on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. • Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Omadused: 1) väike tihedus, kerged 2) suur korrosioonikindlus, 3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused 8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid Eelised: • madal töötlemistemp- madal energiakulu. • Kerged • Ei vaja eriti viimistlemist, odav materjal • Hea töödeldavus • Tagavad vaikse töö • Head elektri ja soojusisolaatorid. Puudused: • Haprumine, lagunemine madalatel temperatuuridel; • suhteliselt madal lubatav töötemperatuur; • vananemine aja jooksul; • madal tulekindlus; põlevad
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel). Tehti uuring, mis näitas et aju ei reageerinud struktuurile vaid mõistete gruppidele ja tähendust...
(sisaldab epidermaalseid tüvirakke) 40 Alates 3. kuust kolmekihiline: peridermaalsed rakud, vahelmised rakud ja mitootiliselt aktiivsed basaalsed rakud Hiljem mitmekihiline epidermis. Peridermise rakud lähevad apoptoosi ja eralduvad amnioni vedelikku Basaalkihis teevad rakud läbi asümmeetrilise jagunemise (tüvirakk ja kerationotsüüt, toodab sarvainet -keratiini) Keratinotsüütide vananedes need lükatakse perifeeriasse, kus nad muutuvad metaboolselt ja transkriptsiooniliselt inaktiivseteks, rakud surevad, tekib keratiini sisaldav sarvkest (marrasknaha pindmine osa) – barjäär mikroobidele, tolmule ja veele jmt 70. Ektodermaalsed plakoodid – mis struktuuridega on tegemist ja mis neist saab? Ektodermaalsed plakoodid on pinnaektodermi rakkude kogumikud (paksendid) Kraniaalsed sensoorsed plakoodid: haiste (nina), kuulde (sisekõrv), läätse (silm) plakood
Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. 2. komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. 1) Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks
H üleproduktsioon-türeoidh. toime realiseerub valgusünteesi mõjutamise tulemusena rakku-des ;H alaproduktsiooni puhul on võimalik taset säilitada kilpnäärmes oleva varu arvel. Kaltsitoniin (peptiidH) produts. parafollikulaarsete rakkude poolt. Toi-mib luude suhtes, stimuleerides Ca ladestu-mist,kaltsitoniinil Ca konsentr. langetav efekt veres.Füsioloogiliselt olulisem K sekr. stimul toime Ca+2 ioonide konsentr. suurenemine ve-replasmas parafollikulaarsete rakkude talitlus alaneb vananedes, naistel enam(väheneb K konsentr.veres)-osteoporoos. Kõrvalkilpnääre ja parathormoon. Väikesed ümarad kehakesed,mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel (4). Siin produts. parathormooni (peptiid).1) mõ-jutab talitlusi: luude- stimul Ca ja fosfaat-ioonide vabanemist luukoest; neerude- soodustab Ca tagasiimendumist verre(väheneb Ca kogus uriinis),fosfaatioonide väljutamist uriiniga ja soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre2) on suunatud Ca+2
Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Kuigi liigiti need järjestused mõnevõrra varieeruvad, on leitud konserveerunud motiivid järjestusega 5'-T1- 4A0-1G1-8-3'. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal ajal ei toimu telomeeride lühenemist tüvirakkudes ega vähirakkudes. 88. DNA kordusjärjestused. -DNA lihtjärjestused = satelliit-DNA = kõrgelt korduvad järjestused -paiknevad tsentromeerides, telomeerides tandeemselt üksteise järel (rohkem kui 105 koopiat genoomi kohta) -Mõõdukalt korduv DNA (=mobiilsed DNA elemendid) paiknevad genoomis hajali (10...105 koopiat genoomi kohta)
