Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vanake" - 72 õppematerjali

vanake - liköör “Vana Tallinn” Õppeained: Ajukas- ajalugu.
vanake

Kasutaja: vanake

Faile: 0
thumbnail
5
docx

William Shakespeare "Hamlet"

Proua Couture - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk, lapsendas Victorine’i. Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk “surmanarritajaks”. Isa Goriot - vanake , kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sisse sulanduda Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng....

10. klass
68 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...

Eesti kirjandus
78 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SEKS JA LIIV

Gay Hm, sõber, veidi värvilik, on sinu arvamine. Sa oled - veidi närvilik, vast - tohtri juurde mine! Anti-gay Küll on ilus lilleleid! Naerateleb päikserind: lilleleidja kenam neid. Lilled ise mõlemad, päiksepaistel põlevad. Hüüdvad vastu: vaatke mind! Dendrofiilia ja ekshibitsionism Hüüti õhus üleval: kuulen! Kuulen! Mina tulen, kevade, tulen, tulen! Onanism ja ekshibitsionism ...küll nad mõtlevad, kuidas vanake , valgejuuksene, seemne kukutas... Onanism Kuula, nägemata kaugel hääl on hüüdmas: Vaata nüüd, mina tulen, tulen, tulen, meil on kõigil sama püüd! Onanism Kaks koera mängisivad minuga: ma ühel silitasin lahkelt pääd ja teiselt tegin teisipidi hääd - nüüd nägin ma, mis oli ootmata. Zoofiilia Ei aidanud hammas - ja sõprade meel, kui puudus lammas, mis villa kannab ja sooja annab mu eluteel! Zoofiilia ...siis müürad kui ahelas karu, siis heidad hilbud sa,...

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

,,Meelis’’ E.Kippel

Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Eesti järved

Nagu ka paljude teiste Eestimaa järvede kohta on ka Ülemiste järve kohta räägitud paljusid legende. Järgnevalt on lühidalt välja toodud neist kaks tuntuimat. Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Selle järgi on oma nime saanud ka suur Ülemiste järves asuv rändrahn - Lindakivi. Ülemiste lähistel elutsevat Ülemiste vanake , kes küsivat nendelt keda ta kohtab, kas Tallinn on juba valmis. Kui vastus tuleb jaatav, siis vanake ujutab Tallinna üle. Sel põhjusel ei tohigi Tallinn kunagi valmis saada. Kokkuvõte Eesti järved on umbes 10 000 aasta taguse jääaja päritoluga. Järved on tekkinud mandijää liikumise tagajärjel. Jää sulamisel tekkinud vesi kogunes lohkudesse ning tekitas järved. Meile kõigile tuntud Lõuna – Eesti voored on tekkinud paksu jääkilbi liikumise tulemusena....

Eesti veed
18 allalaadimist
thumbnail
9
docx

"Ohvrilaev" Gert Helbemäe

Tõenditeks oleks näiteks ebaõnnestunud plaan teda teolt tabada Kadriorus kuid Isebel kogemata ukse kinni jätnud ning ka see kuidas Isebel eelneval ööl nii sihikindlalt ja üleolevalt tema kodus viibis tunnistades, et Astritit ta kardab kuna Martini ja tütre vaheline armastus on tugev, naisega aga mitte. Peale poodi minekut nägi ta Vana ehitusmeest tänavapoolsest aknast välja vahtimas ja hakkas juttu puhuma mille tulemusena sai teada, et vanake juba nädalaid tänava poolset korterit omab ja kõike elu näeb, Martin ei ole kindel kas vanake teab tema afäärist või mitte vihjeid nagu tuli aga võisid olla suunatud vabalt mõne teise pattuja peale kodutänaval. Igatahes otsustab Martin, et on aeg asjad kokku kraamida kõigest koosoleku tõendid eemaldada ning lahku minna, Isebel olevat juba läinud Kadriorugu koristama saades teada, et Juudi paar tuleb Kuressaarelt varem tagasi. PEATÜKK ÜHEKSA...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises

Koos moodustavad nad üpris siira abielupaari, kes viiakse oma mugavustsoonist ebatavalisel viisil välja. Vanatädi kirjeldatakse kõige täpsemalt ning värvikamalt, esialgu jätab ta üsna hariliku eaka naise mulje. Siiski tuuakse Jaani silme läbi esile mõned pigem õõvastavad detailid nagu näiteks roosakas barett, mis nägi välja, nagu oleks vanatädi skalpeeritud. See ei tähenda, et tädi oleks meelega tahtnud oma külalisi ehmatada. Vastupidi, vanake on tegelikult viisakas ja sõbralik, kuid ei paista lihtsalt mõistvat, et ta käitumine ja lood nii palju ebamugavust tekitavad. Jaaniga kohtudes kiidab ta mehe suurust ning tugevust. Ilmselgelt on tegu üksiku vanainimesega, kes ei julge enam majast väljudagi ning kel pole vestluskaaslasi. Kuidas tegelased suhtuvad iseendasse pole teada, kuna lugu ei ole nii põhjalik. Kogu loos on oluline koht vanatädi mälestusetel, mida ta hakkab segamatult heietama...

