Ave Alavainu Elulugu · Sündis 4. oktoobril 1942. aastal Tartus · 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. · Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasut...
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap.
Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs Vaatlusprotokoll Vaadeldav: Aleksander Vanus: 1 a. 11 k. Vaatluskoht: lasteaed Vaatlussituatsioonid: vaba mäng ja tegevus Vaatleja: Vaatluse aeg: esmaspäev, 5. oktoober 2015 kell 9:20 – 9:50 Eesmärk: lapse emotsioonaalse arengu analüüs Enne vaatlusele asumist ma suhtlesin lapse vanaemaga, kes on tema eestkostja ja tegeleb tema kasvatamisega ühest aastast. Lapse kasvatamisel lapsevanemad ei osale. Ma selgitasin talle minu vaatluse protseduri ja eesmärke ning palusin tema luba andmete kasutamiseks. Vanaemaga suhtlemisel ma sain teada, et enne, kui laps hakkas temaga elama, jäi ta tihti üksinda kodus ja haiglas ning mitte alati hoolitseti tema eest. Vaatlus ja analüüs
kujutasime ette, et oleme turistid Tallinnas. See kukkus meil päris tõetruult välja, sest nt ükskord ei lubatud meid kirikusse sisse, kuna öeldi inglise keeles, et turistidele sissepääs ei ole lubatud. Kuna mu vanaema sõbrannadel olid minu vanused lapsed, siis võttis ka vanaema mind tihti kaasa nende juurde külaskäikudele või käisime koos teatris või muuseumis. Mul on vanaemaga alati hea klapp olnud ning sellest tulenevalt käisime ka vanaemaga kahekesi aega veetmas. Mu ema lõpetas tollel ajal ülikooli ning mina olin siis vahel hoius, kas ema noorema õe juures (kes vedas mind endaga TÜ loengutesse kaasa) või pensionärist perekonnatuttava hoidjatädi juures. Temaga arutasime alati kõik maailma probleemid läbi ning jalutasime samal ajal läbi terve Õismäe. Lisaks pidasime tema sõbrannadega kohvi hommikuid, kus ma vist kuulsin iga kord naabri Malle tervisemuredest ja pensioni rahadest.
Vanaema Tark, ettevõtlik, rahulik. Suur Ülemnõid Hirmuäratav, juhtiv Härra ja proua Jenkins Ahne Bruno Jenkinsi vanemad, rikkad, vihased Bruno Jenkins Maias, ahne, laisk Härra Pillikeel Valvas, Nõudlik See lugu leiab aset maailmas, kus igas riigis on nõidu. Nad on hästi maskeeritud naised, kelle soov on puhastada maailm lastest, sest nad haisevad nagu koerakaka. Kuid ühel päeval hukkusid ühe poisi vanemad liiklusõnnetuses ja ta pidi oma vanaemaga edasi elama. Ta vanaema oli pärit Norrast, kus teadsid kõik inimesed nõidadest kõike, sest esimesed nõiad ilmusid just Norrast. Ta vanaema õpetas talle, kuidas nõidu ära tunda, ja nendega hakkama saada. Poisi vanemate testamendis oli kirjas, et ta peab koos oma vanaemaga elama tema sünniriigis- Inglismaal. Poiss läks käis seal koolis, ning kui saabus viimane õppeveerand otsustas vanaema sõita suvevaheajaks Norrasse. Ta ostis pileti laevale mis sõidab Newcastlest
F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest,
Teoreetilises osas kavatsen rääkida genealoogiast: · toon välja selle arengu läbi ajaloo ka Eestis · erinevad andmeallikad (kirikuraamatud, hingeloendid jne.) · tänapäevane olemus Praktilises osas räägin oma suguvõsa meesliini pidi esivanemate elulugudest, kus käsitlen sünni- ja surmaaegu, abielusid, lapsi, elukohti ja ameteid. Suurem osa andmeid pärineb minu vaarisa poolt kirja pandud tekstidest. Uurimistöösse kindlasti tulevad ka intervjuud mu isa, isapoolse vanaemaga ja isapoolse vanatädi tütrega. Kindlasti on plaanis käia ka erinevates arhiivides.
Pille veetis oma suvevaheajad enamasti maal vanaema juures. Ta on alati saanud vanaemaga hästi läbi. Õhtuti koos vanu pildialbumeid vaadates, jutustas vanaema vanadest aegadest, kommetest, tavadest, suguvõsast ning huvitavatest inimestest, kes tegelesid ravitsemise ja nõidumisega. Vanaema lemmikalbumit lehitsedes, leidis Pille albumi keskelt vana, kulunud paberilehe, millel pealkirjaks häguselt „Õnneretsept“. Vanaema selgitas, et vanasti prooviti erinevaid nippe, kuidas õnnelikuks saada ja need nipid olid ka toiminud. Sellist juttu kuuldes, tahtis tüdruk õnneretsepti katsetada, mispeale vanaema ainult naeris ja ulatas paberi Pille kätte. Pille, kes alati on entusiastlik huvitavaid asju tegema, tahtis retsepti kohe järele proovida, milleks oli: kaduneljapäeval enne südaööd panna padja alla väike peegel, mis näitab unes sinu tulevast abikaasat. Tüdruk testis õnneretsepti mitmeid kordi, kuid asjata.
