Ükskõik kumb vanem lahutuse korral lahkub perekonnast, kogevad lapsed märgatavat distressi, mis väljendub suurenenud tähelepanu-nõudmises, ärevuses, hirmus saada kõigi poolt mahajäetud. Sõltumata sellest, kuivõrd üks või teine laps oma muresid või hirme seoses vanemate lahutusega väljendab, peaksid täiskasvanud olema nende suhtes väga tähelepanelikud ja toetavad. Lapsed püüavad säilitada armastavat suhet mõlema vanemaga ja vajavad mõlemat vanemat. Laste psüühilise tasakaalu huvides peaks igal juhul vältima teise vanema halvustamist või mistahes muul viisil lapse kaasatõmbamist abikaasade omavahelisse konflikti. 3.2 Kuidas edasi minna Elu pärast lahutust on midagi millesse inimesed peavad uskuma , sest ilma selle usuta ei suudaks nad elus edasi pürgida. Inimese mõttelaad ja uskumused mängivad suurt rolli selles kuidas ta suudab eluga pärast lahutust kohaneda .
Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest
Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest
Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A 1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide- summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10.retsipookne ristamine- kaksipidine ristamine, kus iga ristamispartner esineb kord emas-, kord isaspartneri rollis. Tagasiristamine- esimese põlvkonna hübriidi ristamine ühe vanemaga. Analüüsiv ristamine- ristamine retsessiiivse vanemaga 11. Mendeli I seadus (ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas fenotüübilt sarnased ja genotüübilt identsed järglased. II seadus (segrekatsiooniseadus) Homosügootsete vanemate ristamisest saadud I põlvkonna hübriidide omavahelisest ristamisest saadud järglased jagunevad homosüg vanavanematega sarnasteks gruppideks vahekorras 3:1
Niisugune otsus on vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1. lõikele vastavas mis tahes menetluses antakse kõigile huvitatud pooltele võimalus selles osaleda ja teha teatavaks oma seisukohad. 3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te)
Niisugune otsus on vajalik erijuhtudel, nagu siis, kui vanemad kohtlevad last julmalt või jätavad ta hooletusse või kui vanemad elavad lahus ja tuleb langetada otsus lapse elukoha suhtes. 2. Käesoleva artikli 1. lõikele vastavas mis tahes menetluses antakse kõigile huvitatud pooltele võimalus selles osaleda ja teha teatavaks oma seisukohad. 3. Osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 4. Kui selline vanematest lahusolek on tingitud osalisriikide poolt algatatud tegevusest, nagu lapse või ühe või mõlema vanema kinnipidamine, vangistus, pagendus, sundväljasaatmine või surm (kaasa arvatud surmajuhtumid mis tahes põhjusel vabadusekaotuse ajal), teavitab osalisriik nõudmisel vanemaid, lapsi või kui see on sobiv, mõnda muud perekonnaliiget puuduva(te) perekonnaliikme(te)
Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A1, A2, A3 9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide geenide-summa. Koostoimivate geenide kogum Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus. 10.retsipookne ristamine- kaksipidine ristamine, kus iga ristamispartner esineb kord emas-, kord isaspartneri rollis. Tagasiristamine- esimese põlvkonna hübriidi ristamine ühe vanemaga. Analüüsiv ristamine- ristamine retsessiiivse vanemaga 11. Mendeli I seadus (ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas fenotüübilt sarnased ja genotüübilt identsed järglased. II seadus (segrekatsiooniseadus) Homosügootsete vanemate ristamisest saadud I põlvkonna hübriidide omavahelisest ristamisest saadud järglased jagunevad homosüg vanavanematega sarnasteks gruppideks vahekorras 3:1
hägustunud ja mitmekesistunud erinevatel põhjustel nagu sooline ja ealine emantsipeerumine, väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus, heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne. Vikipeedia Väike-, tuumik-, nukleaarperekond Ühes majapidamises koos elavad mees, naine ja nende lapsed Tuumikperekond üksus, mis koosneb abielupaarist ja nende alaealistest lastest, kes elavad koos. Mittetäielik ehk üksikvanemapere ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Üksikvanem võib olla nii lesk, lahutatud, vallaline või ka vabaabielu lõpetanud. Binukleaarne kahe tuumaga perekond. Vt Kriisiolukorda sattunud leibkondadele sotsiaaltoetuse maksmise kord Rakke vallas (KO 2000, 54, 815) 1
