Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Päike.........................................................................................4 Tähtede kiirgus.........................................................................5 Tähtede värvus ja heledus.......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, ...
* fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)] ^ Aminohapped, mida loomorganismid ise toota ei suuda. Taimed moodustavad aminohappeid primaarselt, otse fotosünteesides. Taimed toodavad aminohappeid nii palju, kui ise tarbivad. Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist. Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes. Valkude omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast. Valgu primaarstruktuur aminohappe järjekord. Mida lähedasemad liigid, seda sarnasem aminohapete struktuur. Valgu sekundaarstruktuur kujutab spiraalselt keerdunud (alfastruktuur) või voltunud (beetastruktuur) valku. Struktuur püsib koos vesiniksidemete abil. Juustes ja küüntes valgud sekundaarstruktuuris. Valgu tertsiaar- ehk kolmandane struktuur. kerakujuline e. globulaarne või fibrillaarne e. väljaveninud/niitja kujuga
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d ae...
Ülesöömine on kahjulik nii kehale kui vaimule Itaalia teadlased on jõudnud mitmete katsete tulemusena arusaamiseni, et ülesöömine pole kahjulik mitte üksnes kehale, vaid ka vaimule, soodustades aju vananemist. Vähem söömine aitab lülitada tööle aga molekuli, mis aitab ajul noorena püsida, vahendabERR teadusportaal. Molekul nimega CREB1 kannab hoolt mälu ja õppimisvõime eest, samuti kontrollib see ärevust. Paraku kahaneb molekuli töövõime inimese vananedes. Itaallaste katsest ilmnes, et CREB1 hakkas hiirte ajudes tööle madalakalorlusega dieedi puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest. https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii- kehale-kui-vaimule http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne
"(Huizinga, 1985: 59) Selle väite põhjal võib järeldada, et põneva mängu pealt vaatamine tekitab hasarti ning sageli soovitakse nähtud huvitavat mängu isklikult järgi proovida. Taaskord antakse üksteisele eeskuju ning seega võib väita, et täiskasvanud meelitavad suuresti ise üksteist mängima. Aristophanes on öelnud: ,,Vanas eas muutuvad inimesed taas lasteks." Meis kõigis leidub pisut lapsemeelsust, mille roll täiskasvanuks saades väheneb, kuid vananedes taaskord suureneb. Aristophanese väite põhjal on alust arvata, et ka mängu suhtega on nii. Kõrgemas eas täiskasvanud on teinud juba oma elutöö, seega suur hulk vabaaega nõuab sisustamist ning paneb neid mängima. Pensionärid ei saa küll enam nii kiiresti liikuda ja ka reaktsioon pole enam sama hea kui noorena, aga erinevatest mängudest saavad nad siiski rõõmu tunda ning mängu mõte ongi sellest saadud lõbu. Nii siis arvangi, et osaliselt paneb täiskasvanuid mängima veel igavus
2030 aastaks väheneb Peruu rahvastiku sündimus. 15-64 aastase moodustavad enamuse rahvastikust ja 65 ja vanemate osakaal kasvab, mistõttu kasvab ka rahvastiku keskmine eluiga. Uusi lapsi sünnib järjest vähem ja seetõttu ei saa ka rahvastik enam nii kiiresti uueneda. Võib suureneda ka suremus. Soolises koosseisus sünnib algselt ikka meessoost inimesi rohkem kui naisi aga nagu 2009 aasta rahvastikupüramiidiski tasakaalustub ka 2030 aasta rahvastikupüramiidis sooline koosseis. Vananedes jääb ka 2030 aastal mehi vähemaks, sest mehed surevad naistest ennem ja meestega juhtub rohkem õnnetusi. 2030 aastaks on rahvastik jõudnud juba vananeva rahvastiku etappi, sest 15-64 aastaste ja 65 ja vanemate osakaal on suurenenud aga 0-14 aastaste osakaal on vähenenud. d) Peruu demograafilise arengu etapp: 2009 aastal oli riik demograafilise ülemineku esimeses etapis, sest sündimus oli kõrge aga suremus oli madal, mistõttu kasvas vaikselt ka rahvaarv.
