I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
vastu 7. 787 seitsmes oikumeenline kontsiil Nikaias tegeles pilditüliga, lubati ikoonid 8. 869-870 kaheksas oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis käsitles kristluse sisevõitlusi. Paavst kuulutati kogu kiriku peaks õigeusukirik seega seda kontsiili ei tunnista 9. 1123 üheksas oikmeeniline Lateraani kontsiil vahepeal oli kirik liialt nõrk Kristluse levik Germaanlased kaldusid alguses ariaanlusesse, vandaalid kiusasid nt Põhja-Aafrikas laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik
Rahvasterändamise käigus tekkis senise Lääne- rooma keisririigi alale mitu germaanlaste riiki. Isegi Itaalias võimutsesid germaani soost pealikud. 476. aastal läks germaanlaste pealik Odoaker Lääne- Rooma keisriga tülli ja kõrvaldas ta hoopiski võimult. Aastat 476, mil kukuti viimane Lääne- Rooma keiser, loetaksegi vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Läänegoodid rändasid üle Balkani poolsaare ja läbi itaalia, rüüstasid 410. aastal Rooma linna ja asusid lõpuks Hispaaniasse. Vandaalid aga ületasid Hispaaniat ja Aafrikat eraldava Gibraltari väina ning vallutasid Põhja- Aafrika. Hispaanias asus nüüd läänegootide riik, Põhja- aafrikas vandaalide riik. V. sajandi lõpul tungisid aga Itaaliasse idagoodid, purustasid Odoakeri väe ja said Itaalia valitsejaks. Nii tekkis Itaalias idagootide riik, mis oli mõnda aega germaanlaste riikide seas kõige võimsam. 2) Kerjusmungaordud (22) Koos linnadega tekkisid uued mungaordud
saarel, Inglismaa), skotid (tänapäeva Sotimaa), helveedid (Helveetsia, tänapäeva Sveits) ja belgid (tänapäeva Belgia). Need keldid, kes elasid Rooma riigi territooriumil, romaniseerusid ehk võtsid Rooma kultuuri ja keele osaliselt üle või said mõjutusi. Rooma riigi aladest väljas elavad hõimud olid üldnimetusega germaanlased. Nende algne asukoht jäi Reini, Wisla ja Doonau jõe vahele. Ka nende seas olid erinevad hõimud: frangid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid, idagoodid, läänegoodid. Germaanlastel olid Rooma impeeriumiga nii kaubanduslikud kui ka sõjalised suhted. Kui taheti ja oli vaja, saadi läbi. Aja jooksul toimus aga germaanlaste ümberasumine endise Rooma riigi territooriumile, kus nad said kodakondsuse, mille eest pidid Rooma palgaarmeega liituma ning sõdima germaanlaste vastu. 375 algas germaanlaste massiline sissetung Rooma aladele ehk suur rahvaste rändamine
kohalikest. Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu. Esialgul see Rooma riigi territooriumile elama asumine oli pigem aeglane sisseimbumine. Aastal 375 sai alguse suur rahvasterändamine, mis on siis germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2. sajandil hakkasid liikuma lääne suunas) jõudsid Euroopasse.