Isad annavad võrreldes emadega mängudes lapsele rohkem vabadust ja võimaldavad ka rohkem seeläbi lapsel oma võimeid proovile panna. Isa tegevus kujundab lapses ka soorollidele omast käitumist. Isad kohtlevad poisse ja tüdrukuid erinevalt ja sellega kujundavad soolise eristamise välja juba enne kooli. Maie Tuulik väidab, et poisil toimub rolliline samastumine isaga 5 7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
8 3. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine, mis on tunduvalt tõhusam, kui passiivne kuulamine, on tähelepanuväärne võimalus lähendada sõnumi saatjat ja vastuvõtjat. Selles protsessis on vastuvõtja niisama aktiivne kui saatjagi. Ent aktiivse kuulamise õppimiseks peavad vanemad paremini mõistma kahe inimese vahelist suhtlemisakti. Kui laps otsustab vanemaga suhelda, on tal selleks mingi põhjus. Ta tahab midagi; tal on ebamugav ja ta tahab jagada oma tundeid, ta on millegi tõttu endast väljas, tal on probleem dr Gordon ütleb selle kohta oma raamatus, et lapse organismis valitseb tasakaalu puudus. Et end tasakaaluseisundisse tagasi tuua, otsutab laps midagi ütelda. Ta ei saa edasi anda seda, mis teeglikult temas toimub, kunha see koosneb keerulistest protsessidest. Ta peab valima signaali, mis tema arvates võiks tähendada sõnumit
enamikes organismides, toiduahela esimeseks tsükliks(toiduks heterotroofidele), hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel Organismide paljunemine Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
[Nimeseadus 2005, §15] Isiku soovil antakse uus perekonnanimi kui isik soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime; soovib mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte; kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele; on lesestunud ja soovib kanda abielu eel viimati kantud perekonnanime; soovib anda oma alaealisele lapsele perekonnanime, mille sai pärast abiellumist lapse teise vanemaga pärast lapse sünni registreerimist. Põhjendatud soovil võib uue perekonnanime anda isikule, kui isik soovib vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest; soovib vältida isikunimest tingitud majanduslikku laadi kahjulikke tagajärgi või soovib kasutada eestipärast perekonnanime. Uuele 12 perekonnanimele kehtivad piirangute alusel ei tohi uueks perekonnanimeks olla
vanemat ja last parasjagu valdavad. Siirus ja teesklemine Ükski vanem ei kiida heaks kõiki lapse tegusid. Mõned neist kuuluvad alati vastuvõetamatute kilda. Mõned vanemad teesklevad, et neile on vastuvõetav suurem osa lapse tegudest, ent nad püüavad vaid mängida ,,head vanemat". Nii on osa nende käitumisest võlts. Väliselt võivad nad jätte salliva mulje, ent sisemiselt ei kiida nad lapse tegevust heaks. Lapsel on raske toime tulla nõudmisi mitte esitava vanemaga, kes käitub nii, nagu oleks lapse teguviis talle vastuvõetav, ent väljendab samas tahtmatult oma sallimatust. Heakskiidu teesklemisega kaasneb nähtusi, mis võivad mõjuda pikemas plaanis vanema ja lapse suhtele veelgi kahjulikumalt. Kui laps saab segaseid sõnumeid, võib ta hakata kahtlema vanema aususes. Kogemuste põhjal saab talle selgeks, et vanem ütleb sageli üht asja, aga tunneb teisiti.. Lõpuks kaotab selline vanem lapse usalduse.
Homosügootsus- homoloogiliste kromosoomide samade lookustes on ühe geeni samd alleelid: mõlemad dominantsed või retsesiivsed (AA või aa). Heterosügootsed- homoloogiliste kromosoomide samades lookustes on erinevad alleelid, üks on dominatne ja teine retsessiivne (Aa). Mendeli I seadus Homosügootsete vanemate ristamisel on F1 põlvkonnas kõik hübriidid ühetaolised, genotüübilt on nad heterosügoodid ja fenotüübilt sarnased dominantse vanemaga. Mendeli II seadus F1 põlvkonna hübriidide omavahelisel raistamisel ilmneb F2 põlvkonnas lahknemine fenotüübilt 3:1 ja genotüübilt 1:2:1. Järglastest genotüübilt 1 osa on dominantseid homosügoote (AA), 2 osa heterosügoote (Aa) ja 1 osa retsessiivseid homosügoote (aa). Villu Dihübriidsel ristaminel erinevad vanemad 2 tunnuspaari poolest. F2 põlvkonnas on 9 erinevat
30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab li...