Kirjandusteose analüüs
48 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Raamatu meelis kokkuvõte

Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud...

Eesti keel
57 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Ekke Moor analüüs

Teises vaatluses aga sattub Ekke liiga hoogu ning vältides direktori ja teiste näitlejate proove näident tagasi rööbastele tuua, ohutab ta rahva Rasputini näitlejale peksa andma ja küürakas on sunnitud kardina ette tõmbama ja kuulutama näidendi lõplikuks. Habemes ja peenes kuubes Ekke põgeneb ja seabsammud koju peale kahte magamata ööd ja kolme tegude rohket päeva. #5 Neenu on kodus piiblit lugemas ja nuttmas Aat Elmele kes oma uut piibu imetleb. Algul ei saa eit aru, et vanake kes tarast sisse astub on Ekke mitte teejuhiseid otsiv võõras. Ekke hämmalduseks on Neenu äärmiselt rõõmus ja koos Aadu abiga saunatab, toidab ja riietab Ekke nagu see oleks laulatusele minemas. Neenu oli kahetsenud seda, et pojale ei olnud lihuniku makstud rahast Ekkele midagi andud ega muretsenud kuidas too koju saab ning äkki on ta kaabakate või joodikute punti liidatud ning nüüd lamab kuskil kraavis või kõrtsis pingil poolsurnult tühja kõhuga. Hiljem hakkavad...

Kirjandus
136 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

Ussisõnade tunnid aga metsas jätkusid ning koos Intsu ja onu Vootelega kohtavad nad rohkelt vanu metsa elanike kellest mõned mäletavad iidset lohetist/müütilist olendit nimega Põhja Konn. Põhja-Konn suudab teha kõike ja tema äratamiseks on vaja tuhat meest kes korraga peeni ussisõnu sissittavad. Kus ta praegu magab, seda keegi ei tea aga teadakse, et on olemas valvurid ja võti tema asukohale. Keegi vanake on kuulnud, et võti mis viib Põhja Konnani võibolla sõnajalaõies mis olevat pööriööl õitsend. Koos Pärteliga nad järgmisel pööriööl siis seda otsisd, ubmusklikult kuna sõnajalg ei õitse aga siiski, sest ilus ja toetav on uskuda. Meeme sattub hommikul vastu pööriööd väsinud poistele otsa ja garanteerib neile, et sõnajalas võtit ei leidu, kuid võti ja Põhja Konn siiski on. Meeme pakkub ka lootuses poistele tapetult munkadelt varastatud...

Kirjandus
120 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sofi Oksanen "Puhastus" märkmed

ülevaadet, teadis mis tema linnaosas oli kunagi olnud, millest sealne pinnas koosnes ja mis sealt välja kaevatud on, tundis hästi ajalugu, eriti aastaarve, pärines agulitänavalt, ei söönud kala, tegeles kalapüügiga, et kaladele kätte maksta, soovis juba lapsena saada linnaehitajaks, otsis kõiges täiust, jättis ebavajalikud tegevused kõrvale - Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste vanake ja uputab linna ära - Laura, 30-aastane, töötas telefonivõrgus, tema televiisor läks katki, ent ise ta seda parandada ei osanud, kutsus töökaaslase appi, nägi esimest korda teleri sisemusse, parandaja seletas kuidas asi töötab, sai teleri korda, elas koos pojaga, ilma meheta - üksikema, enamusajast vaatas õhtuti telerit, filme ja seriaale ja jõi likööri/serrit ning sõi kompvekke, julge naine, ei mõelnud üldse maailma peale, sest ei teadnud sellest...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Narratiivianalüüs loovkirjutamise harjutus

Igal õhtul avas südaöö paiku vaikselt ukse ja siis, kui see oli piisavalt poikvel, nii et pea sisse mahuks, torkas sisse pimendatud laterna. Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest. Aastate eest, kaua enne seda, kui vanamees teda praegu tappa tahtvat meest kohtas, oli kõik teisiti. Vanake oli öid magamata, vahest mitu ööd järjest unetu. Ning kui vanamees isegi magas ei, oli ta kerge iga heli peale ärkama. Kord kuulis keskööl samme ülakorruselt ning terve öö oli rikutud. Veel hullem, tihti oli vanamehel lämbumisrefleksid, aju oli korduvalt hapnikuta. Kuud möödusid sedasi ning siis sai mehel mõõt täis, lükkas üleolevuse kõrvale ja läks arsti juurde. Vanale endale üllatuseks oli haavatud uhkus seda väärt. Mees sai jälle magada....

Sissejuhatus...
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun