Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vanemaga" - 266 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Elu Ilusaimad Hetked

Üks ilusamaid hetki, mis inimestele alati meeldib ning muljet avaldab, on päikeseloojang. Seda hetke seostatakse alati kahe armunuga, kes üksteisel ümbert kinni hoiavad. Lähedased hetked kallite inimestega on alati kõige ilusamad ning väärtuslikumad. Ilusateks hetkedeks loetakse ka neid hetki, mis on kallite inimestega, keda ammu pole näinud. Näiteks lahutatud vanematega lastele on ilusad hetked need, mis veedetakse koos mõlema vanemaga . Tüdruk, kes ammu vanaisa näinud pole, väärtustab seda, kui vanaisaga koos kalale saab minna, isegi kui kaladest kahju on. Ilusad hetked on need, mida veedetakse ilusate inimestega. See on hetk, mil midagi inimese alateadvuses ütleb, et see on tema hetk. See on see hetk, mis on tema oma ning mida keegi talt ära võtta ei saa!...

Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ­ fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga Moondeline- erineb üldpildilt täiskasvanud organismist(selgrootutel) Täismoondeline-putukad- munast väljub vastne- ussike- nukkub- valmik- liblikas vaegmoondeline-nukkumisstaadiumi pole(prussakad) juveniil staadium generatiivne staadium vanaanemisperioon EVOLUTSIOON- füüsikaline keemiline bioloogiline sotsiaalne Evolutsiooniteooria: Georges Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised Lamarck- Maal tekib elu isetärkamise teel on pidevas arengus....

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lapsevanema surma mõju

Nagu kõiksuguste surmajuhtumite puhul, sõltub reaktsioon paljudest asjadest ­ kuidas eelnevalt on kaotustega hakkama saadud, kui palju emotsionaalset tuge leina-ajal on, kuidas saadakse hakkama kindlustuse, testamendi ja teiste asja-ajamistega. Kui täiskasvanud lapse surnud vanemal ei ole abikaasat ega jätnud testamenti, võib kaasneda stressirohke situatsioon koos õdede-vendadega vanema omandite jagamisel. Lein sõltub suhtest vanemaga . Mida parem oli suhe, seda vähem kahetsust ja süütunnet. Kui täiskasvanud laps oli väga sõltuv vanemast, on ta veel enam emotsionaalselt laastatud. Ta võib tunda suurt, lõputut igatsust. Teatud mõttes võib tunda nõrkust jätkamaks ilma vanemata. Suuremad raskused leinaga võivad esineda juhul kui lapsel oli vanemaga kehv suhe. Paljud lapsed, hoolimata sellest kas nad on noored või täiskasvanud, tunnevad, et prooblemid vanematega on nende süü...

Psühholoogia
53 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Koolistress

(keegi teine õpilane, isa, ema)? (Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43) Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust? Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib. Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks. Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale. Ei tohiks samal ajal mõelda teistele asjadele, sest laps saab aru, kui teda ei kuula. Ei tohi last hukka mõista, kui ta emale või isale midagi usaldab. Kui laps räägib näiteks, et õpetaja pani ta nurka seisma, ehkki tema polnud milleski süüdi, mitte hakata kohe arutlema, millega ta ikkagi hakkama võis saada. Last ei tohiks katkestada, kui ta vanemale mingit lugu jutustab. Tuleb lasta tal rääkida. Kui vanem...

Uurimistöö
184 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Paljunemine ja viljastumine

Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem...

Bioloogia
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte 11-st klassist

Organismide paljunemine ­ on jäglaste saamine, üks olulisemaid eluvajadusi, oluline liigi säilimise seisukohalt.Põhijaotus: suguline-mittesuguline. Sugulise puhul : vajalikud sugurakud, tavaliselt vähem järglasi,organismile energiakulukam, esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas keskkonnas.Mittesuguline : ei eelda spetsiaalsete rakkude olemasolu, lühema ajaga rohkem järglasi, organismile vähem energiakulukas, vanemaga identne geneetiline struktuur,õigustatud stabiilses keskkonnas. Mittesuguline jaguneb eoseline(seentel,osadel protistidel ja taimedel; samblad,sõnajalad, osjad, kollad) ; vegetatiivseks(bakteritel,protistidel,seentel,mõnedel selgrootutel,paljudel taimedel).Vegetatiivne omakorda jaguneb * pooldumiseks : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid...

