korraldab tormi. Kaitsjax on Venus (ema), kes toimetab ta Dido juurde Kartaago randa. II-III laul A jutustab läbielatut, kuhu läheb, mida teeb. Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab A-t. V laul pinge võetakse maha, korraldatakse võistlusmaängud A isa auks Sitsiilias. VI laul - Jõudis Itaaliasse, kohtub ennustajaga (Sibyllaga), kellega läheb allilma (kohtab vanu võitluskaaslasi ja näeb sündimata hingi, tuleviku Rooma riigi tohutut võimsust) "Harrastagu teised kunsti ja teadust, aga sina, roomlane, valitse rahvaste üle" (ütleb A-se isa). VII laul kohtub
Mõnikord lõunasöögil, kui kõik veinijoovas-tuses ja vestlusetuhinas arvasid, et võiks veel paar-kolm tundi lauas istuda, tõusis Aramis meeldivalt naeratades, vaatas kella ja lahkus seltskonnast, et minna konsulteerima ühe teoloogiga, nagu ta ütles. Teinekord jälle läks ta koju, et kirjutada väitekirja, ja palus sõpru teda mitte tülitada. Sellistel puhkudel ilmus Athose huulile meeldiv nukker naeratus, mis nii väga sobis ta õilsale näole, Porthos aga jõi ja vandus, et Aramisest ei saa iialgi midagi rohkemat kui külaküree. D'Artagnani teener Planchet talus väärikalt oma õnne. Ta sai kolmkümmend sou'd päevas ja terve kuu jooksul tuli ta koju rõõmsana kui linnuke, olles lahke oma isanda vastu. Kui aga tuul hakkas Fossoyeurs'i tänava majapidamisele teiselt poolt puhuma, see tähendab, kui kuningas Louis XIII nelikümmend pistooli oli ära söödud või peaaegu söödud, hakkas Planchet kaebama. Athos leidis need kaebused südantpööritavad olevat,
minna. Soo, ja nüüd minge!" Poisid tegid minekut, aga ukselävel võttis direktor uuesti kõliseva hõbeda taskust, valis kaks kahekümnelist ja pistis nad Tigapuule pihku. ,,Et oleks mõlemil," ütles ta kavalalt naerdes, ,,muidu saab teine väga uhkeks oma pikkuse peale. Rublast aitab kahele suurele mehele." Poisid läksid mürinal trepist alla, kuna direktor jäi avatud uksel neile järele vahtima, käed püksitaskuis, öökuue hõlmad laiali. ,,Kurat võtku!" vandus Tigapuu venekeeli, kui ta läks Indreku eel alt suurest toast läbi, kus oli kari poisse pika laua ümber. ,,Mis on?" küsisid kõik uudishimulikult. ,,Pole teie asi,`` vastas Tigapuu. ,,Vana on hull!" Indrekule sosistas ta. kui kahekesi jäid: ,,Ruttu palitu selga ja hooviväravast välja!" Niipea kui nad kahekesi tänaval olid, ütles Tigapuu: ,,Said sa aru, panid sa tähele, mis vana tahab: meid riidu ajada. Meid riidu! Nägi esteks, kuis ma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