Mõned isad või kasuisad võivad olla vägivaldsete tunnustega, oma emotsioone väljendada füüsilisel teel, kahjustades seega üldiselt lapse ema heaolu ja tervist. Lapsed võivad saada vaimseid kahjustusi juba tulenevalt sellest, et nad näevad pealt oma emaga vägivallatsemist. Sellest tulenevalt võib neil tulevikus tekida nii õpiraskusi, hüperaktiivust ja tihtipeale on nad ka oma kaaslaste suhtes agressiivsemad. Vägivaldse vanemaga elamine võib ka kaasa tuua lastele füüsilisi kahjustusi, suure tõenäosusega isa, kes kasutab vägivalda ema peal, võib lüüa ka lapsi. See võib endaga kaasa tuua nii verevalumeid kui ka luumurde. Vanemad, kes otseselt lapsi rünnata ei taha, võivad seda teha kogemata ka olukorras, mil laps kaitseb ema, või asub vägivallatsemise ajal ema läheduses näiteks süles. Lastel erinevaid vägivallatsemise märke avastades tuleks
eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas loob inimene uue perekonna. Vanemas eas täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ei saa või ei soovi. · Visiitabielu abielus,kuid ei ela koos. · Külalisabielu omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ühel liikmel juba oli abiellumine. · Fiktiivabielu-abielu,mille aluseks on soov saada näiteks elamisluba või kodakontsus.
Laste arengu hindamise tulemustest teevad rühma õpetajad koos kokkuvõtte õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsis ja see saab aluseks järgneva õppeaasta eesmärkide kavandamisel ja tegevuskava koostamisel. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid Vähemalt kord õppeaastas sõime-ealistele ja 6-7aastastele 2 x õppeaastas - viib rühmaõpetaja lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks. Arenguvestluse eesmärgiks on võimalus rääkida vanemaga lapsest, anda hinnang lapse arengule ja leppida kokku eeloleva perioodi eesmärkides. Arenguvestluste laiemaks eesmärgiks on aidata lapsel saavutada õppekava kohaselt eeldatavad arengutulemused. Eesmärkide püstitamisel ja saavutamisel on tähtis lasteaiaõpetaja ja lapsevanema vahelise kokkuleppe saavutamine. Lapsevanemana loodan arenguvestlusega saada teavet ja abi oma lapse arengu kohta, ühtset arusaama lapse vajaduste osas, usalduslikku
• Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Paljunemine 7)Mittesugulise paljunemise viisid erinevatel organismidel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Enamus taimi ja alamad loomad. Eoseline (vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, seened) Vegetatiivne paljunemine- evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Vaja ühte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesugused. Pärilik muutlikkus on väga väike või puudub (mutatsioonid keharakkudes) evolutsioneeruvad aeglaselt. • Pooldumi ne (bakterid, protistid) • Pungumin e (pärmiseened, hüdra, käsn) • Risoomid
Rohkem siirdatakse kuna nende risk mitte arenema hakata on suur. Eesti embrüokaitse seadus ei luba kultiveerida ega katsetada inimese embrüoga üle kahe nädala, aga seadustatud abort ehk raseduse katkestamine võimaldab hukata veel 16-20 nädala vanuseid looteid. Kuidas te põhjendate seda vastuolu? Imetajate kloonimine Organismikloon on vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel tekkinud ühe vanema järglaskond, mille isendid on geneetiliselt identsed omavahel ja vanemaga. Kloonimise kaks meetodit 1.Embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend *varase embrüo rakud (2-16 raku staadiumis) on kõik võimelised arenema tervikorganismiks (totipotentsus!) 2.Tuumkloonimine - keharaku siirdamine munarakku, mille oma tuum on kõrvaldatud. Eesmärgid on olnud erinevad: *arengubioloogiliste teaduslike probleemide uurimine, *väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine,