Tasemed: Võistlussport, tervisesport. (tippsport, Millised on meeste ja naiste erinevused nendes harrastussport, saavutussport, rahvasport, tervisesport) võimetes? 9.Mis on vananemise erinevad faasid? Naiste lihasjõu langus vanades väiksem. Kasvufaas, tasakaalu faas, taandumise faas. Luude hõrenemine naistel sagedasem. 10.Millised muutused esinevad vananedes 11.Keha kaalu langetamine. Mida tuleb silmas aeroobsetes- , jõu- ning teistes peamistes pidada, millised on peamised strateegiad, milline võimekustes? on kehalise aktiivsuse ja dieedi osa antud kontekstis? Koormuse ajal on eakal inimesel pulsisagedus madalamal kui noorel.
korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused.
Kapslis on läätse korteks ja tuum, ja ka üks kiht kuupepiteeli. Läätsel pole ei innervatsiooni ega verevarustust. Toitaineid saab lääts vesivedelikust ja klaaskehast. Normaalselt jätkab lääts kasvamist kogu elu. Epiteelirakud jätkavad uute kortikaalsete läätserakkude produtseerimist, mille tõttu suureneb läätse suurus, kaal ja tihedus aastate vältel. Normaalne lääts koosneb massilt umbes 35% ulatuses valkudest. Lahustumatute proteiinide protsent suurneb läätse vananedes ja ka siis kui katarakt areneb. Katarakt Katarakt on igasugune läätse läbipaistmatus või värvuse muutus, olgu ta siis osaline ja lokaalne läbipaistmatus või siis täielik läbipaistmatus. Kliiniliselt, mõistet ,,katarakt" kasutatakse häirete puhul, mille puhul läbipaistmatus mõjutab nägemisteravust, sest paljudel normaalsetel läätsedel on vähene, mitteoluline läbipaistmatus, mis pole kliiniliselt väljendunud.
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
0%, piima rasvatoodang - 280 kg, valguprotsent - 3.0%, valgutoodang 210 kg, V+R - 490 kg. Lisaks võetakse proove suhkru, karbamiidi ja somaatiliste rakkude sisalduse kohta. (PIKK, 2014a) 4 2. Lehmade sigimine 2.1. Tõuaretus Selleks, et saada võimalikult palju tulu piima tootmisest tuleb luua terve, suuretoodanguline piimakari. Et püsida konkurentsivõimelisena tuleb karja pidevalt uuendada, sest loomade vananedes langeb ka piimajõudlus. Karja taastootmise all mõistetaksegi prakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Tavaliselt kasvatatakse karja täiendus üles oma farmis, kuigi otstarbekas on ka juurde osta väärtuslikke tõuloomi, kes aga maksavad palju. (PIKK, 2014b) Selleks, et piimajõudlus ja toodang oleks talus või farmis jätkusuutlik ja kasvaks on vaja tuleviku kindlustamiseks heade omadustega noorloomi. 2.2. Seemendamine ja embrüosiirdamine
kaugemal. Kuna valgus ei lange koondatult võrkkestale, ei jõua ajju teravat kujutist ja inimene näeb häguselt. Kaugnägelikkus on ka pärilik. Mõnedel lastel on see juba kaasasündinud, kuid sageli kasvab laps sellest ise välja. Lapse kasvades kasvab pisut ka silmamuna. Häiritud on lähedale nägemine. Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja keskenduda lähedal asuvatele objektidele (lugemine, käsitöö jne). Põhiliselt esineb hüperoopiat vanemaealistel. Vananedes silmalihaste elastsus väheneb, inimene ei näe ka silmi pingutades lähedale ning vajab nägemise korrigeerimiseks prillide. Hüperoopia ehk kaugnägelikkuse ja presbüoopia ehk vanaduskaugnägemise korrigeerimiseks on erinevaid võimalusi: 1. Prillid 2. Kontaktläätsed 3. CK ehk konduktiivne keratoplastika (sobilik patsientidele, kes kannavad prille kuni +3,5 dioptrit) 4. Eksimeerlaseri abil on võimalik maailmas ravida hüperoopiat inimestel, kes kannavad prille kuni +6 dioptrit 5
jms - hüperkoagulatsioon kaasasündinud geenidefektidest või omandatud antikehad veresoonte seintel asuvate hepariinide jt. vere vedelolekut tagavate faktorite vastu, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul koe laguproduktide verehüübimist soodustava prokoagulantse toime tõttu, vananedes trombotsüütide suurenenud agregatsiooni kalduvus, suitsetamine, rasvumine ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Trombide lõpe: - pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide toimel, aseptiline leukotsüütide ensüümide toimel - trombemboolia- osa trombimasse irdub ja kandub verevooluga kaasa, põhjustab veresoonte topistuse.
