Loodusvaime peeti aga üsna pahatahtlikeks. Jumaluste seal seisid tähtsal kohal päikesejumalad. Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Kultuur Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikutest ka keskkihtidesse. 6.Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kunst Bütsantsi arhitektuuri suursaavutus, Hagia Sophia kirik, on pärit Justianus ! ajast. Iseloomulikud jooned on püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine. Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad, kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid
Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased. Ampiirstiili (mida Venemaal nimetatakse ka Aleksandri stiiliks) juurutajaks oli Sveitsi päritolu Thomas de Thomon. Venelastegi seas oli mitmeid kuulsaid arhitekte, kusjuures mõnikord oli nende töödes vanavene ehituskunstile iseloomulikke jooni. Andrei Voronihhin püstitas Peterburgi Kaasani kiriku. Tervikuna koos kolonnaadiga meenutab see Vatikani Püha Peetri katedraali, kuid tunda on ka Pariisis asuva Panthéoni eeskuju. Voronihhin oli Venemaal üks esimesi, kes hoonete kujundamisel kasutas oskuslikult skulptorite töid. Andrian Zahharov on vene klassitsismi suurima ja omapäraseima ehitise - Peterburis oleva Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn
folklori keskus. Pärast Eesti iseseisva taastumisest 1991a. vene kultuur on jälle rahvuse vähemuse kogus. Kui Eesti Vabariigi perioodil (1918 – 1940aa.), oli täpne piir kohaliku vene kultuuri ja NSVLi vahel, ei ole kaasaegne vene kultuur Eestis nii piiratud ja on seotud kaasaegse Venemaa kultuuriga. Viimasel ajal on suurendatude huvi vene traditsioonide, harjumuste ja pühade vastu. Vene kulturiliit, loomingu ühingud tähistavad, näiteks, Vastlapäeva, mis vanavene kultuuris tähendas kevade tuleku ja talve mineku, sel päeval küpsetatkse pannkooke, mille vorm ja värv meeletavad päike ja pärast söötakse neid võil, hapukoore, kalamarja, soola kala, mesi ja moosiiga, nagu oli vana ajadel Venemaal. 5 Järeldus Rootsi, kus ühekeelsed lapsed saavad võimalust tegeleda oma emakeelega lisatundides
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega ...
kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756.
atribuutide ning kompositsiooni valdkondadeks, seega igal kujutisel ikoonil on oma tähendus. Näiteks valge on issanda muutmise ja vagaduse tähendust omav värv. Samuti erinevalt tavalisest kujutlusest kasutatakse ikoonis vastupidist perspektiivi. Need ja paljud muud sümbolid aitavad autori väitel tänapäeval välja selgitada mitmete ajalooliste faktide tõesuse. Sümboolika vene ikoonides Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut. Mis ikoon aga endast üldse kujutab? Maali võib nimetada aknaks ümbritsevasse maailma, siis ikooni võib nimetada aknaks nähtamatusse maailma. Võib isegi öelda, et
3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17
Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3
3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17
Vana-Venemaa ajalugu Lühendid: Vm/V- Venemaa; V-Vm (Vana-Vene); tp-talupoeg; M-Moskva, saj- sajand; Eur-Euroopa; pol- poliitika; maj- majandus; kuj kujunema; aj- ajalugu V.aj algab territooriumil mis pole tänap. Vm osa (Novgorod, Smolensk, T, K, Polatsk). Ukraina- vene k ääremaa Valgevene- Polotsk, Smolenski Kas Ukraina on olemas kui seal valitsevad Vene vürstid? Mis rahvus see on? Kas Vana-V ajaloos on venelased? Nõuka ajal arendati välja idee vanavene rahvusest, mis hiljem jagunes venelasteks, ukrainlasteks ja valgevenelasteks. Pärinemine : slaavi kolonisatsioon keelevahetus- slaavlased linnadesse (eelkõige) ja sealt kultuuriliselt integreeriti ümberpaiknev rahvastik. Kirjalikud allikad kirikuslaavi keeles (vanabulgaaria keel) Novgorodist leitud kasetohukirju (lühikesed naeiitsid ??) arved, teated, armastuskirjad - erinev paberil ja pärgamendil olenevast kirikuslaavi keelest
-idaslaavlased hakkasid põhjapiirkondadele mõju avaldama, tungima nende aladele. Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Silmapaistvaim tase saavutati Vana- Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike. 16)Mis on ikoon ja milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Ikoon on usulise sisuga pilt. ikoonidel usuti olevat võime imet teha ja usklike aidata. 17)Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Ikoonid asusid kirikus seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Sellist seina nimetatakse ikonostaasiks. 18)Nimeta vanavene tuntuim kindlusehitis! Tuntuim on Moskva Kreml, kus kuni 18.sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest Maailmasõda sai Moskva Kremlist Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa valitsuse ja/või presidendi asupaik. Seepärast kasutatakse sõna ”Kreml” ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses. 19)Kes olid kaks tuntuimat ikoonimaalijat? Theophanes - kreeklane, kes rajas ikoonimaali koolkonna. Andrei Rubljov.
nn ümberpööratud perspektiiv) *näo jooned pehme, keha unustati või tõrjuti *kujutati hingelisust *ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast ikonostaas. * Bütsantsi tarbekunst väga rikkalik, eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivid) ja keerulisi tehnikaid (brotaankangad) . ümarplastika puudus, kuid säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. * Bütsantsi kunstil suur mõju vanavene kunstile. 18. Vana vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev. Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri
· Vanimad enkaustikatehnikas · Hakati kasutama temperavärve, segati sideaineks munaga, või muu org. ainega · Aluseks kokkuliimitud laudadest tahvel · Keha kujutati riiete all · Asusid seinal, eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast nimetati ikonostaasiks Tarbekunst rikkalik · Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid Ümarplastika puudus Säilinud elevandiluust reljeefe Vanavene kunst Suurimad kivist ehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis Kiievi Sofia katedraal: · Südamik meenutab kreeka risti · Algselt 5 löövi, mis lõppesid apsiididega põhiplaan sarnanes ruuduga · Hiljem ehitati põhja ja lõuna juurde 2 löövi, idaseinas kokku 9 apsiidi · Välisseinas domineerisid kuplitega tornid Novgorodi Sofia katedraal: · Samuti hilisemate laiendamistega muudetud Rikaste ja iseteadvate kaupmeeste eestvõttel ehitati kirikuid
Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn
JULM Oli kaks zanrit: Teaduslik vana-vene kirjandus Pühakute elulood Pühakud olid alati meessoost. LETOPISS . algab alati maailmalõpu kujutamisega. Esimese leetopissi kirjutas sakslane Scholtzen. Leetopissist saame teada Kiievi loomise. KROONIKA ei lähtu legendist, täpsed ajaloolised faktid. Kõige võimsam kroonikakirjutaja Nestor. PEETER I: ,,Ainult leetopissidest ja kroonikatest saab kätte tõelise vanavene kirjanduse tunnetuse!" VANA-VENE KROONIKA: 1) Vürstinna Olga kättemaks (Mees Igor Kiievi vürst) TREVJAANID maksid korralikult makse IGOR läheb ahneks nõuab juurde- tapetakse Vürstinna tahab kätte maksta (pole jõudu) Vürstinnat kavaldatakse üle (palutakse naiseks) Vürstinna kutsub mehi kevadel tagasi Pooled mehed upuvad Teised mehed põlevad sauna sisse Vürstinna elab 80 aastaseks MA EI SAA SITTAGI ARU SELLEST :D
Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmise eest
Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali ...
