Linnas elab 9908 inimest ning pindala on 234 km2, seega ühe ruutkilomeetri kohta elab Põlvas 42 inimest. Üle poole elanikest moodustavad naised, ning kõige enam elab põlvas keskmiselt inimesi vanuses 40-60 a. Põlva kui maakond on üks vähestest Eesti linnadest, kus väga suur osa elanikkonnast on eestlased (eraldi linna kohta infot ei leidnud). Rahvastiku püramiidilt võib välja lugeda, et naisi on enamustes vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega
Missugused tunded valdavad aga lapsi, kes elavad lastekodus või koguni tänaval? Tänapäeval on olemas mitmeid perekodusid, kus kasvavad üles mitmed ja mitmed lapsed, kellel pole vanemaid. Seal on neile toeks kasvatajad ja sõbrad, kes muutuvad ajapikku nende perekonnaks. Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad on hüljanud. Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad. Tihti juhtub, et kasuema või hooldaja osutubki selleks õigeks vanemaks. Raske on ette kujutada, kuidas me ise hakkama saaksime, kui meil poleks ei vanemaid ega ka sugulasi, kelle juurde raskel hetkel pöörduda. Kõige hullem on aga lastel, kes elavad tänaval. Neile ongi pere eest vaid sõbrad, see on vist raskeim toime tulemise viis, sest pere toetus ja hoolitsus on elus kõige tähtsam. Kõik see on karm reaalsus, lapsed võitlevad tänavatel oma elu eest iga päev, ilma et keegi nende seljatagust valvaks.
trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad). Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist. Seened Seenedsisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped. Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen, seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . " Rasvasemad" seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D
Linnas elab 9908 inimest ning pindala on 234 km2, seega ühe ruutkilomeetri kohta elab Põlvas 42 inimest. Üle poole elanikest moodustavad naised, ning kõige enam elab põlvas keskmiselt inimesi vanuses 40-60 a. Põlva kui maakond on üks vähestest Eesti linnadest, kus väga suur osa elanikkonnast on eestlased (eraldi linna kohta infot ei leidnud). Rahvastiku püramiidilt võib välja lugeda, et naisi on enamustes vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi. HARIDUSTASE, TÖÖTURG, VALITSEV RELIGIOON Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama. Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega
mõjutab samuti laste käitumist. Kui laps käitub jämedalt, siis see on peegeldus vanemate omavahelisest suhtlusviisist.Kas last on õige karistada? Teatud piirideni on see muidugi õige, sest kui lapsele ei öelda, mis ta valesti teeb, siis talle jääbki mulje, et kõik on lubatud. Ema läks lapsega poodi ja laps võttis kommi ning hakkas seda sööma, aga ema ei ütle midagi. Lapsele jääbki mulje, et nii võibki teha. Sellel võivad olla rängad tagajärjed, sest vanemaks saades võib ta lihtsalt varastamise eest vangis lõpetada, aga seda ei sooviks ükski lapsevanem. Vaene mees tahtis, et ta lastel poleks enam kunagi kõht tühi ja mõtles väja skeemi, kuidas rikaste inimeste arvelt rikastuda. Ta suutis teha nii, et mees, kes teda lõpuks aitas ja toetas oli paljas nagu püksinööp, tema ahnus muutus piirituks. Ta sai nautida head elu, pakkus lastele kõike, millest nad poleks osanud unistadagi. Aga lõpptulemus oli see, et viie lapse isa pandi vangi
Kuid kui tegu on näiteks kümneaastase õpilasega, siis kes meist oleks selles vanuses julgenud minna rääkima, isegi oma õpetajale? Sellele oleks järgenenud veel hullem kiusamine ja pärast tunde oleks klassikaaslaste kamp kooli nurga taga oodanud. Üks tähtsamaid abistajaid on ka õpetaja. Klassijuhataja, kellel on oma klassiga hea side, saab palju korda saata. Üks võimalus on lasta lastel üksteist tundma õppida ning tähtis on ka neid õpetada tülisid lahendama. Kiusamine väheneb vanemaks saades, kuid lapsena kiusatud inimest saadab tulevikus vaid ebakindlus ja enesekindluse puudumine. Kui koolis ei ole kiusamist, läheb ka õppetöö paremini, kuna pole segavaid faktoreid, näiteks klassikaaslasi kes ähvardavad asju ära võtta või nõuavad kodust tööd. Kiusamist ei esine mitte ainult alg- või põhikoolis, vaid tegelikult ka gümnaasiumis. Mitte keegi meist ei tunnista seda, kuid klassikaaslase mõnitamine või solvamine avalikult on tegelikult samamoodi kiusamine
