Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakord...
protsessid, mis tihedust suurendavad. Siis tekivad temasse väikesed tihendid e gloobulid mis on tingitud tiheda gaasi jahtumisest. Kui gaasipilv kokku tõmbub siis tema keskosa soojeneb (sellisel juhul me tema kiirgust ei näe, kuna külma pilve katteloor takistab kiirte levikut). Kuna täht aina kasvab suuremaks ja ka kuumemaks ning kiired muutuvad tugevamaks. Saabub hetk, kus kiirgus jõuab läbi pilvede maailmaruumi, sest pilvkate laguneb. Vananedes täht suureneb kuid jahtub ja muutub punasemaks. Täht on muutunud punaseks hiiuks. Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus väikestel ja rahulikumatel tähtedel tekib see laialipaiskumine rahulikult, kuid massiivsete tähtede puhul tekib supernoova. Laialipaiskunud tähe ained võivad viia uue tähe kolde tekkimiseni.
Pendelrände ja transpordi intensiivsus väheneb oluliselt. Elukohtade paigutust ja muutust mõjutab oluliselt elanike vanuseline jaotus. Noored vallalised valgekraed (ingl.k. yuppie), kellel ei ole veel piisavalt raha oma maja ja auto ostmiseks, elavad kesklinnas, kuni saavutavad karjääriredelil teatud positsiooni, millega kaasneb kõrgeim palk. Abielludes ja keskikka jõudes kolivad nad äärelinnavaikusesse, kust ei ole veel liiga kauge tööle läia. Vananedes ja karjäärist loobudes ostetakse sageli maa meeldivas maapiirkonnas, kus siis pensionipõlve peetakse. Siintoodud linna arengu staadiumitest võib infolinna mustreid leida vaid arenenud läneriikidest. Eesti suuremates linnades toimuvad praegu protsessid, mis on iseloomulikud nii tööstuses kui ka infolinnale. Pärast nõukogude perioodi, mil maal ei olnud hinda ja maakasutust reguleerisid tsentraaksed plaanid, on selgelt kujunemas kalli
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel palavaga kraanivett, kaob see kiiresti neerude kaudu kehast, see on nagu organismi läbiuhtmine. Kuid selleks, et organismi ainevahetus oleks korras ja kehas säiliks normaalne vedeliku-, sealhulgas mineraalsoolade hulk, tuleks siiski juua mineraalvett. Millist täpselt, on igaühe individuaalne valik. Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eri...
Hoitke siis oma vanavanemaid ja ärge pommige neilt raha . Muidugi võib neilt laenu teha, kui neil seda raha ikka on , aga paljud kasutavad oma vanavanemaid ära sellega , et lasevad neil laenu võtta pangast , siis võtavad raha omale, kaovad kus seda ja teist . Muidugi on ka neid, kes lasevad majad ja maad oma nimele kirjutada ja siis tõstavad ta majast välja ja vaadaku ta ise, kuidas omaga hakkama saab . Käige neil tihti külas ja valvake nende järel , kuna vananedes ei ole nende mõistus omadega korras ja siis võivad nad lollusi teha , näiteks müüvad võõrale oma maja odavalt maha või petetakse muud moodi raha neilt välja . Osad ei saa omadega üldse hakkama ja on ohtlikud nii endale kui teisetele , siis tuleks nad paigutada vanadekodusse, kus nende eest hoolitsetakse. Hoolitsege oma vanavanemate eest hästi, siis hoolitsetakse ka kunagi sinu eest, kui vana oled.
Parim ja kalleim on nn, pliikristall, mille koostises on kuni 30% pliioksiidi. Odavaim on böömikristall. Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi. Kuumuskindel klaas-kuumuskindlus tähendab eelkõige vastupidavust järskudele temperatuuri muudatustele. Paksemaid ja vastupidavamaid nõusid . Toodete puhul tuleb jälgida kasutusjuhendit ja märke. Hoidmiseks külmikus ja sügavkülmas. Sobivad kasutamiseks mikrolaineahjus tavalises-ja elektriahjus. Värviline klaas vananedes muudab klaasi tooni. Raskestipurunevad klaasid-klaasi tugevamaks muutmiseks pannakse klaasi traatarmatuur. Valmistatakse nt autoaknaid. Tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali, vaid jäävad sitke keskmise kihi külge. Keemiliselt vastupidavad klaasid-laboratooriuminõud Klaaskeraamika e. Sitall(silikaat+kristall) tehakse seina-ja põrandaplaate. Kvartsklaas on väga kallis ja rabe, sellepärast valmistatakse sellest ainult väikeseid nõusid.
