/5/ Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori juurest on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri nimi tuleneb vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. /2/ Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Merkuur on "kahepalgeline" - üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka ulatuslikke tasaseid alasid. Suuri (üle 200 km läbimõõduga) Merkuuri kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim, Palavuse bassein on läbimõõduga 1300 km. Merkuuril on ka magnetväli
teras- ja raudesemete keskmiseks elueaks peetakse vaid 15 aastat. Korrosiooniga on nii nagu kõige muugagi: võideldes ühe häda vastu, kutsume tahtmatult esile teise. On üldtuntud, et lumetõrjes kasutatav sool võimaldab küll tänavaid korras hoida, kuid mõjub kahjulikult sõidukitele. Seepärast hinnatakse sõiduki korrosioonikahjustusi ühel talvekuul 8-10 korda suuremaks kui suvekuul. Raua roostetamisega võideldi juba kauges minevikus. Vanakreeka ajaloolane Herodotos ja vanarooma õpetlane Plinius Vanem kirjeldavad, kuidas kaitsta rauda tinaga. Vana-Egiptuses kaeti metalle looduslike vaikude ja õlidega. Korrosiooniteooria osutub mõnikord lausa hädavajalikuks. Eelmisel sajandil 20. aastail ehitati Ameerikas üht maailma kallimat luksusjahti " Mere Kutse". Ehitusmaterjalidena kasutati kõige paremaid metallimarke: jahi kere valmistati monelmetallist(nikli ja vase sulamist), kiil ja muud detailid roostevabast terasest.
occidentalis Pärismurakas üle 2000 põldmurakas R. caesius Eubatus mägimurakas R. allegheniensis pampel e. aedmurakas R. fructicosus cv Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj. rooma kirjanik Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena. Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka alamperekonnast. Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele
Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes Ü JÄÄAEG Kiviajale järgnes pronksiaeg. Pronks oli 60 000 aastat tagasi.Et tollal ei tuntud veel metalle ja hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada tööriiste tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus R ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kiviaeg. kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma G kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest tööriistadele. Üheks k...
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3. Milline tänapäeva riigi territooriumil asus Troojamaa? 4. Millist keelt kõnelesid troojalased? 5. Kus paiknes tolle kauge aja kreeklaste uskumuse kohaselt jumalate eluase? 6. Kas kreeklaste jumalatel oli ka puudusi? 7. Millised on Zeusi, Hera, Aphrodite, Athena vasted vanarooma usundis? 8. Mida tead Homerosest? 9. Ehk on Trooja linn Homerose fantaasia vili? Põhjenda! 10. Kust pärineb mõiste "tüliõun"? 11. Kes olid Ilusa Helena vanemad? Kes oli tema õde? 12. Kas Helena käitumises on midagi taunitavat? 13. Mida tead Parisest? Kas selle noormehe käitumises on midagi taunitavat? 14. Millisest metallist olid valmistatud ahhailaste ja troojalaste relvad? 15. Vanakreeka ja -rooma usundis oli palju jumalaid. Mitu jumalat on kristluses? 16
Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini, kui teised planeedid. Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik on troostitu kivikõrb täis meteoriidikraatreid, olles äravahetamiseni sarnane Kuu maastikuga
Armastuse ja ilu valitseja, kelle tõttu puhkes Trooja sõda.Teda sümboliseerivad ilusad ja viljakad loomad , näiteks tuvi, jänes ka luik ja ilusad lilled. · Hermes (Mercurius)-Rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja Etruski mütoloogias Trumps. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Arkaadia lähedal. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja,, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega.
kõne kirjapaneku järele muutunud kohtukorralduse tõttu, samuti poliitilised kõnepidamised, kus rahvast tuli oma seisukohtade õigsuses veenda; filosoofiline proosa varased filosoofid andsid oma mõtte edasi suuliselt, filosoofia ülesmärkimisele andis tõuke Sokratese vestlused oma õpilastega, mis on kirja pandud alles peale Sokratese surma tema õpilaste poolt. 11. Kuidas on omavahel seotud vanakreeka ja vanarooma kirjandus? Kreeka kirjandus on euroopa vanim ja kujunes loomulikku rada pidi võrsudes suulisest kirjandusest, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. 12. A. Kes ja mis rahvusest oli rooma kirjanduse rajaja? Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori Livius Andronicus. B. Milline oli tema panus rooma kirjandusse? Ta kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiaid ja komöödiaid ning tõlkis eepose ,,Odüsseia".
....................................................lk 7 Magnetväli...............................................................................lk 7-8 Keemiline koostis.........................................................................lk 8 Huvitavad efektid Merkuuri taevas...................................................lk 9 Merkuuri uurimine viimastel sajanditel..........................................lk 9-10 Merkuur Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Mõõtmed: Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on võrreldav
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, ki...
Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste kätte, võtsid ka vallutajate juhid ristiusu vastu. Valitsejate toetusel muutus ristiusk hilisematel sajanditel kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta pikkuse ajaloo vältel on tal suur mõju olnud kunstile. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku.
Sissejuhatus I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Ve...
tuletorn, Heliose hiigelkuju. Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss. AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater VANAROOMA KUNST ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure
oleksid lisatud prisma poolt siis teine prisma oleks pidanud veel värvusi juurde tooma. Kuna see seda ei teinud. Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud erinevat värvi valgusvihud taas valgeks valguseks. Valgeis rõivais viisid muistsed eestlased läbi ohvritalitlusi, paljudes kultuurides on preestrid riietatud valgesse. Süütuse ja puhtuse sümbolina kandsid valgeid riideid VanaRooma Vesta neitsid. Tava on säilinud praeguseni ristitavate, esimest korda armulauasaajate ja pruutide riietuses. VanaHiinas oli valge Lääne ja metalli sümbol, üks viiest põhilisest värvist. Poliitikas seostatakse tihti valget värvi konservatismiga. See on pärit rojalistide ülestõusust Prantsuse revolutsiooni ajal. Seda tunti valge terrori nimega. Uuesti tuli see üles peale Esimest Maailmasõda
Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj
Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel. Aatrium oli majas nö elutuba, kust pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega
· Iseloomulikumad jooned: idamaine püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine, · Maalikunstis suured silmad, kitsas nina ja vike suu (Kreeka kunsti eeskuju) · Figuuris ei näidatud inimese alasti keha, seda peeti patuseks. Arhitektuur · Arenes kiriku kaudu. Kirikute sisemusele pöörati alati suuremat tähelepanu kui välimusele fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid(lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid yhendavad kaared. · Vanarooma arhitektuuris köitis ehitajaid eriti kuppel. · Kuna oskasid katta kupliga ainult ringikujulise ehitise, võeti kasutusele viklid, sfäärilised kolmnurgad, mis moodustasid neljast nurgast ylespoole tõustes ja omavahel yhinedes ringi. Kõige suurepärasem tulemus on Konstatinoopolis Hagia Sophia kirkus. · II õitsengu ajal hakati ehitama vikli ja kupli vahele tambuure. Tegid kupli veelgi kõrgemaks ning kogu hoone kergemaks ja elegantsemaks. Võte levis kogu Eur.
saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks
Kuju kavandas Frédéric-Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin. Skulptuur avati 28. oktoobril 1886. See oli Prantsusmaa kodanike kingitus Ameerika Ühendriikidele ja pidi esialgu valmima 1876. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäevaks püstitatama. Samba kõrgus on 46,05 meetrit, koos postamendiga 93 meetrit. Skulptuur, mis kujutab tõrvikut käes hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel, mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel, millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4. juuli 1776), mis on Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev rooma numbritega kirjutatult. Ta kannab krooni seitsme kiirega, mis sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Kuju kaal on umbes 204 tonni. Valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast
keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse
ega ka süüa. Theseus - Ateena kuninga Aigeuse poeg.Theseuse eesmärgiks oli Ateenas kord majja lüüa. Kõigepealt tegeles ta Pallase poegadega ning seejärel tappis metsiku härja, kes rüüstas linnast põhja pool asuvat Maratoni. Triitonid pasunapuhujad meres. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Kolmhark ja merekarbist pasun. Uranos taevajumal. Tema ja Gaia lapsi kutsuti titaanideks. Venus Vanarooma mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Vestia (Hestia) - kodukolde ja kodurahu jumalanna, kodu sümbol ja seeläbi perekonna kaitsja. Rheia ja Kronose laps. Käis väga harva kodust väljas. Oli üks neitsilikest jumalannadest.
3. Maaga - nõidus, nõiakunst Müüt - pärimuslik kujutelm maailma tekkimisest, muistend; väljamõeldis, tõena esitatav liialdatud ettekujutus. Rituaal - Tseremoonia; religioosne usu või kombetalitus. 4. Ilukirjandus on välja kasvanud antiikkirjandusest. 5. Antiik - tuleneb ladinakeelsest sõnast antiquus, mille tähenduseks on "vana"või "muistne". Antiikkirjandus - Selle all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad euroopas tekkinud kirjandused. 6. Antiikkirjandus on seotud tihedalt kreeka mütoloogiaga. Vanakreeka kirjandus tekkis 7. Eepos on lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest ja tegelikest sündmustest. need on enamasti põlvest põlve edasi kantud. 8. Kelle nimega on seotud Kreeka arhailised eeposed? 9. Nimeta Homerose eeposed 10. Kirjelda lühidalt nende sisu 11. Sophoklese looming 12
kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.Tal puuduvad looduslikud kaaslased. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult Kuu ja Päike). Veenus saavutab oma maksimaalse heleduse (kuni 4,6 tähesuurust) vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Venuse järgi. Veenus on Maa-tüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnasegravitatsiooniga. Siiski on Veenust Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise
saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia
Noor poiss vastas seepeale, et ta on pagan, mitte metslane. Nimelt ütles Oline talle kord, et poiss jääb elu lõpuni paganaks, kuna too oli öelnud „põrguline“. „Ta oli kahe näoga Janus.“ („Dina raamat“ lk 239) Teoses võrreldakse kahe näoga Janusega venelast Leo Žukovskit kui too tantsis Dina klaverimängu saatel. Leol oli arm põse peal ning ringi keereldes näitas ta nii vigastatud kui vigastamata palet, justkui oleks tal kaks nägu. Kahe näoga Janus oli vanarooma mütoloogias uste, väravate, alguste, lõppude, ukseavade jumal. Kahe näoga januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. See sümboliseerib piiri (läbikäik, uks vms) mineviku ehk lõpu ja tuleviku ehk alguse vahel. Kelly Sule 12.a „Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald!“ („Dina raamat“ lk
Pikim ja kuulsaim kõrvalepõige põhisüzeest on muinasjutt ,,Amor ja Psyche", sellest loost varasemat üleskirjutust ei olegi. Apuleiuse stiil on kordumatu, sõnavalik keeleuuenduslik, kõnekeelsed sõnad vahelduvad arhaismide ja neologismidega. Esineb külalist kordust, alliteratsiooni, assonantsi, parallelisme, sõnamänge. Autor parodeerib põhjakihtide kõnepruuki, kohtukõnepruuki ja eepikat. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli vanarooma riigitegelane, jurist, kirjanik ja teadlane. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsste kasutamine. Kasutas peamiselt eleegilist distihhoni. ( epigrammide loomisel )
Meenutab moseed, külgedesse on ehitatud midagi minaretti sarnast. tegemist on indias valitsenud keisri? lemmik naise maoseleumiga. Sellist austamist peeti halvaks. Sarnaneb selime moseele. Kõrval on ka suur aed. ARVESTUS 1. kunstiliigid 8-10 2. paleoliitikumi kunstid 3. mesoliitiku ja neoliitikum 4. vana egiptuse arhitektuur30-34 5. vana egiptuse kujutav kunst 34-41+28 6. vana mesopotaamia kunsti 4 ajastut 7. egeuse kunst 43-48 8. vanakreeka ja vanarooma maali ja tarbekunst 9. vanakreeka ehituskunsti iseloomustus 50-54 10. vanakreeka tuntumad ehitised arhailisel ajastul 55-58 11. vanakreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul 59-64 12. hellenistlik kunst 68.71 13. vanarooma arhitektuur 77-85 14. vanarooma skulptuur 15. varakristlik kunst 90-96 16. bütsantsikunst 97-102 17. vanavene kunst 103-107 18. romaaniarhitektuur 125-131 19. romaani kujutav kunst (132-135)
Merkuuril on aga ka selliseid pinnavorme, mida ühelgi teisel planeedil pole leitud: näiteks kuni kahe kilomeetri kõrgused ja paarisaja kilomeetri pikkused astangud, mis on ilmselt tekkinud planeedi kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber.Andmeid Merkuurist: raadius: 2420 km, mass: 3, 3* 1020 t,keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 ,raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 ,paokiirus: 4, 2 km/s . Veenus Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Seetõttu nimetatakse teda rahvasuus ka Koidu- või Ehatäheks.See,et Veenus on päiksesele äärniselt lähedal ja kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige tulisema planeedi. Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga
Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideer...
