Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama. Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934. aastal ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935. ,,Ma armastasin sakslast", 1936. näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan " (algab justkui Goethe ,,Faust". Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus. Jumal otsustab, et kõik pääsevad taevasse seetõttu. Vanapagan arvab, et see on vale. Pole sellega nõus. Sõlmitakse kokkulepe ...
· Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott · Samuti kaval mees nagu Sandergi · Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena vanapaar Imbi ja Ärni · Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike mis kätte juhtus Õuna Endel · Hirmus ropu suuga,väga tõsine mees ning lahendas probleeme vägivallaga · Tahtis Liinat endale naiseks Vanapagan · Arvas et teda ei kavalda keegi üle · Teda tüssati pidevalt, vanapagan ise ei saanud arugi ,,Rehepapist" lähemalt: Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal Novembrikuus. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes meest aitama pidi. Abimees saabus kohale ning imestas kuidas nii loll mõni inimene olla saab....
Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakk...
1 A.Kivirähki elulugu.......................2 Raamatu kokkuvõte........................3-5 Kasutatud kirjandus........................6 Ülevaade Viimaste aastate üks tuntumaid A.Kivirähki teoseid on ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Romaan ilmus 2007. aastal. Sarnaselt varasema romaaniga ,,Rehepapp", on ka selle teose tegevustikku põimitud folkloorilisi motiive muistenditest ning müütidest (,,Rehepapis" Vanapagan , kratid ja libahundid, ,,Mees kes teadis ussisõnu" aga Põhja Konn, metsahaldjad, hiietargad). Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on aga palju lustakam ja positiivsemalt meelestatud. Näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt...
Orud ja mäed, järved ja jõed I Eesti Vabariigi aegsel proosamaastikul Iseseisvas Eesti Vabariigis olid kirjanduse arengutingimused varasemaga võrreldes soodsad ja saavutusedki vastavad. Hoolimata sellest jätkus küllaga mitmesuguseid probleeme. Uuel riigil tuli võidelda kasvuraskustega, mida süvendas majanduslikult ebastabiilne ja 1930. aastail poliitiliselt komplitseerunud rahvusvaheline olukord. Ennekõike nõudis lahendamist turumajanduse ja kunstiloomingu kokkusobitamise igavene küsimus, mida teravdasid ühelt poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus. Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi -Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi...
H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel...
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan ,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad...
Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Eesti sidekriipsuga kohanimedest tehtud tuletised kirjutatakse kokku: lõunaeestlane Ainult kõige üldtarvitatavamates võõrnimetuletistes on aluseks olev võõrnimi muganenud: darvinism, kalvinism, marksism, sovinism, hernhuutlus, luterlus, budism. ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Läbiva suurtähega kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed, · Müütilised olendid: Vanapagan , Vanemuine, Herakles 2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha) · Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas-Egiptus, Ees-Aasia,Lõuna-Eesti, Välis- Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales)...
Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik. Siinkohal tulevad mängu kratid, tondid ja vaimud...
sellega, et endalt elu võttes saadate Te oma hinge põrgusse. Kuidas kavatsete Teie endalt heita selle räpase maailma ahelad? Kas olete enda jaoks selle õilsa akti juba lõpuni läbi mõtestanud? Või jätate selle pimeda juhuse e saatuse hooleks? Arvestage sellega, et see, kuidas Te elate, mõjutab seda, kuhu Teie hing pärast surma satub. Maises elus on kahjuks tähtsamad valed, bürokraatia ja raha kui sõprus, ausus, isamaa-armastus jms ning ka Tammsaare Vanapagan ei suutnud maal õndsaks saada, sest temas ei leidunud jõudu vastu panna inimlikkudele nõrkustele. Valik on Teie. 2...
1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval...
Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse...
Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Loomamuinasjutud? · ,,Rebane varastab taadi kalad" (Ernst Särgava), ,,Rebane hanekarjas" (Julius Mägiste), ,,Karu maja" (Eno Raud) 3. Novellilaadsed muinasjutud? · ,, 4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti) ? (nimed?) · Hea ja kurja/lahke ja õela/ rumala ja targa/vaesusest rikkuseni vastandamine, kavaldamine, põhiliselt karekteriteks on abivalmis/vaene vaeslaps loomadest rebane, vanapagan ning vaene talutüdruk: ,,Vaeslapse käsikivi" (Friedrich Reinhold Kreutzwald), ,,Vaeslaps ja talutüta" (Juhan Kunder), ,,Ahjualune" (Juhan Kunder), ,,Rehepapp ja vanapagan" (Juhan Kunder) NB! Valida üks imemuinasjutt ja otsida vastavusi ja need kirja panna. Võrrelda Ch Perrault/J.W. Grimm- ,,Punamütsike", ,,Tuhkariinu". (eriti tähelepanu lõppudele) Uinuv kaunitar/okasroosike ja lumivalgeke Charles Perrault (1628-1703)...
3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:...
Mõlemas teoses on kasutatud rahvaluule motiivi. On selge, et autor on põhjalikult uurinud eestlaste folklooripärandit ning siis seda enda teostesse sisse põiminud. Selgemalt tuleb see välja ,,Rehepapis", kus tegutsesid sellised eestlaste mütoloogilised olendid nagu kratid, libahundid, mummid, Vanapagan jt. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna, inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena. Pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ning hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kõik see on nende elu loomulik osa ja kui keegi julges sellist eluviisi kritiseerida, põhjendati seda sellega, et ,,Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida"...
Eesti Vabariik, Ameerika 3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi...
Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud Taevakehad, tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad, Jäär Poed, pubid, kohvikud, restoranid, aktsiaseltsid jms: kauplus Hea Tuju, aktsiaselts Järvakandi Klaas, kohvik Kirju Kukk Varju- ja hüüdnimed: kuningas Pippin Lühike, Merka, Jass Isikunimi ülekantud tähenduses: Andresed ja Pearud Müütilised olendid: Vanapagan , Vanemuine Isikunimelise täiendiga ühendid: Avogadro arv, Gregoriuse kalender Mõni tiitel: Tema Pühadus, Tema Majesteet 19 Perioodikaväljaanded: ajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Õpetajate Leht; ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus Autasud: Eesti Taassünni auhind, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti orden, Valge Roosi orden...