a.) vaibus 1950-ndate aastate algul · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises Vastuolude tõttu Läänega võideldi NSV Liidus kõige lääneliku vastu (elulaad, muusika, mood jne.). Seda nimetati võitluseks kosmopolitismiga. Stalini vananedes ägenes kõrgema parteijuhtkonna hulgas võimuvõitlus selle nimel, kes saab Stalini järglaseks. VÄLISPOLIITIKA NSV Liidu ekspansiooni tõkestamine; Berliini blokaad(1948); sotsialismileeri kujunemine Euroopas (Poolas, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, aktiivne sekkumine Euroopa ja Bulgaarias); Ida-Euroopa maid ühendav Vastastikuse Majandusabi Nõukogu(1949); mõjusfääri laiendamine Ida-
Kui on, siis võib see olla riknenud - kuigi mõne punase veini kerge hägusus tähendab seda,et veinimeister on otsustanud mõõdukalt filtreerida. Klaasi põhja tekkinud setet ei peeta häguks, see kuulub pudeldatud veini normaalsete muutuste hulka. Värvi tumedus ütleb veini kohta nii mõndagi. Sügav punane toon annab mõista, et kasutati paksu kestaga viinamarju, näiteks Cabernet Sauvignoni või Syrah´t. Heledam värv võib tähistada Pinot Noiri või Camay´d . Punaste veinide vananedes nende värv luitub ja see annab veini kohta teavet. Valgete veinide puhul tähendab kahvatu, peaaegu veekarva värvus, et viinamarjad kasvasid jahedas piirkonnas. Sügav kuldne toon võib tuleneda soojemast kliimast, kuid see võib näidata ka, et vein on üsna vana ja laagerdunud tammevaadis. Oluline on ka värvivarjund. Noor punane vein võib olla purpur-karmiinpunane. Vananedes läbib vein kirsi- või ploomivärvi staadiumi (mis näitab, et see on veel võrdlemisi
vigastuste eest juurekübaraga. Kasvukuhikus toimub aktiivne rakkude jagunemine. Kasvukuhikule järgneb kasvuvööde, milles rakud intensiivselt kasvavad. Kasvuvöötmele järgneb imav vööde, mis on kaetud üherakuliste juurekarvadega, mille abil hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid. Järgmiseks juurte vöötmeks on külgjuurte vööde. Kohta, kus peajuur läheb üle tüveks, nimetatakse juurekaelaks. Juured on kaetud kattekoega, mille rakud korgistuvad, vananedes kattuvad juured korbakihiga. Juurte pikkuskasv võib toimuda kogu taime eluea jooksul. Puittaimede juurtel esineb kaks kasvuperioodi: kevadel ning hilissuvel ja sügisel, kui mulla niiskus on suurenenud. Juurtel esineb ka jämeduskasv, aastarõngad on juurtel kitsamad ja ebaselgemad kui tüvetipus. Juurestiku tüübid Taime kõik juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab kindlustama taimele elutegevuseks ja talitluseks vajaliku vee ja mineraalsoolade hulga. Puittaimede juured
polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so
on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi · Naised raseduse ajal magavad mõned tunnid kauem kui tavaliselt · Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb. 4 UNEHÄIRED Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks.. Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-