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
aasta vanused) eest hoolitsetakse kodus. Koduhoolduse toetus on kõige populaarsem emade (90 protsenti saajatest) seas, kellel on madalam haridustase ja mitu last. Avalik lastehoiuteenuse osutamine võimaldab naistel osaleda tööelus. See on kaasa toonud majandusliku soolise võrdõiguslikkuse ning ka majandusliku heaolu kogu riigile (Karila 2012). Koduhoolduse poolt räägivad kindlasti ka viimase aja uuringud, et alla kolme aastasel lapsel on parem olla oma vanemaga kodus, kui suures kollektiivis. Kui võtta arvesse eesti lasteaedade hetkeline seis, kus igas rühmas (kaasa arvatud sõimerühmas) on 20 last või rohkemgi, on tõenäoliselt lapsel oma ema või isaga kodus parem. Kõik oleneb muidugi lapsest ning sellest, milline olukord valitseb lapse kodus. Kui koduhooldusel olevale lapsele on võimaldatud erinevad huviringid (lauluring, võimlemine, ujumine ja nii edasi) ning kui tal on võimalused selleks, et
armastus- ja sõprussuhetest, mis võivad katkeda konfliktide tõttu. Nad annavad turvatunde, sest neile on avatud sisemus ning emotsioonid. Õde või vend on olnud lapse juures terve elu ning tunneb teda läbi ja lõhki. Ta on kogenud ja näinud samu asju ning teab reaktsioone. Ta on isik, kelle ees ei pea teesklema ega selgitusi andma. Samuti õpivad lapsed õdedelt- vendadelt sotsiaalset mängu ehk koostööd ja lahendusi. Lapsel, kellel pole olnud head kontakti ühe vanemaga, võib saada tuge õelt või vennalt ning neil tekib tugev side kogu eluks. 4 Kui on juhtunud nii, et peres on vaid üks laps, siis vanemad ei tohiks jätta lapsele muljet, et tahetakse veel samasuguseid lapsi nagu tema. Selline käitumisviis mõjutaks lapse usaldust vanema vastu. Vanem peaks võimaluse korral alati märkama ja nimetama lapse tundeid.
tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja edukalt hakkama saada. · Vanemate ootused kuna keskklassi vanemad kasutavad laste kasvatamisel peamiselt psühholoogilisi meetodeid, on keskklassi lastele omane sisemine süütunne ja kõrge motiveeritus. · Perekonna suurus keskklassi pered on väiksemad, mistõttu vanemad investeerivad lastesse ja nende haridusse rohkem. · Perekonna ülesehitus uuringud on näidanud, et kahe vanemaga perekondade lapsed on koolis edukamad kui ühe vanemaga peredest pärit lapsed. Samas võivad lapse edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid. 78. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Kultuuriuniversaal - p. 31 79. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2
...(keegi teine õpilane, isa, ema)? (Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43) Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust? Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib. Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks. Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale. Ei tohiks samal ajal mõelda teistele asjadele, sest laps saab aru, kui teda ei kuula. Ei tohi last hukka mõista, kui ta emale või isale midagi usaldab. Kui laps räägib näiteks, et õpetaja pani ta nurka seisma, ehkki tema polnud milleski süüdi, mitte hakata kohe arutlema, millega ta ikkagi hakkama võis saada. Last ei tohiks katkestada, kui ta vanemale mingit lugu jutustab. Tuleb lasta tal rääkida. Kui vanem
