Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli illustreerimine ja mütoloogilised arvud. 4 · Odilon Redon Odilon Redon oli prantsuse sümbolisti maalikunstnik, graafik , koostaja ja pastellist. · Mihhail Vrubel Mihhail Vrubel oli vene maalikunstnik. Tema loomingut iseloomustab vene traditsioone järgiv dekoratiivsete detailide küllus, vanavene ja Bütsantsi kunsti mõju põimus juugendlike ja ekspressionistlike sugemetega. · James Ensor - James Ensor oli belgia maalikunstnik ja graafik. Ta oli üks moodsa kunsti eelkäijaid, kes mõjutas tulevast ekspressionismi ja sürrealismi. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20
ÜLESANDE esitamine bütsantsi kunstist. Tekstid Bütsantsi kunsti ja arhitektuuri kohta leiad siit: 1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.htm , 2. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/bytsants.htm , 3.http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/bytsants/index.htm mosaiigi leidmiseks, 4. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Meister_von_San_Vitale_in_Ravenna_003.jpg mosaiigi leidmiseks. Tööta läbi veebimaterjal ja vasta küsimustele, saada töö meiliaadressile, nii nagu e-koolis kirjas! 1. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kaua see riik Kogu Ida-Rooma (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) riiki püsis? nimetati Bütsantsiks. Riik püsis kuni aastani 1453. Seega kokku kuni 1000 aastat. 2. Kes oli Bütsantsi tähtsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise...
okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100–150 aastat. Näiteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Kõrvalhooneid (näiteks aidad, saunad) on haavapalkidest ehitatud ka Soomes: ilmastikuolude ja ultraviolettkiirguse mõjul hallikaks värvunud haavapalgid kestavad senikaua, kuni katus vett peab. Haavapuit ehitusmaterjalina ei ole tundmatu teisteski Põhjamaades, eriti Norras. Haavalaast oli põhiline katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute kuplid, just haavalt pärineb nende kaunis hõbedane läige. Ka meie taluhoonete katusteks on sageli kasutatud haavalaastu, mida saadi laastumasinaga haavapakku hööveldades. Mõnda aega oli haavalaast Eestis kadunud, kuid viimasel ajal on mitu laastumasinat (näiteks AS-is Tarmets Tartus, AS-is Tammepakk Viljandimaal jt.) uuesti käivitatud, sest nende toodang leiab tarbijaid.
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Reedet peeti eestlaste seas halvaks, sest reedel löödi Jeesus risti (kristlik mõjutus). Näited folkloorist igapäevaelu osana Folkloor sotisaalmeedias. Päevakajalised uudised jõuavad sotsiaalmeediasse, neist tehakse pilapilte. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemise eeldused ja arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine.
somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13
grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv
30 4-5 lossi, 4-5 katedraali/kloostrit. MOSKVA KREMLIT ON EHITATUD MITU SAJNDIT, ALUSTASID ITAALIA ARHITEKTUURID JA ÕPETASID VENE OMAD. see itaalia arhitekt ei tohtinud tagasi minna (venemaalt välja) pandi aresti ja tasu võeti ära. suri seal vaese mehena. välismaa arhitektid on eelistanud põgenemist, ilma luba küsimata. Venemaa oli uletud maa, siseneda ei tohtinud välismaalased ilma eriloata ja väljuda ka ei tohtinud. Peeter I käib korduvalt välisreisidel. kõige tuntun vanavene katedraal ehitati moskva kremli, kutsutakse ametlikult kaasani katedraal aga mitteametlikult on see Vassili Blazenõi. Näha on sibulkupleid, mida algselt sellel katedraalil polnud. sibulkupöeid bütsantsis polnud need on tulnud islamimaadelt. koosneb üheksast väiksemast kirikust, iga kaasanoni? võidu puhul ehitati üks kirik juurde ja kui täielikult võideti siis ehitati see kokku. suuremad jumalateenistused
Riietusel kujutatakse rikkalikult voltre, sõltumata kehast nende all. Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis
Linnamägi Mägi- ja neemiklinnused olid kõige levinumad linnusetüübid, mida tuntakse rahvasuus linnamägedena. Kohtab neid Eesti mandril, v.a Lääne- Eesti Maalinn Ringvall-linnuseid iseloomustab kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse ka maalinnadena. Tsuudid - nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates. Lisaks sellele on tsuudid mütoloogiline rahvas mitmete rahvaste suulises pärimuses, sh saami, vene ja komi rahvaluules Malev - Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal (alates 13. sajandi teisest veerandist) Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. Malev koosnes nii ratsaväest kui jalameestest. Maakonnas moodustatud. Vägi- loodususundeis kõike täitev ja ergastav ebaisikuline jõud
3) kahtluste keskmeks pole enam „kauge“ grupp vaid abstraktne hirm üleüldiste konspiratiivsete suhete ees Kaasaegsed vandenõuteooriad: 1) lame Maa – usaldamatus teaduse kui domineeriva autoriteedi vastu; kahtleb terves maailmapildis 2) vaktsiinid – usaldamatus meditsiini suhtes ja võimu 12. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Eestis Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), LäF Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19
neemiklinnus (Rõuge), Kalevipoja rangi tüüpi linnus, ringvalllinnus (Saaremaal Valjala ja Varbola), hakksid kujunema kihelkonnad; uus kalmetüüp KaguEestis kääpad suhted naabritega: u 600. a oli kuningas Ingvari retk Eestisse ja 1030. a käis Eestit rüüstamas Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja
34. Kroonikad ja letopissid, mõlemale vähemalt 1 autor ja lugu, erinevused. Kroonika ajaraamat. Esimese kroonika kirjutas Nestor Letopiss algas alati maailma lõpu ja uue alguse looga. Esimese letopissi kirjutas sakslane Scholtze. ,,Lugu Igori sõjaretkest" tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine . Utori jaoks peegeldab lugu Kiievi-Vene killustumise tagajärgi. Teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised s.o. taevakehadesse puutuvad sümbolid, samuti hingestatud loodus. 35. Vürstinna Olga kättemaks Drevljaanid tapavad Olga mehe vürst Igori ahnuse eest. Kiievisse jääb valitsema Olga, kes tahaks kätte maksta aga ei saa. Drevljaanid pakuvad oma vürsti Olgale uueks meheks, saates oma saadiku Kiievisse. Olga on nõus ühel tingimusel, kui kogu drevljaanide vägituleb jää sulamise ajal mööda jõge alla. Palju mehi saab loomulikult surma
inimesed loevad neid hea meelega. Kui varasemalt võis olla tähtede lugemisega palju rohkem kaalul (nt viljasaagi heaolu ennustamine), siis praegu keskendutakse pigem väiksematele probleemidele, nagu mida mingil päeval teha tohiks või mitte. Sellel on jällegi rohkem meelelahutuslik funktsioon. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse "Gesta Danorum" (12. saj.), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri "Cosmographey" (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu.
kõik sama kubermangu Seretkeni vallas elanud õigeusku eestlased Liivimaalt tulnud pagejate järglased, kes oma koguduse ja kirikuõpetaja puudusel olid usku vahetanud 25. Oma Peipsitagusele ehk Ida-Peipsimaale pühendatud uurimuses käsitles geograaf Edgar Kant seda ala eestlaste iidse asumisalana, kuhu 7.sajandil hakkas vähesel määral, 9. ja 10. sajandist alates juba arvukamalt, siirduma idaslaavi rahvast. Oma seisukohavõtus tugines Kant muu hulgas vanavene allikaile, rootslasest arheoloogi Birger Nermani Irboskamaal läbi viidud arheoloogilise kaevamistööde tulemusele ja soomlasest arheoloogi Aarne Michael Tallgreni uurimustele. Algsele eesti elanikkonnale saabus siiski hiljem Eesti-ja Liivimaalt Peipsi-tagustele aladele siirdujate näol lisa, eriti alates 19.sajandi keskpaigast 26. Kanti seisukohta jagas õigusajaloolane Imar Arens27, kes Teise maailmasõja aegse Saksa
nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Vanavene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale
· Leinab taga ühtset venemaad, kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. · Paatoses peitub ka kriitiline suhtumine Igori kui ühtsuse lõhkujasse; samas ülistab autor Igori rüütliomadusi. · Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost selles peaaegu puudub religioosne aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest.
Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajalugu mõjutanud tegurid. V
ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik. Kuplid paigutati nurkadesse, risriosa kõrgem, keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Tänu Jediminase kirjadega oli Saksa ordu sunnitud rahu sõlmima, see sõlmine toimus Liivimaa haru poolt. 1324 jõudsid paavsti saadikud Gediminase juurde, Gediminas taganes oma lubadustest ja ei lubanud ennast ristida. Arvati, et tegu on võltsinguga, oligi tegu pettusega, mille eesmärgiks oli Saksa ordut kahjustada - võib olla pooltõsi, tõenäoliselt on need kirjad kirj Riia linnas, Leedu kirja ja halduse keel oli vanavene keel, mis tõttu ld k kirjade kirjutamine polnud võimalik. Seejuures ei tähenda see seda, et see oleks kirjutatud Gediminase teadmata. Kuid kui need kirjad ei olnud koostatud Gediminase teadmata, siis miks ta oma meelt muutis. Seletatud sel moel, et võimalik Leedu katoliseerumine oleks tähendanud komplikatsioone Leedu aristokraatia ja muu elanikkonnaga - 14. saj alguses oli Leedu suurvürstiriik laienenud itta ja lõunasse, põhielanikkond olid õigeusklikud (tänapäeva Valgevene)
Vähe on teada muutustest usuelus. Säilinud on vastristitute paganlike kommete harrastamise kohta tehtud etteheited. Võimalik ristiusu levik enne vallutusi- Siin elasid rahvad ja hõimud, kelle hulgas võis olla ka ristituid üksikisikuid, kuid tervikuna piirkond ei kuulunud ühegi kirikuorganisatsiooni võimu alla. Ristimine võis aset leida nii lääne- kui idapoolsete naabrite juures. Milline see usk oli? Kas katoliiklus või õigeusk. Osa eesti keele kristlikust põhiterminoloogiast on vanavene laensõnad: rist, ristima, paast. Idapoolsed eestlased tundsid neid mõisteid enne 13. sajandi algust. Arheoloogilises aines väljendub kristlus peamiselt kaheti - matmiskombestik ja esemete, ehteasjade ikonograafia. Matmiskombestik 11-13. sajandil oli väga eripalgeline. Kristlikud mõjud ilmnesid ehete kujundamisel, näiteks ripatsid, mis kannavad ristida. Harvemini kohtab ehetel "Thori vasarat." Muinaseesti ühiskond XIII saj alguses- Väga hüpoteetiline, sest pole teada milline
inimesed. Mitmed Sovoljovi ideed peegeldusid ka D romaanis. Naastes hakkabki D kirjutama. 20 Tekst on väga keeruline. Lugu räägib vendadest, neid on kolm. Iga vennaga on seotud üks süzeeliin romaanis. Romaanist on kirjutatud palju uurimusi. Tähtsaks osutub vene folkloor. Vene muinasjuttudes on ka juttu kolmest vennast. Noorem vend on tavaliselt loll. See on D jaoks üsna tähtis. Väga tähtsaks osutub ka vanavene kirjanduse traditsioon, eriti zanr pühaku elulugu. Siin on palju projektsioone D varasematele teostele. ,,Märkmeid surnud majast" ilmus pärast seda, kui D naasis Siberist. Seal kirjeldas D oma muljeid sunnitööst. Selles teoses pöördub ta Dante poole (,,Jumalik komöödia") see osa, kus kirjeldatakse põrgut. Oluliseks saab üks tegelastest. D kirjeldab üht aadlisoost tegelast Iljinski. D-t huvitab see tegelaskuju, kellel on ka reaalne prototüüp
midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased karjalastega (tekkisid karjala keele aunuse ja lüüdi murre). Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda Vesjegonskini tänase Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13. sajandit vepslasi enam ajalooallikais ei mainita. Nad integreeriti Vene riiklikesse
sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati jaSkagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olemaPõhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mаrе Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene Варяжское море) ja hilisem Svea meri (vene Свейское море) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand,Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