Lõplik juukse- mis määrabki värv on nende kolme loodusliku pigmendi suuremas osas juuste segunemise tulemus. väljanägemise, Juuste valgenemine. nimetatakse Vananedes toimub juuste füsioloogiline Juuste kasvutsükkel on enamasti 26 aastat, kutiikulaks. valgenemine, mis võib toimuda erinevas eas olenevalt pärilikust eelsoodu-musest. Kui Kutiikula koosneb sõltuvalt indiviidist. 50-aastaselt on umbes juukseid ei lõigata, on need tsükli lõpuks soomusekujulistest pooltel inimestel teatav protsent valgeid omandanud täispikkuse
eripärast. Vesi täidab rakus mitmeid funktsioone, näiteks on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi püsivat tempetatuuri. Olulised katioonid organismis on H+, K+, Na+, Ca+, Mg+, Fe2+, Fe3+. Naatrium ja kaalium osalevad närviimpulsi moodustamisel. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse, väikelaste luudes madal soolasisaldus ja nende luud on pehmemad, vananedes soolade sis tõuseb, põhjustab luude hapruse ja tugevuse. Magneesium on seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taimedes annab rohelise pigmendi klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises ja hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Olulised anioonid on hüdroksüül (OH-), karbonaat(HCO3- ja CO32-), fosfaat, kloriid- ja jodiidioonid. Tänu karbonaatioonidele vabaneb organist CO2-st.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust ...
süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral krooniline suitsetamine kiirendab hingamist · mõningate ravimite puhul · magades Hingamisrütm -- hingamissageduse regulaarsus. Normaalne hingamine on peaaegu hääletu, automaatne. Hingamisliigutused on ühtlaselt rahulikud ja korduvad ühtlaste vaheaegadega.
On oma DNA rõngas ja ribosoomid, seetõttu saab ise sünteesida valke ja poolduda oli kunagi iseseisev bakter. 5. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ja hingamine raku tasandil. 6. Mitokondrite arv sõltub raku energia vajadusest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on mitokondreid. Taimerakud. Esinevad ainuomased organellid plastiidid ja suured vakuoolid Rakukest 1. Põhiline koostisaine tselluloos 2. Noores rakukestas on palju vett, on õhuke ja elastne; vananedes kaotab vett, muutub paksuks ja kõvaks 3. Kesta läbivad poorid, millest difusiooni ja osmoosi teel liiguvad läbi ained 4. Raku vananedes muutub rakukest raskemini läbitavaks ja aja möödudes tsütoplasma ja organellid hävinevad 5. Tähtsus: tugifunktsioon (toestab taime tugikoe rakud, moodustavad puidu- ja niinekiudusid) 6. Kaitsefunktsioon tselluloos vastupidav kliimale ja mehaanilistele teguritele, nt korkkude ja korp (surnud rakud) 7
Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb. Vanemad inimesed ei kuule enam isegi rohutirtsude sirinat, mis on enamasti 8-10 kilohertsi piires. Kuna inimene kasutab kõrgemaid helisid ruumilise asukoha kindlakstegemiseks, siis vanematel inimestel on raskem aru saada, kust mingi heli tuleb. Helisid, mis jäävad inimese normaalsest kuuldepiirkonnast ülalpoole, nimetatakse ultrahelideks. Sinna kuuluvad nahkhiirte ja kashelottide kajalokatsiooniks kasutatavad häälitsused.
