rikkad.Tähtis on see, et oleks kellestki hoolida ja keegi, kes ka meist endist hooliks. Toetudes elus õigetele väärtustele võib saada isegi varakamaks, kui multimiljonärid.. seda vaimses mõttes. Õnne, armastust ja hoolimist ei saa raha eest osta. Perekond on see, mis ümbritseb meid igapäevaselt , toetab meid rasketel hetkedel ja suunab meid tegema õigeid valikuid. Vanasti oli perekond tähtsaim asi- kodus veedeti suurem osa vabast ajast ja ka vanematest peeti rohkem lugu kui ehk tänapäeval. Ka praegu on perel meie elus väga oluline roll, kuid seda tähtsustatakse harva. Inimesed peavad seda igapäevaseks, et meist hoolitakse me tegudest hoolimata. Seetõttu lipsabki paljudel noortel üle huulte mõni ropp sõna vanemate või teiste lähedaste pihta, keda peaks austama. Mu ema räägib ikka, et tema pidi oma vanemaid teietama, sest neid austati ja kardeti. Pere on üks tähtsamaid asju siin elus ja emast ning isast tuleb lugu pidada
mis paneb organismi immuunsüsteemi reageerima valesti, ei ole tänaseks täiesti selge. On siiski teooriaid, et teatud geneetilise taustaga inimestel tekib keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon, mis põhjustab insuliini tootmise häirumise. Seetõttu on 1. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosuses teatud pärilikkusemoment. Kui teil ei ole 1. tüüpi diabeediga sugulasi, on haigestumise risk ligikaudu 0,3%...0,4%. Kui ühel teie vanematest on 1. tüüpi diabeet, suureneb risk ligikaudu 5%-ni. Kui haigust põeb teie kaksikõde või vend, siis on teie risk haigestuda 30%...50%. http://www.diabeet.ee/node/17 11.01.13 kell 16.00
teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanematest aru saama , muidu ei taha mitte keegi millestki aru saada ! Ideaalsed vanaemad ja vanaisad on need kes elavad maal ja peavad olema head lastelaste vastu , et vanaema teeks neile alati pannkooke ,loeks muinasjuttu ja käiks nendega koos väljas ja mängiks nendega palju . Hoolitsevad oma laste ja lastelaste eest , koovad neile villaseid sokke salle ja kindaid . Lapsed hoolivad kodusoojused ja tahavad olla palju oma vanaemade ja vanaisadega koos .Aga
Tarvastu Gümnaasium Dionysos Referaat Merike Rakki Dionysos Dionysos ehk Bakchos oli vanakreeka mütoloogias veinijumal. Dionysos oli Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg.Ta oli ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Teistest lastest, kelle üks vanematest oli jumal ja teine surelik, erines ta selle poolest, et tema isa oli jumal ja ühtlasi oli ta jumalast sündinud. Dionysos kasvas algul Semele õe Ino ja tema abikaasa Athamase juures, aga pärast seda, kui Hera mõlemad tappis, oli ta Nysa nümfide hoole all. Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, aga hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Laubal kandis ta viinapuulehtedest pärga ja käes oli tal luuderohuga põimitud kepp,
Kui ei tulda lapsega muudmoodi toime, kui vitsaga, siis on see vanemale vabanduseks, et mida valusam vits, seda armsam laps. ,,Käbi ei kuku kännust kaugele." See tähendab seda, et lapsed teevad enda vanemate vigu ja kujunevad samasugused nagu vanemad on. Kohati on see õige, kuid ma ei usu, et lapsed vanemate vigu just kordavad. Lapsed kasvavad kindlasti mingil määral vanemate moodi, kuid mõjutavateks teguriteks on ka ühiskond, lasteaed jms. Iseloomult ja käitumiselt on kindlasti midagi vanematest, aga pigem lapsed ei tee näiteks samu vigu, kuna ka lapsevanemad oskavad oma lapsi kaitsta enda tehtud vigade eest. Võib olla vabanduseks, et kui vanem last ei kasvata ja suuna, siis ütleb, et ega ta nagunii ei kasva teistsuguseks kui ta isa näiteks. ,,Laps on kodu peegel." Tähendab, et lapse käitumismaneerid ja kombed on kõik peegeldus sellest, kuidas kodus käitutakse. Tihti see on nii ja peab paika, kuid laps õpib ka lasteaiast, televiisorist ja
Suure osa vabaajast veedan arvutis või televiisorit vaadates. Vanasti oli koolielu raskem kui praegu. Õpetajad olid karmimad ja õpilased tegid koolis rohkem tööd. Kui õpilasel oli kodutöö tegemata või keegi hakkas õpetajale vastu, sai selle eest joonlauaga vastu näppe või pandi nurka seisma. Kõik õpetajad teadsid peaaegu kõigi õpilaste vanemaid ja selle järgi käituti õpilastega erinevalt. Tänapäeval on asi hoopis teistmoodi. Õpetajad ei tea peaaegu kellegi vanematest eriti midagi. Õpetajad ei tohi õpilasi füüsiliselt karistada ja on palju leebemad. Minu vanemad tegid nooruspõlves ka palju rohkem koduste oludega seotud töid. Ema aitas aiatöid teha ja käis koguaeg poes. Kui oli sünnipäev, siis ei korraldanud ema kõike, vaid pidi ise koristama ja aitama emal süüa teha. Minu isa elas ka maal ja ta pidi iga päev peale kooli aitama aiatöödega ja tihti niitma muru. Samuti pidi ta viima prügi välja ja isa erinevate käsitööprojektidega
