klaveriduetti, 24 kogumikku tantse ja palju muudki. Elu lõpupoole valmisid ka ooperid, näiteks ,,Fierrabras", ,,Alfonso ja Estrella", ,,Kodune sõda". 1820. aastal kirjutas ainsa melodraama ,,Võluharf". Alles neljakümne aasta möödudes Franz Schuberti surmast leiti ühest Viini kirjastuse keldrist tema teoste käsikirjad. 2.3. Huvitavaid fakte Franz Schuberti suurim eeskuju, Beethoven, jõudis oma 32. eluaastaks kirjutada kaks sümfooniat. Schubert aga, kes ei elanudki nii vanaks, kümme sümfooniat. Franz Schubert magas prillidega, sest ta lõi muusikat ka magades. 3. KOKKUVÕTE Franz Seraphim Peter Schubert, olles esimeseks romantikuks, oli äärmiselt andekas romantismiajastu helilooja. Tema looming on lühikese elu kohta uskumatult suur ja lai. Eelkõige luues laule (näiteks ,,Ave Maria", ,,Matshaldjas"), kuid ka teoseid teistes zanrites, saavutas helilooja tipptaseme. Schuberti muusikas olid valitsevaks lüürilised tendentsid,
Nende läheduses kohtab ta Sibyli venda Jamesi, kes arvab Doriani ära tundvat ja üritab teda tappa. Dorian, aga pääseb väites, et nii noore mehena ei saanud ta kaheksateist aastat tagasi Jamesi õega kihlatud olla. Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. 2) I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite… kohta
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Metsvint Klass: 6.b Tallinn 2016 Sisukord 1. Metsvindi üldiseloomustus 4 1.1 Välimus 4 1.2 Toitumine 5 1.3 Häälitsused ja laul 6 2. Metsvindi eluviis 7 2.1 Levik 7 2.2 Igapäevane elu 7 2.2 Pesitsemine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan ma Teile metsvinti. Räägin töö peatükkides lähemalt metsvindi välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mul...
Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel 1. Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3. Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse. 4. Ühtlustamiskavadest loobuti, sest Axeli juhtimisel moodustusid valitsuse suurnikud, kellel oli...
kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid: 1) kuu loomine 2) noorkuu 3) poolkuu 4) kasvav kuu 5) täiskuu 6) kahanev kuu 7) poolkuu 8) vanakuu Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist.
Lisaks eelpool kirjeldatud tavadele oli ka üks lihtne ja inimlik viis mis tagas edu kosjaminekul. Noored lihtsalt tundsid ja tahtsid teineteist ja kellelgi kolmandal polnud selle vastu midagi, sel juhul teati kosilast juba oodata. Kosjade puhul oli vanasti väga oluline õige aeg. Aastaringi sees puudus üle Eesti ühine kosjaaeg, aga enamasti valiti selleks hilissügis või talv. Väga oluline oli kuu seis. Sobis noore kuu neljapäev, siis oli kindel et noorik rutu vanaks ei jää ja see pidi ka tagama palju terveid lapsi. Nädalapäevadest peeti parimaks neljapäeva, kuna siis olid head vaimud väljas liikumas. Kosja sõitis peigmees koos isamehega, kes pidi olema naisemees ja hea jutumees. Ennavanasti sõideti ratsa, hilisemal ajal juba vankri või saaniga. Kosjasõidu hobune pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, parimaks peeti valget hobust, kuid must ei tohtinud kindlasti olla
Erich Maria Remarque "Armasta oma ligimest" Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on ...
Pythagoras- Õpilaste arvates oli ta välimuselt nagu Kreeka valgusjumal Apollon. Ta asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võisid astuda nii mehed kui ka naised, mis oli tol ajal tavatu. Viis aastat pidi kandidaat kuulama ning kõik kuulud vaiedlematult osaks võtma. Need olid akusmaatikud. Peale seda sai kooli täieõiguslikuks liikmeks- Matemaatikuks. Õpilased ei võinud Pythagorast nimepidi koolis kutsuda. Õppetöö oli salajane, suuline. Pythagoras hakkas kogu maailma kutsuma kosmoseks. Ta arvas, et Maa ei sa aolla lame, et se eon kerakujuline, Maa alumine pool on asustatud. Arvas, et Maa asub maailma keskel ja tema ümber liiguvad teised kehad. Helis suurus sõltub taevakeha kõrgusest ja kiirusest. Kuul on kõige kõrgem heli, saturnil madalaim. Tuntuim on Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta: Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Zenon Eleast- Sai kuulsaks apooriatega- Argumentidega, et pole võimalik paljusus ja liikumin...
loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühtseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele.Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele.