enda esimesed seksuaalelu kogemused. Seksuaalelu võib oluliselt muutuda ka erinevate haigusseisundite korral - näiteks suhkurtõve ja erinevate neuroloogiliste haiguste korral võib varasem olukord muutuda tunduvalt. Juhul kui inimene areneb koos haigusega, ohjab haigust olemasolevat võimalustega säilitab positiivse suhtumise ellu ja ka partnersuhtesse, siis ka seksuaalelu kvaliteet säilub. Intiimelu muutub ka inimese vananedes, tihti küllalt märkamatult koos organismi muutustega. Veel parem on säilitada intiimelu erinevatel eluperioodidel, loomulikult seksuaalelu sagedus muutub, enam ei mõju samasugused seksuaalsed stiimulid nagu noore poisina või keskeas, kuid vanemal eal on kindlasti omad võlud, millest ehk oskavad paremini rääkida vanemas eas mehed ja nende partnerid ise. Märkamatu muutumine on tihti isegi keerulisem kui järsk muutumine. Tihti jäädakse koos
Et teada saada, kas mära on viljastamiseks valmis, tuuakse mära juurde mistahes hobune, kes mära nuusutades näitab, kas see on viljastamiseks valmis. Tiinus kestab hobustel ligikaudu 11 kuud. Tavaliselt poegib mära öövaikuses. Kui varss on sündinud,lakub ema teda õrnalt, puhastades ta platsenta jäänustest. Veerand tundi pärast sündi tõuseb varss oma hapratele jalgadele. Looma eluiga: Hobuse vanusel annab tunnistust tema hammaste kulumine. Vananedes muutub hobuse värv tuhmimaks. Hobuse eluiga on 25 kuni 35 aastat. Sarnased loomad: Hobuse ürgeellane oli eohippus, kes elas 60 milj. aastat enne meie ajaarvamist. Ta elas PõhjaAmeerikas ja Euroopa Metsadesja soodes ning toitus lehtedest ja metsamarjadest. Praegu on hobuse sugulasteks sebra, eesel ja paljud muud hobuselised.
koguse korral. Vanaduse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Selle vähenemisele aitavad kaasa ka suitetamine, mõningad haigused ja ravimid. 4 Haistmine Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete
Fenüülalaniin võib häirida loote aju kasvu. Formaldehüüd on vähkitekitav (leukeemia, nina- ja kõrivähk), võib kutsuda esile sünnidefekte. Aspartaami tekitatud formaldehüüd ladestub rakkudes, eriti puusadel ja reitel. Inimene ei võta juurde mitte ainult seetõttu, et tarbitud kalorite hulk ületab organismi vajaduse biokeemiline tasakaal on samuti väga oluline. Kemikaalid paiskavad organismi biokeemia tasakaalust välja, kusjuures vananedes ei suuda meie organism jääkaineid enam endiselt efektiivselt välja viia. Dr. Louise Gutowski tutvustas hiljuti uut aspartaami kohta tehtud uuringut, millest selgus, et toatemperatuuril muutub aspartaam puupiirituseks ja seejärel sipelghappeks, mis koguneb ajju, neerudesse, seljaaju vedelikku, põhjustades tõsiseid häireid. Formaldehüüd kuulub samasse klassi tsüaniidi ja arseeeniga, mis tähendab, et ta on surmav. Sipleghape on mürk, mis sisaldub punaste siplegate nõelas
Inimese epidermises on umbes 2 x 10/9 melanotsüüti. Kõige tihedamalt on melanotsüüte näol (2900 +/- 249 mm2) ja genitaalpiirkonnas, märksa vähem aga õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2). Päikesele eksponeeritud nahas on melanotsüüde arv ligikaudu kaks korda suurem kui mitteeksponeeritud nahas. Erinevate rasside ja sugude esindajatel on melanotsüütide arv enam-vähem ühesugune. Mustanahalistel on aga ühe 3 basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta. Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis. Eristatakse sekretoorseid ja mittesekretoorseid melanotsüüte. Naha melanotsüüdid on sekretoorsed melanotsüüdid ning funktsioneerivad naga üherakulised näärmed. Melanotsüüdid produtseerivad melanosoome, mis lähevad ümbritsevatesse keratinotsüütidesse. Üks melanotsüüt varustab melanosoomidega umbes 36 keratinotsüüti.
