Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa lihtsalt teisele inimesele pidi minema. Kõik probleemid lahendas ta jõu ja vägivallaga. Siiski ei paneks ma neid omadusi talle pahaks. Ta oli ju ikka... vanapagan. Ja kui hoolikalt mõelda, siis just selline peakski üks õige vanapagan olema. Aga ega tal ainult halbu omadusi olnud. Ta oli heasüdamlik, kohati hoolitsev. Töökas, nagu ikka üks õige Eesti mees peaks olema. Selles teoses olekski vanapagan Jürka prototüübiks tavaline eesti talupoeg. Just sama rumal, sama heasüdamlik, alati optimistlik. Kaval-Ants oli aga täielik Jürka vastand. Ta oli tark, edukas, rikas. Rikkaks ei olnud Ants aga saanud mitte tööga vaid pettustega
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb
Inimene on saladus Tammsaare teose ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" põhjal Iga inimene on erinev ja omamoodi salapärane. Kunagi ei mõisteta inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene ongi üks suur saladus. Tammsaare teoses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on kirjaniku peamine mõte olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi ja vältida pärast surma põrgut. Siin raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja möödudes võttis elu teise pöörde. Jürka avastas, et ta naine Lisete petab teda sulasega. Selle teadmisega oli Jürkal raske leppida ja ta põletas sulase ühes oma küüniga
Põrgupõhja uus vanapagan Arvustus Põrgupõhja uus vanapagan on Anton Hansen Tammsaare romaan. See on allegooriline teos kus on välja toodud erinevad inimtüübid. Selle romaani põhiprobleem on, et jumal arvab,et inimesed ei tee teadlikult enam patte teadlikult vaid nad ei saa lihtsalt teisiti. Nii kaotaks põrgu oma funktsiooni ja põrgust saaks süütute karistus asustus. Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa,
maja --> Jürka loodab üüriraha saada, kuid Ants paneb selle oma taskusse --> probleemid majaga --> Ants kaebab Jürka kohtusse --> Jürkale määratakse karistus (kaheks päevaks aresti tingimise aastase katseajaga) --> Ants rabeleb välja ja Jürka usub teda endiselt X - lk.126 - Põrgupõhja enampakkumisele, kuid Ants omandab --> Jürkal pole enam midagi, kuid ta ei pea enam Antsu orjama ; Antsu hirm Jürka ees XI - lk.134 - Ants õpetaja juures (Kas Vanapagan võib õndsaks saada?) ; noore Jürka tüli noore Antsuga tolle õe Eleonore pärast --> Eleonore lepib noore Jürkaga kohtumise kokku, kuid tema asemel tuleb noor Ants tümikaga --> Jürka saab võitu --> uus kohtumine (noor Ants kahe sõbraga) --> jälle Jürka võit --> noor Jürka saab vana Antsu käest sugeda XII - lk.146 - Ants kavandab ümberkorraldusi Põrgupõhjal --> Põrgupõhja maad Antsule, pidev rendi tõstmine ; Jürka
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Elu võimalikkusest kapitalistlikus ühiskonnas. Kuidas on võimalik normaalselt ära elada, kui maailm on selline, nagu on? - ÜHISKONNAKRIITILINE TEOS Luigelaul, ilmus 1939. aasta lõpus A. H. Tammsaare suri 1. märts 1940 Kas on REALISTLIK teos? Probleem realistlik, detailid fantastilised, nt - Lisette laiba kadumine - Kaksikute sarved jne ALLEGOORILINE TEOS Allegooria (kreeka allegorein rääkima piltlikult, ülekantud tähenduses) mõistukõne, proosa- või värsslugu, milles on ühteaegu kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse. Nt jutustades lugu loomtegelaste elust, mõeldakse selle all suhteid ühiskonnas. Allegoorias kujutatakse abstraktset ideed, mõistet, omadust konkreetse, pildilise kaudu. SATIIRILINE TEOS Satiir (ladina satira segu, pudu-padi, ühepajatoit) terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste suhtes. Teos...