Variant a: Kuigi John suhtleb ja külastab lapsi tihti ning lapsed teda, otsustab ta et ei suuda oma perekonnast nii kaugel elada ning kolib 2015nda aasta sügisel Eestisse tagasi. John tahab, et lapsed hakkaksid elama pool ajast tema juures, aga Katrinile see mõte ei meeldi ning ta otsustab lastega kolida ning aadressi Johnile mitte teatada. Mis võimalused on Johnil oma õiguste tagamise taotlemiseks? PKS § 143 järgi on lapsel isiklikult õigus suhelda oma vanemaga. Lisaks saab John taodelda vastavalt PKS § 138 lg 1, et hooldusõigus antakse osaliselt temale üle. Variant b: Abielu ei ole veel lahutatud ning Katrin ja John kaklevad laste hooldusõiguse osas. Teie olete kohtunik, kes asja lahendab. Mis on erinevad võimalused hooldusõiguse jagamiseks? Saab taodelda ainuhooldusõigust või ostsustusõiguse andmist ühele vanemale. 7. teema – Kaasused
Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi
· Tavaliselt on kakskeelsetel lastel oodatust kõrgem enesehinnang ning stabiilsem identiteet. · Õppetöös jõuavad nad paremini edasi ning on paremal stardipositsioonil kolmanda keele õppimisel. · Majanduslikeks eelisteks on kindlasti tööalased plussid, kuna tal on rohkem võimalusi töö leidmiseks. Kui vanemad räägivad erinevaid keeli, on lapsel võimalus mõlema vanemaga rääkida nende eelistatud keeles. Samuti on võimalus, et laps räägib vanematega ühes, kuid sõpradega teises keeles. Kakskeelne laps suudab suhelda rohkemate erinevate inimestega. Reisides on tal paremad eelised, kui ükskeelsel lapsel. Kakskeelsus aitab inimestel luua silla erinevate kultuuride vahele. Suhtlemise teine eelis on oskus end kirjalikult väljendada. Neil on ligipääs erinevatele kirjandustele, võimaldab tutvuda erinevate kultuuride mõtlemis- ja
Masendus, kurbus ja igatsus võivad leinavatel lastel tulla esile erineval viisil. Väiksematel lastel võib see avalduda nutuhoogudes, kuid täiskasvanud ei pruugi lapse nuttu alati näha -- seda juhul, kui laps oma leina varjab, et vanemaid mitte kurvastada (lapsed võivad ka ütelda, et nutavad millegi muu pärast). Hirm väljendub väiksematel lastel enamasti suuremas soovis viibida vanemate lähedal, nad pelgavad lahusolekut olles mures, et vanemaga võiks midagi juhtuda -- seda eriti vanema haigestumise puhul, kui vanema vaevused meenutavad lahkunu omi. Sellisel juhul võivad lapsed ka keelduda kooli minemast. Samas võivad lapsed karta ka oma surma -- soovida, et tuled põleksid ja uksed oleks lahti, soovida magada vanemate voodis. Lisaks esinevad lastel sarnaselt vanematele ka teised tavalisemad leinareaktsioonid. Lein koolis Leinavat last tuleks toetada tema leinatöös, mille edukal läbimisel
noorte seksuaalse väärkohtlemise kohta ütleb, et ligi pooled 15-19 aastased noored on viimase 12 kuu jooksul olnud vaimse ja iga viies noor füüsilise vägivalla ohver (Soo, Lukk jt 2016:94). Samuti on tõdetud, et kodune taust on noorte turvalise arengukeskkonna loomisel äärmiselt oluline keeruline kodune olukord on näiteks laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise oluliseks riskiteguriks ning väärkohtlemise ohvriks langevad suurema tõenäosusega noorde, kellel pole vanemaga usalduslikku suhet (Soo 2016:20). Mida siis saaks teha, et seadused, antud juhul siis näiteks Riiklik peretoetuste seadus, täidaks oma eesmärki - toetada neid, kellel on suurem vaesusrisk või suurem risk sattuda ebavõrdsesse olukorda. Minu meelest peaks alati seadma ettepoole lapse õigused ja vanemate heaolu tahapoole. Samuti võiks kaaluda seaduste karmistamist või mõnede lapsele kasulike meetmete sisseviimist