Et taastada kaotatud vesi ja soolad. 9. Milline on puhta vee pH? 7,0. Kui on alla selle, siis on keskkond happeline, kui üle, siis aluseline. 10. Milline peab olema inimese vere pH? 7,4. Kui see oluliselt muutub, häiruvad kogu organismi talitlused ja tagajärjeks võib olla surm. 11. Kuidas muutub inimese elu jooksul ta luude keemiline koostis? Väiksena luud elastsed, sest kaltsiumsoolade sisaldus nendes on madal, vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud omandavad suurema tugevuse, aga ka hapruse. 12. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustuvast süsihappegaasist? See lahustub vees ja tekivad karbonaatioonid, mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. 13. Kust saab inimene oma elutegevuseks vajalikud anorgaanilised ühendid? Peamiselt igapäevase toiduga. Orgaanilised ained.
tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Kujutise kvaliteedi kuvaril määravad ära monitori tehnilised näitajad ja kasutajapoolsed seaded. Teravus on üks olulisematest hea pildi omadustest. Hea kuvar suudab näidata teravat pilti nii ekraani keskel kui ka pildi nurkades. Üldine heledus on oluline töötamisel väga heledalt valgustatud ruumides. Tasub teada, et heledus väheneb kuvari vananedes. Pikkuse ja laiuse õige suhe. Enamik kuvareid järgib populaarsete kuvareziimide suhet 4:3, aga mitte kõik. Värvustasakaal võib mudelite ja isegi üksikute eksemplaride lõikes üllatavalt palju erineda. Tänapäeval on kuvarid enamasti üsna lihtsalt reguleeritavad. Uuemad kuvarid ei vaja enam ekraanifiltreid. Lisaks kuvari enda näitajatele vastutab pildi kvaliteedi eest ka videokaart, mille puhul kehtib reegel: hea kuvar ei tee head pilti ilma hea kuvaadapterita
juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. 2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus. Peaaju.... ... on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ . Aju on keha juhtimiskeskus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg. Peaajus on miljardeid närvirakke. Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. Peaajau juhib ja kontrollib organismi talitust. Aju jaguneb vasak- ja paremaks pooleks .Vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime. Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning
lainepikkustel 475nm, 445nm ja 420nm. Leiti ka Excm = 2735(@445nm) Arvutused Analüüs Kirjanduse alusel võiks petersell sisaldada kuskil 4mg -karoteeni, mida on pea kaks korda enam, kui mina seda tuvastasin. Viga võis sisse tulla, kas millegi mõõtmisel või on petersellist vananemise tulemusel (petersell oli närtsinud olemisega) osa karoteenist ära kadunud. Samuti ei klappinud neeldumisspektrid täpselt, mille põhjuseks võis olla samuti vananemine. Eeldusel, et petersell kaotab vananedes osa oma -karoteenist, võib töö lugeda õnnestunuks, vastasel juhul on viga ligi kahekordne ja tulemustega ei saa mitte rahul olla. Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vadi apolaarsetes orgaanilistes solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides
kuulmisrakkude kiud - helivõnked muutuvad närviimpulssideks - kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz. Infralevi madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Nooremas eas inimesed kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel, vanemas eas langeb aga kuulmisteravus. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad
Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzhikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Kui need abinõud ei päästa ärasöömisest, üritab lepatriinu (nagu enamik putukaid) vaenlase ees surnut teeselda. Või siis lihtsalt minema joosta. Tihti arvatakse, et lepatriinu täppide arv näitab loomakese vanust. Tegelikult pole see nii. Täppide arv võib aidata liiki määrata, kuid vananedes neid juurde ei tule. 1.3 Lastetuba Lepatriinud talvituvad täiskasvanud mardikana. Kevadel virgunud triinud täidavad kõhtu esmalt nektariga, lehetäisid hakkavad nad sööma siis, kui ilmad on soojenenud. Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Nii on ablastel lapsukestel toit kohe käepärast ja nad ei pea hakkama üksteist sööma. Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni
edasilükkamine, 7.Kahesooliste abikaasade PKa kõrval on eluõiguse saanud samasooliste abikaasade PK,8.Laste arvu reguleerimine on ühiskonnas aktsepteeritud 22.Muudatused Eesti PKs: 23. Vananemine: Kui ühiskonnas on eakaid (65+) üle 7%, siis peetakse ühiskonda vananevaks. Aasta tagasi ületas valdav enamus maailma riikidest selle piiri. Eestis on eakaid ca 15% elanikkonnastSee asjaolu esitab tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile täiendavaid nõudeid, kuivõrd toimetulek vananedes kahaneb ja kolmas elufaas (normaalne vananemine pensionieas) võib kergesti üle minna neljandaks (patoloogiline vananemine ja toimetulek pideva kõrvalabi toel). 24.Suremine: Eestis sureb u. 20 000 inimest aastas. Suremus- põlvkonna väljasuremise protsess.Suremuse mõõtmiseks kasutatakse surmade absoluutset arvu, kas aastas või lähima perioodi jooksul.Suremus sõltub soost ja vanusest. Langenud on noorukite suremus, suurenunud keskealiste ja vanurite seas.