Eluväärtused ja nende hind Elame maailmas, kus paljuski ümbritseb meid materiaalsus. Oluliseks peetakse võimalikult kiiresti ja noorelt tippu jõudmist. Tippu defineeritakse erinevalt. Paljud on lummatud raha mõjuvõimust, mõtlemata, et mitte kõigel millega elus kokku puutume ei ole küljes hinnasilti. Vähesed saavad kodust kaasa teadmised tõelistest väärtustest. Inimeste põhimõtted ja väärtused kujunevad alles vanemaks saades. Pärast kooli lõpetamist soovitakse tavaliselt tööle minna. Loomulikult on see üks oluline osa inimese elus, kuid sageli kiputakse seda ülehindama. Soovitakse teenida aina suuremaid summasid, tihtipeale muud arvestamata. On levinud arvamus, et raha teeb õnnelikuks. Romaan ,,The Intouchables" jutustab invaliidistunud jõukast vanahärrast, kes vaatamata oma võimalustele on kaotanud elumõtte ja rõõmu
tulnud meiega eesliinile ega näe selle jubedusi. Te ütlesite, et just meie olemegi raudne noorsugu.Ma pean Teile teatma, et see ei ole nii.Te olite meie klassijuhataja, Teie juhendasite ning õpetasite meid. Te oleks pidanud olema vahendaja ja juhendaja astumiseks täiskasvanute maailma, töö, kohustuste ja progressi maailma, tuleviku maailma. Te olite meile autoriteet, me uskusime Teid, kuid me ei tunne end enam noorena, lahingumöll on muutnud meid palju vanemaks, kui me tegelikult oleme.Te reetsite meid ning saatsite tühjade ja mõtetute ideede eest surma. Teie sisendasite meile, et rindel olemine on uhke ja tähtis kogemus.Kuid teie ei tea mis tunne on iga päev karta enda ja oma sõprade elu eest.Elada teadmatsuse, mis järgmisena juhtub, kes järgmisena sureb.Peita end lahingutule ajal mürsuaukedes teadmata, kas sa veel kunagi oma sõpru näed. Te pidasite meile kirglikke kõnesid teemal, miks liituda sõjaväega sõja alguses.Te kasutasite
" Minategelane tunneb majas mitmes vastutulijas või kõnealuses ära kellegi, kes on tema elus kunagi mingisugust rolli omanud. Näiteks Stanley, kes on minategelase surnud sõber. Kohtumine tuttavaid surnuid meenutavate tegelastega tundub olevat minaisikule pisut aega seiskava mõjuba, raskem kui minek tundmatuse poole. Kõik inimesed vananevad bioloogiliselt, ometi on mõned samas vanuses vanemad kui teised. Mured ja kurbus teevad inimesed vanemaks inimene sureb iga kord, kui sureb või kaob keegi, kes on talle tähtis. ,,Ta ei teadnud nähtavasti, et ta igatses valesti," mõtles minategelane, kui tema haige kaaslane arvas, et talle ei meeldiks kauged rannad ja avameri ning kui ei saa omal jõul üle läve, on lähedal väga palju, mida igatseda. See on näide üldisest erinevast arvamusest ja nägemusest, kuidas seda ei mõisteta. Liikumisvõimeline ja terve inimene tavaliselt ei näe ega tunneta enda
Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole kiusaja ja ohvri püsiva staatusega ning negatiivse mõjuga nende edaspidisele arengule. Toon kaks näidet elust enesest. Põhikoolis puutus ka minu klass kokku vaimse kooli vägivallaga. Kiusati ühte natukene teistest erinevat ja vaikset tüdrukut. Talle pandi krae vahele nuudleid, sõimatu kõige inetumate sõnadega, süüdistati kõiges mis klassis toimus. Mida aega edasi ja mida vanemaks ma sain seda rohkem hakkasin vaatama neid kiusajaid imelikult ja mõtlesin, et neil on midagi väga puudu. Ema rääkis ühe hirmsa loo oma kooliajast. Nimelt oli nende klassis tüdruk ,keda narriti. Põhiliselt tegid seda poisid ja üks aineõpetaja. Mis oli narrimise põhjus? Ema mäletab, et tüdrukut naerdi tema kõnnaku pärast, naerdi, et ta liiga vähe rääkis....Ja ei teagi miks teda narriti aga lihtsalt narriti. Mitte keegi ei astunud õnnetu tüdruku kaitseks välja
........................... ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tervislik toitumine ja selle aktuaalsus tänapäeval Väimela 2010 Tervislik toitumine Õige toitumine on hea tervise alus. Tervislik ja mitmekesine toidulaud aitab meil säilitada normaalset kehakaalu, suurendab üleüldist heaolutunnet, parandab ajutööd ja vähendab riski lastel vanemaks saades erinevatesse haigustesse jääda. Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut. Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav
inimene väita, et pole kuulnud ühtegi katkendit nende loomingust. Oma valiku tegin ilma mingi erilise põhjuseta, kuna ükski klassikutest ei ole mulle kuidagi eriliselt tähtis, et teda peaksin eelistama. ELULUGU W. A. Mozart sündis 27. Jaanuar 1756. Salzburgis ning suri 5. Detsember 1791. olles kõigest 35 aastat vana. Wolfgang ei olnud pere ainus laps, vastupidi neid oli kokku 7. W. oli pere noorim. Paraku lapseeast vanemaks elasid ainult W. ja tema õde Maria Anna. Nende vanemateks olid Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja Maria Anna Pertlin. Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog sai ta temalt oma muusikalise hariduse. W. muusikaanne avaldus juba varakult. 4-aastaselt hakkas ta juba klaverit mängima, 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades.