(Ibid) 2.2.6 Kõvad pressitud juustud (näiteks Cheddar, Parmesan, Pecorino, Manchego) Kõvad juustud on teravama ja intensiivsema maitsega ega jäta suhu kleepuvat rasvakihti. Pika laagerdumisajaga, suure soola ja rasvasisaldusega juustud vajavad juurde tihedat ja jõulist veini. Alkoholisisaldus peaks ulatuma vähemalt 13,5%-ni. (Ibid) 2.2.7 Sinihallitusjuustud (näiteks Roquefort, Stilton, Gorgonzola) Need on võimsa maitse ja suure rasvasisaldusega juustud. Vananedes muutub sinine hallitus rohekaks ja selle maitse intensiivistub. Ajalooliselt nauditi sinihallitusjuuste Bordeaux' Château veinide seltsis. Punane vein peab olema rohke puuviljaga ja magusa noodiga. Bordeaux'st peaksid sobima pigem St Èmilioni uue stiiliga eksperimenteerivad väiketootjate veinid, Bordeaux' võimsad St Èmilioni ja Pomeroli veinid, magusalt moosised Uue Maailma Cabernet'd ja Shirazid. (Ibid)
Tee ei mõju südamele ainult pindmiselt, vaid palju sügavamalt. Kaalium, mida tee rohkesti sisaldab, on eluliselt vajalik südamelihaste normaalseks talitluseks. Peale selle aitavad tees leiduvad rauasoolad parandada vere koostist. Tee mõjub tervendavalt kogu südame - ja veresoonkonna süsteemile. Tänu P-vitamiini aktiivsusele tugevdab ta veresoonte seinu ja kapillaare, tehes need painduvamaks ja elastsemaks. See on oluline eakatele inimestele, kelle veresooned muutuvad vananedes järjest 4 hapramaks ja läbilaskvamaks. Samuti on tõestatud, et tee takistab rasvade ja rasvataoliste ainete ladestumist veresoonte seintele, samuti lagundavad juba olemasolevaid rasvasetteid, osutades seega tugevat skleroosivastast toimet. Välja on selgitatud ka tee konservatiivne ja taastav raviefekt insuldi puhul. Laiendades
1.BIOLOOGIA UURIB ELU: Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine- ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide sisekeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi...
Õppimise põhisisuks on uute kogemuste saamine. Õppimine minu käsituses sisaldab endas mõtlemise, tunnetamise, mängimise, loomise, liikumise, lugemise, netis surfamise jne sadu protsesse kõike seda, mis toetab inimese kasvamist läbi iseendas ja maailmas olemise ja maailmaga/iseenesega igapäevase taaskohtumise, seda nii füüsilises kui vaimses plaanis. Nagu öeldakse, et inimene õpib kogu oma elu, kuid sureb igga rumalana. Tänapäeval on ümber lükatud arusaam, et inimese vananedes ajurakud drastiliselt vähenevad. Me loome erinevate ajurakkude vahel seoseid palju kiiremini kui neid kaotame. Kui aju piisavalt stimuleerida, säilib inimese mõtlemisvõime kõrge eani. Seega oleks rumalus mitte õppida. Õppimise mehhanismide kohta, leian ma, et harjumine ja habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust.
Maks peab suuremate alkoholikoguste kahjutuks tegemiseks intensiivsemalt töötama. See tähendab maksarakkudele suuremat kahjustavat toimet. Inimestel, kelle maks on alkoholist juba kahjustada saanud, võib tolerants väheneda. Kahjustatud maks ei ole võimeline alkoholi enam nii hästi töötlema, tekib neil joove kergemini. Seega ei kaitse alkoholi tolerants organismi alkoholi kahjulike mõjude eest. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vananedes väheneb organismi suutlikkus alkoholi lagundada. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal
Ovogenees * sõltub (rohkem) hormonaalsest tasemest * ovogenees toimub algselt embrüostaadiumis ja tüdruk sünnib kõigi oma ovogoonidega koos * munarakk läbib meioosi peale teismelist iga * menstruatsioon on viljastumata munaraku eraldumine kehast * menstruatsioonitsükkel on aeg eelmise menstruatsiooni lõpust järgmise alguseni (ligikaudu 28 päeva) * ovogenees toimub u 50-eluaastate alguseni (lõppeb, sest hormonaalne tase inimese vananedes muutub) * viljastumine toimub munajuhas teatud tingimustel 1) peab olema ovulatsiooni aeg ; 2) peavad olema tugevad ja terved spermid, mis suudavad ületada teatud keemilisi barjääre naise sees (spermide sabas on mitokondrid (mida rohkem neid on, seda kiiremad on spermid) * kui munarakk ja sperm kohtuvad, siis tungib spermi pea munarakku ja ühineb temaga * selleks, et rohkem sperme munarakku ei tuleks, kasvatab munarakk automaatselt enda ümber kaltsiumist kihi
Fluorisisaldusega hambapasta, hammaste pesemine ja korrapärane hambaarsti juures käimine kindlustavad hammaste korrashoiu. Igemed, suu limaskestad ja keel on tervetel inimestel märjad ja roosakad; normaalsed huuled on punased. Oksendamine ja iiveldus tõstavad suu hoolduse vajadust. Organismi veepuudus, suu kaudu hingamine, ravimi-, hapniku-, tsütostaat- ja keemiline ravi kuivatavad suud. Suu kuivamine on tingitud süljeerituse vähenemisest. Ka vananedes väheneb süljeeritus, eakad kaebavad tihti ebameeldiva suu kuivamise üle. 12 Kui suu kuivab sülje puudumisel, siis on maitsmine häiritud, hingeõhk haiseb, rääkimine ja söömine on raskendatud, proteeside kasutamine muutub võimatuks ja limaskestad on vastuvõtlikud seennakkustele ja hambad lähevad katki. Kuiva suu esmane hooldusviis on joomine.
Mõõdukas ülekaal: 31 - 35 Suur ülekaal: 36 - 40 Haiguslik rasvumine: üle 40 Toit varustab organismi energiaga, mida on vaja põhiainevahetuse tagamiseks - südame tööks ja vereringeks, hingamiseks jne. Lisaks kulutatakse energiat kehaliseks tööks. Kui toiduga saadakse rohkem energiat kui kulutatakse, on tulemuseks kehakaalu tõus. Mehed kulutavad rohkem energiat kui naised, kuna meeste lihasmass on suurem. Vananedes väheneb põhiainevahetuse kiirus. Lisaks alaneb vananedes kehaline koormus. Seepärast tuleks vähendada ka toiduga saadava energia hulka. Tervise seisukohast lähtudes on ohtlik olla nii ala- kui ka ülekaaluline. Alakaalulistel, kes söövad liiga vähe, võib tekkida mõne toitaine puudujääk. Tegelikkuses kohtame siiski sagedamini ülekaalulisi. Ülekaalulistel on palju suurem risk haigestuda paljudesse tsivilisatsioonihaigustesse. Oletame, et teie kaal ületab optimaalset 10 kg võrra. Kas kujutate ette, et peate päev
või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub
Võivad tekkida loote väärarengud. Pooled enneaegsed sünnitused ja vastsündinute alakaalulisus on tingitud suitsetamisest raseduse ajal. Mõningate teadlaste hinnanguil on suitsetamine ka üks peamisi pimedaks jäämise põhjusi. Austraalias 20% üle 50a inimeste pimedaksjäämise juhtudest on põhjustanud suitsetamine. Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas tehtud uurimustest ilmneb, et suitsetajatel võivad 2-5 korda suurema tõenäosusega kui mittesuitsetajatel, areneda vananedes kollatähni patoloogilised muutused. Dr Wayne Smith Austraalia Riiklikust Ülikoolist soovitas suitsupakile panna hoiatuse: "Suitsetamine on peamisi pimedaks jäämise põhjusi". Suitsetamine kui haigus Suitsetamine pole ainult halb harjumus - see on haigus. Küsitluste uuringute järgi arvatakse, et täiskasvanute hulgas on toimunud stabiliseerumine. Alla 30 ei näi protsent enam aga langevat. Probleem on selles, et uus suitsetajate põlvkond murrab jõuliselt peale. Täiskasvanutest
tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. · Amortisatsioon (D) summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. · Kaudsed maksud käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C), · Planeeritud investeerimiskulutused (Id), · Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G), planeeritud netoeksport (X M).
Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde. · Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv. · Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma. · Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise astme juures, kontroll puudulik või kaob täielikult, nt naermine võib põhjstada põie tühjenemise. · Meestel eesnäärme operatsioonil on saanud põis (selle närvid või lihased) vigastuse. · Selle piirkonna kasvajad. Kui ühendus pea ja seljaaju vahel kakteb siis on võimalik treeninguga saavutada kontrolli põie tühjenemise üle käe abil
ei kuule. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate inimesi: saate aru, mida nad tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Teile langevad sülle õnnelikud juhused, sest inimesed hindavad teid ning teie kohalolu. (hkhk 2013) 1.3 Kuulmise nõrgenemine Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. Müra ümbritseb meid kõikjal- nii tööl, kodus kui tänaval
puhul loovad geenid haiguse tekkimiseks eelsoodumuse, kuid haiguse välja kujunemine sõltub keskkonnateguritest. Kui inimene väldib keskkonnategurit, mis haiguse käivitaks, ei pruugi inimene haigestuda. Näiteks kõrgvererõhutõppe haigestumise käivitab tavaliselt liigne stress või soola liigtarvitamine. Paljud päriliku eelsoodumusega haigused võivad käivituda aga mõne teise haiguse, näiteks viirusnakkuse mõjul. Alzheimeri tõbi avaldub vananedes, alla 65-aastastel on haigus väga haruldane, kuid hilisemas eas kahekordistub haigestunute arv iga 5 aastaga. Mõned uurimused on leidnud, et Alzheimeri tõve riski suurendavad ravimata depressioon, üksindus ja passiivne eluviis. See näitab, et hoolitsema peab lisaks oma füüsilisele tervisele ka oma vaimse tervise ja suhete eest. Keskkond võib päriliku eelsoodumusega haigusi kiirendada, kuid ka pidurdada. Sugupuu uuringud võivad aidata välja selgitada, missuguste haiguste esinemine on
Nende abil selgitakse rütmihäirete põhjus ja võimaliku südamehaiguse iseloom. Rütmihäirehooga kaasneb teadvuskaotus nõuab alati edasist selgitust (Mäkijärvi jt 2010). Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega südamekloppimine esineb küllaltki harva. Seda esineb vähem kui 5%-l alla 65-aastastest inimesest. Vananedes rütmihäirete esinemissagedus suureneb. Üle 75-aastastel esineb rütmihäireid juba umbes 15%. Rütmihäirete tekke ohtu suurendavad südame isheemiatõbi, südameinfarkt, klapivead ja muud südamehaigused (Mäkijärvi jt 2010). Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäireid kahte suurde rühma - tahhükardilisteks ja bradükardilisteks arütmiateks, sest tahhükardilisi rütmihäireid ravitakse nn
vajavad? Vaja: klorofülli molekulis, rakuseintes. Ei osale ainevahetuses, vaid stabiliseerib ja reguleerib (osmootne regulatsioon, pH, makroergilised keemilised sidemed) Omastatakse: antagonistlik Ca, K, Mn ja NH4 23. Kust lisandub keskkonda Ca (kaltsium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: stabiliseerib raku seinu koos Mg-ga, eriti kasvufaasis, osmootne regulatsioon, reguleerib prootonite gradienti mitokondrites. Lisandub: floeemis liigub ainult valguga seotuna, kogus raku vananedes kasvab. 24. Kust lisandub keskkonda K (kaalium) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja: pH regulatsioon, osmootne regulatsioon, floeemi transport, paljude ensüümide aktiveerija, valgusünteesi mõjutaja. Lisandub: mineraalidest 25. Kus asuvad maakeral kõige suuremad veevarud? Ookeanis 26. Kus on vee viibeaaeg aineringes kõige väiksem? Atmosfääris 27. Nimeta kolm põhjust, kuidas inimene on kvantitatiivselt veeringet maakeral muutnud?