Terje Tenso 1 NT 2 Kasvatusest Sumerite ühiskonnas Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast
Elu on kohustus Elu tekkimine on üks paratamatumaid sündmusi. Kui elu on miski, mille teke on vätimatu, siis on justkui inimese kohustus elada. Veelgi paratamatum sündmus on surm, selle sündmusega on inimese kohustus lõppenud. Kuivõrd on elu kandmine tegelikkuses kohustus, on subjektiivne. Inimese sünd on elu algus, mille käigus organism omastab elu tunnused. Elu tunnusteks on rakuline ehitus, energiavahetus, kohanemine ja areng. Juhul, kui inimese elu tekkimine sobilike tingimustega keskkonnas on vältimatu, siis võib käsitleda elu kohustusena. Kohustuseks tituleerimine kitsendab oluliselt elu kui mõiste tähendust. Elu ei pea olema ilmtingimata kohustus, elu võib samuti käsitleda õiguse või väärtusena. Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Nende ajaloosündmuste käigus tõstatati avalikult idee, et kõik inimesed on võrdsed seaduse ees ning k...
Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks saab tal olema parteilasest koolivennast Alfons Bindingust, kel palju sidemeid ametkondades.Binding peab Graeberit oma ainsaks tõeliseks sõbraks, kes temalt mingit teenet ei oota. Siiski palub
Iga päev võime kuulda röövimistest ja tapmistest. Sellepärast on inimesed väga ettevaatlikuks ja kartlikuks muutunud, eriti linnas. Inimene tunneb kergendust, kui siseneb oma koduuksest, sest nüüd ta on oma territooriumil, kus võib end kindlalt tunda. Kodu peaks olema turvaline koht igale pereliikmele, kus ta võib rahus olla, ilma midagi või kedagi kartmata. Pahatihti on kodusid, kus see on teisti, näiteks kui mõni vanematest joob või/ja kohtleb oma abikaasat ning lapsi ülekohtuselt. Selline olukord kodus teeb kodu lapse jaoks vastumeelseks kohaks, parema meelega veedetakse aega sõpradega tänaval luuside. See aga võib viia kuritegevuse, joomise ja narkootikumideni. Igal lapsel on õigus kohale, kus ta saab rahulikult olla, õppida ja oma vaba aega veeta. Iga lapsevanem peaks selle oma lapsele tagama. Iga lapsevanem peab oma last austama ja temaga arvestama
Regiina Malm 7b Tutt-tihane Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavais...
ei saanud lubada. Kõik nad otsustasid teisel moel omale elamise hankida. Mats sai ülikoolilt stipendiumi ning sai endale lubada korraliku korteri kesklinnas. Tasu oli küll kõrge, kuid ta sai maksmisega hakkama. Atsil aga väga palju raha polnud ning seepärast võttis korteri Mustamäele, mis vajas kapitaalremonti. Aadul oli kõige hullem seis ja seepärast läks ta sotsiaalmajja elama. Temal oli peaasi see, et vanematest eemale saaks ning kate peakohal oleks. Nad elasid sellistes tingimustes mitu kuud kuni ühel päeval tuli tervishoiu inspektor noorte elamist üle vaatama. Esimeseks võtsid inspektorid ette Aadu. Koputasid kolm korda uksele ja jäid ootama. Aadu aga ei avanud ust, kuna oli hetkel avamas just uut viinapudelid. Sotsiaalmajas oli Aadu hakanud alkohoolikuks. Inspektorid koputasid veel kolm korda ning ikka ei mingit vastust. Lõpuks saatsid nad Aadu facebooki sõnumi. See toimis, poss avas ukse
ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid. Nii nad oma keelt hoidsidki. Mis sellest, et kui nad aastaid hiljem Eestit külastasid, ei saanud ,,päriseestlased" neist alati hästi aru, sest kodumaal oli keel arenenud paljusid sõnu ja vorme enam keeles ei kasutatud. Samuti oli väliseestlaste eesti keel tihti pikitud inglise keele väljenditega, aga sellegipoolest ei olnud nad mitmekümne aastaga kaotanud emakeeleoskust. Keele arendamiseks ja elus hoidmiseks ei piisa sellest, kui üks vanematest on eestlane. Sa pead ise pingutama, kusjuures pidevalt, iga päev. Siin meenutan Poola suursaadiku, kes külastas mõni aasta tagasi meie kooli, vastust küsimusele, kuidas erinevaid keeli, mida ta oskab, elus hoiab. Ta vastas: ,, Ma pühendan igale keelele, mida valdan, iga päev vähemalt viis minutit. Ma loen nendes keeltes lehti, vaatan telerit, suhtlen." Miks üldse on vaja, et me oskaks eesti keelt. Palju lihtsam oleks ju suhelda, asju ajada, kui me
elan." See oli isa jaoks kõige lihtsam viis näidata välja hoolivust, aga pojale piisas sellest, kuna isa oli tema jaoks juba ammu kaugeks jäänud. Üldiselt võib väita, et vanemate ja laste suhted on olnud ajastaega ühesugused. Ühtedel on parem läbisaamine ning kontakt, teistel puudub see totaalselt. Ent siiski ei tohiks lapsed ära unustada, et oma vanematest tuleb hoolida ning näidata välja huvi nende tegemiste vastu.