Selle hukkamõistuga on antud hinnang ka Kiievi-Vene vürstide omavahelistele tülidele. Väärtuslikud on autori kõrvalpõiked põhisüzeest: ta tutvustab vürstisuguvõsasid, annab sündmustele hinnanguid, ennustab Venemaa saatust, kutsub üles ühinema. Teoses kajastub igatsus Venemaa ühtsuse järele. Teisalt esindab ,,Lugu Igori sõjaretkest" hääbuvat suulist malevaeepost. Tekstis leidub rohkesti paganliku rahvaluule kujundeid ja motiive, seal esineb vanavene jumalaid ning päike, kuu, pimedus ja valgus omandavad sümboli tähenduse. Kogu loodus on eeposes hingestatud, looduse sissetoomisega saab autor otsekui võimendada Igori tegusid. 2. Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin". ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis
Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil). Seinamaalid Tahvelmaalid, vitraaz, Maalikunst mosaiik, hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Bütsantsi ja vanavene kunst 5.sajandil lakkas olemast Lääne-Rooma riik, jäi püsima Ida-Rooma riik, mis nimetati bütsantsiks. Riigi keeleks oli algul ladina keel, kuid peagi mindi üle kreeka keelele, mida rääkis suurem osa elanikkonnast. Kunstis lisandus kreeka pärasusele palju idamaist toredust. Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. 6.sajandil valmis Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum
Seda leidus kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel. Väga kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone puutahvlitele maalitud pühapilte. Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 1453. a. Kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal. 10. saj. lõpul oli Kiievi vürst Vladimir abiellunud Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Bütsantsi munk Kyrillos on ka vanavene tähestikule alusepanija; tema järgi nimetatakse seda kirillitsaks. Bütsantsist saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas aga venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima. Eriti hinnatud on ANDREI RUBLJOV (u. 1370-1430), kelle mahedates toonides, inimlikult väljendusrikkad maalid kuuluvad maailma ikoonikunsti paremikku. Tema kuulsaim ikoon on "Kolmainsus". Vene õigeusu kirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Loomulikult omandas see stiil
sajandini (u 54-75 tüve) muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust, vene laenud pärinevad 13. sajandist. Põhilised valdkonnad on põllundus ja karjandus, ehitus, riietus ja jalanõud, religioon (uus valdkond), kodune majapidamine jne. Nt pagan, papp, raamat, rist, saabas, niit, sirp, sahk, aken, lusikas, pirukas, nädal. Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud vanavene keelest. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara. Vanavene laenud 13 on nt aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur ‘tõhk’, turg, vaba, vaen, võlu. Varasemast ajast võib pärineda üksikuid vanaslaavi laene, nt tragi ‘agar, hakkaja’, või algslaavi laene, nt ais, haug, väin, kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid
palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht suktsessioon - järgnevus, kus üks õigusjärglane asendab teist vastavas õigusvahekorras tjak - vanavene kirjutaja, ametnik arhimandriit - kloostriülem, peaabt prior - mungakloostri eestseisja, abti abi või harukloostri ülem iguumen - kloostriülem metropoliit - peapiiskop ornaat - pidulik ametirüü vaimulikel öördaja - pealekaebaja skomorohhid - Vana-Vene rändnäitlejad tsareevits - Vene prints sutaan - katoliku vaimuliku pikk must kuub apanaaz - valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt anatav elatis bojaar -vürsti lähikondlasest ülik
laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis. Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks. Vassili Blazennõi peakirik. Ikoonimaal. ANDREI RUBLJOV ,,Kolmainsus". ,,Vladimiri jumalaema" 1 30.03.10 11. Romaani kunst(10. - 12. sajand). Romaani kunst on eelkõige kiriklik(kiriku suure mõjuvõimu pärast)
süngem.Kasutab tollaste rüütliromaanidele omast paarisriimi.Tähtsaim tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.On olemas ka juhtiv kangelanna,kelle mandumist võib vaadelda tema rahva allakäigu sümbolina. 4. "Laul Igori sõjaretkest."Tähtsal kohal on rüütliau, patriotsmi ülistamine, kangelaste idealiseerimine.See on lugu unistusest ühtsest Venemaast.Teos esindab hääbuvat suulist malevaeepost.Teoses esinevad vanavene jumalad, tavakehadesse puutuvad sümbolid, hingestatud loodus.Venelastel bõliinad. 3.Rüütlikirjanduse 12-13.saj. iseloomustus 12.sajandil muutus aadlitiitel päritavaks..Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed.Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus kehtisid oma normid ja kombestik.Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt o laitmatut käitumist o tähelepanelikkust ja viisakust
Elanikke kutsuti vastavalt maakonna nimele, kus nad elasid aga esines aka eestlaste üldnimetust. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad ühiselt, tähtsaim üritus oli iga-aastane nõupidamine Raikkülas. Suhted naabritega: Liivlaste, soomlaste ja kuralastega valdavalt rahumeelsed. Latkalite ja leedukatega tihti vastastikuseid rüüsteretki. 12 saj. käisid Eestlased rüüstamas ka Taanis ja Rootsis, kus hävitaid Sigtuna linna. Ida-Eestis tuli võidela slaavlaste sõjakäikude vastu, kuid vanavene rikk oli lagunenud ja väga suurt ohtu enam ei kujutanud. Eestlaste väeüksus oli malev, mis koosnes ratsa-ja jalameestest. Relvadest olid tähtsad odad, kasutati ka sõjakirveid ja kaheteralisi mõõki. Kaitseks kasutati kilpe ja kiivreid. Muinasusund: VÄGI · Muinasusu põhimõiste ja element oli vägi. · Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.