Tööstuslik pööre Tööstuslik revolutsioon 18.sajandi teine pool ja 19.sajand tõid kaasa suure murrangu, mis muutis ühiskonda ja eluolu. Tekkis tööstuslik tootmine. Uued masinad-kiire tootmine. Nõuti tööjõudu ja toorainet, transport sundis aga veel odavamalt ja rohkem tootma. Põllumajandusest sai arengumootor ja rikkuse loojaks. Tööstusliku tootmise tõttu nimetataksegi seda protsessi tööstuslikuks revolutsiooniks. Revolutsioon algab Inglismaalt 18.sajandi keskel astus esimesena tööstuslikule teele Inglismaa. Seal oli tähtsam villa tootmine ehk ketramine ja kudumine viidi üle masinale. James Hargreavesi tegi nii, et varasemast 1 lõnga asemel saab 16 lõngarulli kedrata. Šoti leiutaja James Wattil õnnestus aurmasin panna tööle ketrus ajamina. Rajati palju vabrikuid jõgede äärde. Kõik tahtsid endale koguaeg uusi masinaid ja täiendusi. Üks ketraja tegi 200 ketraja töö. Suuremad kogused-vähenevad tootmiskulud. Kivisöe ajastu A...
406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. * Sõnastage sfinksi mõistatus koos lahendiga Sfinksi mõistus oli: Kes kõnnib algul neljal jalal, hiljem kahel jalal ning lõpuks kolmel. Sfinksi mõistatuse vastus oli inimene. Et inimene algul roomab neljakäpukil, hiljem õpib kahel jalal kõndima ning vananedes on juba tuge vaja. * Miks näidendi juhtmõtteks on, et inimene ei tunne iseennast ? * Kuidas Oidipus õpib end tundma(etapid) ? * Milline oli Oidipus näidendi algul, milline lõpus ? Iseloomusta * Tõesta et inimene ei saa olla kõiketeadja, näidete abil * Tõesta, et on olemas isiksuse ja saatuse tragöödia * Mida võiks tähendada Oidipuse kompleks tänapäeval ? * Miks on Oidipus üldinimlik tegelaskuju? * Mille üle pani näidend mõtlema ?
Kui ärgata ja seejärel olukorraga kohaneda on väga raske, tundes suurt uimasust ja mõru meelt, on ärkamine sattunud kõige sügavama une faasile. Võib järeldada, et parim aeg ärkamiseks oleks esimene faas. Kahjuks on raske ette ennustada, millisesse faasi ärkamiseaeg jääb. Erinevates eluetappides on unevajadus varieeruv. Imikud magavad umbes 16-18 tundi, noorukid 8-10 tundi, täiskasvanud 7-8 tundi (lapseootel naised tavaliselt kauem) ja kuna vananedes unevajadus väheneb, magavad nemad 6 või vähem tundi. Küllaltki irooniline just siis, kui pidev töö, pere kasvatamine ja kõik need kohustused, mis varasemas elus röövisid nii palju aega, on otsas, ei kasuta eakad inimesed üle jäänud aega sugugi magamiseks. Just siis, kui neil on see võimalus! Selle asemel, et varahommikul õndsalt magada, millest nooremad inimesed alati unistavad, koovad nemad sokke või pesevad pesu. Kummaline, kas pole?