Antsult uue, veel kiitsakama lehma. Elu algas: Jürka oli Antsu juures tööl, eit kopitses üksinda kodus. Jürka leidis oma töö tegemiseks mahti vaid öösiti ja pühapäeviti. Kase minia Leeni tuli, tahtis kassi tagasi, kuna ämm pidavat teda pidevalt kassivargaks sõimama. ,,Tulime siia, et ulualust leida, aga nüüd oleme peremees ja perenaine. Kasski on meil juba." ,,Kui kord sai tuldud, eks siis pea selle risti endale võtma." Ants: ,,Sõnakas eit sul, kallis Vanapagan, endisel oli tossikene" Endine Põrgupõhja ei võtnud midagi raha eest, tasus tööga või andidega; tema seda pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne. ,,Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." ,,Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja." Kase vanaperenaine kõik, mis maailmas läks viltu või tema tahtmise vastu, pidi olema minia süü läbi sündinud.
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Kelle seisukohti, maailmavaadet, ellusuhtumist, väärtushinnanguid toetad? Miks? Jürka- Mulle meeldis see, et Jürka oli oma elule seadnud kindla eesmärgi- saada õndsaks ja et ta ei kaotanud kunagi usku sellesse, et ka tema õndsaks võiks saada. Samuti meeldis mulle, et Vanapagan Jürka pidas töötegemisest lugu ja oli seetõttu töökas. Ta arvas, et töö on üks võimalustest õndsaks saada. Jürka oli väga hooliv oma laste ja naise suhtes, aga just eriti oma laste suhtes. Kui lastega juhtus mingi õnnetus, siis Jürka nuttis ja kõik imestasid kui tundeline ta on. Kuna Jürka oli pärit taevariigist, täpsemalt põrgust, siis sellest
tavapärast talupoega. Jürka oli üpris heatahtlik ja abivalmis, mis võis tuleneda sellest, et ta tahtis õndsaks saada, Ants aga kavaldas teisi üle ja pettis neid, et ise kasumit saada. Ants oli tark ja kaval, Jürka jättis aga natuke liiga usaldava ja totukese mulje. · Lisete ja Juula. Lisete oli õrn kleenuke naisterahvas, Juula aga suur ja tugev naine. · Kirikuõpetaja ja Jürka. Üks oli kirkutegelena, teine aga vanapagan. Suuremat erinevust ei saaks ollagi (vähemalt päritolu poolest). Sarnasus võiks neil olla näiteks ausus, sest kirikuõpetaja peab olema aus ja Jürka oli seda ka, kuigi keegi teda ei uskunud ja arvati, et ta on veits hull. 2) 3 ühiskkondliku probleemi. Kas need on aktuaalsed ka tänapäeva Eestis? · Petmine. Nii see kui Lisete pettis sulasega Jürkat ja Jürka pettis Juulaga Lisetet,
Lugemiskontroll ,,Põrgupõhja uus vanapagan" 1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? 4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist
Põrgupõhja uus Vanapagan Maailmas, kus me elame, leidub väga palju erinevaid inimesi. Iga inimene on teisest mingil moel erinev ja mõtleb erinevalt. Inimene on mõtlemiselt väga eriline ja raske ja seetõttu ei suuda ka ükski inimene teist inimest täielikult mõista. Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks. Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Ants...
pidamisega. Näide lk 104. 6. Lõpuks surevad nii Juula, Jürka kui ka lapsed, elama jääb ainul Riia, kes jääb naabrite hoole alla. " Aga lõpuks leiti, et Jürkal on järele jäänud kesik, kaks noort lammast, kaks kana, kukk, kass ja laps......." Näide lk 191. 3. Mida Jürka soovib saavutada? Jürka pikameelsus, kannatlikkus, kindlat usk. Jürka tahab inimese kombel õndsaks saada. Jürka usub, et ta on Vanapagan, kes inimesena on tulnud maailma, et õndsaks saada. Näide lk 66-67. "Suusoojaks rääkis ta sellest Jürka endagagi...."( Kindel usk, pikameelsus.) Näide lk 102. "Ükskõik, lausu Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja pärast: Nii et mida rohkem tööd, seda rutem saab õndsaks?"... Näide lk 104. (kannatlikkus, pikameelsus) 4. Pastori ja Jürka kokkupuuted Jürka vesteles pastoriga usu teemal, kirikuõpetaja imestas mehe kindla usu üle. Ta ei uskunud, et Jürka on päris vanapagan
Anna kutsus aga Villut Kõrbojale peremeheks. Villu ei tahtnud sellest mõeldagi, et Anna santi endale tahab. Seepärast lasi Villu end öösel maha ja Eevi jäi ikkagi lapsega üksi. Pärast kurba sündmust otsustas Anna taas linna elama asuda, kuid kohtas enne äraminekut Eevit ning kutsus naise koos pojaga Kõrbojale elama. Anna hakkas väikesest Villust Kõrbojale peremeest kasvatama. ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" räägib loo sellest, kuidas Vanapagan läheb maale elama, selleks, et õndsaks saada. Jürka ehk Vanapagan oli jõu poolest väga võimas, aga mõistuselt kehv. Ta ei osanud tihtilugu head halvast eristada. Omadustelt oli ta aga väga töökas ja heasüdamlik ning kohati natukene rumal. Jürka naabriks oli aga Kaval-Ants. Ta oli täielik Jürka vastand tark, edukas, kaval ning rikas. Rikkaks oli mees saanud pettusega. Ta tegi kõike ainult selleks, et raha saada. Jürkaga
Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi.