* Vassili Blazennõi kirik Moskvas ehitatud kokku mitmest väiksemast kirikust. Tuntuim itaalia meister Moskvas ARISTOTELE FIORAVANTI Skluptuuris ümarplastikaga ei tegeletud. Selle asemel oli maalikunst väga kõrgel tasemel. 18.Vana-Vene maalikunst Freskod (märjale krohvile)ja mosaiigimaalid. ( Sofia katedraalis Kreeka freskokunstnike maalid ). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstis on IKOONIMAAL. '' Vladimiri jumalaema'' . Bütsantsist pärineb ka ikoonide põhimõte ja maalitehnika. Sidemete nõrgenemise ajal Bütsantsiga iseseisvus ikoonimaal, millega ilmusid ikoonidele kohalikud legendid ja pühakulood ning paganlusega seotud mustad jõud. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija THEOPHANES KREEKLANE. Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV. 17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi
S��r -i S�de -me S�inas S�ina S�lg S�lu S�ra S�uk S�ugu S��sk S��se � ka �kotkas� Sygys -e Tabaja Taim -e Tali Talv -e Tamm -e Tarn -a Tart Tardu Tarvas Tarva Tarvet -u < �tarvas� Tasu Tasuja Tasulemb -e Teder Tedre Tee Tera Terane Terase Teras -e Terav -a Tihane Tihase Tiiu < �tihane� Tirk Tirgu Tirt Tirdi Tont Tondi Toom -e Tore -da Tugev -a Tugi Toe � NB: �ks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas Tuglas Tukla Tuhat Tuhande Tui Tuisk Tuisu Tuju Tujukas Tujuka Tukk Tuki Tuli Tule Tuline Tulise Tume -da Tunne Tunde Turges -e � lv. �sulg� Tutkas Tutka Tuul -e Tuuline Tuulise Tuur -a T�eleid -leiu T�hv -a � LE �tammet�ru� T�iv -u v. T�o � �t�otus�, �ohver� T�ivulemb -e T�ll -u T�lv -a T�mmu T�nn -i T�rges T�rksa T�rvand -i T�rvas -e T�si -se T�sine T�sise T�hn -i T�ht T�he T�pp -i
Tähtsamaid ehitisi on Kolmainu (Troitski) katedraal (14221423), Jumalaema Uinumise (Uspenski) katedraal (15591585), Radonezi Sergi kirik (16861692), baroksed Smolenskaja kirik (17451748) ja viiekorruseline kellatorn (17401770). Kolmainu katedraali siseruumides on mälestusmärk selle loojale Radonezi Sergile. Kizi saar on otsekui puitarhitektuuri muuseum lageda taeva all. Onega järves asuval saarel on koha leidnud Karjala kuulsamaid vanavene puitarhitektuuri ansambleid Issanda Muutmise (Preobrazenskaja) kirik (1714) ja Jumalaema Kaitsmise (Pokrovi) kirik (1764) ning kellatorn (1874). Tsentraalse põhiplaaniga Issanda Muutmise kirikul on 22 sibulkuplit, mis paiknevad viiel tasapinnal. Jumalaema Kaitsmise kiriku pikihoonet kroonib üheksa kaheksatahulisel alusel asetsevat kuplit. Kõik see kokku pakub harvaesinevalt kaunist vaatepilti. Solovetsi klooster asub Venemaa Euroopa-osa äärmises põhjaservas Valges meres Solovetsi
Thomas de Thomon Börsihoone . Andrei Voronihhin püstitas Peterburgi Kaasani kiriku. Tervikuna koos kolonnaadiga meenutab see Vatikani Püha Peetri katedraali, kuid tunda on ka Pariisis asuva Panthéoni eeskuju. Andrian Zahharov on vene klassitsismi suurima ja omapäraseima ehitise Peterburis oleva Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn. Kahele poole jäävat ligi poole kilomeetri pikkust fassaadi on võrreldud vanavene kloostri müüriga. Carlo Rossi . Mihhailovskoje palee praegune Vene Muuseum, Aleksandra teater, Peastaabi kaarhoone, Sinodi hoone praegune ajalooarhiiv Pariisi Panteonist on inspireeritud ka vene klassitsismi viimane suurehitis aastail 18181858 ehitatud Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
kasutati nime ka Pontos Melas (Must meri). Straboni ,,Geograafias" oletatakse, et külalislahkusetuks nimetati merd navigeerimisega seotud raskistele ja selle mere rannikul elanud vaenulike põlishõimudele viidates. [4] Kui kreeka kolonistid olid mere edukalt vallutanud, nimetati see 7.sajandil eKr ümber ladina keeles Pontos Euxinus (külalislahke meri). Nii nimetavad teda nii Herodotos kui ka Ptolemaios oma kaardil.10-16.sajandil vanavene kroonikates nimetati merd Vene (Russi) mereks, mõnikord ka Sküüdi mereks. Samuti kasutasid seda nime araabia geograafid- al- Mas`d (10. sajand) ja al-Idrs (12.sajand). [4] Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ja Kasaari mereks, Marco Polo (13.sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks ning Aasia kirjamehed nimetasid seda