vaadeldavas piirkonnas suremuskordaja surmade arv 1000 elaniku kohta eluea pikkus - elulemus ajavahemik, mil nt raskelt haige inimene võib tänu ravimitele saada juurde oma oodatavaid eluaastaid. oodatav eluiga - Eesti surmade arv 20 115, Venemaa 1807441. prantsusmaa 523 000 Rahvastiku alusprotsesside vanus-sõltuvus: tüüpiline suremuskõver; tegelik ja bioloogiline eluiga. Geneetik Jan Vijg, Albert Einstein- College of medicine- bioloogilise eluea piir 115; vananedes suurenevad DNA ja muude molekulide vigastused, mis tasapisi halvendab rakkude tööd; pärast 80 a väheneb tõenäosus sellistesse haigustesse surra. Suremust mõjutavad: geneetilised tegurid; keskkond; käitumine; välised tegurid Kõige kauem elanud inimene elas 122 a. Suremust iseloomustavad näitajad: suremuse üldkordaja suremuse vanuskordaja imikusuremuskordaja Suremuskordaja standardiseerimine: standardiseerimise eesmärk; standardrahvastik ja uuritav rahvastik;
(õp lk 78-85) Lootejärgne areng toimub kolmes etapis: juveniilne arengustaadium(looteeast kuni murdeeani, toimub talituse ja kasvu täiustumine ehk lapsepõlv), puberteet ehk murdeiga(lapsest areneb suguküps täiskasvanu), generatiivne arengustaadium(sel ajal on organismid sigimisvõimelised) algab murdeeaga ehk suguküpsuse saavutamisega. Vananemine Vananedes hormoonide eritus väheneb, suureneb rasvkoe hulk ja väheneb lihasmass, tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Meeled nõrgenevad, maksa ja neerude talitluste aeglustumine. Vältida: kõrget vererõhku (kuidas seda välditakse
hapniku transpordis 3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest......... 5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad 6. Vali õiged vastusevariandid! 1. Biopolümeer on: a) kolesterool b) laktoos c) RNA d) tärklis e) kitiin 2. Hormoon : a) amiin b) fosfolipiid c) ensüüm d) amülaas e) insuliin 3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis: a) energeetiline fn. b) kaitse fn. c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn. 7
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2)
Pigmenti moodustavad rakud, mis juba kord kahjustatud, kahjuks enam ei taastu ning aastaid hiljem, saades uue UV-ülekiirguse, tekivad ootamatult pigmendilaigud. Kortsude tekkimist soodustavad veel: ebatervislikud eluviisid: suitsetamine, halb toitumine, ebapiisav uneaeg; kõrge stressitase: pikaajaline stress suurendab vabade radikaalide hulka, need kiirendavad nahavalkude lagunemist; ainevahetus: vananedes aeglustub lümfi- ja vereringe, mis muudab ainevahetuse loiumaks. Organism ei suuda enam toota piisavalt energiat ja vajalikke aineid ega parandada nahakahjustusi; 5 hormoonid: vanusega väheneb nahas östrogeenide hulk, mistõttu see hakkab elastsust kaotama. Kahaneb ka kasvu- ja kilpnäärmehormoonide hulk; nahatüüp: kuivemale nahale tekivad kortsud kiiremini kui rasusele ja normaalsele nahale
närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mida koguneb ühte kohta palju, võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehades on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). Päästeameti kemikaaliohutuse peaspetsialisti Priit Laaniste sõnul küsitakse kõige sagedamini nõu purunenud termomeetrist välja voolanud elavhõbeda kokkukorjamise kohta. Kraadiklaasi purunemisel tuleb elavhõbe pipeti või süstlaga kokku korjata ning kinnises anumas ohtlike jäätmete vastuvõtukohta viia.
Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumik. Tsentrosoom Paikneb tuuma läheduses ja koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist. Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool
c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22. Kapitali tarbimiskulu mõõdab: a) ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil b) kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil d) seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 23. Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 211. 1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust b) investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi kapitalikaupade tarbimiseks c) sääst on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks
TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on o...
Elektri alused Taavi Nurk Mis on elekter Elekter on vabade elektronide vool ühest molekulaarolekust teise Elektri liikumise (voolamise) eelduseks on vabade elektronide olemasolu Negatiivselt laetud elektronid liiguvad positiivse pooluse suunas Materjalide omadused JUHT materjal mis juhib elektrit (Conductor) MITTEJUHT materjal mis ei juhi elektrit (Insulator) POOLJUHT materjal mis teatud tingimustel juhib elektrit (Semi Conductor) ÜLIJUHT materjal millel on väga väike takistus (Super Conductor) Põhimõisted Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahe mõõdetakse Voltides V Voolutugevus- laengute hulk mis läbib juhti mõõdetakse Amprites A Takistus- juhi omadus elektronide liikumist takistada, mõõdetakse Oomides Võimsus- tööhulk mida vool on võimeline tegema, mõõdetakse Wattides W Annaloog näide V ja A Voltide arv näitab potentsiaali teha tööd Kui võtta kaks objekti, üks 1kg ja teine 10k...
juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone Ostrogeen ja progesteroon naissuguhormoonid 45 55 aasta vahel algab naistel menopaus. Ovulatsioonid lakkavad ja enam viljastumist ei toimu. Menopaus on sellepärast et mujal loomariigis on naispool see, kes peab nende laste eest hoolitsema. Naise vananedes munarakkude kvaliteet langeb. Hakkab tekkima palju vigu. Võib tekkida palju pärilikke haigusi. Kui munarakk ei viljastata, elab 36 tundi ja ta sureb. See munarakk väljub naise organismist. Menstruatsiooni - selle teel väljub viljastamata munarakk koos emaka limaskesta rakkudega. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. 28 päeva plus miinus viis päeva. Rasestumise vältimiseks on tänapäeval võimalik kasutada mehhaanilisi, keemilisi,
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
Eros ongi see keskmine. Ta püüdleb tarkuse poole, sest tal on sellest puudus. Ta on tarkuse armastaja ehk filosoof. Eros püüdleb ka ilusa poole, sest ta armastab ilu. Eros tahab neid hüvesid ilu ja tarkus omada, et saada õnnelikuks. Nõustun, et armastus on igasuguse hüve ja õnne ihaldus, tahetakse seda omada ja igaveseks enda valdusse saada. Armastust ei kutsu esile ei pool ega tervik, vaid püüdlemine hüvede ning surematuse poole pidevalt lahkudes ja vananedes jätab surelik enda asemele alati midagi uut, mis on samasugune nagu ta ise. Sünnitades saab surelik loomus muutuda igaveseks ja surematuks.
ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
(võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest (nt. Valgud ja rasvad) ja mineraalained (Ca, Mg, P). Kui mineraalaineid väheneb, sagenevad luumurrud, orgaaniliste ainete vähenemisel on mineraalaineid rohkem, luud on painduvamad, kuid toitaine vaesemad. Vananedes väheneb mineraalainete hulk, mis tõttu esineb palju luu murde. (vt. Joonist 1, kaltsiumi ehk mineraalaine kohta) 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? Luuüdi asub luude keskosas, jaguneb kaheks: 1) Punane luuüdi- moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vere ringesse. 2) Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu. 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused?
saavad seda teha kõik nooremad inimesed. Ma annaksin pensioniikka jõudnutele võimaluse tegeleda vabatahtlikkusega, mis annaks neile omakorda võimaluse pakkuda oma kogemusi ja teadmisi erinevatele valdkondadele ja mis aitaks samuti kaasa ka tööhõivele. Eakamate inimeste aktiivset vananemist saab parandada ka tööturu abiga, selleks tuleb luua paremad töötingimused ja kaotada sotsiaalne tõrjutus, kuna vananedes kasvavad nii inimeste vaimsed võimed, mõtlemine kui ka nupukus. On ju ka Johann Wolfgang von Goethe öelnud, et ei piisa sellest, kui teatakse, vaid et teadmisi tuleb ka rakendada. Vanema generatsiooni esindajad on tööle pühendunud ja kohusetruud, nad on andekad, hoolivad ja ustavad. Kõigest eelnevast võib järeldada, et töötingimused tuleb viia vastavusse eakate tervisliku seisu ja vajadustega. Dorothy Thompsoni sõnul pole aastad vanusega seotud ja loodus ei jaga energiat
parameetrid sõltuvad eelkõige kasvupinnase sügavusest ja pinnasevee tasemest. Seemikute esimestel eluaastatel areneb peajuur üsna kiiresti. Sügavamates muldades (69135 cm) saavutab peajuur 50% oma lõplikust pikkusest kolme kuni viie, 90% aga kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Võra on kitsaskoonusja või kitsasmunaja kuni silinderja kujuga. Noored võrsed on tuhmilt kollakasrohelised kuni punakaspurpurjad, nõrgalt karvased, vananedes muutuvad halliks ja siledaks. Pungad on 610 mm pikkused, läikivalt punakaspruunid, vaiguta. Okkad on tömpjad kuni teravad, 23 (4) cm pikkused, kollakas- kuni sinakasrohelised, kinnituvad spiraalselt ümber võrse, kahe vaigukäiguga.[9] Isasõisikud on kollakad kuni sügavpunased.[8] Käbid on 410 cm pikkused ja läbimõõduga 33,5 cm[3], noorelt sügavrohelised kuni -punased, valminult pruunid. Seemned on 56 mm pikkused, kestast pikema tiivakesega.[3] 1000 seemne mass on
• Türoksiini (T4 ) ja trijoodtüroniini (T3 ) teke joodtürosiinidest. • Türoidhormoonide sekretsioon verre, päevas sekreteeritakse 70-90 g T4 ja 15-30 g T3 . • T4 muutumine T3 kudedes. Hüpo- ja hüpertüreoidism: Vastavalt kilpnäärme hormoonide sekretsiooni langus või tõus. • Türeotoksikoos – hüpertüreoidismi tagajärjel tekkinud kliiniline pilt. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoidism tabab naisi 5-7x sagedamini. Sagedus suureneb vananedes. 10% üle 50a naistel esineb vähemalt latentne hüpotüreoidism. Etioloogia: Kr. autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%. • Iatrogeenne, tingituna türeotoksikoosi kirurgilisest ravist, ravist radioaktiivse joodiga või radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid.