Holden vajab kaastunnet (J.D.Salingeri põhjal) Igal inimesel on oma hirmud ja mured - nende tundmuste tõttu vajame kõik kaastunnet. Kellelgi pole õigust teisi inimesi halvasti kohelda, kui nad ei tea täpset põhjust, miks see inimene valetab ja keeldub seeläbi nägemast enda ümber headust. Ühelgi inimesel pole õigust otsustada teiste inimeste üle, isegi kui neil on õigus. Kas Holden vajab, hoolimata oma vigadest, kaastunnet? Holden vajab kaastunnet, sest tal oli võimalus omandada hea haridus, ehkki ta valis teise tee. Tal oli alati probleeme kooliga. Noormees ei suutnud püsida kaua aega ühes haridusasutuses, sest teda häiris sealsete õpilaste ja õpetajate teesklemine. Kui Holden õppis Ossenburgeri koolis oli tema toanaabriks Stradlater. Nende tiivas elas veel üks poiss Ackley, kellele ei meeldinud üldse Stradlater, aga siiski käis nende toas pidevalt, teeseldes, et tal ei ole noormehe vastu midagi. Selle tõttu vahetas pois...
Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül
· Jaluta metsas ja kuula samal ajal midagi · Tee mäest üles sprinte · Jaluta poodi ning tassi raskeid kotte terve tee käes · Tee kodus enda keharaskusega jõutreeningut · Tõuse iga natukese aja tagant toolilt üles ning tee dünaamilisi harjutusi ning ka venitusi · Mängi sõpradega sportmänge · Korista kodus rohkem 3 Mina ja sport Noorena tegin ma väga palju sporti, kuid mida vanemaks ma sain, seda raskem oli mul teha sporti, kuna ma muutusin väga ebakindlaks enda suhtes. Ma olen tegelenud : · Tantsimisega(võimlemistants vms,showtants,hip-hop ja seltskonna tantsud) · Jooksmisega, ma olin väga hea pikamaa distantsidel ja osalesin paljudel võistlustel · Rahvastepalliga 5 aastat · Võimlemisega · Uisutamisega · Ju-jutsuga Praegu hoian ma ennast lihtsalt niimoodi vormis, et ma kõnnin hästi palju ja käin aegajalt ujumas või tantsimas.
mitte kriitilise kiirusega. Austraalia on demograafilise arengu tüüp. Austraalia on kaasaegne rahvastiku tüüp, sest seal esineb madal suremus ja sündimus, rahvaarv kasvab aeglaselt. Laste osatähtsus väheneb ja inimesed elavad vanemaks ja sellega vanurite osakaal tõuseb. Linnastumine Kogu Austraalia rahvastikust elab 89% inimesi linnades. Suurimad linnad on Sydney 4,429 miljonit elanikku, Melborne 3,853 miljonit elanikku, Brisbane 1,97 miljonit elanikku, Perth 1,599 miljonit elanikku ja Austraalia pealinn Canberra, kus on 384,000 elanikku Mina arvan, et linnastumise põhjusteks on et, linnades on rohkem tööd, kuid Austraalias on ka maapiirkondades
Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olulisemateks kool ning õpetaja. Kui õpitakse midagi uut, midagi sellist, mida noorema klassi õpilased ei tea, ollakse enda üle väga uhked, sest tuntakse, et ollakse tark. Saades vanemaks, lõpetades põhikooli, on noormehed ja neiud enesekindlad ning enda meelest juba küllaltki targad. Nii mõnigi neist jätab haridustee pooleli, et hakata suurt raha teenima. Kuid pettumus saabub peagi: polegi seda tarkust nii palju, et elus läbi lüüa. Avastatakse, et puuduliku haridusega pole tänapäeval peaaegu midagi peale hakata, sest on vaid mõned väga üksikud ametid, kus nn labidamehi on vaja. Veidi arukam otsus on jätkata gümnaasiumis või mõnes kutseõppeasutuses, kus kolme
Inimeste eesmärgid Kui üldistada inimesi, siis ühed on need, kellele on tähtsamad materiaalsed väärtused ning teised need, kellele aga vaimsed. Eelkõige on materiaalsed väärtused tähtsad noortele inimestele, kuid vanemaks saades hakatakse väärtustama rohkem peret ning häid inimesi enda ümber. Millised on inimeste eesmärgid ja kuidas seatud eesmärkideni jõutakse? Suur osa inimestest on seadnud endale eesmärgid juba varajases nooruses. Paljudel on juba oma unistuste töökoht teada. Kuid inimeste mõttemaailm muutub vananedes ning vähesed on valinud sama ameti, millest lasteaias vaimustatud oldi. Mina tahtsin lasteaias saada pätiks,
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pom...