Olla kodanik Tänapäeva harimatus ühiskonnas ei tea igaüks oma õiguseid ning põhiseaduse paragrahve, kuid peaksid. Seetõttu ei tea ka paljud midagi kodanlusest ning sellest kuidas olla hea kodanik või kuidas saada kodanikuks. Kuid kuidas olla kodanik? Mida tähendab kodanikuks olemine ja millised on mu õigused kodanikuna? Kuidas saada kodanikuks? Igal lapsel, kellel üks vanematest on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele juba sünnilt. See põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 8. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik ka taotleda juhul kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Näiteks kui inimene on kodakondsuselt venelane, siis on tal võimalik taotleda Eesti kodakondsust. Kodakondsuse saamist mitte sünnijärgselt nimetatakse naturaliseerumiseks. Täiskasvanud
§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Kodaniku põhiõigused: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes
Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja
Päevikut lugedes avastas Ann, et tema ema tarvitas noorena palju alkoholi, laameldas ja palju muud. Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal toimus iga päev pidu, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlemasüttimine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks.
rääkinud, et seda kõike tegi Oskar. Nii võeti Oskar vahi alla ja väike poiss pidi senikaua ise hakkama saama. Ajapikku selgitasid miilitsad välja, et hulkur ei olnud teinud midagi, mida ei tohtinud ning panid õiged vargad vangi. Oskar lasti välja ja nad said poisiga jälle koos olla. Rasmus oleks endale peaaegu vanemad saanud. Neil oli palju loomi. Isegi koerakutsikad olid just sündinud. Raha oli neil ka parasjagu. Poiss oli alati unistanud sellisest kodust ja sellistest vanematest, kuid kui ta ühe öö Oskarist eemal oli, sai ta aru, et tema õige koht on vana hulkuri juures ning läks uhkest majast ära. Oskar lubas tal endaga jääda. Tal oli väga hea meel, et poiss tagasi tuli. Siis kõndisid nad kahekesi mäest üles ja Oskar kohtus uuesti oma naisega, kes teda kodus juba ootas. Rasmusele meeldis Oskari naine. Ta nimi oli Martina. Rasmus jäi nende juurde väikesesse majja elama ja oli õnnelikum kui ta kunagi oli osanud arvata. See oli väike
Priviligeeritud positsioon perekonnas- ainus poeg. Pingeline suhe ema ja isaga: ühelt poolt etteheited, teiselt poolt anti talle kõik eluks vajalik- majanduslik osa. Süümepiinad ja kohusetunne vanemate vastu. Otsused langetas alati ise. Teostes peegeldub Kafka enda suhtumine perekonda- sõltuvus ja psüühiline otsing autoriteetide järele. Elu õe Ottila juures, haigusest tingitud tihedad spades viibimised ja elu Berliinis- tõid kaasa hingerahu, eraldumine vanematest. Elu lõpuni elas pingeliselt- ei tahtnud vanematel enda elu kontrollida lasta. MIDA FRANZ ISALE ETTE HEITIS? Mina arvan, et kõige rohkem heitis Kafka oma isale ette tema kasvatusmeetodeid. Tema kasvatuses oli tunda irooniat, õelat naeru ja kummalisi kombeid. Ta isa oli suur ja tugev, tundus alati tegevat õigeid otsuseid, aga samas oli miski, mis Kafkale kohe üldse oma isa juures ei meeldinud. Isa teod ja sõnad olid tihtipeale vastuolus
julgeoleku tagamisega. Need on nt: õigus teenida kaitseväes; õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisametis ja tollis; õigus kuuluda erakonda; õigus osaleda rahvahääletusel; õigus otsida EV diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles. 5. Kodakondsus (mis on, kuidas võimalik saada) Kodakondsuse võib inimene omandada kahel viisil. 1)kodanikuks sünnitakse aluseks sünnikoht või vanemate kodakondsus. Igal lapsel kellel vanematest üks eesti kodanik on võimalik saada eesti kodakondsus. 2)Naturalisatsiooni korras- tuleb osata vastava riigi keelt, tunda ajalugu ja kultuuri, elada seal vastav hulk aastaid, anda kirjalik tunnistus riigitruuduse kohta.