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal
Jürka oli Vanapagan Kes oli Põrgupõhja Jürka? Ta ise väitis, et ta on Vanapagan, kuid kas see on ka tõsi? Tal on palju inimlikke omadusi, kuid samas ei jää ka puudu Vanapaganale omastest omadustest. Kas ta ise üldse teadis kes ta on? Jürka oli mees, kes oli üleloomulikult tugev. "Jürka näitas igale kaubapakkujale õueväravat ja kes sealt kaudu küllalt ruttu minema ei saanud, selle saatis ta priiküüdiga aia taha oma õuest välja." Ükski inimene ei ole võimeline täiskasvanud inimest üle aia viskama, ilma igasuguse vaevata
"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi. Mõnda aega vaadates filmi hakkasin asjale pihta saama, nimelt
Jürka Kannatlik -> Ants Töökas -> Põrgupõhja Hooliv -> Riia Aus -> kirikuõpetaja Usaldav -> Ants Järjepidev -> Põrgupõhja Endasse tõmbunud -> kõik ümbritsevad inimesed Julge, kartmatu -> karud Juhm, ohmu -> Ants Kergeusklik -> Ants Truu <-> truudusetu Kangekaelne -> õndsus Lisete Nõudlik -> Põrgupõhja Truudusetu -> Jürka ja sulane Kangekaelne -> Juula ja kaksikud Juula Töökas -> koduabiline Hooliv -> lapsed Truu -> Jürka Usaldav -> Jürka Heasüdamlik Kaval-Ants Omakasupüüdlik -> Jürka Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka T...
Lisete oli löödud. Ta jäi Põrguõhjale, kuid ei tahtnud midagi süüa ega juua ja nii ta varsti surigi. Juula pesi ta puhtaks ja läks Jürkale sõna viima. Ants andis Jürkale lauad ja naelad, et ta Lisetele kirstu saaks teha. Kirst tehtud läks Jürka kirikuõpetaja jutule matustest rääkima. Kirikuõpetaja ei leidnud aga ei Jürka ega Lisete nime hingekirjast ja küsis, kust ta õige pärit on. Jürka rääkis tõtt - et ta on Vanapagan ja tuli maa peale Peetruse käsul, sest kui ta maa peal õndsaks ei saa ei anna Peetrus talle enam hingi. Kirikuõpetaja teeskles, nagu ta usuks Jürkat ja ütles, et ta teistele sellest parem ei räägiks, sest keegi nagunii ei usu, kuid Jürka sai ka ise aru, et kirikuõpetaja teda ei usu ja otsustas enam mitte kellelegi rääkida, et ta on tegelikult Vanapagan ja sellest, et Lisete polnud ju mingi tavaline naine. Matuste ajal (talvel) oli Lisete kirst suletud ja Jürka keeldus kaant avamast
Lunastuse leidmine ,,Põrgupõhja uus vanapagan" on teos, mis kajastab lihtsa inimese allasurumist ühiskonnas. Teose peategelaseks on Jürka ehk vanapagan, kes on maailma sündinud inimesena. Nimelt on ta sunnitud jätma põrgu järelvalveta, kuna Jumal määras ta sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad.