Ka teised orhideed kasvavad aeglaselt. Seened, milliseid nad kõik vajavad, on vaid harva abivalmilt ootamas. Ka igasugusel mullal ei suuda need hellad taimed kasvada. Õnneks paljuneb see taim ka vegetatiivselt .Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine. Ameerikas on kasutatud ravimiks pulbrit või vedelikku, mille põhiliseks koostisosaks ongi risoom. Põhiliselt tarvitatakse seda kui diaforeetikut, närvisüsteemi stimuleerivat ja antispasmaatilist vahendit hüsteeria, meuralgia, tantstõve, hüpohondria ja mõningal määral isegi epilepsia ravil
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (n...
taheti üles anda, kuna arvati, et ta olevat varastanud. See oli aga vale, sest Ullo, kes oli laohoidjaks saanud, ei kasutanud kartoteeki vaid oma mälu. Lao kontrollimisel selgs, et midagi polnud kadunud, kuid Ullo tuli ikkagi töölt ära. Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub äkitselt ta isaks. Ta isa on jäänud vanaks, läinud paksuks ning tal on suus sigar ja käes viskiklaas ilmselt viitab ta Churchillile. Ta süüdistab oma ''isa'' äraandmises ja tahab, et ta end süüdi tunnistaks. Ullot painab ilmselgelt see, et läänemaailmalt ei tulnud IdaEuroopale mingisugust abi. Nagu Ullo isa hülgas oma pere ja põgenes läände, nii tegi ka läänemaailm IdaEuroopaga.
millele ei saanud sinna põldu rajada. Ta puuris kividesse augud ja siis lasi kivid õhku, et lihtsam neid ära vedada oleks. Isa oli sellise töö vastu, sest ta arvas, et sellest ei tule midagi välja. Ka isa oli kunagi proovinud Kivimäge kividest tühjaks teha kuid see ebaõnnestus. Kõrboja Anna oli tulnud tagasi Kõrbojale. Anna isa anus, et preili jääks tema juurde perenaiseks, sest ta õde on nüüd pool-pime ja pool-kurt ning ta isegi on jäänud vanaks. Anna palus kaks nädalat aega mõtlemiseks, kas ta hakkab seal perenaiseks või mitte. Kui Anna kahe nädala jooksul ei olnud linnast tagasi tulnud, hakkas ta isa muretsema, kas ta veel tuleb tagasi. Kuid õnneks ta siiski naases ja ütles isale, et ta on nõus jääma sinna perenaiseks, juhul kui ta saab endale võtta peremeheks Katku Villu. Isa ei olnud sellega nõus, kuid Anna veenis teda, et kui ta ei saa Villut peremeheks, siis ta ka ei jää perenaiseks
Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sam...