asuvad oma tähele väga lähedal. Päirkesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Päikese näiv suurus on afeelis 1,1 kraadi ja periheelis 1,7 kraadi
rahu sõlmida. Demosthenes (384322 eKr) oli VanaKreeka kõnemees ja Ateena riigimees. Eriti kuulsad on Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Herodotos (umbes 484 eKr umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Cicero (10643 eKr) oli VanaRooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest
Teel Rooma peatuti Parmas ja Bolognas, et Corregio ja Carraccide freskodega tutvuda. 1770ndatel aastatel oli antiigivaimustus jõudnud kulminatsioonini ning antiikesemete kollektsioneerimine oli muutunud suurmoeks. Eeskuju selleks ei andnud keegi muu, kui paavst ise, kes avas 1772. aastal Vatikanis antiikkunsti muuseumi Museo Pio-Clementino. David jõudis tänu seal töötavatele Winkelmanni ja arheoloogide Antoine-Chrysostome Quatremére de Quincy ja Gavin Hamiltoni abil otseselt vanarooma kunsti juurde. 11 Roomas kopeeris David nii nagu kõik Prantsuse akadeemia stipendiaadid XVII ja XVIII sajandi suuri meistreid, joonistades ja maalides nende kompositsioone ja töötades nende natuuri järgi. Kuid oli tunda, et David oleks tahtnud juba varem Rooma jõuda, kuna mainis oma lähikondsetele, et tal oli „…raskusi Prantsuse halba stiili Roomas maha raputada“.12 1779. aastal toimus Davidis murrang ja temast hakkas saama praeguseks maailma mõjutanud kunstnik
-eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu-ja armastusejumalanna aphrodite
linna nõudmisi hariduse järele rahuldada ning mõnekümne aasta jooksul sai sellest linnast Euroopa jurisprudentsi pühapaik. Peagi täiendasid ka teised ülikoolid peale Bologna oma stuudiumi veel juriidilisega, nagu nt Oxfordis 13. sajandi keskel. Kanooniline õigus: Ehk kiriku õigus. See reguleeris väga suurt osa elust, mitte ainult kiriku siseseid asju vaid ka näiteks paljusid perekondlikke suhteid ja abielu õigust. Kanooniline õigus põhines eelkõige antiiksele vanarooma õigusele, kuid seda modifitseeritud kujul. Kanooniline õigus oli ka lihtsamini ja kergemini muudetav paavasti otsustega, mis tagas sellele ajaga parema kaasaskäimise, olles modernsem arhailisest õigusest. Kanooniline õigus tekkis 12. saj kristlike koguduste kohtumistel vastuvõetud otsustest (canones juhtnöör), millele hiljem lisandusid paavstivõimu dekreedid. 12. sajandil sai paavsti kuuriast kõrgeim õigusistants. 5. saj töötas paavst
kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Aasta seitsmes kuu nimetati Julius Cecari auks juuliks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav VanaRooma impeeriumi ajast kuni 16sajandi lõpuni. Eestis võeti juliuse kalender laiemalt kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil 24. veebruarl 1582 avaldas Gregorius XIII seaduse, millega sätestati reformi elluviimine sama aasta oktoobris: 4.le pidi kohe järgnema 15. oktoober (vahe 10 päeva) Gregoriuse kalender alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist. Tänaseni on kasutusel ka kuude nimed, millest osa tähistab kuu järjekorranumbrit vanas kalendris, osa isiku või jumala nime,
rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras, ori mitte sedagi. Askees Askees (kehalisest armastusest loobumine) tekkis antiikajal vastusena seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes. Sageli äärmuslik rangus, et jumalale meeldida. Kloostrikultuuris on askeetlus tavapärane. I sajand VanaRooma naine Demostheneselt (384322 eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks kaunid orjatarid, abielunaise ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi VanaRooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430
kasutavad seda tänini. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Aasta seitsmes kuu nimetati Julius Cecari auks juuliks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav VanaRooma impeeriumi ajast kuni 16sajandi lõpuni. Eestis võeti juliuse kalender laiemalt kasutusele tõenäoliselt 13. sajandil 24. veebruarl 1582 avaldas Gregorius XIII seaduse, millega sätestati reformi elluviimine sama aasta oktoobris: 4.le pidi kohe järgnema 15. oktoober (vahe 10 päeva) Gregoriuse kalender alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist. Tänaseni on kasutusel ka kuude nimed, millest osa tähistab kuu järjekorranumbrit vanas kalendris, osa isiku või jumala nime,
KOKKUVÕTE............................................................................................. ............................... 22 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ ........ 23 SISSEJUHATUS Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse.