tööga ja halvad elamistingimused. Paljudel meestel on ka suhtlemisraskused, mis võivad ka põhjustada vägivalda. Eriti oluline põhjus on minu arvates vägivallakogemus lapsepõlves ja meid võib mõjutada ka keskkond. Tihtipeale mehed, kes lapsepõlves on kogenud perevägivalda, muutuvad edaspidises elus vägivaldseteks. Arvan, et perevägivalda saaks ennetada niimoodi, et mees käib viharavil või siis peab olema eluterve pere. Peres ei tohiks kumbki vanematest tarvitada üleliigselt alkoholi. Minu arvates on narkomaania Eestis üheks tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks, millest tuleks rääkida. Narkomaania on Eestis probleemiks, sest tal on tiheseos kuritegevusega ja paljud proovijatest on alaealised. Põhjuseks võib olla see, et palju on ümbritsevaid tegureid, mis meid mõjutavad. Arvan, et põhjusteks võivad olla ka suhted teiste inimestega ja sõbrad, kellelt võetakse eeskuju. Palju mõjutavad uimastite kasutamist ka filmid ja laulud
Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel. Samas oli eriti kurb ka see, et koguni 24% poistest ja 8,7% tüdrukutest olid esimese sigareti proovinud juba 9-aastaselt või veelgi varem. Mida noorem on inimene, seda väiksem on tema vastupanuvõime mürgitamisele. Esimeste klasside õpilasel võib aga tubakamürgitus kiiresti esile kutsuda mõne raske haiguse, mis võib lõppeda ka surmaga. Järgnevatest uuringutest selgus aga see, et umbes kolmandik suitsu proovinud laste vanematest ei usu, et nende laps on seda teinud. Kurb on ka see, et regulaarsed suitsetajad hakkavad järjest rohkem suitsetama. Regulaarseteks suitsetajateks loetakse selliseid suitsetajaid, kes suitsetavad vähemalt ühe sigareti nädalas. Nimelt suurenes regulaarselt suitsetavate noorte poolt tarvitatavate nädala sigarettide arv aastatel 1992...1996 keskmiselt 15-lt 37-ni. Maksimaalne aga 70-lt 140-ni. Eriti murettekitavaks on noorte tütarlaste rohke suitsetamine. Kui varem peeti selleks
karistatakse inimesi väga vähe. Peaks teostama rohkem järelvalvet internetikeskonnas ja ajakirjanduses. Paragrahv 5. Eesti maavarad ja ressursid on piiratud ja neid kaevandatakse pidurtamatu hooga edasi. Ei ole kuskil poolt näha et neid kasutatakes säästlikult. Doliomiidi kaevandamiseks rikutakse eesti loodust ja kauneid paiku et selle arvelt lihtsalt ise rikastuda. Peaks olema seadus mis paneb piirid ette palju võib kuskilt kavandada ja palju mitte. 4. Õigused:§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist . § 16. Igaühel on õigus elule
Klassikaline suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni.
õpetajad, sugulased ja sõbrad, kes kõik kannavad omaenda väärtushinnanguid pidevalt kaasas ja annavad edasi oma mõjutusi. Mina arvan, et kõige rohkem ikka saab nooruk oma väärtushinnangud kodunt, kui neid pole olnud terve tema lapsepõlve, siis on väga raske kasvatada teda ümber ka hiljem, kuna teadagi kõige kergem on noorukit kasvatada siis, kui ta on veel laps. Oma eeskuju saab siiski see nooruk oma vanematelt. Kui näiteks üks vanematest on töötu, teisel on probleeme alkoholiga, siis pole loota, et midagi uut tuleb ka koolist. Meie ühiskond on loonud meile ettekujutuse, et me kõik peame iseseisvalt hakkama saama. See on individualismi ühiskond. Kui ühiskond ei toeta meid meie iseseisvaks ja küpseks saamisel peale lapsevanemate, siis ei suuda seda ka üksinda kool. Ma arvan, et ilma koostööta pole ka tulemusi. Inimene, kes soovib olla hea ja õnnelik, peaks oma südametunnistuse järgi tegutsema ning
kääbusgalaktikad. • Teiste galaktikatega võrreldes on need suhtelised väikesed. • Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku. • Sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. • Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. ELLIPTILISED GALAKTIKAD Elliptiline galaktika klassis E3. • Ümmarguse või pikliku kujuga. • Koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest. • Nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. • Elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. • Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustamiseks vajalikku gaasi ja tolmu. SPIRAALSED GALAKTIKAD • Väga erinevad – alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksemani „varreni“. • Keskel asub tihe tuum, millest väljub 2 tähtedest ja gaasist koosnevat spiraaliharu.