· Klonaalne vananemine: enamikul rakkudel on nende jagunemiste arv "ette määratud" ja seotud organismi üldise elueaga. · Klonaalne jagunemine on seotud kromosoomide otstes asetsevate "telomeeridega" · Vastavalt eelseisvate rakupooldumiste arvu vähenemisele kahaneb telomeeride pikkus (nn. Molekulaarne kell). Enneaegne vananemine e. progeeria Vanadusatroofia e. raukusatroofia (atrophia senilis): vananedes väheneb rakkude maht ja langeb rakkude hulk pea kõigis kudedes. * süda ja maks; koguneb "vanaduspigment" ehk lipofustsiin (atrophia fusca cordis) * peaaju (algab neuronite hulga langusega frontaalsagarate dorsomediaalpiirkonnas atrofeeruvad ka muud aju osad); Luud: seniilne osteoporoos - osteoblastide hulga ja anorgaanilise substantsi vähenemine (osteopeenia); naistel - suguhormoonide produktsiooni langemisest menopausi järgselt postmenopausaalne osteoporoos;
tsütosiinide vahel, kuid ei erista 5-metüültsütosiini 5-metüülhdroksütsütosiinist. Selle meetodi puhul mittemetüleeritud tsütosiin deamineeritakse U-ks, mis peale PCR reaktsiooni annab T, kuid 5-mC reageerib halvasti bisulfitiga ja annab C. 5- hmC annab 5-metüleensulfonaadi (CMS) • • DNA metülatsiooni loomulik ja patoloogiline dünaamika: epigeneetiliste signaalide kopeerimine replikatsioonis, epigeneetilise profiili stabiilsus vananemisel; vananedes ja epigeneetilise profiili seos haigustega; polümorfne ehk indiviidide genoomide DNA metülatsioonitaseteme vaheline erinevus ja selle põhjused – nii DNA järjestusest sõltuv ja kui sõltumatu. • • • Epigeneetilise profiili kõrvaldamine ja reprogrammeerimine põlvkondade vahel • Embrüonaalse arengu käigus idurakud demetüleeritakse, mis kustutab vanemspetsiifilise metülatsiooni märgised. Peale viljastumist, isapoolne genoom
Metsandus on majandusharu, mis on seotud metsa ja puiduga ning mille raames tegeletakse metsa uuendamisega, kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslik...
veinis taandub, aga aroomi- ja maitsebukett omandab palju põnevaid kõr- valtoone. Kõige kauem peavad laagerdudes vastu ülimagusad dessertvei- nid, sest suhkur on suurepärane konservant. Paarsada aastat keldris seis- mist ei tohiks Tokaji Észenciale veel miskit paha teha. Aga kuivi valgeid Château de Dracy veinikojas pole viimase paarisaja aasta jooksul palju muutunud. veine ma üle kümne aasta hoida ei soovita. Punastel veinidel taandub vananedes hape ja pehmenevad tanniinid, nii et selleks, et veini säilitada, peab neid mõlemaid algselt pudelis piisavalt olema. Parim koht veini säilitamiseks on kahtlemata kelder, kus enam-vähem Kõige paremini sobivad keldrilaagerduseks bordooveinid, mis on täid- püsiv temperatuur ja parajalt niiskust. Nii palju, et kork ei kuivaks, ja mitte lased ja tanniinirikkad. Tõsi, tänapäeval, kui “kellelgi pole enam nii pal- nii palju, et silt rikneks