Bioloogia
189 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Abielulahutus

Nõuanne: tee oma hirmudest nimekiri; veste neist kellegagi. Kus pesitsevad nende hirmude juured? Tee oma halvavatest hirmudest motiveerivalt liikumapanev jõud. 3. Kohanduva käitumsviisi teadvustamine: suhtes üle- või alahoolitsemine. Sageli juba lapsepõlves kohaneme vastavalt kasvutingimustele kas liiga vastutavaks või vastutusest kõrvalehiilivaks. Ühe naise kokkuvõte oma abielust kõlas nii: "Mul on neli last - neist kõige vanemaga olen abielus". Tavaliselt vastutust liigselt võttev inimene leiab vastutusest kõrvalehoidva inimese või "koolitab välja" partneri selline olema. Või näiteks inimene, kes lapsepõlves on pidanud oma tundeid vaos hoidma (sageli alkohoolikute peres kasvanud laps) leiab hiljem endale partneriks emotsionaalselt ohjeldamatu inimese. Selline käitumismall võib algul hästi toimida, kuid nimetatud tasakaalu puudumine suhtes viib varem või hiljem väsimustundeni mõlemalt poolt. Tavaliselt...

Inimese õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sportimisharjumused jaansoni rajal

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-E-P-par MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi paran...

Vaatluspraktika
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Urie bronfenbrenner

Bronfenbrenner on kogunud(Bronfenbrenner, 1994; Bronfenbrenner ja Cici, 1994) mõned kaudsed tõendid selle arvamuse toetuseks. See on kaudne, kuna see pole täielik. Kuigi saab näidata, et proksimaalprotsesside efektiivsus on mõnedes keskkonnakontekstides suurem kui teistes (näiteks eelistatumad sotsiaal-majanduslikud tasemed või kahe vanemaga bioloogilised perekonnad), pole veel selge, et keskkonna ebastabiilsus ja lõhestatus on kriitilised tegurid protsessi tugevuse vähendamisel. Ühiskonnaklassi näide on meid juba viinud... Väljaspool mikrosüsteemi. Vaatamata alapealkirja ulatusele selgub, et mul on lihtne ülesanne kindlaks määrata kõige paljutõotavamad uurimuste arengud laienevate keskkonnasüsteemide kogu ulatuses. Kõik mis mul on vaja teha, on juhtida lugeja Steinbergi jt. Juurde. (selles köites ptk 13)...

Pedagoogika alused
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Laps ja tema arengu etapid

Kõige kiiremini areneb laps just 3-7 aastaselt. Iga aasta õpib laps midagi uut. On kaks erinevat arengu viisi. Vaimne areng ja kehaline areng ja sotsiaalne areng. Lapse arengut kindlasti mõjutab tema vanemad ja keskkond. Kolmeaastane laps: Kehaline areng: · viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga; · kasutab mitmesuguseid (töö)vahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti jm; · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa; · hoiab õigesti pliiatsit, lusikat. Vaimne areng: · leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel; · joonistab järele vertikaalse, horiso...

Perekonnaõpetus
158 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Perekonnafunktsioonid

Mittetäielik perekond ehk üksikvanemaga pere. Seesuguses perekonnas on vaid üks vanem: kas siis isa või ema ning tema järeltulija/järeltulijad. Üksikvanem võib olla nii lahutatud, lesk kui ka vallaline või vaba-abielu lõpetanud. See perekond on minu arvates nõrgem ja mõjutatavam kui kahe vanemaga pere, kuna kõik kohustused on nüüd vaid ühe vanema kanda ja moraalset tuge pole kelleltki otsida. Taolisi perekonna tüüpe on tänapäeval suhteliselt palju, kuid siiski ei kasva enamik lapsi mitte terve oma lapsepõlve üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette....

Perekonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...

Mäng
353 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

Kasuvanem isik, kes last kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (Ilmoja 2002). Tugiisik/pere Isik/pere, kes vabatahtlikkuse alusel abistab abivajajat. Tugiisik/pere peab olema omavalitsusorgani poolt tunnistatud sobilikuks tugiisikuteenuse osutajaks ning peab olema sõlminud omavalitsusorganiga vastavasisulise kirjaliku lepingu (Tonts 1999). Võõrasvanem Lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem (ibid.). Vanemliku hoolitsuseta laps Ajutiselt või pikemaajaliselt hüljatud või vanemad kaotanud laps (Malvet 2002). 13 Lastekodu Ülo Vooglaid nimetab üheks kasvukeskkonnaks lastekodu. Lastekodu on kodu selle üldinimlikus, rahvus-ja omakultuuris teada olevas tähenduses. Igas kultuuris on kodu inimesele ühest küljest meeldivaks paigaks, kus saab olla oma tahtmist mööda, teha seda,...