tüüpi diabeeti, st. mis paneb organismi immuunsüsteemi reageerima valesti, ei ole tänaseks täiesti selge. On siiski teooriaid, et teatud geneetilise taustaga inimestel tekib keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon, mis põhjustab insuliini tootmise häirumise. Seetõttu on 1. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosuses teatud pärilikkusemoment. Kui teil ei ole 1. tüüpi diabeediga sugulasi, on haigestumise risk ligikaudu 0,3%...0,4%. Kui ühel teie vanematest on 1. tüüpi diabeet, suureneb risk ligikaudu 5%-ni. Kui haigust põeb teie kaksikõde või vend, siis on teie risk haigestuda 30%...50%. Esmased sümptomid Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus Ravi Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides
Arenev perekond Peresuhete üks osa on mehe ja naise vaheline abielusuhe. See rajaneb enamasti armastusel ja hõlmab nii emotsionaalseid, majanduslikke, moraalseid kui ka füüsilisi suhteid. Suhte käigus parandavad või nö lihvivad mõlemad osapooled üksteist, mis ei tähenda kindlasti seda, et proovitakse kõigest väest kaaslast oma ideaaliläheda-seks muuta, vaid pigem püütakse kujundada teist poolt. Mees ja naine on oma loomult erinevad ja kumbki kasutab muidugi oma relvi. See tähendab, et ühele on antud panindlikkust, teisele teravat mõistust, ühele instuitsiooni, teisele otekohesust, ja kui need loomuomadused kokku saavad, ei purune suhe, vaid areneb edasi. Kuid palju on elust enesest võimalik võtta näiteid, kui saavad kokku inimesed, kes on sarnaste iseloomujoontega, nt mõlemad väga aktiivsed, seltskondlikud ja jutukad, ei tule reeglina suhtest midagi välja, sest osapooled nö lämmatavad teinetest oma jutu ning tegudeg...
Aga viga võib olla ka vanemas. Mõistlik vanem on näiteks selline: annab ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne. Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud, riietus, huvialad ja tal tekivad ebatavalised, kahtlasena tunduvad sõbrad, ei tähenda see veel seda, et lapsest saab kaabakas või kurjategija. Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust.
ka suured muutused tema töötamise ja mängimise elamistoimingutes. Kuigi täiskasvanueas domineerib töötegemine ja nooruses mängimine, on mõlemad tegevused elukaare iga astme terviklikud ja olulised aspektid ning nende tasakaalu rikkumine võib kahjustada tervist. · Sõltumatuse ja sõltuvuse järjepidevuse kaasamine koondab tähelepanu faktile, et inimese elus on teatud sõltuvuse ja sõltumatuse perioodid. Laste mängimisoskuse arendamine lapsepõlves sõltub nende vanematest ning vanemas eas sõltuvad lapsed haridussüsteemist. Täiskasvanu- ja pensionieas seostatakse inimest tavaliselt majandusliku sõltumatusega, mille inimene saavutab tööst saadava sissetuleku abil. Elukaare ülejäänud osas säilib töötamise ja mängimise kontroll nende toimingute üle. Erinevatel põhjuste puhul on inimesi, kes ei ole suutelised saavutama kontrolli töötamise ja mängimise toimingu üle. Töötamise ja mängimise elamistoimingut mõjutavad tegurid.
Kuningas Oidipus See raamat pole kindlasti igühele. See on värsivormis ja üldse kui kokkuvõtlikult öelda siis paljud tänapäeva noored ei loe enam. Selle asemel loevad internetis kättesaadavaid kokkuvõtteid või siis loodavad oma vaistule. Ka minagi arvasin alguses, et selle raamatu lugemine hakkab üsna tüütuna välja nägema, kuid umbes poole peal, kui hakkasin asjadest aru saama, hakkas see mulle huvi pakkuma. Tavaliselt ongi nii, et alguses on kõik väga arusaamatu ning raamat ei paku huvi, kuid kui loed edasi, siis asjad võivad muutuda hoopis vastupidiseks. Seepärast ütlen, et mulle see raamat meeldis. Oidipuse lugu on väga keeruline ja sündmused põimitud. Minu arust see teema on täitsa eluline, kui välja arvata Delfi Oraakli ennustust. Ma ei usu ennustustesse, sest kõik võib iga hetk muutuda. Raamatus aga juhtus täpselt see, mida oraakel oli ette ennustanud. Kui su vanemad salatseva...