Õiguslik partikularism erinevatele seisustele, erinevateke võimudele kehtis erinev õigus. Roomas oli tootmine jõudnud selleni, et ei jõutud enam vajalikku kogust toota. Orjanduslik tootmisviis oli ennast ammendanud. See ei suutnud enam Roomat üleval pidada. 13.2. Germaani hõimud Asusid Põhja-Saksa madalikul 13.2.1.Liigitus Ida- ja läänegermaanlased (see on muidugi kõige üldisem jaotus) Frangid, ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid. 13.3. Germaanlaste riigid Rooma impeeriumi territooriumil Germaanlased kasutasid ära Suurt rahvasterändamist, nad nõudsid Rooma riigilt enda kaitsmiseks asumaade õigusi ning Rooma oli hädas idast läheneva ohuga ja ei soovinud uusi probleeme. Soodsat olukorda kasutati ära ning loodi germaanlaste riike Room provintsides. Need riigid ei püsinud kaua, kadusid sõjas või assimileerusid. Püsivam oli Theoderich Suure rajatud idagootide riik Itaalias
Ekstremistid soovisid revolutsiooni süvendada, repressioone veelgi laiendada. HEBERT32 andis välja ajalehte Le Père Duchesne (tõlkes Isake Tamm), kus ta kasutas kõige räpasemat poliitilist laimu. Koos CHAUMETTE'iga33 kutsus ta rahvast üles loobuma kristlusest ja propageeris nn MÕISTUSE RELIGIOONI. Jumalateenistus kirikutes lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30 Fouché [fu´see], Joseph (1759-1820) Konvendi saadik (esindas Nantes'i linna, kus oli õpetaja); liitus montanjaaridega; Robespierre saatis ta Lyoni rojaliste "rahustama"; ta tegi seda sellise innuga, et pälvis tiitli "Lyoni timukas"; Tallieni sõbrana oli üks peamisi 9
Sümbol Selleks, et mõista maastiku väljendusi peame tundma sümboleid ja nende tähendusi kultuuris. Kõik maastikud on sümboolsed. Nt sõjas langentule püstitatud mälestusmärk linnakeskmes, mis on sümbol rahva leinast. Samuti on seda inglise pargid, mis on ümbritsetud raudaiaga ning 19 saj kujundusega ja omavad kindlaid käitumisreegleid inimestele, kes neid kasutavad. Läbi aegade püsinud pargikultuuril on sümboolne tähendus, mida võivad rikkuda hulkurid, paarikesed, ratturid ja vandaalid. Kõik maastikud kannavad sümboolset tähendust, sest nad on sündinud inimeste tegevusest keskkonna kohandamisel. Uurimismeetodid- sümboolsete maastike lugemiseks on vajalik selle detilne lugemine, sügav ja põhjalik tundma õppimine. Selleks on vajalik välitöö kaardistamise ja tõlgendamise kaudu ning reageeringute teadvustamine. Väärtuslikud on materiaalsed tõendid, kartograafilised, suulised, arhiivi-ja muud dokumentaalsed allikad. Tihti leiame
Ekstremistid soovisid revolutsiooni süvendada, repressioone veelgi laiendada. HEBERT32 andis välja ajalehte Le Père Duchesne (tõlkes Isake Tamm), kus ta kasutas kõige räpasemat poliitilist laimu. Koos CHAUMETTE’iga33 kutsus ta rahvast üles loobuma kristlusest ja propageeris nn MÕISTUSE RELIGIOONI. Jumalateenistus kirikutes lõpetati, pühakute kujud peksti puruks, ristid tõmmati alla. Harimatu pööbel rüüstas iidset kuningate matmispaiga Saint-Denis katedraalis. Näis, nagu vandaalid oleksid taas Euroopast üle käinud. Juttu oli isegi Jumalaema kiriku lammutamisest. Pühamu päästis hävingust selle muutmine Mõistuse templiks. 30 Fouché [fu´šee], Joseph (1759-1820) – Konvendi saadik (esindas Nantes’i linna, kus oli õpetaja); liitus montanjaaridega; Robespierre saatis ta Lyoni rojaliste “rahustama”; ta tegi seda sellise innuga, et pälvis tiitli “Lyoni timukas”; Tallieni sõbrana oli üks peamisi 9
algselt Rooma ja siis Milaanosse, kus teenib leiba samuti retoorika õpetajana ning seal olles puutub ta kokku skepitsismiga, lugenes uus-Platonistide teoseid, mis hakavad teda hiljem vägagi mõjutama. *) Uskus, et platoonikud ja seeläbi kogu filosoofia näeb tõde eemalseisvana, kuid neil puudub tõde sinna jõudmiseks. -) Aastal 387 võttis ta vastu kristluse ning selle viimaseks tõukeks olid tal Rm 13:13'st loetud sõnad. Hiljem sai Hippo linna piiskopiks. -) Sureb aastal 430, kui vandaalid ründavad ta kodulinna. -) Antiigi mõttes on ta väga tähtis, kirjutades 232 raamatut, üle 200 kirja ning kirja on pandud ka 270 jutlust. Tema peamised teosed: *) Pihtimused ehk ,,Confessiones" raamat, kus ta kirjutas väga isiklikult ka kõigist oma pihtimustest. *) ,,Tahte vabadusest" *) ,,Kolmainsusest" *) ,,Jumala riigist" ehk ,,Decivitate Dei" peetakse Augustinuse tähtsaimaks teoseks.
