Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.. 2 astet, aga lihtsam
287 ekr oli ,,keskmise pleibei" olukord halb. Pleibei nõukogu nõudis (edukalt), et võetaks vastu seadus, mis keelaks uute suurte riigimuudatuste tegemise ilma pleibei nõukogu nõusolekuta. Sellega seoses võeti sisuliselt patriitside viimane relv pleibeide vastu ära. Tulemus oli aga see, et ,,demokraatlik rahvavõim" vähenes veelgi ja tunduvalt suurenes kõrgetel positsioonidel olevate pleibeide võim. 287 133 ekr oligi ,,tugevate pleibeide" aeg. Selle perioodi ajal oli vanarooma vabariik ka sõjaliselt kõige aktiivsem/edukam, samas kodanike olukord muutus kehvemaks. Töötud olid tänavatel jms. Oli hea aeg populistliku liidri tõusuks. 133 121 ekr Tiberius ja Gaius Cracchus (vennad. Tribuunid (riigiamet). Soovitan iseseisvalt nende kohta lugeda) üritasid sisuliselt riiki ümber teha nii, et rahva populaarsel arvamusel oleks suurim võim. See ebaõnnestus neil, kuid rahvas oli aru saanud, kui nõrk senat tegelikult oli.
· Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide jäised kaaslased, näiteks Jupiteri suurimad kaaslased Ganymedes, Europa ja Callisto ning mitmed Saturni kaaslased. Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna · Merkuur · Veenus
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6
Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika. Frangi riigis Merovingide ja Karolingide dünastia. Karolingide ajal hakkas arenema kirjandus kunst, kultuur ja haridus. Romaanika Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku.
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius
vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena Spartasse tagasi tuua ja aarded õigele peremehele üle anda. Sellest saigi alguse Trooja sõda. MÕTLE JÄRELE VÕI KÜSI! 1. Mida tähendavad Homerose eeposte pealkirjad? 2. Kus asus Troojamaa? 3. Millises keeles suhtlesid omavahel kreeklased (ahhailased) ja troojalased? 4. Kus paiknes tolle kauge aja kreeklaste uskumuse kohaselt jumalate eluase? 5. Mis nime kannavad Zeus, Hera, Athena ja Aphrodite vanarooma usundis? 6. Kas Trooja linn on ainult Homerose fantaasia vili? Põhjenda! 7. Mis on Parise käitumises taunitav? 8. Mis metallist olid valmistatud kreeklaste (ahhailaste) ja troojalaste relvad? 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS! (William Shakespeare'i näidend ,,Julius Caesar", 3. vaatuse 1. pilt) Vincenzo Camuccini. Caesari surm
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
Kliendi kaitse patrooni eest. IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust. Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava kohtuniku ees; hageja, kostja, kohtukohustus, täitevmenetlust pole) Klassikaline periood: formulaarprotsess, II saj eKr – keiser Alexander Severuse surmani 235 pKr.
kujutusi. · ,,vabad kunstid" 20.sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi)
4. Eepose môiste, kaks liiki, nimetada vähemalt 10 eepost+rahvas, kellele kuulub. 5. Nimetada vanakreeka eeposed, nende autor.Teada Trooja sôja müüdist järgmisi tegelasi: Peleus, Thetis, Eris, Hera, Pallas Athena, Aphrodite, Priamos, Paris, Hektor, Menelaos, Helena, Odysseus, Achilleus, Patroklos. 6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris. 7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit. 8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles. 9. Tea Sophoklese "Kuningas Oidipuse" sisu üldjoontes, lähtuvalt järgmistest tegelastest: Laios, Iokaste, Oidipus, Polybos (Korinthose kuningas), Eteokles, Polyneikes, Antigone, Ismene, Kreon. 10. Nimeta keskaja neli kirjanduse liiki, lähtuvalt sotsiaalsetest kihtidest. 11
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Vestfaali rahu on oluline sest ta fikseerib olukorra kus riike on palju ja nad aksepteerivad üksteise olemasolu. Suhtlesmist riikide vahel on küll varasemast juba 2000 eKr. Kui vanad on riigid? 3000 eKr Egiptuses tekkis riik ühe teooria järgi. Kuid vanal ajal olid suhted ebastabiilsed, süsteemi polnud. Umbes Vestfaali rahu ajal hakkab teoretiseerimine rahvõ üle- järjekordne märk rahvõ ajastu alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste suhete ajalugu on olnud liikumine jõult diplomaatiale ja diplomaatialt õigusele. Ubi societas,
valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse
I raamat põlluharimine (palved põllundusjumalatele ja Augustusele; töö õilistamine ,,labor omnia vincit." (töö võidab kõik). II raamat puude (eriti viinapuude ja oliivide) kasvatamine; kevade ja põllumehe ülistamine III rmt loomakasvatus; ekskurss armastuse kõikvõimsusest ,,omnia vincit amor." IV rmt mesilaste pidamine; lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest (mesilased on vanarooma vooruste esindajad: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale. Teose eesmärgiks oli toetada imperaator Augustust põllumajanduspoliitika tegemisele, samuti näidata rasket põllumajanduslikku tööd kui raamistikku filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. Inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P. Ovidius Naso eepilist peateost ,,Metamorfoosid": kesksed ideed,
rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil Inglismaal ja ka Mandri-Euroopas; sai nime inglise arhitektide ja mööblikunstnike vendade Robert Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 8 (1728-92), John (1721-92) ja James (1732-94) Adami järgi. Interjöörides kasutati antiigist pärinevaid detaile uues ühenduses. Stiilile on omane peen tagasihoidlik värvikasutus ja lame stukkornament;
kirjandust. VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusajaloo võib tinglikuklt jagada 4 ajajärguks: 1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius
Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. 20 Varakristlus MÕISTED, TERMINID katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessansis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, ristimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol hingerahu ankur - varakristlik lootusesümbol
ülistus). Georgica III laul 148 sissejuhatus 49208 loomakasvatus 209283 ekskurss armastuse kõikvõimsusest (omnia vincit amor) 284477 väikeloomakasvatus 478566 lõppekskurss: katk Noricumis. Georgica IV laul 17 sissejuhatus 8282 mesilasekasvatus 283558 lõppekskurss: müüt mesinik Aristaiosest. Mesilastaru on kodu, asupaik, peatuspaik, seal on: katus, uks, lävi, värav, õu, linn, kodukoldejumalad. Mesilased vanarooma vooruste esindajana: hoolsus ja töökus, ohvrisurm isamaa eest, austus valitsejale. 108. Iseloomusta Vergiliuse Georgica struktuuri ja funktsiooni. Arvamus 1 (traditsiooniline): Augustuse põllumajanduspoliitika propagandateos Arvamus 2: põllumajandus kui raamistik filosoofiliste probleemide käsitlemiseks. SÕNUM: inimene õpib kannatlikus võitluses loodusega alluma jumalikele seadustele. 109. Iseloomusta P
Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Arvatavasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Thalesel oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja. Elas 624 eKr – 546 eKr. (2) Titus Livius- Titus Livius Patavinus (59 eKr Patavium – 17 pKr) oli vanarooma ajaloolane. Ta kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost, "Ab Urbe Condita Libri CXLII". http://et.wikipedia.org/wiki/Titus_Livius Titus Livius (59 e.m.a- 17 m.a.j.). Sündis Pataviumi (praegu Padova) linnas. Võib arvata, et oli pärit küllalt jõukast perkonnast, sest oli saanud
Tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Saatusega suudab aga leppida vaid see, kes vabastab end hirmudest, sest just hirmusid orjates soovivad inimesed seda, mida saatus pole neile määranud. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovat hingerahu. 1. Defineeri mõiste: hellenismiperiood. 2. Millistest vanadest linnriiklikest põhimõtetest öeldi hellenismiperioodil lahti? VANAROOMA KIRJANDUS Rooma kirjandus – nagu kutluur tervikuna – on saanud oma nime Rooma linna järgi, mille legendi kohaselt rajasid Romulus ja Remus 753. aastal eKr. Linn kujunes indoeurooplaste hulka kuuluva latiini hõimu keskuseks. Ladina keel sai rooma kirjanduse ja hiljem kogu Rooma impeeriumi kirjanduse keeleks ning hilisemal ajal kirjutasid ladina keeles ka paljud Roomast kaugel elavad autorid, sest ladina keel oli tänu impeeriumi vallutustele rahvusvaheline suhtlemise keel.