aegades, loovad suurema pildi maailmast, selle suursugusest, looduse ja inimese suhtest. Mõneti tundub see isegi melanhoolne ning võiks lugejas tekitada tühjust, kuid midagi on autori mõttelaadis nii rahustavat ja kirjastiilis oskuslikku, et isegi nukrad ideed ei morjenda. Paratamatus muutub vastuvõetavaks. Teose konfliktist saab aimu kirjaniku sisekõnelusest. Alatasa on ta millegi uue otsinguil. Niipea kui uus muutub vanaks, tuleb uuesti otsima hakata. Alguses on ta kirjanik, siis saab temast aednik ja lõpuks hoopis metsavaht. Ta tundub end alati inimesena defineerivat oma tegevuse läbi. Mööda teose kulgu näeme kirjanikus tõuse ja langusi. Iga uuega ta õpib ning iga vanaga muutub leplikumaks. Juba vana mehena vaatab ta tagasi oma nooruse peale ning ei mõista enam mis see oli, mis teda niivõrd rahutuks tegi. Samas ei tea me ka loo lõppedes kindlalt, mis saab edasi. Kas kirjanik
Madal sündivus on tänapäeval kõikide Euroopa maade probleem. See on seotud üldise elulaadi ja väärtushoiakute muutumisega. Eesti on üks maailma madalama sündimusega riike, meie rahvaarv on viimase aastakümnega väga tugevalt vähenenud. Aastas sünnib Eestis ainult umbes 13 000 last, mis pole piisav rahvaarvu säilitamiseks praegusel tasemel. Samal ajal pikeneb üha paranev elujärg ja nüüdisaegne arstiabi inimese eluiga. Eesti mees elab keskmiselt 65 aastat vanaks, Eesti naine aga 76 aastaseks. Selle tagajärjel rahvastik vananeb. Praegu on Eestis pensioniealisi inimesi 16 % rahvastikust, tulevikus vanurite osakaal tõuseb veelgi. Rahvaarvu ja rahvastiku struktuuri ei muuda ainult sündimus-suremus. Inimesed rändavad ühest paikkonnast teise või ka ühest riigist teise. Riikide vahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine.
bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Moldpill Moldpill on vibupoognaga mängitav moldja kõlakasti ning pügalalise sõrmlauaga pill. Väga laialt levinud ja oma primitiivsuse pärast tihti väga vanaks pilliks peetav moll- ehk moldpill on tegelikult üsna noor pill. Kuna pilli oli lihtne valmistada levis see kiirest talurahva seas ja teda kasutati koduste palvetundide ajal laulu saateks. Samuti kasutasid seda vaesed kogudused ja koolid, kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Talharpa ehk hiiurootsi kannel ehk hiiu kannel ehk rootsikannel ehk vibukannel on
Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks. Lepal on palju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp. Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepp on aasta puu 2004. Talvel, kui puud on raagus, tunneb lepa kõige hõlpsamini ära "käbikeste" järgi. Lepa "käbi" kujutab endast tegelikult vanaks elanud õisikut - emasurba, kes peale kevadist isasurvalt saabunud õietolmu külastust on seemned suureks kasvatanud ja laia ilma saatnud. Algselt pehmed rohekad viljakattesoomused on nüüdseks puitunud ning tumepruunid. Kevadel püüavad kõigepealt pilku okste tippudes välja venivad ja lõdvaks muutuvad isasurvad, mille soomuste vahelt ilmuvad nähtavale kollased tolmukapead. Avanevad ka külgmistel oksakestel paiknevad emasurvad. Algab tolmlemine
täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad. Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi.
savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Rahvuspargid Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark
madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu. Erinimetused ja uued mõisted Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks. Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid. Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Rahvuspargid Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides.
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka P...
prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda. Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka new age'i jms vasakpoolsed teoreetikud. Ometi toestuvad
Kuidas toimub kloonimise protsess? Keharakust eraldatakse rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine-põhimõte. EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida
Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand Eesti alasid on läbi aegade tahtnud paljud erinevad riigid. Peamiseks põhjuseks on Eesti väga soodne asend Läänemere suhtes, mis võimaldab arendada efektiivset kaubandusvõrku Läänemere piirkonnas. Sageli on Eesti alade eest võidelnud Venemaa, põhjusega tagasi saada kunagi talle kuulunud alad. Balti riikide sealhulgas ka Eesti aladel on tahetud kehtestada täiendavat ülemvõimu näiteks Taani ja Rootsi poolt. Eesti aladele luuakse 4 piiskopkonda. 12. sajandi lõpul olid eestlased üks väheseid rahvuseid Läänemere ääres, kes olid ristiusustamata. Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaade sealhulgas ka Eesti vastu tärkas. Kaupmeeste huvi seisnes territooriumi ning transiidivedudega. Ristisõdijate huvi aga Läänemere kaldal olevate rahvaste ristiusustamises. Eesti ja teiste Baltimaade alistamiseks loodi Mõõgavendade ordu. Eestisse tungiti esim...
Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 and...
siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Kosjaskäimiseks oli vanasti kindel aeg, kuigi see paikkonntiti erines. Audrus peeti sobivaks talve. Tori rahvas leidis, et paras aeg on just hilissügisel. Viljandlased nimetasid kosjakuudeks novembrit ja märtsi. Kõige paremini sobis aga noore kuu neljapäev , siis oli kindel, et noorik ruttu vanaks ei jää. Samuti pidi noor kuu tagama palju terveid lapsi. Pärnu kandis öeldi, et noore kuu neljapäeval käi kosjas, vana kuu reedel puhasta kerist ! Kosja sõitis peigmees koos isamehega. Nimetusi on isamehel olnud mitmeid: raudkäsi, käpamees, kosjaisa, käemees, kõrvatsimees, saajavana, ninamees jm. Isameheks saamisel oli kaks kindlat tingimust: pidi olema naisemees ja hea jutumees. Kosjasõiduks valmistuti hoolikalt
Ullo loobumisvalik on eetiline, isiklik kasu ei ole tema jaoks argument. Kas aga eestlased ka üldiselt sellisest autundest lähtuvad, on küsitav. 9) Toetavad artiklid/tsitaadid teosest/ klassikaaslaste hinnangud vms. Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub äkitselt ta isaks. Ta isa on jäänud vanaks, läinud paksuks ning tal on suus sigar ja käes viskiklaas – ilmselt viitab ta Churchillile. Ta süüdistab oma ’’isa’’ äraandmises ja tahab, et ta end süüdi tunnistaks. Ullot painab ilmselgelt see, et läänemaailmalt ei tulnud Ida-Euroopale mingisugust abi. Nagu Ullo isa hülgas oma pere ja põgenes läände, nii tegi ka läänemaailm Ida-Euroopaga.
Surve oli niivõrd suur artistile et ta paljastas selle 1511 aastal ennem kui see valminud oli.Sixtuse kabeli laemaalingu projekt oli Michelangelole niivõrd koormav emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.Michelangelo iseloomustab seda nende sõnadega:" Peale 4 piinatud aastat,kui olen teinud üle 400 elusuuruses skulptuuri,ma tunnen ennast nii vana ja põlenud läbi nagu Jeremiah.ma olin ainult 37 aastane,siiski sõbrad ei tundnud mind ära kuna ma olin muutunud vanaks nagu ma olen." Jumalaga Florencia 1534 ndal aastal Michelaneglo jättis igaveseks hüvasti Florenciaga.Tema otsus oli puhtalt põhinev sellele kuna Krahv Alessandro de Medici ja tegi teda valjult maha ja möödarääkimistest oma kaaskodanlastega.Roomas oli michelangelo nö.tugeva kaitse all paavsti Clement VII kes varsti suri kuid jõudis anda Michelangelole töö kus ta pidi maalima Sixtuse kabelile ,,Viimse Kohtupäeva". Vanadus aastad Michelangelo ja Vittoria Colonna
Sel perioodil kasvab koaala poeg väga kiiresti. Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. Selleks ajaks on nad kuni 18 cm pikad ja karvkate on neil hästi arenenud. Seitsme-kaheksa kuuselt lahkub poeg kukrust täielikult ja asub ümber emalooma seljale. Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Isased saavad suguküpseks 3-4 aastaselt, emased aga 2-3 aastaselt. Koaalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 ja isegi 20 aastat vanaks. Joonis 5. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Haigused ja vaenlased Koaalad põevad tihti haiguseid. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on neil tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Tüsistunud sinusiidi epizootiad põhjustavad koaalade hulgalist hukkumist. Eriti suuri epizootiaid oli aastatel 1887-1889 ja 1900-1903. 19. sajandi lõpul hukkus mijoneid koaalasid panoftalmiidi ja kolju periosiidi tagajärjel.