3. MESILASEMA VASTUVÕTMIST 4. MESILASEMA VAHETAMINE SOODUSTAVAD TEGURID Kuigi mesilaspere bioloogiast on teada mesilasema pikk iga, väheneb Ema vahetamine võib olla võimatu või raskendatud, kui: tema munemisvõime vananedes oluliselt. Vabas looduses vahetub • peres on juba ema mesilasperes ema praktiliselt igal aastal, kas sülemlemise tõttu (vana • peres munevad töömesilased ema lahkub ja noor jääb asemele) või salajase emavahetuse tõttu (juulis- • peres on sülemi- või aseemakupud augustis)
elu jooksul uuesti, saab sellest foobia · Hirmu avaldumine ontogeneesis o Austraalia kalkun muneb oma muned kuhilasse, munad kooruvad iseseisvalt kohe pörast koorumist on nad võimelised neile reageerima (nt kiskja nägemisele reageerivad kohe) o Samas enamasti on hirmu avaldumine järk-järguline protsess o Nt pingviinipojad hakkavad vananedes alles kartma kiskjat o Mustkärbsenäpi reageerimine kinnipüüdmisele areneb üsna hilja, alles vanadel Hirmu kontrollmehhanismid · Füsioloogilised protsessid o Nt reesusmakaagid kuidas nad käituvad vastuseks stressorile o On olemas nii kaasasündinud kui ka õpitud reaktsioone · Aju osa kui mandeltuum on vigastatud, siis ei osata enam niivõrd hirmu tud,a ei osata aru saada, kes on hirmuäratav ja ohtlik, kes mitte
suitsetamine. · Oksüdatiivsele stressile vastutöötavaiks antioksüdantideks on nii väheaktiivseid radikaale moodustavad madalmolekulaarsed ained (vitamiinid, mineraalid, polüfenoolid) kui ka radikaalsete ahelreaktsioonide teket takistavad ensüümid nagu superoksiidi dismutaas (SOD), katalaas (CAT) ja glutatiooni peroksüdaas (GPx). · Need endogeensed süsteemid pole aga kahjuks täiuslikud, organismi vananedes see ebatäiuslikkus pidevalt suureneb, mille tõttu ka mitmesuguste oksüdatiivse stressiga seotud haiguste tekke tõenäosus kasvab. Just eakamad inimesed peaksid saama rohkem antioksüdante põhiliselt taimse päritoluga toiduga. Vastavate ravim- (näiteks vitamiin)preparaatide kasutamine võiks jääda aga viimaseks võimaluseks, sest puhaste vitamiinide manustamisel võivad tekkida toksikoloogilised probleemid
(Botaanika II) HK MÄNDVETIKTAIMED * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele. * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje. * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja. * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka ,,lehtedeks". Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid. * Esineb vegetatiivne paljunemisviis. Selleks tekkivad varre alumise osa sõlmedes spetsiaalsed
Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne kasuvutemperatuur on 20-24 C ja nende kasv lakkab alla 5 C ja üle 37 C. Mügarbakterid
kruus, slakk. 48 . ookri teke dreenis ja abinõud selle vastu. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Peterseni (1966) järgi on ookri koostis järgmine: Fe2O3 - 3,0...65,9% (seejuures oli 83% uuritavatest proovidest Fe2O3 sisaldus üle 40%); Al2O3 - 0,2...39,3%; MnO - 0...12,9%; CaO -0,06...12,9%; MgO - 0,13...1,55%; CO2 - 0...9,04%; orgaaniline aine - 25,5...53,5%; sette pH oli vahemikus 3,6...7,1. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Drenaazi rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Litosfääris metallide sisalduselt on raud teisel kohal (4,65%). Mullas kus on orgaanilisi aineid Fe3+ taandatakse Fe2+, mis anaeroobses keskkonnas on kergelt liikuv. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks (Murasko, 1978).
Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne kasuvutemperatuur on 20-24 C ja nende kasv lakkab alla 5 C ja üle 37 C. Mügarbakterid
töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. • Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Omadused: 1) väike tihedus, kerged 2) suur korrosioonikindlus, 3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused 8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid Eelised: • madal töötlemistemp- madal energiakulu. • Kerged • Ei vaja eriti viimistlemist, odav materjal • Hea töödeldavus • Tagavad vaikse töö 36 • Head elektri ja soojusisolaatorid. Puudused:
68. Ovaariumi ehitus. Ovariaalfolliikulid. 69. Folliikulid, kollaskeha, valkjaskeha. Munasarja katab ühekihilise kuupepiteel, selle all on valkjaskest. Munasarjakoores (cortex ovarii) esinevad eri arengujärgus folliikulid, mille vahel on sidekoeline strooma. Munasarjasäsi (medulla ovarii) moodustab kohev sidekude. Valkjaskesta all paiknevad primoridaalsed folliikulid, mis sisaldavad primaarset ootsüüti (ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakke). Looma vananedes folliikulite arv väheneb. Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Primaarsed sisaldavad suuremaks kasvanud prim. ootsüüti (ümbritseb kuupepiteel). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon (zona pellucida) ja moodustub ümber folliikuli sidekoeline kihn – teeka - theca folliculi. Sek. folliikulites moodustuvad follikulaarepiteeli vahele
(Kiislar 1969) Ploomipuu Ploomipuu lõikamine Täiskasvanu eas seisneb ploomipuu lõikamine peamiselt võra harvendamises ja üksikute pikkade okste kärpimises. Kandvad ploomipuud annavad regulaarset saaki üksnes siis, kui aastased juurdekasvud on 20-30 cm pikad. Vesivõsude massilise tekkimise puhul lõigatakse suuremaid poolkuivanud oksi tagasi kuni vesivõsudeni. Kõrvaldatakse ka võra sees olevad kuivanud, ristuvad ja murdunud oksad. Ploomipuude vananedes jääb võra loomulikul teel järjest hõredamaks. Tekivad 30 üksikud pikad vesivõsud. Nende kärpimine kuni poole võrra soodustab uute viljaokste teket. (Mägi, Niiberg 1999) Võra kujundamine ja lõikus Oma uurimuses väidab Jaama (1971), et ploomipuud on tavaliselt lühikese elueaga ja väiksema võraga, seega tuleb suurema saagi saamiseks kujundada neile rohkete okstega, s.t tihedam võra
intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. 14 Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud
lämmastikukogused on võrdsed. Positiivne - organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastiku hulga. Negatiivne - organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. Kehalise töö ajal on lämmastikubilanss negatiivne, peale taastumist muutub positiivseks. Süües palju valgurikast toitu, muutub negatiivseks. Kasvuea vältel on bilanss positiivne, täiskasvanuna on tasakaalustatud, vananedes muutub negatiivseks. 34. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikuid e. sahhariide jaotatakse molekuli ehituse alusel liht- e. monosahhariidideks ja liit- e. polüsahhariidideks. Süsivesikud on peamised energia allikad organismis 1g süsivesikutest on võimalik toota 4,1 kcal energiat. Allikas - taimne toit: · tärklis · roosuhkur e. sahharoos · piimasuhkur e. laktoos · linnasesuhkur e. maltoos · puuviljasuhkur e. fruktoos. - loomne toit:
Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid. Nende stiil on originaalne ja omapärane. Tihti jõuavad nad nende asjadeni, mida teised tähele ei pane. Küll on skisoidsete inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Enamasti vanad pelgavad üksi jäämist, kuid tema on terve elu seda väärtustanud. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on
Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada.
kuivamisest ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti;
juhivad neid muutusi, mis viivad standardvariantidest eemale; - sotsiaalrühm mõjutab meeste kõnet enam kui naiste oma; - vanad naised kipuvad säilitama murret, samal ajal kui nooremad naised just veavad keelelisi innovatsioone. 3.4. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse (lapsed-noored-keskealised-vanad-raugad). Vanus seostub nii füüsiliste erinevustega kui ka erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega inimeste vahel (üks asi, mis nt muutub on hääle omadused. Vananedes hääl madaldub, muutub kileduse skaala jms. See pole meile siinkohal oluline). Sotsiolingvistikas on Labov pakkunud välja suulise keele täieliku omandamise kuus etappi: - baasgrammatika lapsepõlves, normaalselt vanemate mõjualusena 14 - vernakulaari omandamine ca 5.-12. eluaastani, oma sõprusrühma mõjualusena koolis ja naabruses; - sotsiaalse taju tekkimine ca 14.-15
Olgu ajavahemik viis minutit või viis aastat, meeles hoitud nimi näitab, et sa tõesti hoolid teisest inimesest. On inimesi, kellel tundub olevat sünnipärane võime jätta meelde nimesid ja nägusid. Seda oskust ja omadust tavaliselt kadestatakse, arvates, et see on sünnipärane andekus. Tegelikult on nimemälu täiesti arendatav. Susan Krauss Whitbourne, Ph.D. annab Psychologie Today's mõned nõuanded, kuidas seda teha: Vaata inimesele silma. Silmad muutuvad vananedes tavaliselt vähe, aeg lisab küll kortse, kuid silmad jäävad samaks. Kui sa keskendud muutumatule kehaosale, siis ei aja sind järgmine kord inimesega kohtudes segadusse, kui tema juuksed on teist värvi, teises soengus, tema riietus või kehakuju on muutunud. Mõtiskle sügavamalt inimese nime ja näo üle. Kui sa üritad pähe õppida näiteks sõnaloendit, siis ei ole need lihtsalt sõnad, vaid sa mõtled ka nende kõlale ja taustale. Kõige
- Tarkvaras on olemas mugavad realiseerimise vahendid - Laia leviku tõttu on palju kogemusi PL kasutamiseks - Lai erinevate toodete valik konkureerivatelt tootjatelt Moodustab toote elueast ühe osa. Väljatöötamisel kasutatakse PL-i ning sealt minnakse üle tootmisele. Võimaldab toote ruttu turule saada. Kui seeriad on piisavalt suured, minnakse sujuvalt üle ASIC mikroskeemidele. Üksikute muudatuste tegemiseks toodetakse väiksem seeria PL baasil. Toote vananedes ei ole suurte seeriate valmistamine enam otstarbekas. Nõudlus säilib väikestele seeriatele. PL omadused võrreldes ASIC-uga: - PL on aeglasem - PL-l on väiksem tihedus - PL baasil on on odavam valmistada prototüüpe ja toode jõuab kiiremini turule - PL baasil toodetud suured seeriad on kallimad kui ASIC-us - PL baasil on lihtsam teha muudatusi VII 1. Dekooder. VT III piletit 2.Magnetmäluseadmed.
Kasv ja kestumine Vähid saavad kasvada vaid kesta vahetades. Suguküpsed vähid kasvavad üksnes üle 8 kraadise veetemperatuuri juures. Jõevähi II astme vastne on 11 mm pikkune, (aga näiteks signaalvähipoegade pikkus on samas staadiumis umbes 9,6 mm). Vähipoegade pikkus suureneb kestumisel 10-20 % võrra ja kaal 40 %. Esimesel kasvusuvel vahetavad väikesed vähipojad koorikut 11 ööpäeva tagant, kuid kestumiste vahe pikeneb poegade kasvamisega. Vähi kasvukiirus väheneb vananedes, samuti madalal või liiga kõrgel temperatuuril ning liiga suure tiheduse juures. Looduses on samasuvised vähipojad umbes 2 cm pikad (signaalvähi pojad ligikaudu 3 cm). Soojaveelises haudemajas kasvatatud jõevähid on ligikaudu 3 cm pikad (signaalvähid 4 cm). 2 suvised jõevähid on Põhja-Euroopa heades vähiveekogudes 7 (s.h. Eestis) keskelt läbi 4 cm, 3 suvised 7 cm, 4 suvised 8 cm ja 5 suvised 9 cm pikkused.
Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada.
Kõik plastid on polümeerid aga kõik polümeerid ei pruugi olla plastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Omadused: 1) väike tihedus, 2) suur korrosioonikindlus, 3) enamikel suur hõõrdetegur, 4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega. 5) dekoratiivsed; 6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. 7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, - dielektriline läbitavus; d) optilised: - läbipaistvus,
Alumiiniumi (Al) tugevus on väike ja ei sobi kasutada kandekonstruktsioonideks. Alumiinium on plastne ja korrosioonikindel. Alumiiniumist tehakse: traati odavamate elektrijuhtmete ja kaablite tarvis; plekki, käepidemeid, mitmesuguseid liistdetaile jne. Alumiiniumi sulamid. Need sisaldavad lisaks alumiiniumile vaske, magneesiumi, mangaani, räni jne. Ehitusel sagedamini kasutatav alumiiniumisulam on duralumiinium. Duralumiinium on vananev metall. See tähendab, et vananedes tema tugevus kasvab, kuid sitkus ja korrosioonikindlus langevad. Vananemine toimub kiiresti (5...7 päevaga), seega ekspluatatsioonis duralumiiniumi omadused enam ei muutu. Duralumiiniumi vananemine võib ilmneda alles 70...100 aasta pärast. 48 4.5. Vask ja tema sulamid. Vask on pehme metall. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega. Vask on peamine elektrijuhtmete materjal. Vasest tehakse ka plekki.
kasutamise on O90/d90 vahemikus 2,5–5. 10 Drenaaži ummistumine rauaühenditega (rauaookriga) Drenaaži ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid, kuid ka vähem uuritud drenaaži ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ummistuvad torud ning nende sissevooluavad Drenaaži rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks. 4Fe(HCO3)2+6H2O+O2=4Fe(OH)3+4H2CO3+4CO2 Paljud uurijad on leidnud, et kui Fe2+ kontsentratsioon on alla 3 mg/l, siis ookriummistusoht puudub. Ummistumine sõltub ka pH-st. rauabakterite areng sõltub ka redokspotentsiaalist Eh
meessuguhormoonideks (androgeenid) ja naissuguhormoonideks (östrogeenid) (Kon 2004: 60). Ei ole leidnud kinnitust väide, nagu oleks homoseksuaalsetel meestel kõrgem östrogeenide tase. Lesbide hulgas esineb kõrgenenud testosterooni taset vaid kolmandikul. Samas ei tooda organism hormoone regulaarselt ning nende tase võib ühel inimesel tugevasti kõikuda. Samuti sõltub 9 hormoonide tase vanusest meestel testosteroonitase vananedes väheneb, östrogeenide tase aga tõuseb (Meyer-Bahlburg 1995). Rootsis Karolinska Instituudis läbi viidud uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kas aju osad, mis on seotud paljunemisega, erinevad reaktsioonide poolest lõhnadele ja feromoonidele (Schmid 2005). Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda liigikaaslaste mõjutamiseks (ENE 3 1987: 684). Tõestati, et testosteroonist tuletatud kemikaali nuusutamine
bakteroidid jne. Stafülokokid Kreeka k. - "staphyll" - viinamarja-kobar, "kokkos" - tera, mari. § Genus Staphylococcus - vähemalt 32 liiki § Koagulaas positiivne - S. aureus § Koagulaas negatiivsed (CNS või CONS) - S. epidermidis, S. saprophyticus, S. hemolyticus jt. § Diameeter ~ 1 µm, moodustavad kobaraid. Vedelkultuuris kokid ka üksikuna, paaris, tetraadidena, ahelatena. § Noored kultuurid Gram- positiivsed, vananedes muutuvad Gramnegatiivseteks. § Liikumatud, eoseid ei moodusta. S. aureus kasv ja elutegevus 3 § Kasvavad lihtsöötmetel, aeroobsetes ja mikroaerofiil-setes tingimustes. § Optimaalne kasvutemperatuur 37ºC, pesad siledad, hallikast kuldkollase värvuseni ( S. aureus), S. epidermidis tavaliselt hallikas või valge pesa. § Veriagaril annab S. aureus sageli hemolüüsi. § Stafülokokid produtseerivad katalaasi aitab eristada stretokokkidest. § Lõhustavad mitmeid süsivesikuid.
temperatuuriga kohtades mõjub halvasti. Spermid on immuunsüsteemi jaoks kehavõõrad ja ei tohi otseselt verega kokku puutuda, vastasel juhul spermatogeenne epiteel hävitatakse. Hapnik ning toitained jõuavad kohale läbi erilise bioparjääri, barjäär läheb katki siis tekib steriilsus. Ovogeneesi eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni, mis tagab selle, et see on a.) 38 kaitsekohastumus, kuna munarakud on mitteuuenevad siis vananedes tõuseb nendes mutatsioonide arv. Teine ovogeneesi eritunnus: inimesel ja enamustel imetajatel viljastatakse mitte meioosi läbiteinud vaid meioosis olev munarakk. 7. Tulem: meioosil 1 eelrakust 4 spermi ja oogeneesil 1 eelrakust 1 munarakk ja 3 polotsüüti. Mida annab see, et tekib 1 munarakk, see annab võimaluse reguleerida järglaste arvu. (kassidel, koertel küpseb korraga mitu munarakku). Samuti võimaldab see koondada toitaineid ja rakustruktuure ühte rakku. 8
vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid. Nende stiil on originaalne ja omapärane. Tihti jõuavad nad nende asjadeni, mida teised tähele ei pane. Küll on skisoidsete inimeste kohta öeldud, et oma eluajal on nad enamasti ebapopulaarsed. Vananedes võivad nad veelgi üksikumaks, eraklikumaks muutuda. Nad oskavad paremini vananeda kui teised tüübid. Nad taluvad üksi jäämist kergemini. Seetõttu nad kardavad ka vähem surma, kuna nad võtavad seda lihtsa faktina. Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku
laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles 3 laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjust. loomade enneaegset praakimist. Liiga lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorl.karja täienduseks. Noorl. Üleskasv. kulud tuleb katta toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud
Valgus satub kõigepealt vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses
Kohati võib ta küll anda uuendust, kuid alusmetsast kaugemale ei suuda areneda. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos, moodustades segapuistuid kord ühe, kord teise puuliigi ülekaaluga. Viljakatel kasvukohtadel on ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Oma varjutaluvuse tõttu on kuusk eelisolukorras ja saavutab liitunud männipuistute all ülekaalu. Männiuuendus võib küll tekkida, kuid mõne aasta jooksul see hukkub valguse puudusel. Vananedes männik hõreneb tugevasti. Et puistu all on küllaldaselt valgust ja järelkasvu, siis moodustab kuusk siin teise rinde ja hiljem tungib ta juba esimesse rindesse. Et mänd on kuusest vanem, siis on ta aeglasema kasvuga. Seepärast kuuse osakaal esimeses rindes järjest suureneb ning lõpuks kujuneb kuuseenamusega puistu või isegi puhtkuusik üksikute mändidega. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel
· Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 42 alamperekond Oxycedrus. Seemned on vabad. Kahekojalised. Lehed okkataolised, ilma vaigunäärmeteta (Juniperus communis etc.). alamperekond Sabina. Seemned on vabad, lehed sageli soomusekujulised, õli- või vaigunäärmega. Primaarsed lehed on okkakujulised. Harilikult ühekojalised, kuid esineb ka kahekojalisi liike (J. sabina, J. virginiana virgiinia kadakas). Tüve koor on hallikas- kuni oranzpruun, vananedes hallineb, on kiuline, harva soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. Puit on pruuni lülipuiduga, mis on pehme (tihedus 410...700 kg/m3), kuid tugev ja sitke, meeldiva aromaatse lõhnaga, peenekiuline, ilusa tekstuuriga, vastupidav mädanemise ja putukate suhtes, ei sisalda vaigukäike, kuid selles on eeterlikke õlisid. Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja
(Patterson, 2008, p. 175) Samas võib ka osati televisioon olla süüdi just noorte vähestes teadmistes poliitika valdkonnas, kuna nende meediatarbimine piirdub tihtipeale vaid meelelahutusega. Vanemad kodanikud on pigem need, kes jälgivad uudiseid rohkem. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 201) Lisaks tulev poliitilise sotsialiseerimise puhul mainida, et see ei piirdu vaid nende teguritega ega kindla eaga, vaid on eluaegne protsess. Lisaks sellele, et kogutakse juurde rohkem teadmisi, suureneb vananedes aina rohkem poliitiline aktiivsus ja poolehoid kindlale parteile. (ibid., p. 202) Nagu näha ka jooniselt 1, tõuseb vananedes valimisaktiivsus. Joonis 1. Valimisaktiivsuse seos eaga; 2012. aasta valimised. Allikas: US Census Bureau, (s.d.) Hääletamine on vahest kõige lihtsam ja tavapärasem viis poliitikas osalemiseks, olles kõige tunnuslikum demokraatia joon. Siiski on see mõnel viisil piiratud osalemisvorm, kuna
kalduvus allergiale, luude hõrenemine. 40 Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.
tundlikud. Seni pole suudetud näidata ka alleeli DRD2 A1 seost ühe või teise alkoholismi vormiga. Ka dopamiini transporterit kodeeriv geen DAT1 võib olla olla seotud alkoholismiga. Alkoholismi II vormi põdevatel indiviididel on see geen aktiivsem. Agressiivsust seostatakse just dopamiini kõrgenenud kontsentratsiooniga ning alkoholismi II vormi põdevad indiviidid on tavaliselt agressiivsemad. Alzheimeri tõbi. Inimese vananedes vähenevad ta vaimsed võimed. Osadel juhtudel kujuneb aga välja dementsus, mille puhul on tõsiseid probleeme mäluga ning indiviid pole võimeline enam adekvaatselt käituma. Dementsusel võib olla palju erinevaid põhjuseid. Näiteks kaasneb see Huntingtoni tõvega, aga samuti Alzheimeri tõvega. Alzheimeri tõbe (AD) põevad 5% üle 65 aastastest ning 25% üle 85 aastastest indiviididest. AD põdevatel haigetel hävivad ajus neuronid ning tekivad seniilsuse
b) ainevahetuses moodustub vesi (0,3 - 0,4 l ööpäevas) Väljub : a) Uriin b) higi (0,5 l ööpäevas rahuolekus) c) veeaur hingamisel d) väljaheite koostises olev vesi. NB! Haigusliku seisundi puhul võib järjestus muutuda!! Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 ml vett. Vee ainevahetuse kaks seaduspärasust : 1. mida noorem on organism, seda suurem on tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus. 2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees) + vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, vastsed, suguküpsed organismid. eriti hea on vooluvesi ja hoovused. Elusorganismid kasutavad põhiliselt vett vedelas agregaatolekus. Veeauru kasutavad üksikud lihtsamad organismid
Kognitiivse kontrolli duaalse mehhanismi teooria - Arvestab paindlikut rakendatavat kognitiivset kontrolli töötluse üle ja neurobioloogilisi andmeid Proaktiivne (homme eksam, olgu tulen kohale) vs reaktiivne (homme eksam, hakkan täna õppima) kontroll Proaktiivne – valmisolek tegutseda ………. Vananemine – mitte ainult aeglasem töötlus. Noortel pigem proaktiivne ja vanadel pigem reaktiivne Kognitiivsed protsessid aeglustuvad vananedes - Visuaalruumilised enam kui verbaalsed - Jõutakse vähem mällu salvestada ning teiste protsesside aeglasem kulg jätab vähem aega/ressursse kordamiseks – halvem baas otsustuste tegemiseks - Noorte ja vanemate täiskasvanute mälu maht mälu-materjalist ja kaasnevatest ülesandest sõltuvalt Treeningu efekt võib ülesannete vahel üle kanduda: töömälu > intelligentsustest. Pigem treenid üldist oskust informatsiooni vastu võtta.
käigus otstest geneetilist materjali. Telomeeridel on unikaalne struktuur, mis sisaldab tandeemsetes kordustes lühikesi nukleotiidseid järjestusi. Selgroogsetel on selleks järjestuseks TTAGGG, mille koopiaarv varieerub nii liigiti kui ka liigisiselt sõltuvalt kromosoomist ja ka rakutüübist. Inimese somaatilistes rakkudes sisaldavad telomeerid 500-3000 TTAGGG kordust. Organismi vananedes telomeerid lühenevad. Samal ajal ei toimu telomeeride lühenemist tüvirakkudes ega vähirakkudes. DNA kordusjärjestused. Eukarüootne DNA jaotatakse vastavalt korduste olemasolule 3 klassi: 1. Unikaalsed või ühe koopiana esinevad DNA järjestused - 1 kuni 10 koopiat genoomi kohta. 2. Mõõdukalt korduvad DNA järjestused - 10 kuni 105 koopiat genoomi kohta. 3. Kõrgelt korduvad DNA järjestused - enam kui 105 koopiat genoomi kohta. REPLIKATSIOON
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