Tallinna Arte Gümnaasium Minu esimesed kuus aastat Essee Gregor Kutateladze 10.T Juhendaja : Mikk Salm Tallinn 2020 Mina, Gregor Kutateladze sündisin 7. veebruaril 2005. a. Ma olin oma vanemate esimene laps ja samuti vanavanemate esimene lapselaps ning vanavanavanemate esimene lapselapselaps. See tähendas, et alates hetkest, kui ma sündisin, olin ma meie suguvõsa kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas...
tavaliseks muutumineja abielulahutuste arvu kasv on individualistliku perekäsituse tugevnemise märgid. Selle all mõistetakse arusaama, et isiklikud pürgimused tohivad perekonda ohustada ning perekonnalt sobib oodata pereliikmete soovidega kohanemist. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline, sotsiaalne ja psühholoogiline vanem. Bioloogiline vanem on lapse kas sigitanud või sünnitanud. Sotsiaalset vanemlust võib vaadelda kui õiguslikku suhet lapsega: sotsiaalne vanem on see, kelle vanemaks olemine on seadusega määratud ja kelle peres laps elab. Psühholoogiline vanemlus tekib siis, kui laps hakkab pidma mõnda inimest oma isaks või emaks. Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu
vasallide ja kuninga vahel. Sellist võimuvahetuse õhkkonda kasutasid ära eesti talupojad kes üritasid oma olukorda parandada ja oma maa võõrvõimude alt vabastada. 7. Levisid tapvad nakkushaigused. Keskajal oli eestis mitmeid katkuperioode. Muistse vabadusvõitluse alguses 1210 a puhkes Eestis suur katkuepideemia. 8. Tekkisid linnad Eestisse tekkis keskajal 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Narva; Rakvere, Paide, Vana- ja Uus Pärnu ning Haapsalu. Kõige vanemaks võib pidada Tallinna, kes sai tekkinud asulatest kõige esimesena linnaõiguse. 9. Tekkisid koolid, ülikoolid ja levis trükisõna. Esimesed koolid eesti pinnal olid toom- ja kloostrikoolid, kus õpetati peamiselt tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal. Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a. Trükiti
Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna
ilma enda tahtmisteta ning isegi teiste inimeste surm ei ole piisav, et lõpetada. On sõlmitud rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid oma unistuste poole, tallates kõik ettejääva. Ilmselt on peaaegu iga inimene kuulnud ema, isa, vanavanemate või kellegi teise endast vanema inimese jutte nooruspõlvest, et tema tegi nii vanalt seda ja teist. Kui noored seda juttu kuulevad, ei meeldi neile see õiendamine, kuid ise vanemaks saades ajalugu pahatihti kordub. Vanemate inimeste maailmapilt on sageli palju erinevam, kui noortel. Noor inimene on täis ootusi ja unistusi oma silmapiiri vallutamiseks, kuid vanem inimene on juba oma silmapiiril või alles kaugel sellest ja pahatihti surutakse noortele peale oma unistusi. Sageli on kuulda, et lapsed ei suhtle oma vanematega täiskasvanuks saades või et laps põgeneb kodust, kuid sageli on vanemate ja lapse tüli põhjus olematu, kuna vanem soovib
Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde. Isal läks äris kehvasti, laostus. Tol ajal pandi võlglased võlavanglasse. Et sellest pääseda, putkas isa Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega Moskvasse. Tsehhov jäi viimaseks gümnaasiumiaastaks Taganrogi. Saatis isegi emale raha. Teenis ise palka lisatundide andmisega. Varases eas pidi ise hakkama saama
Ja kui mina sirgusin suuremaks läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud mu rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Siit võib leida, et mida vanemaks ta sai seda hullemaks läksid haigus hood. Luuletuse lõpp pajatab seda, et uskus, et seesama tõbi tapab ta. Selles suhtes oli õigus Liivil, kuna enne surma muutus ta hulluks ja uskus, et on kuninglikust soost. Juhan Liiv kirjutas palju luuletusi isamaast. Need olid väga kurvad ja sünged. Samas leidus ka head nendes, aga peale jäi ikkagi nukrus. Leian, et paljud olid selliste mõtetega, mida sõdur ise rindel mõtles oma isamaast. Juhan Liiv oli selles mõttes tõeline patrioot
Jan Vermeer Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft (ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis maetud 15. detsembril 1675 samas nimega Jan) oli Hollandi maalikunstnik. Vermeer oli Delfti linna maalikunstnik, kes elu ajal erilist edu ei saavutanud. Ta sai küll maalijate gildi vanemaks, kuid elas suhteliselt vaesetes oludes nagu enamik tolle aja kunstnikke. Tema elust on suhteliselt vähe teada. Tema isa oli siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees, kes suri 1652. aastal. Pärast isa surma jätkas Vermeer tema tööd kunstikaupmehena. 29. detsembril 1653 sai Vermeer Püha Luuka gildi liikmeks. See gild ühendas maalikunstnikke. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks.