Sissejuhatus...
211 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...

Aretusõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjand: eestimaa tänavalapsed

Mõnele aga ei meeldi sealne elu mitte üldse ja nad eelistavad pigem tänaval lollusi teha. Probleemiks on ka sotsiaalne allakäik.Vanemad ei pööra piisavalt tähelepanu oma lastele.Nad mõtlevad ainult enda peale.Kogu raha kulutatakse enda tarbeks ja laste soovid jäävad rahuldamatta.Lapsed hakkavad otsima abi mujalt,kuni põgenevad tänavatele.Paljud vanemad lahutavad ja lapsed saavad endale uue kasuisa või ema.Aga uus ei asenda vana.Paljud lapsed ei harjugi oma uue vanemaga .Tekkivad konfliktid.Mõned jooksevad kodust ära,et maksta kätte oma pärisemale lahutuse ja uue elukaaslase eest. On ka peresid,kus vanemad on korralikud inimesed,aga nad on lihtsalt laste vastu nii leebed,et ei keela mitte midagi.Lapsed leiavad halbu sõpru,hakkavad hilja ringi hulkuma,mõnikord ei jõua mitu päeva koju.Tarvitatakse alkohooli,narkootikume ja suitsetatakse.Tekkivad probleemid politseiga ja koolis.Halvemal juhul visatakse koolist välja,lapsed käivad alla...

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule

Kui kasutad arvutit, tuleb vahepeal teha harjutusi sõrmedele, silmadele, seljale. Aegajalt tuleb teha pause ja ringi kõndida. Amsterdamis tehtud uuringutel kaebasid alaseljas valu umbes 12% lastest ja umbes 4% kaebasid valu kätes neljal või rohkemal päeval viimasel kuul. Tüdrukud kaebasid rohkem kaela, õla ja alaselja valu ning kaela ja õlgade valu kaebasid arvuliselt rohkem lapsed, kes ei ela koos mõlema vanemaga . New York Times´i artikli järgi kasutavad arvutit vähemalt 70%, st. 30 miljonit algkooli õpilastest. Arvuti kasutajate võrk aina kasvab ja selle tulemusena arstid ravivad rohkem noori patsiente, kes kannatavad arvuti kasutamisest tulenevate valude all. Arvuti lauad ja toolid on disainitud täiskasvanutele või halvasti disainitud lastele. Paljud lapsed kannatavad seetõttu krooniliste liikumishäirete all nagu randme-närvipõletiku sündroom ja krooniline valu kätes, seljas, kaelas ja...

Tervislik elulaad
43 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon

Ükskõik kumb vanem lahutuse korral lahkub perekonnast, kogevad lapsed märgatavat distressi, mis väljendub suurenenud tähelepanu-nõudmises, ärevuses, hirmus saada kõigi poolt mahajäetud. Sõltumata sellest, kuivõrd üks või teine laps oma muresid või hirme seoses vanemate lahutusega väljendab, peaksid täiskasvanud olema nende suhtes väga tähelepanelikud ja toetavad. Lapsed püüavad säilitada armastavat suhet mõlema vanemaga ja vajavad mõlemat vanemat. Laste psüühilise tasakaalu huvides peaks igal juhul vältima teise vanema halvustamist või mistahes muul viisil lapse kaasatõmbamist abikaasade omavahelisse konflikti. 3.2 Kuidas edasi minna Elu pärast lahutust on midagi millesse inimesed peavad uskuma , sest ilma selle usuta ei suudaks nad elus edasi pürgida. Inimese mõttelaad ja uskumused mängivad suurt rolli selles kuidas ta suudab eluga pärast lahutust kohaneda ....

Perekonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Täisealiste suhted vanematega

30 25 20 15 10 5 0 Emaga Isaga Mõlemaga Mitte Vanaisaga kummagagi Koos vanematega elavad täisealised Vanematest eraldi Diagramm 2. Vanematega läbisaamine. Küsitluses uurisin, kumma vanemaga paremini läbi saadakse ja kummaga on lähedasemad suhted (diagramm 2). 15 inimest 26-st (58%) pidas lähedasemaks ema. Kahel (8%) koos vanematega elavatest inimestest on tihedamad ja usalduslikumad 9 suhted isaga. Ülejäänud 7 inimest (27%) arvas, et neil on lähedased suhted mõlema vanemaga ning üks inimene ei pea lähedaseks kumbagi vanemat. Ühel korral kirjutati,...

Uurimistöö
54 allalaadimist
thumbnail
7
doc

ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES

Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms....

Alusharidus
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun