A.H.Tammsaare Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas ja suri 1. märts 1940 Tallinnas Ta oli eesti kirjanik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustik...
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On m...
Viimne Reliikvia Maile Kikerpill 2013 Eesti film aastast 1969 Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad." Sisu: Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan"...
Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine, XVII saj Inglise kodanlik revolutsioon, Stalini lahing, Hispaania pärilussõda, Tartu rahu,
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendava...
Anton kolis elama Tallinna. 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Mõisted Alekooria mõistu kõne loom tüübid mis kujutavad inimesi tüüpe. Epopöa mingit aja järku käsitlev proosa teos. Kõrpojaperemees See raamat hõlmab erinevaid juhuminsi ja ka vägivalda surma ja ka tööd armastust ja jne. Ja isegi lapse saamist ka ta on raalistmik teos peategelased Kõrboja anna Peremeheks olemini töökas inimesed karku ja kõrboja vahel oli vihkamine süholoogiline teos
Peremehed Tammsaare teostes Tammsaare teostes on tõesti väga suur roll olnud talupoegadel ning taluperemeestel. Eks see ole ka ju loogiline, sest tolleaegset elu iseloomustaski päevast päeva kestev ränk töö ning tänapäevasest mugavast maailmast oli asi kaugel. Et pealkiri on üpris kitsas, ei hakka ma seekord muust huvitavast kirjutama, vaid keskendun siiski sellele teemale. ,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes parem, ka temale meeldis ,,mõelda" oma rusikatega. Aga kes olen mina, et nende üle kohut mõista? Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peal...
Eno Raud Julia Chicherina 11.A klass 2015 a. Eno Raud (15.02.1928 – 09.07.1996) • Eesti lastekirjanik • Sündis Tartus 15. veebruaril 1928 • Varjunime Eno Sammalhabe Haridustee • Õppis Tallinna jaTartu koolis ,Tallinna Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jä...
talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt, kes ei näppa midagi, aga olles maailmas palju rännanud räägib Hansule lugusie imelisest armastusest räätlite ja nende südamedaamide vahel ning annab tunnete küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra - Koera Kaarel talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine. Ettekääne oli alati olemas tarvis end ravida. - Kaarlil on pisut tobedavõitu sulane Jaan, kes nagu kõik teised Eesti soost
Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere. Oskari kratt aga jääb värava vahele kinni ja läheb nii vihaseks, et läheb põlema, nii suure leegiga, et see lausa ohtlik elumajadele. Hans aga räägib oma armastusest Rehepapile, kes aga laidab selle idee maha. Koju minnes leiab ta oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa. Liina jälgib ikka kuidas Hans mõisas käib preili akna taga. Liina räägib Rehepapiga, et see Hansuga temga kohtingu korraldaks
nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937.a., suue langes sisse 1974 aastal. Tori põrgu ja vanapaganaga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori kodu- uurija Mihkel Tilk kogus neid üle saja. Rahvasuu tunneb kolme põrguvürsti : Kurat - see on tõesti kurjuse sümbol, tige ja julm; Sarvik - suur ja imposantne, tema on põrgu pärisperemees; Vanapagan - tema on oma tegutsemise järgi kõige rahvalähedasem, Tori rahvajuttudes on enamikus tegemist just Vanapaganaga. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: hirmutanud reisilisi, kiusanud teisel pool jõge põrgu vastas naisi, olnud kõrtsis viina viskamas. Alljärgnevalt mõned lood. Tori põrgu asub tori kihelkonna keskel. Varema arvamise järgi ka maakera keskel, sest siit algas telg, mille ümber pöörleme. Telje teine ots ulatub siis taeva
· Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond · Allüksuste või allühenduste nimetused väikse tähega ( Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond) · Riigid ja osariigid kirjutatakse nagu asutust või maad (Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit) Isikud, olendid · Isikute nimed suure tähega · Loomad suure tähega: Kräps, Sassu · müütilised olendid suure tähega: Vanapagan · personifikaadid suure tähega: Saatus, Surm · isikute ümberütlev nimetus väikese tähega, suurtähelised üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo ise (Herodotos) · Ülekantud tähenduses isikunimi suure tähega · Üksikud seesugused isikunimed väiksega : frits, mats · Loodusnähtustele ülekantud isikunimi: orkaan Camille, taifuun Elsie · Täielikult mittenimeks muutunud nimi väikese tähega: morsemärgid
Gümnaasium. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond. 3. ISIKUD, OLENDID · Isikute ja muude olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · Isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Johannes Paulus · Loomad: Muri, Krants, Miisu, Mustu · Müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Herakles. · Personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus. 4. PERIOODIKAVÄLJAANDED · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: · Ajalehed: Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht. · Ajakirjad: Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater.Muusika.Kino, Eesti Arst. 5. AJALOOSÜNDMUSED · Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähete:
Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I pe...