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks
Need ei ole meile tülikad. Ometi võttes ka neid igapäeva harjumusi üksipulgi lahti, võib näha, et neid on väga palju ja seega ka võtavad kokku meie päevast palju aega ära. Ehk kui ei peaks kõiki neid tegevusi tegema jääks mul rohkem aega tegeleda sellega, mida mu hing rohkem ihkab. Siiski on veel ka ju halbu harjumusi. Kas või suitsetamine, mis on üks enamlevinumaid pahesid, vähendab eluiga ja kahjustab tervist. Ehk suitsud võtavad vabaduse elada näiteks 5 aastat vanemaks. Emotsionaalsed harjumused on vist kõige keerukamad ja probleeme tekitavad, kui ka vahel positiivsed. Vaatasin hiljuti teist korda ühte filmi ,, Mida kuradit me teame?" , see film räägib üldiselt 20.sajandi füüsikast ehk võimalikkusest. Sealt tooksin välja: inimene oma emotsiooniga nt halvaga nt et ta vihastus selle peale, et keegi teda bussis nügis. Tal tekkis vihastumise reaktsioon ja aju närvirakud talletasid selle. Nii
Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kaksteist aastat. Koolipäeva pikkus oli üksteist tundi, koolist vabad olid lapsed kuuel päeval kuus. Sumeri õpetaja Ta õpetas lapsi savitahvlitele kirjutama, lugema ja arvutama, tähistaevast jälgima ja põllupindala mõõtma. Kooli eesotsas seisis ummia teadja, õpetaja, keda kutsuti ka kooli isaks. Õpilasi nimetati ka kooli poegadeks, õpetaja abilist vanemaks vennaks. Ta kontrollis õpilaste kirjalikke ülesandeid ja koduseid suulisi õppetükke. Õpetaja funktsioonid: abi, nõuanne, ravi, sümboliseeris õpilastele teadmisi ja mõistust. Õpetaja peab järgima seadust, distsipliini ning vaid osaliselt ja ettevaatlikult kasutama isiklikku aktiivsust.. Sellist inimest peeti kultuurseks. Mis puutub distsipliini, siis õpetaja ilma kepita hakkama ei saanud. Küllap õpilasi ka
Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isadel raske saada läbi oma lastega, sest põlvkondade vahe on suur ja mõlemad põlvkonnad on üles kasvanud üles eriaegadel. Samal ajal, kui meie 15 aastaselt kodus internetis istume, siis kolmkümmend aastat tagasi istus meie isa 15 aastasena traktoriroolis ja kündis pere kartulimaad. Kui peretütar kaks tundi omale meike, juuksevärve ja mingeid hilpe
RAIPEKOTKAS: kutsutakse Egiptuses vaarao-kanaks. ei kuulu kaitse alla, Eestis väga harv eksikülaline. Täiskasvanud raipekotkas on peamiselt valge, tiivad otstest mustad. Linnu vanemaks saades muutud ka sulestik tumedamaks. Noorlinnud tumepruunid ja vanalinnu sulestiku omandab raipekotkas 5 aasta jooksul järk-järgult. Näonahal sulestik puudub ja nahk on kollast värvi. Raipekotkast võib kohata Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Lõuna-Aasias. Raipekotkad ei ole rändlinnud. Pesitseb kõrgetel kaljunukkidel. Eelistab jahiks avamaid erineva maastikuga. Tänapäeval leiab teda ka inimasustuste lähedalt. Eluiga on raske määrata neil, kuna nad ei ole
Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast peast, kui vanaisa puud tellis siis koos saagisime ja lõhkusime puid talveks emale. Õed käisid väga harva abis vanavanematel ja sellepärast arvasin vahepeal, et mulle on liiga tehtud. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem saab mulle selgeks, et vanaisa tahab mulle ainult head sellega teha ja mind õpetada, et iga töö taga on midagi head. Kas siis palk , hea kiidusõna või mõni muu tunnustus. Samas tunnen, et minult oodetakse rohkemat, sest olen siiski ju pere ainuke poeg. Enamasti on mu vanavanematele tähtis hea haridus ja toetavad meid, kui me tahame nt: mandrile edasi õppima minna. Mu kõige vanem õde on lõpetanud 12 klassi