Noored lahkuvad Eestist, et saada parem haridus, mõnes nimekas ülikoolis. Tööjõulised inimesed liiguvad teistesse riikidesse ühel eesmärgil – kõrgem palk. See omakorda tekitab perekondades probleeme. Oma elust saan tuua näite, kus mu tädimees töötab transpordifirmas. Ta sõidab kolm nädalat Rootsi – Soome vahet ja ühe nädala saab kodus perega olla. Sedasi on keeruline elada, aga olukord sunnib elama niimoodi. Kindlasti ei ole minu tädi perekond ainuke Eestis, kus üks vanematest töötab välismaal. Selle probleemi saaks lahendada, kui riik soosiks firmade loomist Eestis, mis tooks tagasi väljarännanud tööjõu. Riik võiks korralikult läbi mõelda maksusoodustused firmadele, sest paljud suurettevõtted ostavad kütuse Lätist, kus on soodsam- Selle tulemusena jääb riigil saamata suur osa maksudest. Peale riigi võiksid ka pangad panustada rohkem ettevõtete loomisesse. Teiste Euroopa riikide kõrval on Eesti laste sündimus üks madalamaid.
Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vane- matega. Pärilikkuse uurimisega tegeleb geneetika. Muutlikus organismide võime muutuda ja seeläbi erineda oma vanematest. Kromosoomid rakutuumas pärilikkust kandvad kehakesed. Geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe või mitu pärilikku tunnust. Inimesel on keharakus 46 kromosoomi, millest 44 on autosoomid, mis ei osale soo määramisel ja 2 sugukromosoomi, mis osalevad soo määramisel( XX naine, XY mees ). Genoom liigiomane, ühekordne kromosoomi komplekt. Koosneb 24 kromosoomist 22 autosoomi ja 2 sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum.
Tänavalapsed Tänapäeval on pea igal lapsel olemas kodu ja armastav perekond ning head sõbrad. Sellised lapsed on enamasti korralikud ja tublid õpilased ka koolis. Neil ei ole konflikte oma vanematega ja nad ei tee tegusid, mis rikuvad nende tulevikku. Osadele lastele jääb selline ilus elu üürikeseks või ei ole nad seda kunagi näinudki. Neist on saanud tänavalapsed. Tänavale satuvad lapsed elama väga erinevatel põhjustel. Leidub neid, kel ei ole kas üldse kodu, või on kodus nii halb, et tänaval näib paremgi. Mõned lapsed satuvad tänavale omal süül. Nad tahavad mugavalt ära elada ja mitte koolis käija või muid kohustusi täita. Loomulikult tekib kodus palju pahandust. Selle tulemusena leiavad lapsed, et tänaval on lahedam, kuna seal keegi ei sunni neid kooli minema või tuba koristama. Nad eelistavad oma kodule tänaval elamist, sest leiavad seal omamoodi vabaduse. On ka lapsi, kelle vanemad on surnud ...
Võimaldav üsasiseselt diagnoosida, kas laps on geneetiliselt terve või mitte. Haiguste avastamisel saavad vanemad otsustada, kas jätkata rasedust või katkestada. Kui inimesel on rohkem või vähem kui 46 kromosoomi, siis loode on sügava vaimse või füüsilise puudega. Kellele? - Üle 35. aasta vanustele rasetatele - Noortele naistele, kui ultraheli uuring avastav anomaalia. - Ema veeni biokeemilise testi tulemsu on positiivne. - Ühel vanematest või eelmisel lapsel on kromosoomi haigus. 3. Tüvirakud, nende kasutamise võimalused (mõiste, kus asuvad, milleks kasutatakse). Organismis on aplju kudesid, mille rakud pole jagunemisvõimelised, kuid mis pidevalt hävivad ja vajavad uuendamist (nt. veri). Hävinenud rakkude asendamine toimub tüvirakkude abil. Tüvirakk pole lõplikult diferentseerunud ning võib piiramatult jaguneda. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Nende lagunemisel ja diferentseerumisel tekivad kõik
Pärast sööki peaks tase jääma aga alla 7,5 mmol/l. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest. Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjustel. I tüüpi diabeedi soodusfaktoriks on pärilikkus ja keskkonnategurid. Seda tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on pärilik haigus. Kui haigestunud on üks vanematest, on lapse risk haigestumiseks isa haiguse puhul 5%, ema haiguse puhul 2,5%; kui mõlemad vanemad on diabeetikud, siis on lapsel 20%-line risk. Diabeedi I tüüp vajab püsivat ravi insuliiniga, s.t insuliini süste, kuid peab ka pidama spetsiaalset dieeti ja loomulikult tuleb ka liikumine sellele kasuks. Liikumist on selle diabeedi tüübil vaja kuna see tugevdab insuliini toimet ning langetab veresuhkru taset veres. Enamasti haigestuvad sellesse diabeedi tüüpi lapsed ja noored täiskasvanud.
tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema õigeid valikuid, õpetama moraalitunnet ning aitama teatud määral koolitöödes. Pered, kus vanemad ei saa mingil põhjusel
meresõiduks ning sadamate väljaarendamiseks. Kolmas korrus oli kõige põnevam. Sealt sain teada, et Eesti- ja Liivimaa talurahva vabastamine pärisorjusest 1816. aastal ja 1819. aastal lõi eeldused kapitalistlike suhete arenemiseks ka laevanduses. Aknalaual seisid purjesepa tööriistad, milleks olid purjenõela sarved, purjenõelad, purjekindad, maispiigid, purjeauguraud ning muskelhaamer. Selle kõrval, klaasi taga, asetsesid pildid Eesti randade vanematest tuletornidest. Need olid Naissaare ja Vilsandi tuletornid. Natukene oli ka juttu päästeteenistusest. Esiteks seal oli kirjas, et 1872. aastal loodi Liivi- ja Eestimaa Päästeteenistuse osakonnad Venemaa Päästeühingu juurde. Ja teiseks seal oli kirjas, et rahvusliku liikumise tulemusena asutati Tallinnas 1879.aastal kaubalaevaselts ,,Linda". Seina peal oli väga huvitavalt tehtud suured sildid, millel olid kirjas Eesti rannikul hukkunute laevade nimed
Nii selgubki, et mitte kuidagi ei saa kindlaks määrata, kust algab ja kust lõppeb vanadus .... või oli see nüüd vastupidi?!? Võtkem siiski noorusena seda „teismeliste” inim-massi. Tavainimene mõtleb ju ikkagi nooruse all just seda põlvkonda. Ja ise peame ka ennast nende hulka. NOORENA ON KOLE RASKE.... Miski ei tule ilma töö ja vaevata – öeldakse vist nii? Ja see töö ja vaev algab juba õige varakult. Elamus meist on ju lateaias käinud. Oli jah selline kole koht, kuhu sa vanematest hommikul suure kisaga maha jäid ja õhtul jälle kurbusega ära pidid minema. Lasteaias olid ka tihti loovustunnid, või vähemalt midagi taolist, kus pidi näiteks MAJA joonistama. Kasvataja seletas „Joonistaga maja ukse paremale poole ja katus värvige punaseks!” Ja kui sa juhtumisi MAJA UKSE vasakule poole joonistasid, ütles kasvataja: „No lapsukene, kas see on siis parem pool?” Nüüd 9 aastat hiljem, kui ees on põhikooli lõpueksamid ning nendeks valmistumine. On see siis loovus
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...
Kui sul on hea haridus, siis sul avaneb ka rohkem võimalusi elus. Näiteks kui sul oleks ainult põhiharidus või ei olegi üldse mingisugust haridust, siis väga paljud tööandjad, kes palkaks sind kui sul oleks keskharidus ning võib-olla ka kõrgharidus, ei palkaks sind tööle. Mitte ainult ei avane sulle rohkem erinevaid töökohti, vaid ka kõrgemapalgalised töökohad. Nii sa saad piisavalt raha ning raha abil saad näiteks ka vanemate sõltuvusest vabaks, ei sõltu enam vanematest, et nemad sulle söögi koju ja lauale tooksid, oled täiesti iseseisev. Arengumaades on vähe haridusvõimalusi ning sellepärast on ka vähe valikuid elus. Ei saa hakata teadlaseks või kirurgiks. Suure tõenäosusega saadakse seal näiteks talumeheks või müügimeheks. Nii annabki hea haridus sulle (valiku)vabaduse. Sellepärast teebki haridus inimese vähem manipuleeritavaks, et ta oskab kõike kriitilise pilguga üle vaadata ning ei rutta mingeid otsuseid tegema
" Robert oli omadega nii sassis ja ta jooksis ruttu appi. Ta jõudis kohale ja aitas Roberti sõbra isa ülesse. Roberti sõbra isa andis neile kahepeale 150kr. Näksi jaoks ja aitamise eest! ,,No hoolimise ja aitamise eest on ikka kasu küll, või mis sa arvad!?" küsis Roberti sõber. ,, No on ikka küll!" vastas Robert. Nii saigi Robert aru mis on Hoolivus ja et sellest on mõnikord kasu ka! Kas hoolivust on võimalik kuidagi lihtsamalt ka väljendada? Jah! Kui näiteks lugu käib sinu vanematest. Igale lapsevanemale, tema lapse kas või väikseim hoolivus lapsevanema enda vastu on talle väga suure tähtsusega! Isegi see kui inimene toob enda vanemale mõne väikse hoolivusega seotud teenuse on see tema jaoks väga tähtis nt. Aitad nõusid pesta ehk sa hoolid temast, aitad voodi teha, käid poes jne. See kõik on holivus, kui meie maailmas ei oleks midagi seotud hoolivusega, siis oleks maailmas ainult haus ja kurjus
PÕIMLAUSE 1. Tõmba põimlausetele joon alla. 1. Umbes 550. aastal eKr, pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efesose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistus...
Soopolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Muinasaja lõpul olid märgatavad maakondade ühistegevuse jooned. Eesti elanikkond oli 11-12. saj vältel suhteliselt ühtne. Valdava osa rahvast moodustasid vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaimaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel. Jõukamatest küla- ja kihelkondade vanematest kujunes ülikkond. Ebaselge on orjade osatähtsus. Miks ei kujunenud eestlastel välja oma riiki? Üks võimalikke seletusi on asjaolu, et Eestit ei läbinud otse ükski tähtsaim kaubatee, mistõttu jäi ära suurema sõlmpunkti kujunemine. Teisalt jäi eesti ühiskonnal napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11.
spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda koosnevad tuhandeist eri liiki galaktikaist. Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. · Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. · Elliptilised galaktikad, koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest. · Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustumiseks vajalikku gaasi ja tolmu. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega.
naistel. Meestel kulgeb papilloomiviirusnakkus sagedamini sümptomiteta või ilmneb genitaaltüügastena ning selle esinemissagedus on väiksem võrreldes naistega. On leidnud kinnitust, et mehed kannavad suguühte ajal naistele üle vähki tekitavate omadustega papilloomiviirusi. Meestel esinevat papilloomiviirusnakkust on uuritud vähem kui naistel. Soomes uuriti kolme aasta jooksul üle kolmesaja perekonna vastsündinuid, lapsi ja nende vanemaid. Selgus, et 40%-l vanematest esines suuõõne papilloominakkust, mis meestel paranes kiiremini kui naistel. 7%-l vanematest esines krooniline suuõõne viirusnakkus. Juhul, kui ühel vanematest esines krooniline suuõõne viirusnakkus, oli teise vanema nakatumise risk kümne-kordne. Suuseks ei soodustanud suuõõne viirusnakkuse levikut. Ema, isa ja 2 lapse suuõõne limaskesta papilloomiviirusnakkust esines 7%-34% ja suguelundite nakkust sagedusega 4%-25%. Vastsündinutel esines HPV nakkust 10%- 15% sagedusega
REFERAAT Heisenberg Kool Klass Nimi Aasta Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kvantmehhaanika algus.............................................................................................................. 4 Algusaastad................................................................................................................................. 5 Vanematest..................................................................................................................................5 Haridustee................................................................................................................................... 5 Abielu...............................................................................................................................
võivad jääda arusaamatuks. Võõrkeelsetest sõnadest ka eesti keelde tõlkimine ei pruugi olla piisav mõistete seletamiseks. Järgnevalt selgitab autor mõned mõisted, mis teevad edasise referaadi lugemise lihtsamaks ja jälgitavamaks. UML (Unified Modeling Language, unifitseeritud modelleerimiskeel) on üldotstarbeline modelleerimiskeel, millega visualeeritakse peamiselt keerulist tarkvara või protsessi. UML on tuletatud vanematest noteeringumeetodidest - näiteks OOSE, Booch ja OMT. (E-teatmik 2015) Tegevusskeem ehk UML Activity Diagram aitab kujutada sündmuseid, mis toimuvad süsteemis. Teisisõnu on see skeem, mis näitab sündmust ja tegevust, mis põhjustab objekti just selles olekus olemist (Lühiülevaade UML´ist 2015). Jadaskeem (Sequence diagram): UML-i üks diagrammitüüpidest. Võib olla üldkujul - sellisel juhul kirjeldab kõiki võimalikke stsenaariume (Scenario diagram). Samas võib olla ka
PEREPLANEERIMINE MIDA TÄHENDAB PEREPLANEERIMINE? Tavaliselt mõistetakse pereplaneerimise all laste sündi ja nende arvu, kuid tegelikult pereplaneerimine tähendab hoopis muud. See hõlmab inimese elu paljusid tahke - soovimatut rasedust ja suguhaigustest hoidumist, elustiili, toitumistavasid, alkoholi ja teiste kahjulike ainete tarbimise kultuuri. MIDA ON PEREPLANEERIMISEL VAJA TEADA? Pereplaneerimisel mõeldakse kõigepealt laste sünnile, sest igal lapsel on õigus sündida soovituna. Vanemate ülesanne on otsustada, millal ja mitut last nad soovivad. Sellest oleneb perekonna õnn ja lapse tulevik. Tavaliselt, kui pere ei mõtle selliste asjade peale tõsiselt, võib tekkida soovimatu rasedus ja selles situatsioonis on kaks lahendust: sünnitamine ja abort. Inimestele, kes on oma tunnetes kindlad ja teavad, et on võimelised last ülal pidama, lapse sünd ei tekita probleeme, kuid on ka peresid, kus lapse sünd tähe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