emotsionaalsel suhtel · Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. · Abikaasad reguleerivad ja kontrollivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning võimalustele. · Sugulased ei kuulu enam nii tihedalt perekonda. Vaid õnnetuste ja haiguste puhul. · Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus Üksikvanemapere on ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Ükiskvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud. See eretüüp on kõige tundlikum sise ja välismõjude suhtes sest kahe lapsevanema kohustused on ühe vanema õlul. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond st et ta on olnud enne korduskooselu abielus/vabaabielus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi soovinud või saanud või kelle kapsed on juba kodunt
Ühine hooldusõigus- mõlemale vanemale jääb samasugune hooldamisõigus nagu siis kui olid abielus (tekib kahetuumaline perekond- 2 aktiivset vanemat, kes elavad üks ühes teine teises kohas) Peale lahutust peab vanem: 1) ümberorganiseerima oma personaalse elu 2)tegema nii, et lastel oleks hea võimalikult minimaalse kahjuga Millega peab laps peale lahutust toime tulema: * tal pole enam seda turvatunnet, mille andis vanemate kindel kooselu *ta ei puutu enam ühe vanemaga igapäevaselt kokku Peale lahutust on suurem tõenäosus et ekspartneritel on rohkem terviseprobleeme, depressiooni, suurem tõen sattuda liiklusõnnetusse, suurenenud alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, enesetapud, raskused tööl. Need tulenevad sageli lahutusest, mitte sellest mis toimus enne lahutust. Kuna sageli on naised need, kes toovad selle välja, et kooselu enam ei suju ja oleks vaja lahutust, siis neile on
vähe. Kui kõik peaks minema nii nagu lubatakse, ja see tõusab 45 euroni siis see on juba midagi paremat. 19 euro eest võibolla elab ära veidike parema sissetulekuga pere laps, kuid halvemas seisus pered ei tee selle rahaga mitte midagi ära. Sama on ka üksikvanema lapse toetus mis on samuti ainult 19, 18 eurot. See peaks olema ilmselgelt kahekordne arv. Pole ju loogiline, et pere kus on kaks vanemat ehk sissetuleku allikat saab sama palju toetust kui ühe sissetulekuga vanemaga pere. Teised toetused tunudvad aga olevat üsna mõistlikud ning on inimestele vägagi kasulikud.
Laps mõistab, et mida enam ta karjub, seda kauemaks ema temaga jääb. * Kui valutav süda ei lase hiljem oma töid teha ja lapse nutt kajab kõrvus, on hea, kui oled küsinud õpetaja telefoninumbri. Siis saad uurida, kas laps on pärast sinu lahkumist rahunenud, * Sageli on abi sellest, kui laps läheb lasteaeda isaga. Isad on reeglina konkreetsemad ja otsustusvõimelisemad hommikune hüvastijätt läheb valutumalt. * Õhtul vanemaga kohtudes ning koju jõudes võivad lapsed olla üleerutatud, jonnakad ja agressiivsed ning nõuda rohkem tähelepanu. See on loomulik viis maandada pingeid, mille põhjuseks on elumuutused. Ole tähelepanelik ja kannatlik. Jälgi last. Ta annab ise vihjeid, kuidas teda aidata: kas lubada rohkem joosta, nutta või lihtsalt kaisus olla. Kohanemisperioodil on loomulik lapse lühiajaline arenguline tagasiminek käitumises. * Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul
· Taimed tunnevad need molekulid ära ja lõikavad lühikesteks fragmentideks (restriktsiooniensüümid). · Taimedel on alguses näha kahjustuse märke, aga need kaovad, kui RNA vaigistamine töötab. · Lisaks taim jätab viiruse järjestuse mällu, et tulevikus kiiresti reageerida. (loeng 8) Geneetika rakendused:miks vajalik osta sertifitseeritud seemet? - Heteroos Universaalne fenomen, kus F1 põlvkond on paremate agronoomiliste või saagi omadustega, võrreldes mõlema vanemaga. Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab 13
Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele. Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. 10. Mida reguleerib Schengeni leping?