Võib esineda ulatuslikke valgeid märgiseid. Ahhal-Tekiini tüüpe Praeguselt on levinud tõusiseselt kolm erinevat tüüpi: 1) Algupärane tüüp- äratuntavalt iseloomulik ahhal-tekkini tüüp 2) Sportlik tüüp- massiivsema kehaehitusega, välimik rohkem sarnane klassikalistele ratsahobusetõugudele. 3) Kiirushobusetüüp- sarnaneb välimikult galopihobustele (inglise täisvereline) http://www.akhalteke.ee/ Ajalugu2 Ahhal-Tekiini tõugu loetakse maailma kõige vanemaks ratsahobuse tõuks. Varaseimad allikad neist pärinevad 1000.a. e.m.a. kesk-Aasia aladel. Ajalooliselt sõja-ja rännakuhobune. Seda tõugu on kasutatud enamuse ratsahobusetõugude aretuses, sh. Araabia täisverelise hobuse ja inglise täisverelise ratsahobuse, kuid ka trakeeni, doni, budjonnõi, vene ratsahobuse jt. aretuses. Praegusel ajal aretatakse ahhal-tekiine puhasaretuse teel, suletud tõuraamatut peetakse 1932. Peamised kasvatajad on Turkmeenia, Lõuna-Venemaa piirkond ja Kasahstan
Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmistatud. Ise kirjeldas Wolfgang oma lapsepõlve süngelt Oma esimese pala mängis ta juba 4
käitumise sotsiaalse ja moraalse sobivuse kohta.Enesekohased emotsioonid juhivad inimese käitumist, motiveerides inimest käituma ja reageerima kohaselt.Meie füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Keha biokeemia muutub vastavalt minu emotsioonidele. Biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses füsioloogiliste protsessidega.Ma olen kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks. Samuti on teatud emotsioonid, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks. Ma olen märganud, et inimesed, kes kannatavad pikka aega depressiooni all, vananevad hästi kiiresti. Muutuse, mis toimub nende füsioloogias, põhjustab teatud emotsioonide pikaajaline kogemine. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima. See tõestab kõige silmnähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt. Ma tean inimesi kellel on üleöö juuksed halliks läinud.Saan aru , et juuksed iseeneslikult ju
Truu) ● "Ustav sõber" ● "Isekas hiiglane" ● "Kalur ja tema Hing" Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter Rummel) Näidendid ● "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) ● "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) ● "Tähtsusetu naine" (1893) ● "Ideaalne abikaasa" (1895) ● "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Wilde’i tsitaadid 1) Ma pole kunagi tunnistanud end vanemaks kui kakskümmend üheksa, kõige rohkem kolmkümmend. Kakskümmend üheksa, kui akendel on roosad eesriided, ja kolmkümmend, kui need puuduvad. 2) Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. 3) Kolmkümmend viis on väga populaarne vanus. Londoni kõrgemas seltskonnas leidub terve hulk naisi, kes on vabatahtlikult juba mitu aastat kolmekümneviiesed. 4) Minust sai omaenese geniaalsuse raiskaja ning igavese nooruse tuulde
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele
oma hea ja halb külg. Ilma õnneta oleks elu suhteliselt mõttetu, sest kui õnne ei eksisteeriks, oleks inimesel elus üks eesmärk vähem ja inimese elu koosnebki ju peamiselt õnnevajaduse rahuldamisest. Soovitakse õnnelikku armastust, materiaalset kindlustatust, mis suudab inimese ellu luua palju rohkem võimalusi õnne kogeda ja ka inimesi, kes õnnelikuks teevad. Siiamaani pole ma kohanud inimest, kes pole elu jooksul oma õnne leidnud. Vahel võib küll veidi kauem aega minna aga mida vanemaks inimene saab, seda paremini hakkab ta mõistma, mida õnn just tema jaoks tähendab ja suudab seda õigel ajal ja viisil märgata. Kui minu käest küsiks keegi, et kuidas õnne saavutada või kuidas saada õnnelikuks, siis ega ma praegu midagi eriti tarka vastata ei oskaks, sest esiteks pole mulle endalegi õnne olemus päris selge ja iga inimese puhul on teda õnnelikuks tegevad asjad/tunded/inimesed erinevad. Kui kedagi teeb