107. Hirmul läksid silmad suureks, sest ta nägi hirmus suuri silmi. 108. Kui joosta ainult pilvede järel, siis päikest palju ei näegi. 109. rähn pani puusse ja sai satikad... 110. Sõbrad te olete mu ümber ja olete mu sees, kuid vahel te lihtsalt olete mul ees. 111. Kes kõvemini röögib, surub tõhusamalt läbi. 112. tööl toimusid läbirääkimised (eelarve osas). 113. Mida varem elukogemusi omandama hakata, seda kiiremini saad vanaks. 114. Ükski probleem ei ole möödapääsmatu, tuleb vaid osata neile suunatuld näidata. 115. paradoks ongi see oks, millele saab ainult saag käes istuda. 116. elu on nagu pikk bussisõit, lõpppeatuses on kõik kohad valusad. 117. Naine on naine siis kui ta on. 118. Head sõbrad on nagu kondoomid alati kaitsevad sind. 119. Sõber on ainus, kellel on lubatud öelda : " Ma ju ütlesin sulle ." 120
Tekkepõhjused ja mehhanismid Kõige olulisem riskifaktor on vanus, kuid üheks olulisemaks riskifaktoriks peetakse ka geneetilisi põhjusi. Esimese astme sugulastel on east sõltuv risk haigestuda Alzheimeri tõppe kuni 38 % ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem. Vähemolulisteks riskifaktoriteks on naissugu, Downi sündroom ning madal haridustase. Kõigil Downi sündroomiga inimestel, kui nad on elanud üle 35 aasta vanaks, tekivad AT-le iseloomulikud tunnused. Alzheimeri tõve korral esinevad peaajus sellised muutused, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsusue raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid ehk avaldumine Haigus algab tavaliselt mäluhäiretega: tüüpilistel juhtudel ei suudeta uut informatsiooni omandada , säilitada ega reprodutseerida
Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger.Pärast tolle surma rändas ta Rooma,kus pani aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulusest sai kõige mõjukam krisltuse levitaja Rooma riigis.Ta rändas Süürias,Väike-Aasias ja Kreekas. Kujunes tihe koguduste võrk.Kogudus valis endi seast juhi,piiskopi või presbüteri.Järk-järgult usk jumalariiki muutus. Pühakiri ja selle kujunemine:Pühakiri Piibel jaguneb Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks.Uus Testament:koosneb 4 evangeeliumist-lood Jeesuse elust ja õpetusest;evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine
· Vägilasmuistendid (Suur Tõll) · Kohamuistendid (muistend Odalätsist) · Ajaloolised muistendid (muistend sellest, kuidas saarlased Sigtuna lossi maha põletasid) · Kunstmuistendid ("Emajõe sünd") Tekkemuistendid annavad seletust selle kohta, kuidas olevat tekkinud maailm, loodusnähtused ja mitmesugused olendi; kuidas olevat õpitud tegema üht või teist tööd; kuidas olevat tekkinud teatud kombed jne. Vägilasmuistendid. Vanaks ja väga elujõuliseks muistendite liigiks on vägilasmuistendid, mis pajatavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest. Kohamuistendid. Muistendite ühe arvukama liigi moodustavad kohamuistendid, teatavate reaalsete kohtadega seoses olevad rahvajutud, mis püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Neis põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega.
Kandidaadid peavad tundma õigusaktide ja teiste tekstide sisu, vajadusel tegema ettekandeid päevakorraküsimustes ja avaldama arvamust kõne või sõnavõtuga, esitama küsimusi ning tegema ettepanekuid ja samuti suhtlema valijatega, vastama kodanike pöördumistele, avaldustele ning küsimustele. Eestis kehtib selline kord, et hääleõiguslik kodanik, registreeritakse automaatselt hääleõigusliku kodanikuna kui ta saab kaheksateist aastat vanaks. Valijakaardid saadetakse enne valimiste päeva kõigile kodanikele kahekümneviie päeva jooksul. Valimiste kesksed funktsioonid on Haywoodi raamatu järgi järgmised: sõjaväkke värbamine, moodustada valitsus, esinduse tagamine, poliitiline mõju, valijate harimine/õpetamine. Eestis toimib minu arvates küllaltki hästi praegune valimise meetod. Haywoodi raamatus on välja toodud riike, kus kehtub sama süsteem ja nendeks riikideks näiteks on Iisrael, Belgia, Luksemburg ja Sveits
valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud . Karistamise asemel annab ta lastele saia , mis ta viimaste kopikate eest ostis . Muidu in Jaan aus mees , temale on kige thtsam ausus . Kuna Jaanil puudus t , polnud ka raha . Laadale viidi lehm , lapsed nutsid , aga sa oli vaja . Lehm mdi hdise seitsme tubla eest maha , kuna kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab . hel l tulid Vljaotsa saunu teekijad , kes osutusid Kverkaela - Jukuks ja Naarikvere - vanaks . Esmalt sdi ja joodi ning alles prast tehti alles juttu , miks tuldi . Jaan sai vihaseks . Hoolimata sellest , et talle suurt tasu lubati , li ta Kverkaela - Juku ja Naarikvere - vana koos oma kraamiga saunast vlja . Peagi saabusid tema sauna le vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga , kes oli Anni isa ja kellele ei meeldinud see , et Ann ja Jaan omavahel lbi kisid . Midagi leitud . kuna midagi ei olnud leida . Sauna saabus ka Ann , kes isa minema ajas , kuna polnud ette nhtud , et Vljaotsa
3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena. ( Väike- Emajõgi 2003-2005) 1.5Vanus ja kasv Karpkala võib elada 3540 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures kaalunud 2530 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud isendid 42 44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja
ja oma rikkusest. Ants on nutikas ja kaval. 4. Jürka oli töötamise poolest väga visa, ta rabas korraga nii enda kui ka Antsu heaks tööd teha. Ta oli valmis enda tuleviku nimel vaeva nägema ja ta ei teinud selles suhtes mingeid ,,hinnaalandusi". Ants oli kasuahne ja pahatahtlik ning andis Jürkale üha rohkem ja rohkem tööd rassida. Jürka tahtis Antsu igasuguste asjade näol põrgusse saata ning seetõttu tegi ta isegi oodatust rohkem tööd. Kui Jürka juba vanaks oli jäänud, rügas ta vaatamata sellele ikka edasi, sest ta soovis õndsaks saada. Jürka ei kartnud tööd ja ta oli alati usin ja töökas olnud. Ma arvan, et ma ei pinguta üle väitega, et Antsu südametus ja tema ülekohtune käitumine orjastas tubli töömehe, jättes ta tegelikult ilma inimväärsemast elust... 5. Jürkal oli väga palju lapsi, kellest paljud mingil põhjusel ära surid (üks poos end üles, osad surid haigusesse). Riia alguses kartis oma isa ja hoidis temast rohkem
tahtmist, et elus hakkama saada ja kuhugile jõuda. Töö ja hobi peavad kokku käima, kui need on lahus siis ei ole see nii hea kui nad on koos, sellepärast peabki ennem kõvasti mõtlema kelleks keegi saada tahab. Muidu on hea jah, et paljud tööd toovad raha kõvasti sisse, aga see töö ei meeldigi, aga see eest on elu nagu hernes. Nagu ma ennist kirjutasin et mulle meeldib inimestega suhelda, selleks ongi kõige parem amet olla giid, aga mitte mingi müügijuht kes määrib isegi vanaks läinud asju rahvale pähe, aga noh totud on need kes ostavad ja uskuma jäävad aga mitte see, kes müüb. Mis me sellest järeldada võime, ärge uskuge kõike mida räägitakse, aga kui tahate usaldada siis ennem kontrollige muidu saate pikku päid ja jalgu ja siis on hädaldamist kui palju. Elus käib kõik järge mööda, järjekorras on asjad: kõige pealt saab olla laps, mõelda lapse eas kelleks saada, kasvavad suureks, lähevad kooli .õpivad, lõpetavad põhikooli
· õhtukleidina(jätab mulje, nagu oleks vana pulmakleit...). · kui oled pulmakülaline. · suusamäel(kui juhtub näiteks õnnetus, siis ei ole eriti lihtne leida..). · kui tunned ennast kahvatuna. · Ametis ei sobi kanda. 13. Hall Keskmised hallid kuni söehallini(antratsiit), tina-, pärli- ja luutoonid(hallikasbeez..keedetud kont). 9 Hall asi muutub kõige kiiremini vanaks. Halli värvi peaks ühendama mingi muu värviga, näiteks punasega, violetsega või lõheroosaga. Sobib: · ärimaailmas(turvaline), ei ole autoritaarne, jätab hästi kompetentse mulje, ei jää meelde. · kui oled vahendajaks riius, kui oled koosviibimisel, kus võib minna riiuks. · kui soovid koosoleku maha magada. · diplomaatiliste olukordadega, läbirääkimistel. · pühapäeva hommikul kirikusse minnes.