Emal võib olla nii palju tegemist, et teiste laste jaoks tal aega ega energiat ei jätku. Seega on võimalik, et lasteaialaps jääb hooleta. Õpetajapoolne tähelepanelik oleks siin vajalik. Laps on esmatähtis ja see, et ta haige on jäägu teisejärguliseks. Vajadused ei muutu ju. Ta vajab hellust, lähedust ja emaarmastust nagu iga laps. Kui imik saab aru, et teda mõistetakse ja pakutakse talle alati tuge ja abi, siis kujuneb tal kiindumus vanema vastu. Tekib side vanemaga. Ka vanem saab rõõmustada iga pisikese edusammu üle, mida ta lapse juures märkab. (Sööt & Saarma, 1994) Meile meeldivad teatud inimesed ja ilmselt seepärast, et nad on ilusad või tugevad, või seepärast, mida nad teevad või kuidas nad riides käivad. Liiga sageli otsustame inimeste üle nende välimuse järgi. See ei ütle meile aga kuigipalju selle kohta, milline inimene tegelikult on või kuidas ta end tunneb. Vahel suhtutakse puudega lastesse halvasti, kuna ei
eelkoolieas ja see on õige enesehinnangu aluseks. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele. Seega elab ta negatiivse hinnangu üle väga valuliselt. Koolieelses eas kujuneb lapsel välja ka sooline eneseteadvus. Ta annab endale reeglina 3-4 aastaselt aru, et on poiss (tüdruk) ja identifitseerib end omapoolse vanemaga. Vanuses 4-6 tuntakse huvi enda ja vastassoost lapse keha vastu. Sellele eale on tüüpilised nn. "arstimängud", kus õpitakse ennast või üksteist tundma. Mängugrupid kujunevad nüüd sageli soolisel printsiibil. Kultuuris on kujunenud välja nn. poiste ja tüdrukute mänguasjad ja mängud. Kuna eakaaslaste arvamus ori tähtis, siis püütakse neist stereotüüpidest kinni pidada. Laps, kes armastab vastassugupoole mänge, võib sattuda eakaaslaste pilke alla
olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. TLS § 91 43. Ülesütlemise piirangud, raseda ja väikelapse vanemaga ning töötajate esindajaga ülesütlemise erisus Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu TLS § 92 lg 1 Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Lapse õigused ja kohustused Eesti Vabariigis Kursusetöö Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2010 Sisukord Lapsed on meie tulevik ja lootus helgema ühiskonna loomiseks ja hoidmiseks. Seega kasvatame me oma lastest tuleviku ühiskonna alustalasid. Et ühiskond tuleks terve ja et riik hoiaks haritud inimeste eestvedamisel heaoluühiskonnamärki on lapse kasvatamisel kaks olulist rolli: vanematepoolne kasvatus kooskõlas lapse õiguste ja kohustustega, mis tulenevad seadustest ning nende seaduste rakendamine lapse terveks ja inimlikuks kasvatamiseks lähtuvalt perekondlikest traditsioonidest ja üldtuntud tavadest. Minu valitud kursusetöö teema on väga aktuaalne hetkel kahel põhjusel: järjest enam pööratakse meie arenevas ...
rakukloonid, mis on in vitro tingimustes võimelised tootma vaid üht kindlat tüüpi antikeha, mis on ülimalt spetsiifiline mingi kindla aine suhtes ja mis seondub vaid ühe epitoobiga – sellega, mille vastu ta on saadud. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. 55. Mis on backcrossing? Analüüsiv ristamine - analüüsitava dominants(et)e tunnus(t)ega isendi tagasiristamine retsessiivse vanemaga. Kui analüüsitav organism on homosügootne, siis lahknemist ei toimu, kui heterosügootne, siis saame ühesugused geno- kui ka fenotüübiilised lahknemissuhted (1:1). 56. Mis on hübridoomi meetod ning milleks seda kasutatakse? Detailsed kirjeldused. Töötati välja 1975. Selleks liitsid teadlased hiire kasvajalised müeloomirakud (B rakuline kasvaja), millel on võime piiramatult jaguneda, immuniseeritud hiire põrnarakkudega, mille hulgas on
Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid, käitumisvõimaluste piirid. Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele). Soorollid u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid
b) egoideaal (ootab kiitusi) - eneseuhkus Oidipuse kompleks On arenguhäirest tulenev kompleks, mille puhul meessoost täiskasvanul on tungiv alateadlik soov „omada“ oma ema ja kõrvaldada põhirivaal, e. isa. Oidipuse kompleks on väikeste poisslaste varajases arenguetapis normaalne, vastavalt tüdruklastel on nn. Elektra kompleks. Väikelaps kiindub enam oma vastassoost vanemasse ja mingil perioodil „rivaalitseb“ samast soost vanemaga tähelepanu nimel. C. G. Jung. Kollektiivne alateadvus. Arhetüüp. Nende väljendumine kirjanduses. Jung ei keskendu oma psühholoogia-alastel analüüsidel mitte üksikisikule, vaid kollektiivsele alateadvusele. See on omane kõigile indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuste algeid. Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat
kui ta ise öelda oskab. Mitmekeelsus ja võõrkeelte õpe Kui peres on kasutusel 2 või 3 keelt, siis on põhiline reegel – üks inimene, üks keel. Ehk näiteks ema räägib alati lapsega ühes keeles ja isa teises (mõlemad mõistagi oma emakeeles) ja seda lapse sünnist alates. Kui ka laps, kes juba rääkida oskab, vastab võib-olla mõnikord vales keeles, siis tänu vanemate järjekindlusele mõistab ta ruttu, kumma vanemaga kummas keeles räägitakse. Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled. Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega. Kakskeelsus on rikkus – kui lapsel on erineva emakeelega vanemad, siis tasub kindlasti laps mitmekeelseks õpetada, mitte rääkida kodus vägisi ühes keeles, mis sest, et see ei ole ühe vanema emakeel.