A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I A 1. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa ilmus 1926. aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea...
Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna :
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas arvas vanakurat, et see on kiltri hing, võttis selle ning kadus. 3.Halltõbi püüdis Koera-Kaarli metsas oma võrku teda hüüdes. 4.Jumal ei teinud välja sulase Jaani palvetest, sest temagi oli kohaomanik ja jõukas mees, mis tal kehviku kurtmistest. 5.Imbi ja Ärni läksid läbi metsa mereranda pikk ohelik kaasas merilehma püüdma. Need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui
Andrus Kivirähk, ,,Rehepapp" Teose lühianalüüs 1. Zanr: romaan 2. Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab Eesti talurahva elust 19. sajandi ringis. Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja...
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...
Kuidas saada õndsaks Tänapäeval kiire elutempoga paljud ei mõtlegi, mis neist pärast surma saab, kas lähevad põrgusse või taevasse. Mõned seovad õndsaks saamist kristluse või muu usuga, aga pigem on see heaolusaamine. Tänapäeva taevasse saamise arusaamad on palju teist sugusemad kui paar põlvkonda tagasi, nii on aru saada ,,Põrgupõhja uue Vanapagana" teosest ja tänapäeva õpetuste erinevusega. Tihti räägitakse, et vaimust vaene inimene saab õndsaks. Tammsaare raamatust ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" saab selgelt aru, et Kaval-Ants ei teadnud õigest mida ta tahab. Mingil määral tahtis Ants taevasse saada, aga ta tegi kõik vastupidi. Raamatust loeb välja kuidas Kaval-Ants kasutab õndsaks saamist Jürka peal ära. Ta õpetab Vanapaganale, et õndsaks saamise kunst on Eesti rahva au ja kuulsuse nimel ennast orjastamine ning muidugi isamaa-armastusest, mille all mõtles ta oma õigustele ja eesõigu...
Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate nõgude teket seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi. Paganamaa maastikukaitseala Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi. Muistendi kohaselt Vanapagan maganud, käed- jalad laiali, lähedases Kurõsuus. Põhjakaarest tõusunud kõva heinajäike ehmatunud mehikese üles. Jäi järele inemese kehekujuga lohk, mis hiljem soostunud ja kolm ,,jäljehauda". Paganamaa mehe mälestusi, Paganamaa maastikukaitseala KRABI KÜLA Paganamaa on seotud naabruses asuva Krabi külaga ja selle lähima ümbrusega, mille elanikud tunnevad ennast paganamaalastena. Seal korraldatakse ühisel Paganamaa päevasid ja tegeletakse muude traditsioonidega Paganamaal
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis A...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega. isikud: Juhan, Tiit-Rein Kivi, Charles Darwin, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Vladimir Iljits Lenin, Rembrandt van Rijn, Kong Fuzi, Jón Ingólfsson, Peeter I ehk Peeter Esimene; ka varju- ja hüüdnimed: Linnutaja, Milli Mallikas, Tiibuse Jaak, Mait Metsanurk, Ristija Johannes loomad: Muri, Krants, Miisu, Punik, Miira, Mustu; müütilised olendid: Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus, Herakles personifikaadid: Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Külm Mõistus Jumal (kristlaste ainujumala nimi). Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad teised nimed: ajaloo isa (Herodotos), Emajõe ööbik (Koidula), Lucia legendi meister (anonüümne kunstnik XV saj-st). Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib ka läbiva suurtähega
,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik
„Tõde ja õiguse“ põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Põhiküsimus: Kus on tõde? „Tõde ja õigus“ ajastu tegevuspaik Peategelased 1. Osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu 2. Osa 20. saj algus Mauruse kool Indrek, Maanus, Tartus Mauruse tütar Miralda, Tiina 3. Osa 1905 Tallinn Indrek 4. Osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin 5. Osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina, ...
Pärast seda sai Jürka Juulaga veel palju lapsi ja üleüldse, Jürka elas Juulaga kuni tema (naise) surmani, neil oli teineteisega koos hea elu. 3. Jürkat võib pidada nii Vanapaganaks, kellele Kaval-Ants koti silmini pähe tõmbab, kui ka kristlikuks deemoniks, Kuradiks ning kohati hoopiski lihtsameelseks talupojaks, kelle truudust talukultuurile Ants julmalt ära kasutab. Jürka on mitmeplaaniline. Ta on nii lihtne töömees kui ka üleloomuliku jõu ja võimetega vanapagan. Ta on väga visa töömees. Tema usk on kõigutamatu ja see hämmastab isegi kirikuõpetajat. Jürka säilitab kogu aeg lapseliku lihtsameelsuse (muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase). Ta on emotsionaalne inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda). Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama. Ta oli ahne ja omakasupüüdlik,
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks. Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper, artur adson, friedebert tuglas, august gailit) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajami...
"Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on
Anton Hansen Tammsaare (30.jaanuar 1878-1.märts 1940) Taust · Sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. · Isa oli taluperemees. · Peres oli 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Haridustee · Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis (1886). · Hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist (1892-1897). · Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · V...
Võlukübar Ei väärtusta olemasolevat. Loodab ise hakkama saada (toetub jõule). MUISTEND Veekogud verest Sisikonnast soo Maksast mägi Luudest küngas Karvadest kõrkjad Sabast sarapuu ,,Mehed olgu kui müüri, Seisku nii kui raudaseina." ,,varjuks vaenu tungi vastu" ,,siis ei ole karta süda Karta võõra võitemista" ,,Võimus jäägu ühe voliks Ühe kätte kuningriiki Muidu hulgaliste meelil Tuulest tüli tõusemisi" Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik. Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ... Parallelism ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt) Ära viska homse varna Igal päeval omad ikked Tunnil omad toimetused Omad soovimiste sõuded. ,,Tundideks on tuule armu. Igaveseks on isa armu" Ülemaks kui hõbevara Kallimaks kui kullakoormas Tuleb tarkus tunnistada Omal maal õitseb õnni, Kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad,
sõrmkäpp, kaunis kuldking, tähnikvesilik, harilikvesilk, kahelehine käokeel. Maasikukaitseala - Neeruti maastikukaitseala Vana kaistsekorraga ala - Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama. Kivi hüütakse ka Lindakiviks Looduslikud ressursid (mets, metsa kõrvalkasutus, turvas jne) Natura 2000 metsad Turism (õppe- ja matkarajad, turismiettevõtjad, kes kaitsealal või selle naabruses tegutsevad) Neerutis ja Viitnal (TTÜ geoloogia instituut), Kreutzwaldi sünnikoht (keskkonnaamet) korraldatakse matk Kalevipoja radadel..(viide) Neeruti MKA matkaraja kogupikkus on 14 km, mida saad läbida 3,3 km, 6,9 km või 9 km retkedena
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kui...
aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. · Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on ...
(1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
Ka tänapäeva on need pärandunud eriliste võimetega ravitsejatele. Näiteks võib mõningaid neist näha saates ,,Selgeltnägijate tuleproov", kus pooled võistlejad tegelevad pigem ravitsemise kui selgeltnägemisega. Kuna muinasaja inimesed olid üpriski usklikud, ei puudunud usundist ka müüdid. Meile on teada tuntud tegelane Kalevipoeg, kelle kohta on nii mõneski Eesti piirkonnas rääkida oma lugu. Hiljem lisandus lisaks meie kangelasele ka Vanapagan, kes ma arvan, on tulnud ristiusust Kuradi näol. Sellisel juhul võiks ju Kalevipoega samastada Jumalaga? Nüüdseks on Kalevipojast ja tema vägitegudest koostatud ilmatu palju raamatuid nii värsivormis kui ka lasteraamatutena. Tänapäeval kohtab müütide tegelasi mingil määral ristiusus, kuna need ongi arvatavasti sellest tulnud. Eestlaste muinasusundis oli palju uskumusi, traditsioone jpm. Tänapäeval puutume
1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed 3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (ametlikkuse näitamisel) 4) Riigi- ja osariiginimed 5) Perioodikaväljaanded 6) Ajaloosündmuste nimed 7) Autasunimed ( orden, medal, teenetemärk, auhind, preemia, karikas jms.) 8) Üritustenimed 9) Kaubanimed 10) Sõidukinimed jm nimed 11) Taevakehad ja nende süsteemid 12) Müütilised olendid ( Vanapagan, Vanemuine, Mars, Venus) 13) Personifikaadid ( Saatus, Surm , Kivist Külaline Suur Tundmatu) Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse : 1) Teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad 2) Pealkirjalaadsed üritustenimed 3) Sordinimed 4) Fotod 5) Mängud Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust mis ei ole nimed. Väikese tähega: 1) Taime- ja loomanimetused 2) Loomatõunimetused 3) Keelenimetused
Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan Setu Ott Muna Vaimud Katk Rein Rääk Liina Rääk Surm / Liiva Lumest Kratt
A. H. Tammsaare A. H. Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen( 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik.Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal, hiljem õppis Prümli vallakoolis ja pärast seda Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Anton ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat. Anton sai siit algoskuse viiulimängus Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. 18941896 oli ta isal abiks põllutöödel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka ...