Bertrami hotellis - Agatha Christie Londonis, ühel vaiksel tänaval asub Bertrami hotell, mis on tuntud oma külalislahkuse ja Edwardi aegse meeleolu poolest. Seal juuakse kella viie teed, seal käivad vanemad daamid ja härrad, et oma noorusaegadest mõelda, seal sepitsetakse vargaplaane... Jane Marple, kes on eakas, kuid terane vanapiiga sõidab Bertrami hotelli puhkama kaheks nädalaks. Midagi pole muutunud, sellest ajast, kui ta neljateistkümne aastasena siin käis, kuigi vahepeal oli sõda. Michael Gorman, kes on erusõjaväelasest uksehoidja, aitab kenasti vanakesi, kutsudes neile takso, või aitades neil õiget teed leida. Ülemteener Henry pakkub hotellis viibijatele teed või kukleid. Miss Gorringe, kes on hotelli administraator, ulatab viisakalt külalistele võtmeid ning tunneb kõiki külastajaid nimepidi. Miss Marple kohtas vestibüülis oma vanat tuttavat Selina Hazy't. Nende ve...
Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta sidus Surma köitega kinni, kui ta kindlusesse saabus. Pikka aega ei surnud mitte keegi kogu ilmas. Kõik said vanaks, loomad jooksid ringi, oda kaelas. Zeus saatis sõjajumal Arese Surma vabastama. Kui Surm vabaks sai, saatis ta koheselt Sisyphose allilma. Sisyphos aga sai naise abiga sealt tagasi inimeste hulka ja korraldas peo. Peekrist magusat veini mekkima hakates tuli Surm ja viis ta nüüd jäädavalt allilma. Sisyphost tabas õel karistus. Ta peab allilmas mäest üles veeretama tohutut marmorimürakat ja kui ta selle viimaks üle saanud, libiseb see tal käte vahelt
./ olgu tasku või rebenemiseni pungil ostupunkte ja ostumarkasid, petrooli pole ikka kusagilt saada, kuid puid on igas talus külluses". Neljandas tantsus vedas katelt enda järel juba traktor, mitte hobune, kuid tuli ja vesi olid oma töö juba teinud ning katel oli vana ja roostetanud. Sellegipoolest oli see nagu perpetuum mobile, millele Mats Traat omistab sellise rolli nagu saatusel inimeste elus, mis lihtsalt käib eluga kaasas ja mida ei saa muuta. Viiendas tantsus oli katel sama vanaks jäänud ja räsitud kui Taavet oma pika elu jooksul. See seisis taluõuel mahajäetuna, sümboliseerides seda, kuidas inimesed on ajapikku maaelu maha jätnud ja linna läinud, sõjas surma saanud või aja hammasratastele niisama vahele jäänud. Katel nägi välja ,,nagu äravaevatud hobune", nagu Eestigi nõukogude ajal, olles minetanud oma iseseisvuse ja elujõu. Sellegipoolest oli see veel seal, nagu iseseisvuse vaim inimeste hinges ja tõestus kunagistest parematest aegadest.