SOOROLLI OMAKSVÕTT Sooroll on nii bioloogiliselt kui sotsiaalselt määratud nähtus. Bioloogiliselt, sest vaid naine saab sünnitada ja last imetada ning vaid mehe seemneraku viljastaval toimel naise munarakule saab tekkida elu. Sotsiaalselt, sest juba imikueast peale püütakse lapsele õpetada, mida tähendab olla poiss või tüdruk, miks mees peab olema mehelik ja naine naiselik jne. Samastumist soodustavad südamlikud suhted vastassoost vanemaga. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Kui poisile on oluline venna olemasolu, siis tüdrukutel ei mängi õde nii suurt osa. Tüdrukud on aga tundlikud vanematevaheliste konfliktide suhtes. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. 5.eluaastast võiks pojaga tegeleda rohkem isa, sest temalt õpib poiss rohkem iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust.
Uuring Leedus aastatel 2006-2007 Leedu laste ombudsman koos Leedu haridusministeeriumiga viis läbi küsitluse 651 kooli ja lasteaia seas: Küsimused: Kes hoolitseb nende laste eest? Kes esindab neid lapsi koolis? Kuidas on muutunud laste käitumine? Kas õpetajad on informeeritud vanemate äraminekust? Kas see probleem on aktuaalne? Uuringu tulemused 9031 õpilase vanemadvõi vanem on läinud tööle välismaale: 61% lastest elavad ühe vanemaga 28% üksijäänud lastest elavad vanavanematega Sugulastega elavad 5% lastest Vanemate vendade ja õdedega elab 3% Sõprade ja tuttavatega 1% 78 last elab üksi 19% lastest ei ela enam oma kodus 338 lasteaialapse vanemad on läinud välismaale Laste käitumise muutumine Lapsed hilinevad kooli. Lapsi ei huvita nende õpiedukus. Külastavad tunde valikuliselt.
Tihti on mõistlik hoida kindlustusvaru. Seda peab minimiseerima ja lõppkokkuvõttes elimineerima Tavaliselt kindlustusvaru on plaanilise laovaru osa Eraldised – nt. broneeritud või teel olevate materjalide vajadus. MRP juhtimine: MRP on dünaamiline süsteem, võimaldab ümberplaanimist muutuste korral, süsteemi närvilisuse tulemusena võib esineda liiga palju muutusi, ajapiirangud piiravad ümberplaanimist, võrk ühendab igat artiklit tema vanemaga võimaldades efektiivset muutuste analüüsi. 5 20. Tootmisressursside planeerimine(MRPII) Tootmisressursside planeerimine: kasutajaid on vähe (arendajate ebapiisavad teadmised). Ressursside planeermise aluseks sõnastame ära milliseid ressursse vajame. Kui palju võtab mingi tegevus inimtöö tundidena aega.
moodistab lootekesta. 2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga Moondeline- erineb üldpildilt täiskasvanud organismist(selgrootutel) Täismoondeline-putukad- munast väljub vastne- ussike- nukkub- valmik- liblikas vaegmoondeline-nukkumisstaadiumi pole(prussakad) juveniil staadium generatiivne staadium vanaanemisperioon EVOLUTSIOON- füüsikaline keemiline bioloogiline sotsiaalne Evolutsiooniteooria: Georges Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised Lamarck- Maal tekib elu isetärkamise teel on pidevas arengus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