VESTIBULOCOCHLEARIS Mis on ja kus asub PERILÜMF? ● Sisekõrva luu- ja kilelabürindi vahel pilujate ruumide süsteemis olev välimine kuulmevedelik, millelele keskkõrv kannab üle helivõnked. Millisel kujul võtab kõrv vastu helisid? ● Helilainete kujul. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● Keskmiselt 16-20000 Hz. Millises sagedusriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. 6 HAISTMISELUND - mis on ja kus paikneb See on ninaõõne limaskesta haistepiirkond kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. ● Koosneb retsetoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Kuidas me tunneme lõhna? ● Tundlikud haistekarvakesed ja haisteniidikesed siirduvad läbi SÕELLUU sõellestme
· See avaldub hapnikupuuduse (hüpoksia) halvemas talumises ja aeglasemas paranemises pärast ajukahjustust · Närvirakud muutuvad tundlikumaks võõrainetele (alkohol, raskemetallid, ravimid, mürgid) NÄRVISÜSTEEMI AUTOREGULATSIOON JA KOMPENSATSIOONIVÕIME VANANEMISEL · KNS-ile on omane plastilisus võime kohaneda nõudmistele · Plastilisuse käivitavad välised ärritajad, millest saadava informatsiooni töötlemiseks uusi närviseoseid kasutatakse · Vananedes on järel sadu miljardeid neuroneid, millel on võime moodustada uusi sünaptilisi kontakte rivist välja langenud rakkude poolt tekitatud aukude parandamiseks · Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex
· Lisaks sellele arenevad taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid. · Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. · Rakukesta põhiline koostisaine on tselluloos. Lisaks veel teisi biopolümeere, jt keeruka ehitusega orgaanilised ained. · Noore taime kest suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne võimaldab areneda ja kasvada. Kesta läbivad poorid, mille kaudu vesi ja temas lahustunud ained väljuvad. · Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Seetõttu kest ainetele raskemini läbitav, tsütoplasma ja organellid hävivad. · Rakukesta ülesanne raku ja kogu taime teostamine. Tugifunktsiooni täitmisel tähtis roll tugikoe rakkudel. · Põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad nii vastupidava tugisüsteemi, et kõige suuremate mõõtmetega elusorganismid ongi taimeriigi esindajad.
et haigestuvad nii tippvormis olles kui ka treeningute alguses. Järeldada võib, et vigastusi ja haigestumisi võib tekkida rohkem tippvormis olles. 9.Kas vanuste tekkimine on seotud sportlaste vanusega Joonis 21. Kas vigastuste tekkimine on seotud sportlaste vanustega. Kuus meest vastasid, et vanusega tekib rohkem vigastusi ning kahe mehe arvates ei teki vananedes rohkem vigastusi. Selgub, et sportlase ea vananedes tekib rohkem vigastusi. KOKKUVÕTE Uurimistöös tutvustati, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad olla tekkinud. Töö eesmärgiks oli teada saada: · millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi · kuidas spordivigastused tekivad · mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada · kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