Anton Hansen Tammsaare Kodanikunimega Anton Hansen (30.01.1878 01.03.1940) Kirjaniku käekirja- näide Proosa- ning näitekirjanik, esseist Sündinud Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas Albu vallas Põhja Tammsaare talus kümnelapselises talunikuperes (oli neljas laps peres). Siit ka kirjanikunimi. Oma sünnitalu motiividel on loonud epopöa "Tõde ja õigus" Lapsepõlvekodu oli metsane ja soine paikkond Õpinguaastad Sääsküla vallakool Prümli vallakool Väike-Maarja kihelkonnakool Hugo Treffneri eragümnaasium Tartu Ülikooli juurastuudium(jäi lõpetamata) Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on kopsuhaigusega, mille korral haige aja jooksul oma kopsud välja köhis. Seda peeti nõrkuse (üleväsimuse ) tunnuseks, etiti kui see esines vanematel inimestel. Noorte inimeste puhul arvati, et tegemist on päriliku haigusega. Haigus ja sellega või...
surra. IV osa on Indreku ja Karini vahel. Nad ei ole hingesugulased. Tüli käigus Indrek läheb ära ja võtab revolveri kaasa ja selle peale Karin ütles "Keda sa jälle tapma lähed?" Karin oli Indreku vastu julm, sest "Indrek tappis Mari". Indrek tulistab Karinit, sellel järgneb kohtuprotsess, aga sellega ei kaasne karistust. Nende sündmuste tõttu Indrek nõuab lunastust. V osa Indrek pöörab Vargamäele tagasi, püüdes töö kaudu lunastust saada. Põrgupõhja uus Vanapagan "Põrgupõhja uus Vanapagan" Tema viimane romaan, mis ilus 1939 oli selline teos, mille kohta ei ole siia maani head käsitlust. Sellest on raske aru saada, sest seal on sümbolid. See teos on "Põrgupõhja uus Vanapagan". See on kummaline teos, sest määras paljus ära Tammsaare saatuse nõukogude ajal. Tammsaare suri õigel ajal, sest teised kirjanikud pidi kirjutama kahetsuskirju (salgama maha oma varasema loomingu). Tema aga oli selleks ajaks juba surnud ja tema ei pidanud
tõdesid väljendavaid näoilmeid eesmärgist kõrvalekiskuvatest grimassidest. Otsingud ja eksimine on lubatud, kui neid pärjab edu. /////////// KURADI MITU NÄGU (GOETHE , BULGAKOVI JA TAMMSAARE TEOSTE PÕHJAL) Juba aastasadu on inimesed uskunud Kuradi olemasolu ja teda kartnud. Teda peetakse tavaliselt kurjuse ja pimeduse esindajaks ning põrgu valitsejaks. Nimesidki on talle aegade jooksul antud mitmeid: Saatan, Vanapagan, Põrguvürst, Vanakuri. Kõigest, mis inimesi niimoodi köidab, on alati kirjutanud ka kirjanikud. Nii on sattunud Kurat paljude raamatute lehekülgedele, ainult et igaüks on teda kujutanud just vastavalt oma nägemusele ja andnud talle sellega uue näo. Üks sellistest teostest on Bulgakovi "Meister ja Margarita". Siin on saanud Kuradist igavene rändaja mööda inimeste maailma. Ta ei ole sugugi mitte kurjuse, pimeduse ja kõige halva kehastus ning inimeste pahategude meelitaja
Realism Eestis ja mujal maailmas: Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sa...
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta ...
Keelerühmad Filipiini keeled, Kaukaasia keeled Asutused, ettevõtted, Ilmarine, Helios, Esmar, Koop organisatsioonid & Pojad, AS Hiiu Vill Riigid ja riikide ühendused, Saksamaa Liitvabariik, Texase osariigid, läbiv suur täht Osariik, Prantsusmaa Isikute nimed Juhan, Tiit-Rein Kivi, Muri, Vanapagan, Mars, Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline, Jumal, Suur Tundmatu Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud Talts isikunimed: kvisling, tartüff, frits, mats Loodusnähtustele ülekantud Orkaan Camille, Vaikse
kõige närusematest pattudest vabastamiseks, samas on ta salliv ja heatahtlik ning alistub nõrkusele, toetab ja kaitseb. Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik. Siinkohal tulevad mängu kratid, tondid ja vaimud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