L.Tolstoi on väga tabavalt öelnud: „Tähtis pole mitte teadmiste kogus, vaid nende kvaliteet. Sa võid teada väga palju, aga samas sa ei tea kõige tähtsamat.“ Miks me siis peame neid reegleid pähe õppima? Kaldun arvama, et juba järgmisel aastal ma ei mäletagi kõike seda, sest minu jaoks ei ole see huvitav. „ Teadmine suurendab teadmatust.“Anaksimen. Kui olin väike, arvasin, et inimesed teavad kõike, et nad oskavad selgitada kõike, mis toimub maailmas. Aga mida vanemaks ma saan, mida rohkem õpin, seda rohkem mõistan, et mitte midagi me ei tea, et kõik, mida inimesed on saavutanud, on väike osa sellest, mis on veel avastamata. Maailmas on nii palju ilusaid ja avastamata paiku, loomi, taimi ja palju muud, mis võivad muuta inimese arusaamist elust, mis võivad olla vastuseks meid huvitavatele küsimustele. Maailmas on nii palju huvitavat ja avastamatut, aga meie unistame kohata tulnukaid ning asuda elama Kuule. See on tõesti huvitav,
aastal 67,1. Meeste oodatav keskmine eluiga on 2015. aastal 64,1. Mõlema soo keskmine eluiga on 65,6. d) Võrreldes teiste riikidega on Madagaskaril elevate inimeste suremus madalam ja alla keskmist. 5. Graafik 2. 1990. aasta rahvastikupüramiid Graafik 3. 2015. aasta rahvastikupüramiid a) Sündimus on kasvanud võrreldes 1990. aastaga. Inimesed elavad vanemaks. Soolis- tasakaal on praktiliselt võrdne, kuid naised elavad praegusel aastal kauem kui 1990. aastal. Käesoleva aasta rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastased: 40.45% 15-24 aastased: 20.53% 25-54 aastased: 31.56% 55-64 aastased: 4.24% 65 aastased ja vanemad: 3.22% 15-65 aastased: 56,33% b) Madagaskari riigis on rahvastik noor ning paremates elamistingimustes ja olukordades kui varem. c) Ülalpeetavate määr:
Kõige tähtsam eeskuju on lapsele tavaliselt inimene, kellega koos ta on veetnud oma esimesed eluaastad ning teda üritab laps kõige rohkem jäljendada algul alateadlikult, hiljem teadlikult talle meele järele olla püüdes. Juba esimestel elukuudel tekib konflikt täiskasvanutega, kes tahavad hoopis midagi muud kui laps ise tahaks vanemad peavad hoolitsema ka selle eest, et laps endale mänguhoos viga ei teeks, mis muidugi piirab lapse mänguvõimalusi. Mida vanemaks inimene saab, seda laiemaks muutub tema maailm ja seda rohkem leidub inimesi, kellega tuleb arvestada. Selleks, et leida kompromisse enda ja teiste soovide vahel ning elada täisväärtuslikku elu tuleb õppida, katsetada erinevaid tegevusi, leida huvitavat, tutvuda eri kultuuridega ning suhelda ning sellega tuleks alustada võimalikult varakult. Kooli ja lasteaeda minnes tekivad uued autoriteedid kui varem olid kõige tähtsamaks
Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" Nirti (Triin Põldra) on sündinud 1988. aastal ning on noor ja vihane autor. Tema teos jutustab peategelase Liliti silmade läbi loo karmist tegelikkusest, kus siiski säilib veel lootus ja ootus paremuse poole. Lilit elab koos õe, isa ja emaga tagasihoidlikus majas. Isa on alkohoolik ja peksab oma naist. Lapsed peavad seda pidevalt pealt vaatama, oskamata ema aidata või teda toetada. Ema ei hakka kunagi isale vastu pärast peksmist nutab ta tunde oma toas üksi ja mõne aja pärast kordub sama lugu. Aeg möödub, perekonnas aga ei muutu midagi köögis istuvad võõrad mehed, kes koos isaga joovad, ema nutab magamistoas, sest on saanud jälle uue keretäie, ainult lapsed on saanud vanemaks ning Liisbet, Liliti vanem õde, on lapseootel ja kolib lapse isa juurde elama. Lilit ei tea, mida teha. Ta hakkab jooma, kuigi vihkab seda, sest teab ja on näinud, mis viin on tema isas...