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid
Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud
,,Põrgupõhja uus vanapagan" Anton Hansen Tammsaare 1. Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse? Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, sest Jumal hakkas kahtlema endas ja oma loomingus, st inimestes. Ta arvas, et kui saatan saavutab õndsuse, on ka inimesed selleks võimelised. Kui inimesed on selleks võimelised, aga seda ei saavuta, siis on see vaid nende enda pahede süü ja seega ei vääri nad taevasse saamist. Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2
Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis
Kasutatavad vahendid valmistatakse õpetajate poolt. Vanemas rühmas võivad lapsed ka ise mängida ja endale riietuse valmistada, jutustajaks võib olla laps, samuti valmistakse koos dekoratsioonid. Kuna näidelda tahavad kõik siis esimesel korral saab anda rolli kõigile, hiljem saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks. NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“ Tegelased: Jutustaja, vaeslaps, talutütar, hiir, Vanapagan, vanapagana 3 poega. Vahendid : pink (saunalavale), särk, vöö, seelik, kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike. JUTUSTAJA: Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane on aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised olid ära läinud. Nii ka seekord... Kilin ja kolin, tuleb Vanapagana tõld tuleb (2 last hobustena ees).
Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi
"Tähtispäev" "Rahaauk" Loomingu kõrgaeg Näidend "Juudid" (1921) Romaan "Kõrboja Peremees" (1922) 5köiteline romaan "Tõde ja õigus" (19261933) Allegooriline romaan "Põrgupõhjas uus Vanapagan" (1936) Näidend "Kuningal on külm" (1936) Tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudid 1922 Kõrboja peremees 19261933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan A.H.Tammsaare muuseumid SA A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel http://tammsaare.albu.ee/ A.H.Tammsaare muuseum asub Tallinnas, Kadriorus endises kirjaniku korteris http://linnamuuseum.ee/tammsaare/ Kasutatud teosed http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03030204?txtid=2248 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus http://et.wikipedia.org/wiki/A._H._Tammsaare http://linnamuuseum.ee/tammsaare/?id=84 http://tammsaare.albu.ee/ http://tammsaare.weebly
Lõpuks astub vaeslaps saunast välja.) Vanapagan:Astu nüüd tõlda, tütreke! Vaeslaps:Kuhu ma istun? Tõld on tühi. Vanapagan:Sees on, sees on siidisuled, sees on padjad paremad. Vaeslaps:Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul istuma, tooge heinu tõlla põhja. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Jookse üle Riia Koiva- seal on ilma vööta kuhi. (Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar.) Talutütar:Kus sina sellise rikkuse küll said, käisid vargil jah? Vaeslaps:Ei käinud mina vargil. Talutütar:No räägi, kust said, muidu ütlen emale ära. Vaeslaps:Mis see sinu asi on? Talutütar:No räägi! Vaeslaps:Saunapäeval, kui teised kõik läinud olid, jäin mina jälle üksi sauna. Kuulsin kilinat-kolinat ja näen Vanapagan ukse ees. Tegin risti ette ja sauna ta sisse ei saanud, aga
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ...
"Tulge nüüd äiakest vaatama," kilkas ta. Tema käte vahel paistis valges vaibas ja kirjutes mähkmetes lapse väikene peakene, nagu koidukarva õienupp. Ja hellalt nagu oleks oodata võinud, sirutas Venda oma suured käed välja, last perenaise käest vastu võtma. Nagu õrnemat asja, mis igal hellemal puutumisel karki võiks minna, hoidis ta teda ja tõstis oma suu lähedale, ilma et oma suure habemega last oleks suudelda julgenud. Vanapagan Rahvasuus hüütakse koobast Mägiste põrgukauaks ja räägitakse, et selles ennevanast vanapagan elanud. Pärast, kui ristiusk meie maal võimust võtnud ja juba lapsed karja hoides jumalasõna laulusid hakanud laulma, ei ole vanapagan seda pahandust enam välja suutnud kannatada, vaid ära läinud. Minnes olla ta sajatanud: ,,Kadugu tüdruku häbi ja härjakasv!" Sest ajast ollagi härjakasv kängus ja tüdrukud ei olla enam nõnda karsked ja kasinud kui enne.
Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise süüdlane ei olnud, ja hakkas siis suure häälega kurja vanduma ja põhjama. „Mis sul viga, sõber?” küsis keegi rehepapi selja tagant. „Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord viljast puudus, kui aidamehega õiendus,” vastas rehepapp. Küsija mees ei olnud aga keegi muu kui vanapagan ise. „Oh, ei ole viga!” vastas vanapagan. „Säh, siin on kott, pane ta teri täis ja sea rehealuse nurka püsti. Mitu korda sa pahema jala kannaga temasse puudutad, setu kotti on sul mõõtmise juures enam, ja need võid sa ära müüa.” Ütles ja kadus kui tina tuhka. Rehepapp ei põlanud ka vanapagana nõu, vaid tegi kohe esimese mõõtmise juures proovi, ja ennäe! kolm kotti vilja jäi üle. Nüüd oli mees rõõmus; müüs igakordse ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul
hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade juurde lisandusid ka kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Keskaja ühiskonnas oli religiooni roll väga suur: keskaja inimene oli ristiusust täiesti ,,läbi imbunud". Keskaja ühiskonnas olid täielikult välistatud inimesed, kes olid uskumatud, hiljem tuntud kui ateistid. Keskaja ühiskond oli vastandite (hea/kuri, ülev/madal) ühiskond, mida
a sõlmisid omavahel müügilepingu OÜ Siil ja OÜ Turvas. Müügilepingu p 2.1 alusel ostis OÜ Turvas OÜ- lt Siil puidutöötlemisseadmeid ja puitu kokku 12 360 euro eest. OÜ Turvas esindajana sõlmis OÜ- ga Siil lepingu nõukogu liige Kaval Ants ja OÜ Siil esindajana sõlmis lepingu juhatuse liige K. Vanapagan. OÜ Turvas nõukogu liige sõlmis nimetatud lepingu põhjusel, et äriühingu tegevuskava kohaselt hakkab äriühing tegelema muuhulgas ka puidu töötlemisega. Kaval Ants ja K. Vanapagan leppisid kokku, et arve antud müügitehingu kohta saadetakse OÜ-le Turvas kuu aja jooksul peale kauba üleandmist. 30. juunil 2011 aasta allkirjastasid Kaval Ants ja K. Vanapagan omavahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti. 25 juulil esitas OÜ Siil OÜ-le Turvas arve ja palus arve tasuda summas 12 360 eurot 7 tööpäeva jooksul. Arve võttis enda valdusesse OÜ Turvas juhatuse liige Maimu Kili, kes arvet vastuvõttes küll nurises liiga suure arve pärast, kuid lubas K
sõbrad, kellega läbi käis, sageli arstid ja advokaadid. Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama. Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934. aastal ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935. ,,Ma armastasin sakslast", 1936. näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" (algab justkui Goethe ,,Faust". Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus. Jumal otsustab, et kõik pääsevad taevasse seetõttu. Vanapagan arvab, et see on vale. Pole sellega nõus. Sõlmitakse kokkulepe
Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan. Nad läksid enne ristteele minemist
Randveres Laheküla külas on pesitsemas Oo kivi ehk niinimetatud hobusekivi, mis on Saaremaal vägagi tuntud. Olen kuulnud ka legende selle kohta päris paljusid, kuid kõik on ikka sama põhimõttega, et Suur Tõll lõi pea hobusel maha ja hobune muutus kiviks. Kuid räägin ka legendist siis pikemalt. Vanapagan tahtis omale koju ühte töökat, tarka ja ilusat neidu. Ta siis otsis ja leidiski ühe, kuid neiu oli irlma unega. Vanapgan otsustas siis neiu ära röövida ja seda ta ka tegi. Vanapagan muutis ennast peale neiu röövimist hobuseks ning ratsutas väga kiirelt. Vanapagan oli jõudnud Kellamäe juurde. Kellamäel oli Suur Tõll. Keegi karjus, et neiu varas ja Vanapagan kohkus selle peale ning komistas. Neiu ärkas ülesse ning hakkas hüüdma appi. Seda kuulis Suur Tõll ja Suur Tõll läks kohe abihüüdja juurde, kuid Vanapagan oli endiselt hobune. Suur Tõll oli Vanapaganal pea maha lõõnud ja siis Vanapagan muutus kiviks tervenisti. Joonis 4
Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan. See romaan päästis Tammsaare nõukogude ajast pm. Millest see romaan räägib ja mida ta meile ütleb? TUGEVALT SÜMBOLISTLIK!! Seda võib tõlgendada, kuidas ise tahad. Toetub rahvajuttudele. Kaval-Ants ja Vanapagan. Rahvaluules Vanapagan on negatiivne tegelane =rikas talupidaja, kes püüab petta ausalt töölist Kaval-Ants, kes on positiivne tegelane ning kavaldab Vanapagana üle. Tammsaare kehastab Vanpagana
,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama Juudit; Olovernes piibliaineline ,,Elu ja armastus" romaan Irma; Rudolf mehe ja naisevaheline suhe
Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan
Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan
· Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta.