mõtlemise aineks. · Pöördub tagasi Põhja-Aafrikasse, kus asutab · Vundamendiks ei ole mitte filosoofia vaid usk. koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse
" Laual Uus Testament, läheb laua juurde ja võtab selle. Loeb lahtivõetud kohta (apostel Pauluse kirja 13 ptk 13...). Sellest mõjutatuna laseb end pojaga ristida, naise saadab minema. Maamõisas kirjutab uusplatonistliku teose (lugedes seda ei saa aru, kas kirjutaja on kristlane või uusplatonist). Läheb tagasi Põhja-Aafrikasse, kus loob koguduse. Lõpuks saab Hipporegiuse piiskopiks. Kuulus kohtuasjade lahendaja, tubli administraator. 430 piiravad vandaalid Hippo linna (kui ta sureb). Põrm viiakse Sardiiniasse, pärast Paviasse. Tähtsad kirjutised: "Confessiones" "De civitate Dei" (e.k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest (1raamat=1rull=u.30lk). Rooma langes isekuse ja kombetuse tõttu.
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Paralleelselt keset metsa seisva laeva looga jutustab Pärtel Kõvatoomas iseenda ja oma perekonna lugu. See on otseselt ja tihedalt seotud nõukogude nomenklatuuri kuuluva Olaf Mõtsmehega, kelle pärast Kõvatoomas kord Konservatooriumist välja visati ja selle tulemusel peaaegu põhja oleks läinud. Lisaks kõigele hakkavad lahutama omavahel abielus olevad Mõtsmehe tütar ja Kõvatooma poeg. Vanad vaenud ärkavad ellu. Tagatipuks lõhuvad vandaalid matkasihiks olnud laeva. Juhtub muudki näotut. Ometi ei murdu idealistist Vambo, kes ehk ise ongi üks säärane laev keset rägastikku. 17. "Peotäis tolmu" (1992, postuumselt) Juba vanaisa staatuses kirjaniku soe ja helge tagasivaat oma lapsepõlvele vanematekodus Rakveres ja metsnikust onu juures Alutagusel. Lapsepõlve süütud, muretud mängud. Sügavalt autobiograafiline, kuid siiski mitte dokumentaaljutustus
sajandi lõpul ning tema poolt läbi viidud reformid lõpetasid omapärase vene keskaja ning viisid Venemaa ühte ritta Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega. 40 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL Keskaja ajaloos nimetatakse 5.-7. sajandit suureks rahvasterändamise ajastuks. See oli aeg, mil üle kogu Euroopa veeresid igas suunas arvutud hõimud, goodid, vandaalid, hunnid jpt. Allutades endale üksteise järel kõik Rooma impeeriumi provintsid, olid nad kohutavaks purustavaks jõuks nõrgenenud rooma tsivilisatsioonile . Vaatamata sellele ,et barbarid ise küll ei suutnud tõusta antiikse tsivilisatsiooni tasemeni, mõjutas see siiski nende teadvust, kuni selleni, et nad pidasid end roomlaste pärijateks. Siin juurduski varasele keskajale omane idee Rooma impeeriumi taastamisest. Pea kõik varakeskaegse Euroopa riikide valitsejad püüdlesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