rosett — ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus. San, Sant', Santa; Saint, Sainte; Sankt — püha, käsutatakse pühakute nimede ees (itaalia ja hispaania k.; prantsuse k.; lühend ladina keelest). sarkofaag — kivist, savist, puust või metallist, enamasti kunstipäraselt kujundatud surnukirst. sfinks — inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, eriti egiptuse kunstis. sibulkuppel — sibulakujuline paisutusega kuppel, eriti käsutatud vanavene arhitektuuris siir — kolmveerandringidest koosnev, gooti ornament; sõltuvalt ringide arvust esineb kolmiksiir, neliksiir jne. silindervõlv — vanim võlviliik, meenutab pikuti poolitatud silindrit. skulptuur — kujuraiumis- või -voolimiskunst ja selle toode, sama mis plastika. staatua — ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur. stiliseerima — 1) dekoratiivselt kujundama või vormima; 2) teatud stiili tunnustega varustama.
[...] keelematerjalist kultuuri, kus puuduks kunst üldse. Paljudel meie poolt loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.” edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber (Lotman “Poeetika lühikursus”) tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta Kitsas kirjanduse mõiste
Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. Seal eelistati kalleid materjale (hõbedat, kulda, kalliskive) ja keerulisi tehnikaid (brokaatkangad). Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Bütsantsi kunstil on suur mõju vanavene kunstile. 9 8. Vana-Vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. saj, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17. saj lõpuni säilis vanavene kunst iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenguks. Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Bütsantsist ehitusmeistreid
nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja- aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. 2.11 Vanavene kunst (arhitektuur) 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks
1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luuletajaks hakkas and pidama 16-17 aastaselt. Ta õppis külakoolis ja vaimulikus koolis ent määravaks osutus vanausulise vanaisa kodus valitsev vaimne õhkkond: Jessenini loomingust on leitud ohtrasti vanavene rahvaluule, kirikulaulude ja tsastuskade mõjutusi. Ka luges Sergei palju vene klassikalist kirjandust, tema lemmikprosaistiks oli Gogol, endale oluliseks luuletajaks pidas ta Lermatovi, Koltsovi, Nikitinit ja Nadsonit; hiljem tulid ka Blok, Kljujev, Belõi ning üha süvenev Puskini huvi. Suureks lugejaks jäi ta oma elulõpuni ning tassis oma raamatukaste ühest linnast teise, läbi oma arvukate elupaikade. Juba 16-20 aastase poeedi luuletustes
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olema Põhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mr Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene ) ja hilisem Svea meri (vene ) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand
· San Vitale kirik ( Itaalias- Ravennas) kaheksanurkne · Hagia Sophia kirik kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis SKULPTUUR: · Seda ei olnud bütsantsis peaaegu üldse · Armastati kallihinnalistest materjalidest kaunistada raamatute kaasi ja käsitööesemeid. MAAL: · Maalib pühapilte nn ikoone · Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kujutatud usulise sisuga raamatute piltidel nn miniatuuridel VANAVENE KUNST 10-17 sajand KIRIKUD: · Sibulkuppel- kõige silmahakkav välistunnus · Parimad näited vanavene arhitektuurist- Dimitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Hakati tegema puukirikuid( Kizi puukirik Oneega järve ääres) · Vladimir pani nurgakivi kiievi Püha Sofia kirikule IKOONIMAAL: · Suurimad ikoonimaalijad olid Bütantsist tulnud Theophanes Kreeklane ning tema