just nagu päeva järgi päevikut täidetud. Tegevuskoht on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera
Saarema ja Hiiumaa Elas kord lind nimega Ants ja team sõber kilpkonn nimega Volts.Ats lendas ja Volts ujus ümber maakera mis oli ainuld vett täis ja neil hakkas igav.Nad kuttsusid vanapagana ja jumala,et nentega nõu pidada mida veel teha maale,et siin ei oleks ainuld vesi.Jumal arvas,et teha inimesed ja vanapagan arvas,et teha maa maa alad kus inimesed saaksid olla ja nad tegidki nii.Antsul ja Voltsil ei olnud enam igav kuid nad tegid vanapaganaga kokkuleppe,et kui neil igav hakkab muudab ta nad ka maa aladeks.Ants ja Volts olid nõus sellega ja nad sõllmisid leppingu vanapaganaga.Jumal ei pidanud seda heaks kuid ei suudnud seda ära ka hoida.Ants ja Volts lõbutsesid maal inimestega ja neil ei hakkanud igav kuid ühel päeval hakkas Antsul igav ja
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha.
Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel
3.4 Futurism (ladina keeles futurum tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. 4)Anton Hansen Tammsaare Eluaasta: 18781940 Elas: Viljandimaa SuureJaani kihelkonnas, Kolgioja talus 3 romaani: 1)"Tõde ja õigus", 2)"Põrgupõhja uus vanapagan", 3)"Kõrboja peremees" 5)Tõde ja õigus 3 probleemi: 1)Võitlemine maaga 2)tõde, ausus, valetamine 3)Kes on peremees Põrgupõhja uus vanapagan 3 probleemi: 1)Kes on peremees 2)Töö 3)Ausus 2 raamatu sarnasus: Lapsed, rikkus, vaesus, lõputu töö, valetajad, naiste probleemid 6)Mats Traat: Sündis 23.nov 1936 "Karukell, kurvameelsuse rohi" 2 probleemi 1)Eneseotsing 2)Teekonnal olemine Ra ja Akke sarnasus: 1)Mõlemad süüdistasid ennast(Ra süüdistas ennast oma poja surmas) 2)nad ei tea, kes nad on
A. H. TAMMSAARE Elu ja looming Lapsepõlv ja koolitee Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff) neljas laps. Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja...
rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama hakata. Hinged- Tulid hingedepäeval koju, neile pidi olema laud katud ja saun köetud. Raamatus on kirjeldatud, kuidas Räägu-Reinu tütar Liina valmistab suuresti kõik ette. Ta koristab ära toad, sauna ja valmistab süüa klamurahvale. Hingedele köetakse ka sauna. Raamatus pole öeldud kes küttis sauna, kuid ma kaldun arvama, et seda tegi
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902...
15) Naaberküla rehepapp Villu tuli teisi katku eest hoiatama ja külarahvas pääses taaskord tänu Sandri kavalusele kindlast surmast. 16) Hommikul otsiti katku. Timofei leidis hõberaha, mis hiljem osutus valge seana katkuks, kellel rehepapp palus sõrg piiblil palvetada, lõi siis sellest noaga läbi ja lükkas ahju. 17) Aida Oskar tegi hiigelsuure krati ja kirjutas vanapagana raamatusse allkirjaks Jeesus Kristus. Kui Hans soovis oma kratile hinge, võttis Vanapagan ise küünega õlast verd. 18) Aidamehe kratt jäi väravaauku kinni ja läks vihast põlema. // Hansu tehtud lumest kratt rääkis meelierutavaid lugusid. 19) Jaan ei viitsinud Koera Kaarli heaks rabada ja läks niisama mõisa, Ints saatis ta ahvukaadi järele. Mees sai aru, et ta peab ahvi tooma ja pidas vankri peale võetud meest siiralt ahviks ja käitus kõrge advokaadiga nagu loomaga. 20) Rehepapp lõi kolli oimetus, kes ennist tahtis teda ära süüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