kuni Johann Burchart IV ostis selle Tallinna Raelt ära. Burchartite perekonnas hakkati igat esimest poega nimetama Johanniks. See on andnud põhjuse rääkida Burchartite suguvõsast, kui kuninglikust suguvõsast, mis on mänginud Tallinna elus väga suurt rolli. Burchartid olid saanud hea hariduse, vägatihti olid nad mitte ainult apteekrid vaid ka arstid. Nad mängisid väga suurt rolli linna elus, näiteks Johann Burchart III oli valitud Suure Gildi vanemaks. See oli suure vastutuse ja au amet tol ajal.Johann Burchart V alustas oma karjääri 1710. aastal mil puhkes katkuepideemia. Kui Tallinn oli vene armeele kapituleeritud, sai Burchart V esimesena aru kust tulevad suured sissetulekud ning hakkas armeed varustama ravimitega. 1716. aastal sai temast linna peaarst ja ka sõja- ja mereväe arst. Ta oli suure autoriteediga mees. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud
Mittesugulased, 0,23 kooskasvanud Adoptiivlapsed-kasuvanemad 0,20 Adoptiivlapsed-pärisvanemad 0,36 0,72 Lapsed-vanemad 0,49 Õed-vennad, kooskasvanud 0,54 0,62 Õed-vennad, lahuskasvanud 0,42 Geenid mõjutavad rohkem kui keskkond IQ päritavuse hinnangud · Kui erinevusi tingiksid keskkonnategurid, siis peaksid nende mõjud elu kestel kuhjuma seega erinevused sugulaste (ka ühemunakaksikute) vahel vanemaks saades suurenema · Tegelikult on IQ päritavus vahemikus: Koolieelikutel 30-40% Kooliealistel 40-60% Täiskasvanutel 60-80% · Kuidas seda seletada? Päritavus eri vanuseastmetes · Inimesel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum · Arengu kiirus selles ruumis on oluliselt mõjutatav välistest teguritest · Ruumil on geneetiliselt määratud lagi, mille saavutamisel jääb edasine areng kinni või pidurdub oluliselt
Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach sündis 31. Märtsil 1685 Saksamaal Eisenach ja suri 28. Juulil 1750 Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Kogu oma elu ei käinud ta oma sünnilinnast väga kaugele. Kümneselt kaotas ta orelimängijast isa Johan Ambrosiuse ning vaid aasta hiljem ka ema. Seejärel hoolitses Johann Sebastiani eest ta vanim vend Johann Christoph, kes oli samuti orelimängija. Viieteistkümneaastasena saadeti Bach Lüneburgi kirikukoori, kus ta sopranina pälvis palju tunnustust. Seal õppis ta ka orelit ja viiulit mängima. Klahvpillitunde oli ta saanud ka varem oma venna juures. K...
· Enamik tegevustest toimub New Yorkis, suurlinnas · Keskkond on kurblikult suurlinlik · Idealiseerib lapsepõlve · Peab lapsi väga targaks, sest nad saavad aru, et täiskasvanu elu on igav · Ta lemmik on zen-budism ,,KURISTIK RUKKIS" - analüüs 1. Sisututvustus Raamatu tegevus toimub 3 päeva jooksul. Peategelane Holden visatakse koolist välja, poiss koju ei otsustanud minna vaid hukus ringi. Kuna ta oli alaealine valetas ta ennast vanemaks kui ta seda tegelikult oli, üldiselt teda siiski uskuma ei jäädud. Peategelane otsis oma kohta siin elus, olla laps või võtta vastutus ja käituda kui täiskasvanud. Lõpuks jõuab Holden koju, ta tülitseb õega ja otsustab öömaja küsida vanalt tuttavalt õpetajalt. Õpetaja juurest ta põgeneb süüdistades teda homoseksuaalsuses. Holdeni õde tahab koos vennaga põgeneda, kuid vend ei lase sel juhtuda. Raamat lõppeb Holdeni sooviga saada valvuriks rukkipõllul. 2
Liisa Allsoo KOLM VIISI KUIDAS TOETAKSIN KUNSTITERAPEUDINA OMA KLIENTIDE LOOVUSE AVALDUMIST Loovus on miski, mis tundub nii iseenesestmõistetav, kuid ometigi, mida vanemaks me saame, seda rigiidsemaks muutub meie toimimisviis. Kui lapsena tuli ikka ja jälle mõni hea mõte või ideevälgatus, siis täiskasvanuna tunnen, kuidas ka endal tuleb vaeva näha, et "vaim" peale tuleks. Loomuliku loovuse kadumine näib toimuvat eelkooli- ja koolieas, kus õpetatakse lapsi reegleid järgima ning õigel ajal õigesti vastama. Kaob oskus igavust peletada ja ise midagi välja mõelda. Läbi lapse loovuse arendamise saame luua eeldusi õppimiseks ja võimeks valida väärtusi.
mõisteta seda, et see arendab inimese aju asjadest paremini aru saamiseks. Alati leidub selliseid, kes kuidagi saavadki hakkama ilma mingisuguse hariduseta ja saavad edukaks, aga kuhu selline käitumine meid viib. Üsna pea ongi enamik sellised lohed ja lõpuks hakkab tekkima rahva arengut juhtivatel valdkondadel piisavate heade peade puudujääk. Kuid kogu lootus siiski pole ka kadunud kuna väärtushinnangud muutuvad. Vanemaks saades kogetakse igasuguseid asju ja tänu sellele õpitakse. Näiteks väikesed lapsed hindavad väga kõrgelt jõuludeks saadud mänguasju ja viskaksid saadud riided kohe kapi nurka, kuid täiskasvanu eas on see juba puhas rõõm endale tasuta riideid saada. Tekib mõistmine asjadest, mis tegelikult olulised on. Nutiajastu suurim ohver on pere elu väärtustamine. Lõunasöögi ajal kodus istutakse heal juhul lauas koos, aga pilk on suunatud televiisori poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
