksid sinna ja said seal kõrghariduse). J. V. Jannsen (1819-1890) pärit Pärnust; pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. 1857.aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees (lihtne, piltlik, rahvapärane jutustamisviis). Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Tema algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts Vanemuine. Samuti Eesti Põllumeeste Selts. C. R. Jakobson (1841-1882) sündis Tartus, lapsepõlv Tormas, lõpetas Valgas Cimze seminari, sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetajaks, pöördus tagasi Eestisse (Kurgja talu), kirjutas põllumajandus-küsimustest; nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, koostas esimesed aabitsad; oli baltisakslaste vastu; 3 isamaakõnet (1868 ,,Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" valgus-muistne priius; pimedus-
Minu kodumaa Eesti- väike riik, kuid väga ilus. Eestis on kõik, Läänemeri, mets, jõed ja järved. Eesti pealinn- (linn) Tallinn. Tallinn asub Põhja-Eestis. Eesti naabrid- põhjas : Soome, edelas : Läti, kirdes ja kagus : Venemaa. Eestis räägitakse eeti keelt. Eesti lipp- sini-must-valge. Sinine(ülemine), must(keskmine) ja valge(alumine) eesti rahvusvärvid. Sinine värv- puhas taevas. Must värv- see on maa, mis toidab inimesi. Valge- see on puhtuse värv. Eesti rahvusvärvid räägivad: ela puhta taeva all omal maal ja hoia oma maa puhas. Eesti vapil on 3 sinist lõvi. All kaks tammeoksakest. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvushühm ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kirjutanud soome helilooja Fredrich Pacius, aga sõnad Johann Voldemar Jannsenilt, Lydia Koidula isalt.Rahvusvaluuta on Eesti kroon. Eesti kroon- sada senti. Eestis on palju ilusaid linnu. Tartu on üliõpilaslinn. Tartus on vana ülikool ja te...
,,La Traviata'' 25. märts külastasime 10h klassiga teatrit Vanemuine. Seal vaatasime ooperit ,,La Traviata'' mille on kirjutanud Giuseppe Verdi. Peategelast Violetta Valeryt mängisid Svetlana Trifonova, Tatjana Romanova ja Alla Popova. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse Violetta Valery paranemist raskest haigusest. Seal ta kohtab Alfredot ning nad armuvad. Väga palju oli Violetta ja Alfredo duetti. Nende duett oli väga ilusti välja lauldud. Mõlemad kuulasid teineteist ega ei lauldud üksteisest üle. Eriti
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975)
• https://www.youtube.com/watch?v=8gd_ohoPzYc • Song is about the character Grizabella, a one-time glamour cat who is now only a shell of her former self. The song is a nostalgic remembrance of her glorious past and a declaration of her wish to start a new life Message • friendship • loyalty • freedom • new beginnings • The musical is about cats as they see themselves and not as humans see them The Review • This show Never Fails to impress. • in 2005 • Theter Vanemuine • show was so fantastic Thank You for listening Thank You for listening
Kersti Kaljulaid Jüri Ratas F Von Tartu Süden Estlands 93 715 Stadtbewohner Die zweitgrößte Stadt in Estland Urmas Klaas Fluss Emajõgi Die größten Flüsse in Estland Länge 100km Breite 20-145m Von Westen nach Osten, vom Võrtsjärv-See zum Peipus-See. Tartu Universität Gründung ist 1632 Toomas Asser Die älteste und größte Universität in Estland Küssende Studenten Brunnen mit der Statue Mati Karmin 1. September 1998 40 Tonnen Theater Vanemuine Es ist das älteste Theater estnischer Sprache und geht auf das Jahr 1870 zurück. Drama, musikalische Darbietungen und Ballett. Toomas Peterson. Estnisches Nationalmuseum Kultur und der estnischen Geschichte sowie der finno- ugrischen Völker in Tartu 45 ausgebildete Führer 29. September 2016 Wissenschaftszentrum AHHAA Das größte Forschungszentrum im Baltikum Wissenschaft, spannende Aktivitäten, Abenteuer als auch angenehme Aktivitäten für Kinder und Erwachsene
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja valgustusfilosoofiast. Kõrgaeg 1857-1880, äratusliikumine jõuab massidesse tänu Perno Postimehele. Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood. 10. Eelärkamisaeg kes olid letofiilid ja estofiilid? Nimeta mõningaid olulisi estofiile! Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Herder, Hupel, Merkel, Petri, Masing, Rosenplänter, Peterson 11. F. R. Faehlmann ja tema tegevus. ÕES'i loomine. 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts, et edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja
Song Festival The first song festival started the tradition of Estonian national song festivals, wich took place in 18-20 June 1869. The initiator of the idea and the arranger of the enterprise was a choral society ,,Vanemuine" in the June in 1869. Song festivals turned to musical big enterprise, which took place in present singing field in Kadriorg in 1928. There were 822 singers,56 instrumentalists, 47 male choirs and 4 brass bands. The number of participant, who were in song festival, still growed and since the fourth festival in 1891 joined also mixed chorus. In 1933 accrued as a participants women's chorus. There were about 1500 spectators. Nowadays there are much more people when it were at that time. Now the singing festival are once in every 5 years. Estonian general singing festival took place in 1.- 4. July in 2004 in Tallinn. Male choirs, women's chorus, children choirs, boys choirs an...
ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest · elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad · tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses "Kosjakased" KUTSELINE TEATER · ehitati esimesed tõelised teatrihooned · 1906 avati Tartus teater Vanemuine · 1913 Tallinnas teater Estonia · XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi · August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises" August Kitzberg 1855 - 1927
Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda oma tütre Lydia Koidulaga. 1865 asutati laulu ja mänguselts Vanemuine. See oli teatri eelkäia. 1869- esimene laulupidu Tartus 1864 hakkas ilmuma Eesti postimees . 1878 Jakobson hakkas välja andma Sakalat 1870 Koidula pani aluse rahvuslikule teatrile 1884 Otepöl sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1862 ilus rahvaväljaanne ,,Kalevipoeg"
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