Esiplaanil on grupp inimesi ja kusagil maalil paiknevad antiiksete ehitiste varemed. Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik" Pilet 10 1. Vanavene kunst Vanavene ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks on kirikud. Esimesed suuremad meieni söilinud kiviehitised on Sofia katedraal e. Peakirikud Kiievis ja Novgorodis. 14. Sajandi lõpul sai ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Sel ajal kerkis kirik Uspenski kirik. Sellel oli algselt üks kuppel, neli kõrvalkuplit on hiljem juurde ehitatud. Lihtsaid valgeisd seinu liigendasid pilastrid.16. sajandi
11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesmärgiks on eelkõige esteetiline nauding ja autori eneseväljendus. Autorikategooria on tähtis uuemas kirjanduses, alates romantismist
Maksude laekumine – koormised. Riia, Saksa pool ristimine dokudega paremini kajastatud. Taani halvemini, süüdistatakse lohakas ristimises. Idakiriku mõju enne 13. saj Idakiriku mõjust kirjutavad lingvistilised allikad. Hrist – rist, ramata (vanavene) – raamat, nedelja – nädal. Oskar Loorits üritas leida vasteid vanavenekeelest. Germaani vaenlane. Pingutas üle. 12. saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud. Kas rahvas võttis uue õpetuse omaks? Historiograafias toonitatud, et usu vastuvõtt formaalne, uskumine pinnapealne. Sisemine võitlus ja vastuhakk. Jüriöö ülestõus. Neofüüdid – äsjaristitud. 16,17 saj kirjalikud räägivad maarahva paganlikest kommetest. Russow tahab peale tõmmata vett katoliiklikele misjonitele
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul. Tähestikud glagoolitsa ja kirillitsa. Viimane jäi püsima. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus. Kirjaoskus levis ka madalamatele kihtidele. §12Bütsantsi ja vanavene kunst Islam ehk muhameedlus on tekkeajalt kõige hilisem maailmaregioon ja üks levinumaid usundeid. Levinud peamiselt Põhja-Aafrikas, Edela-Lõuna- ja Kagu-Aasias. Araabia rahvad enamjaolt muhameedlased, samuti türklased, iraanlased. Moslemid on enamuses ka Pakistanis, Põhja-Indias ja Indoneesias. Araabia ps on vilja kõrb, ainult rannikul hea kliima ja taimekasv. Nn Õnnelikus Araabias Araabia ps. Edelanurgas oli loodus ülihelde. Hedza Meka ja Mediina linnad
Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast, kus levis Roomast lähtuv katoliiklus. 3.Millise kuulsa kiriku laskis ehitada Kiievi suurvürst Jaroslav Tark? Kuidas ta oli seotud Eestiga? Kiievi suurvürst Jaroslav Tark laskis ehitada Kiievi Sofia katedraali. Teda seostatakse Tartu rajamisega. 4.Millistes Eestile küllalt lähedal asuvates Loode-Venemaa linnades leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist? Novgorodis, Jurjevis, Nereditsas, Petseris ja Irboskas leidub suurepäraseid näiteid vanavene ehituskunstist. 5.Mida erilist on Vladimiri linnade kirikutes? Vladimiri linna kirikutes kasutati kirikute fassaadidel erandlikult reljeefseid kaunistusi. 6.Võrdle Vladimir Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. Dmitri peakirik Vladimiris: väike üheksaosaliseks jaotatud ruum ühe keskse ümarkupliga
internetis, välisreklaamides või kus iganes) kasutatakse näiteks selle koha rahvariideid, rahvalaule ja vanasõnu. Kohapeal müüakse kohalike motiividega ehteid, igasuguseid esemeid. Nii muutub folkloor kommertslikuks. Siin lähevad kokku kõik kolm ehk turism, reklaam ja meedia. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11.saj), Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste
3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina- pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J
“Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. Saj- mõisteid, kreutzwald vanavara(rahvaluule, midagi vana ja väärtuslikku), hurt rahvamälestused(rahvaluule kui osa ajaloost). Võeti kasutusele ka mõiste folkloor, mis eesti keelde tõlgiti rahvaluulena. Pärimus- 20 saj lõpp 90ndad. Unesco-vaimne kultuuripärand. 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Traditsioonilisus, kollektiivsus, pärimuslikkus, varieeruvus, suulisus. Kõik need tunnused on minu arust olemuslikud rahvaluulele, ei oleks rahvaluulet ilma traditsiooni, ega suulise pärimuseta. Samuti on olulisel kohal olnud kollektiivsus, läbi selle on folkloor levinud, arenenud , olnud vajalik. Varieeruvus aga annab folkloorile erinevaid värve juurde ning lisaks annab võimaluse m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