· See avaldub hapnikupuuduse (hüpoksia) halvemas talumises ja aeglasemas paranemises pärast ajukahjustust · Närvirakud muutuvad tundlikumaks võõrainetele (alkohol, raskemetallid, ravimid, mürgid) NÄRVISÜSTEEMI AUTOREGULATSIOON JA KOMPENSATSIOONIVÕIME VANANEMISEL · KNS-ile on omane plastilisus võime kohaneda nõudmistele · Plastilisuse käivitavad välised ärritajad, millest saadava informatsiooni töötlemiseks uusi närviseoseid kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex
ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate
organismide ligimeelitamiseks (linnud levitavad seemneid jne). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad varuaineid. Nt. kartulimugulate leukoplastidesse koguneb taime tärklisevaru. *vakuoolid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nende liitumisel üks suur tsentraalvakuool. See võtab enda alla enamiku raku sisemusest. 2.Kirjutage DNA-lõigule vastav mRNA-lõik ja selle alusel koodipäikest kasutades valgusünteesil kasutatavad aminohapped vastavas järjekorras. Pilet 11 1.Prokarüoot. Bakteriraku ehituslikud iseärasused. Bakterite kuju ja suurus. Spoorid. Bakterite paljunemine ja tähtsus. Prokarüoot puudub rakutuum.
DNA sisaldab pärilikkuse infot kloroplastile omase RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplastid sisaldavad ribosoome, mis sünteesivad talle vajalikke valke. Mis ülesanne on vakuoolidel? Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid. Vakuoolid moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasma võrgustikust seetõttu lüsosoomide sarnased. Noortes taime rakkudes on mitu väikest vakuooli, raku vananedes need liituvad ja tekib üks suur tsentraalvakuool. Vakuoolid on eelkõige taimeraku veemahutid, mis võivad sisaldada ka varuaineid. Mõnede taimede vakuoolides on loomi ligimeelitavaid aineid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Vakuoolidesse võivad koguneda ka ainevahetusjääproduktid, mis on taimetoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised kaitsekohastumus
35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98). Prantsuse eripära avaldub selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased. Laste rohkus on kahtlemata Prantsuse helde sotsiaalsüsteemi vili. Nimelt garanteerib see emale pika lapsehoolduspuhkuse koos töökoha ning parandab tulevikuväljavaateid vananedes. Teine, sündimust soosiv faktor võib olla 35-tunnine töönädal, mille tõttu on neil palju enam vaba aega laste tegemiseks, nendega aega veetmiseks ning rahvusliku patriotismi päästmiseks. Prantsuse süsteemi rakendada püüdnud Saksamaa ja Suurbritannia on tunnistajateks viimase 13 aasta kõrgematele sündimusmääradele.9 Prantsusmaal ületab sisserändajate arv väljarändajate arvu. Sisserändajate osakaal rahvastikust on küllaltki suur: 2012
Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom - Asub loomaraku tuuma läheduses, üksik organell. Koosneb kahest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist. Rakumembraan Ümbritseb kõiki rakke ja annab rakule kuju
täht hakkab paisuma ning jahtub. Sellist tähte kutsutakse alahiidtäheks ning selle heledus on ca konstantne, kuid pinnatemperatuur väheneb. Lõpuks muutub see täht punaseks hiiuks ning ta pinnatemperatuur jääb konstantseks, kuid heledus ja raadius suurenevad drastiliselt. Sinine hiid On hiidtäht, mis on sinakat värvi. Ühed kuumimad tähed universumis - nende pinnatemperatuur on ca 30 000K (võrdluseks Päikesel on see 6000K) ning heledus 10 000 korda suurem kui Päikesel. Vananedes nad suurenevad ja jahtuvad, muutudes punasteks hiidudeks. Sinised hiiud on ülimalt heledad. Kuna nad on väga kuumad ning suhteliselt väikese tihedusega, on nende oodatav eluiga väga lühike ja praegused teooriad ennustavad, et enamik neist lõpetavad oma elu supernoovadena. Sinise hiiu faas on justkui ülemineku faas, kus tähest saab kas hele hiid või superhiid ning ükski täht ei püsi sinise hiiu olekus kaua. Ülihiiud