Sest ta lähenes kunstile matemaatiliselt. Lähendas inimkeha vorme geomeetrilistele kujunditele. Loobus praktiliselt valguse ja varju efektist. 8. Kes paigutas kirikuseintele piiblistseene maalides tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi? Domenico Ghirlandajo 9. Kelle tööd on suured maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Boticelli. ,,Veenuse sünd" on antiiktemaatika aktimaali taaselustamisega. ,,Kevades" tegelased vanakreeka ja vanarooma mütoloogilistest kirjandusest,taimed Medicite aiast. 10. Millises linnas ja miks hakkas levima õlimaal? Veneetsias, sest see oli sellises niiskes linnas sobivam kui freskomaal. 11. Milline kunstnik töötas 15.saj. Mantovas? Andrea Mantegna 12. Mida oskad öelda Giovanni Bellini loomingu kohta? Maalis lüürilise meeleoluga usulisi pilte.(madonnasid looduses) Kontuuride asemel pehmed üleminekud, õhu ja valguse kujutamine. Kõrgrenessansi arhitektuur 1
juures Vesuuvi jalamil, maeti purske ajal paksu tuhakihi alla. Pompeji lahtikaevamised algasid 1747. aastal. Tänapäeval on linn peaaegu täielikult välja kaevatud. On säilinud paljud avalikud hooned ja majad, kujud, joonistused seintel, mille järgi võib tutvuda vanarooma eluga. (Paremal pool oleva pildi tegin ise!) · Delphi Apollo (lk 109) roomlastel, Delfi Apollon kreeklastel - päikese- ja valgusejumal, laulu, muusika ja luule kaitsja. Kreeka muistendite järgi asutas Apollon Delfis (Parnassose mäe nõlval) pühamu, kus oraakli
nii ka edasi läände. Corpus Iuris Civilis. Codex Iustinianus. Tema seadustest sai terva Ida-Rooma/Bütsantsi seadustik. Ainuke koht läänes, kus seda tutvustati oli Itaalia. Sealt liikus see aga edasi Lääne-Euroopasse ja 12. Sajandil sai paljude Euroopa riikide seadustiku aluseks. Lõpuks jõudis see isegi Ida-Euroopasse, leides tee isegi Venemaa seadustikku. Codex Iustinianus on tänapäevani mõjukas. 12.tahvli seadus , VanaRooma vanim seadustekogu; legendi järgi koostatud plebeide nõudel 450 eKr. Seadused olid 12 pronkstahvlil välja pandud kõigile tutvumiseks. Leges XII tabularum · III tahvel tsiviilprotsessi sätted · III tahvel reeglid (korratu) võlgniku vastu (legis actio per manus iniectionem) · IV tahvel sätted isavõimu kohta (patria potestas) · VVI tahvel eestkoste, pärimine, omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio) · VIIVIII tahvel obligatsiooniõiguslikud suhted
kokkutõmbumisel oma rauast tuuma ümber. Kaaslasi Merkuuril pole. Samuti puudub ka atmosfäär. Andmeid Merkuurist: · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) 3. 2.Veenus Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub.
rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel
ROMAANI KUNST X-XII sajand Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusid, on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil. Itaalias olid antiigi mõjud tugevad kogu keskaja jooksul. Sõna "romaani" viitab mõnedele sarnastele joontele vanarooma kunstiga, kuid tegelikult on romaani stiil paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane. Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur. Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur. Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Varem määrasid mungad kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilme, raiusid välja kapiteelid ja muud skulptuurkaunistused ning olid nõnda ise ehitusmeistrid. Raskema mulla- ja transporditöö aitas ära teha lihtrahvas.
79. Mida hõlmab Plinius Noorema kirjanduslik pärand? Kes oli Plinius Vanem? Plinius Noorem (62-113 pKr) oli Rooma riigitegelase jurist, kirjanik ja teadlane. Põhilise osa kirjanduslikust pärandist moodustavad 2 kogu kirju: esimene nn üldkogu sisaldab 247 kirja (9 raamatut) ja teine kogu sisaldab 122 kirja. Ta kirjutab kaasaegsete iseloomustusi, reageerib päevasündmustele, arutab kirjandulikke küsimusi, kirjeldab loodust ja tähelepanuväärseid esemeid. Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu ja kasuisa. Tema tuntumaks teoseks on ,,Looduslogu". 80. Nimetage Aafrikast pärit rooma kirjanikke? Aafrikast pärit rooma kirjanikud on Terentius, Suetonius ja Apuleius. 81. Mis on Apuleiuse peateos? Milline on selle raamatu peateema? Apuleiuse (u 125170/ 190 pKr) peateos on ,,Metamorfoosid" ehk ,,Kuldne eesel". Metamorfoosides" muudetakse minategelane Lucius eesliks ja seejärel jumalanna Isise kaasabil jälle inimeseks
Uhkeim neist oli Trajanuse foorum. Basilica Ulpia. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga pidulikus rongkäigus. Marcus Aureliuse ratsamonument. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared. Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele. Fortuna Virilise tempel. VanaRooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängude paik Circus Maximus. § 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja neid toimetati laiali üle riigi.
Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus Paleoliitikumi kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