HERMES Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalatest oli ta kõige nutikam ja kavalam; tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sai päeva vanaks. Kui ta oli sündinud varastas ta koheselt Apolloni karjad, Zeusi käsul andis ta loomad omanikule tagasi ja sai Apollonilt süü andeks, sest kinkis talle lüüra. Hermes oli surnute pidulik teejuht, taevaheerold, kes näitas hingedele teed alla viimsesse koju. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius. Hermes Ares ARES Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad, teda põlgasid. Paljud rõõmustasid Arese
hetkel olla, kuid ta on linnas. Seal tunneb ta tühjust – ta nagu ei kuuluks sinna. 2) Lk 50 – Luuletaja meenutab oma kooli, mis asus Kose-Lükatil. Veel mainib ta seda, et sellest suurromaani pole mõtet kirjutada, küll aga luuletust. 3) Lk 23 – Luuletaja mõtleb seda, et kui me alles oleme noored, siis me ei märka kuidas aeg lendab, seni, kuni hetkeni, mil saame aru, et oleme vanaks elanud. 4) Lk 30 – Luuletaja ülistab selles luuletuses loodust. Ta räägib kui lähedane ja tähtis on tema jaoks loodus. 5) Lk 16 (1) – Luuletaja kirjutab siin surmast – see tuleb, aga me ei tea millal, samuti mainib ta seda, et me ei tea mis saab peale surma. 6) Lk 62 – Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda, et tihti me unistame suurelt ja tunneme, et et suured teod on ees. Kuid tihti alles hiljem mõistame, et meie
Keisripositsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksa vasalle mässule. Paavstid said tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt, et kes püüdsid keisrivõimu alt vabaks saada. 11. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus. Lucifer, Piibel, Jumal, puhastustuli, surmajärgsus, paradiis ja põrgu. (ptk 24) Lucifer- ingel, kes on Jumala vastu pööranud ja võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest Piibel- jaguneb kaheks Vanaks Testamendiks, mis on juutide püha raamat ning Uueks testamendiks, kus on kirjas Jeesuse elulugu ja õpetus ning esimeste apostlite õpetused Jumal-keegi, kes on loonud maailma ning valitseb seda oma inglite abil Puhastustuli- koht, kuhu patused visatakse, et ka nemad paradiisi saaksid 12. Suur kirikulõhe mis see oli, millal toimus, miks toimus. Millised kirikud selle tagajärjel tekkisid, kuidas need teineteisest erinesid. Konstantinoopoli Patriarh(ptk 24)
Ta asus teele tead mata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta e magi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis j älle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi o ma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et o ma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas v õi must võtnud
Ära tunnista valet teise vastu 10.Ära himusta naabri vara 10.käsku justkui piiritleb seksuaalsust, võimujanu jne MITZVOT käsud *Mitzvot, käskude järgimine nii põhimõtetes kui tegudes, reguleerib igapäevaelu. Sünnist surmani Õhtust hommikuni ideaalne élu mule justkui- mida tohib ja ei tohi teha. 613 käsku, millest 365 on keelavat (päevi päikeseaastas). 248 kohustavat (luud inimese kehas) PÜHAKIRI nimetatakse tihti Vanaks Testamendiks.Mõnikord räägitakse heebrea piibliks, religiooni omane nimi on aga: Tanah *Toora, mis on 5 esimest moosese raamatud.Nad on need tekstid, kus on kõik see, mis teeb judaismist judaismi. Kõik spetsiifilised asjad judaismi traditsioonis on seal kirjas- kuidas toimida, mida süüa, kuna puhastada end jne. See on kõige olulisem tekstikogum judaismi traditsioonis. *Neviim e prohvetid, oluline on lepingu pidamine ja täitmine. *Ketuviim,
Naisi on Sveitsis 1,8% rohkem, kui mehi. Neid on üsnagi võrdselt ja see on hea. See on hea kuna mõlema sugupoole vahel valitseb harmoonia ja siis ei teki sinna kahtlasi mitme naise/mehe pidajaid. See viiks nende kultuuri alla poole jne. Sveitsi eri vanuserühmade analüüs: Kõige rohkem on tööealisi. See on hea selle koha pealt, et riik saab palju makse ja selle tõttu suudab oma lapsi ja vanureid hästi ülal pidada. Halb on see, et ka nemad saavad ühel päeval vanaks ja siis tulevad need noored peale- sellest tulenevalt kaob tööealiste osatähtsus, see muutub riigile kunagi suureks probleemiks. Alla 15 aastasi on ühiskonnas 15 protsenti. See on siiski üsna vähe. Nende osatähtsus võiks kindlasti suurem olla. On näha ka sündimuse vähenemist. Üle 65 aastasi on 17 protsenti. Seda pole palju ega ka mitte vähe. Neid on täpselt parajas koguses. Riik suudab praegu nende eest hästi hoolt kanda. 2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