tootmisaja kohta. 7 Viies etapp: Seebi transport hulgilattu. Toimub samuti veokitega, olenevalt kauba kogusest valitakse transpordivahendi suurus. Kuues etapp: Seebi transport kauplusesse. Olenevalt kauba kogusest valitakse transpordivahendi suurus. Seitsmes etapp: Seebi müük kaupluses. Enne kosmeetikavahendi ostmist on vaja ära tunda oma nahatüüp. Seejuures tuleb arvestada ka oma vanust, sest vananedes muutub nahk kuivemaks. Normaalse nahaga inimesele sobib näiteks pesuvahend, milles leelis on ülekaalus. Kuiva nahaga inimesele on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja vaha. Kõige õrnem nahk on beebidel, kuid ka suurematel lastel, nende jaoks on müügil laste seebid. Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli sisse seebitada, sest niiviisi eemaldatakse naharasu, võib tekkida nahapõletik. Nahk hakkab kihelema, punetama ja ketendama
Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3
moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? - Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. - Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? - Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist? - CO2 lahustub vees ja moodustuvad karbonaatioonid. See koguneb koevedelikku ja sealt veri kannab selle kopsudesse, kus organism sellest vabaneb. 8. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? - Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ained peamiselt toiduga. 2.3 1
Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3
esinemine. Taimeraku tsütoplasmas erinevad suured vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kõiki neid ühendab raku tuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimeraku ehituse eripära võrreldes teistega on: (esiteks)Raku kest- Põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb ja poorid ahanevad. Mõne aja möödudes rakuplasma ja organellid hävinevad. Kestal on täita täita järgmised ülesanded: a)tugifunktsioon tugikoe rakud on juhtkimpudes ning moodustavad puidu ja niinekiud. Nad toestavad taime. b)kaitse ülesanne - kest on vastupidav nii kliima teguritele, kui ka kaitsvale korgikihile. Selles kihis ei ole poore. Kestad on üksteise peal väga tihedalt kuid tüve sisemuses on lõved, mis
kass ja koer käpaaluse päkaga). · Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. · Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. · Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3
Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda. Tizian oli hinnatud portretist, ta maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest. Armastas samuti kolmnurkkompositsiooni, lisaks barokile omast diagonaalset lähenemist) ning Verognese (maalid olid suurejoonelised, elurõõmsad ja dekoratiivsete kompositsioonidega (nt pidusöögid). Kuna ta armastas maalida tavalisi inimesi segamini
Membraanis väljapoole jääb rakukest- kitiinist. Enamik seeni toitub osmoosi teel. Tuum on kahe membraaniga eraldatud. Mitokondrid varustavad seent energiaga. Valkude süntees toimub ribosoomides- erineb taime ja looma omast. 18.Taimeraku ehitus. Rakukest. EHITUS: Koosneb peamiselt tselluloosist, nigniinist, pektiinist, samuti veel ka muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, suhteliselt õhtuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. TÄHTUSU/ÜLESANNE: kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine- tugifunktsioon. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümerid on
Selle klassi kaotus võib viia tõsistele raskustele laeva kasutamisel. Spetsiaalne üle- vaatus kere eraldi ja mehhanismid eraldi toimub iga 4 aasta tagant. Seda võib kuni 12 kuud edasi lükata kui ülevaatust teostanud KÜ esindajad peavad sellist ajapikendust võimalikuks. Laeva vananemisega stimuleerib selline ülevaatus laeva paremale hool- damisele omaniku (laevapere) poolt. Ehkki nii hooldamine kui ülevaatused lähevad laeva vananedes üha kallimaks maksma. Toimuvad: kere spetsiaalne ülevaatus perioodiga 4 aastat mehhanismide spetsiaalne ülevaatus perioodiga 4 aastat kere ülevaatus dokis perioodiga 2 aastat ülevaatused ekspluatatsiooni käigus igal aastal (mõne- del juhtudel iga kolme kuu tagant) sõuvõlli ülevaatus perioodiga 3 aastat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