19-20 saj domineerisid dramaatikas realistlik sotsiaalne olustikunäidend ja psühholoogiline draama. Sel perioodil tõusis dramaatika tähelepandavale kohale teiste kirjandusliikide kõrval (Shaw, Tsehhov). 2. PILET ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED A. GAILITI ELU JA LOOMING , TEOSE ANALÜÜS Antiik tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähendus on 'vana' või 'muistne'. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus on olulisel määral mõjutanud hilisema euroopa kirjanduse kujunemist. Vanakreeka kirjanduse ja kunstiloome peamiseks esmaseks allikaks peetakse kreeka mütoloogiat. Peamisteks müütideks olid loomismüüdidid ja kangelasmüüdid. Kreeka kirjandusloo võib jaotada perioodideks: 1) arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) arhailine ehk algus
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Näiteks Asjaõigusseadus kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, Tallinna linna heakorra eeskiri aga ainult Tallinnas. Tsiviilõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid jaotatakse viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Pandektide süsteem ise pärineb VanaRooma õigusest. Tsiviilõiguse üldosa (vt. tsiviilseadustiku üldosa seadus TsÜS) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna, pärimis, võla, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud, esindus, tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse. Perekonnaõigusega (vt
punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt. Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes viljaurvad puituvad ja muutuvad mustjaspruuniks. Enamus liike
kaasa pöörde kõrgklassitsismi. Prantsusmaal kannab see nimetust ampiirstiil ( 1800 - 1830) , kus eelkõige lähtutakse Rooma keisririigi aegsetest eeskujudest. Ampiirstiili taotluseks oli Prantsusmaa võimu väljendamine. Rooma eeskujul püstitati esinduslikke võidukaari, obeliske jt. mälestusehitisi. Stiilile on iseloomulik range vorm, lihtne siluett, lagedad seinapinnad, dominandiks aga ilus ja monumentaalne fassad, kus kasutatakse palju pilastreid ja sambaid. Dekooris on vanarooma motiivide kõrval palju ka vanaaegiptuse motiive, dekoratiivmaterjalina kasutatakse palju pronksi. Prantsuse varaklassitsismi ( Louis XVI stiili ) tuntumaid meistreid on J. A. Gabriel ( 1699 - 1782 ), kelle loomingus väljenduvad ka valgustusajastule omased ideaalid: muuta ehitis väiksemaks, selgemaks, intiimsemaks, rakendades samal ajal uue stiili rangeid ja puhtaid vorme. Kaovad eenduvad ja taanduvad osad, hooned on põhiplaanilt sirgjoonelised. J. A
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
kanooniliseks kunstiks. Vanal ajal püüdis kunstnik reegleid järgida, kui ta loomingut teostas. Kui ta töötas nagu vanad meistrid, siis hinnati teda väga kõrgelt. Uuenemine toimus tegelikult pidevalt, kuid väga aeglaselt. Uuema aja Euroopas väärtustatakse kunstiteose uudsust. Sellepärast, et just praegusel ajal on väga levinud inimeste individualism ja usk progressi. Kunstiteosi ka liigitatakse ja selleks kasutatakse stiili mõistet. Sõna ''stiil'' tuleb vanarooma kirjutuspulgast ''stilus''. Kuna igal inimesel on olemas oma käekiri, siis seega hakati stiiliks nimetama inimese käekirja. Alles renessansiajastul pandi tähele, et igal kunstnikul oli olemas oma stiil. 18. sajandil avastati ajastu stiil. See kujutab endast seda, et ühel ajastul luuakse selliseid kunstiteoseid, mis on sarnaste joontega. Kunsti stiilid on väga selged ja piiritletud siis, kui kunstikaanonid on väga tugevad. 20.
kanooniliseks kunstiks. Vanal ajal püüdis kunstnik reegleid järgida, kui ta loomingut teostas. Kui ta töötas nagu vanad meistrid, siis hinnati teda väga kõrgelt. Uuenemine toimus tegelikult pidevalt, kuid väga aeglaselt. Uuema aja Euroopas väärtustatakse kunstiteose uudsust. Sellepärast, et just praegusel ajal on väga levinud inimeste individualism ja usk progressi. Kunstiteosi ka liigitatakse ja selleks kasutatakse stiili mõistet. Sõna ''stiil'' tuleb vanarooma kirjutuspulgast ''stilus''. Kuna igal inimesel on olemas oma käekiri, siis seega hakati stiiliks nimetama inimese käekirja. Alles renessansiajastul pandi tähele, et igal kunstnikul oli olemas oma stiil. 18. sajandil avastati ajastu stiil. See kujutab endast seda, et ühel ajastul luuakse selliseid kunstiteoseid, mis on sarnaste joontega. Kunsti stiilid on väga selged ja piiritletud siis, kui kunstikaanonid on väga tugevad. 20.
kanooniliseks kunstiks. Vanal ajal püüdis kunstnik reegleid järgida, kui ta loomingut teostas. Kui ta töötas nagu vanad meistrid, siis hinnati teda väga kõrgelt. Uuenemine toimus tegelikult pidevalt, kuid väga aeglaselt. Uuema aja Euroopas väärtustatakse kunstiteose uudsust. Sellepärast, et just praegusel ajal on väga levinud inimeste individualism ja usk progressi. Kunstiteosi ka liigitatakse ja selleks kasutatakse stiili mõistet. Sõna ''stiil'' tuleb vanarooma kirjutuspulgast ''stilus''. Kuna igal inimesel on olemas oma käekiri, siis seega hakati stiiliks nimetama inimese käekirja. Alles renessansiajastul pandi tähele, et igal kunstnikul oli olemas oma stiil. 18. sajandil avastati ajastu stiil. See kujutab endast seda, et ühel ajastul luuakse selliseid kunstiteoseid, mis on sarnaste joontega. Kunsti stiilid on väga selged ja piiritletud siis, kui kunstikaanonid on väga tugevad. 20.