Kukeseen Kukeseen on söödav seen. Kukeseenest saab teha enamasti sousti ning seda marineerida. Mina koos oma vanaemaga käin ka sügisel seenel. Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseen on kollast värvi. Seentega on alati selline asi, et kui sa rebid selle seene koos juurega maa seest lahti, siis sinna enam uut ei kasva. Punane kärbseseen Punane kärbseseen on mürgine seen. Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Kärbseseene kübara peal on valged täpid. Kärbseseen on küll ilus, aga mürgine.
Fjodor Dostojevski "Valged ööd". Kokkuvõte. "Valgete ööde" peategelaseks on noormees, kes tunneb ennast Peterburis väga üksikuna.Tema kinnine iseloom ei luba tal ilmselt tutvuda ja sõbruneda kaasinimestega. Tänaval hulkudes kohtab ta tütarlast,kelle sõbralik olek meeldib arglikule noormehele ja nad jutustavad teineteisele oma elust. Noormees elab nagu unenägudes ja tema elust saame me vähe teada.Tütarlaps elab aga koos pimeda vanaemaga ja allub kuulekalt vanaema rangetele reeglitele. Kontrollimiseks kinnitab vanaema Nastenka isegi nööpnõelaga oma kleidisaba külge. Olukord muutub Nastenkale veidi lõbusamaks, kui vanaema majja tuleb uus üüriline. See noormees suudab vanaema koos Nastenkaga teatrisse viia "Sevilla habemeajajat" vaatama.Pimeda vanaema jaoks piirdub ooperielamus ainult muusika kuulamisega. Nastenka ja üürilise vahel puhkenud armastuslugu peab aastaks katkema,sest üüriline peab ära sõitma
Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende idaeurooplasega, kes on endale selga kallid riided ostnud ja jalutavad nendega ringi nagu seitsmendas taevas.Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv.Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord. Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta tahaks Franzi metroo alla lükata või siis kuskilt kõrgelt alla kukutada.Lõpuks ta tapabki Franzi unerohtudega. Sellest miks ta nii pahatahtlik oli , ma eriti aru ei saanudki.Siiski meeldis mulle seda raamatut lugeda, kuna mind huvitas, mis lõpus juhtub. Gerty Kallak 10b
Valerio Pizzi vana muuseumivalvur Claudio Bottone muuseumivalvur Carina Carina on ennastotsiv umbes keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede seltsis. Ta armastab väga taimi ja üldse loodust ning hoolitseb oma taimede eest. Ta on väga abivalmis ja hooliv. Ta elab koos ema, isa ja vanaemaga, kes kõik armastavad ja hoolitsevad tema eest. Kokkuvõte Iga seitsme aasta tagant ärkab väike faun ellu. Seekord röövitakse ta ära, kuid ta põgeneb. Carina on kodus haige, kuid õnneks satub tema katuseterrassile faun. Väike faun aitab nende mõne päeva jooksul paljusid inimesi ja muid olendeid ning muudab maailma natukene paremaks. Faun külastab Carinat mitmeid kordi ja nendest saavad head sõbrad, kuid varsti jõuab kätte
ühe hoobiga pikaks ajaks uimaseks. Selle eest makstakse talle raskelt kätte ja pekstakse mitmekesi pesuruumis läbi. Rain saab sõbraks enda kongi ninamehega. Ühel hetkel tuleb kongi ninamehele teade, mis ta täiesti rivist välja lööb, et tema vanaema on suremas. Vanaema oli ainuke kallis asi siin maal tema jaoks. Rain tunneb talle kaasa ja kasutab oma tutvusi politseiülemaga, et ta saaks minna vanaema haiglasse vaatama. Asi korraldatakse ära, kuid peale kohtumist vanaemaga poiss põgeneb. Siinkohal jooksevad kaks lugu kokku. Jan ja Silver on ehitanud endale puuonni, milles mõnusalt aega veedavad. Ükskord sinna minnes leiavad nad sealt kellegi eest. Nad jooksevad ruttu kõrvalmajas elava politseiniku juurde, kutsuvad selle kohale ja ise jäävad tema maja juurde. Varsti jookseb keegi metsast välja politseinik tema kannul. Lauahunniku taga redutavad Jan ja Silver panevad põgenikule jala ette ja päästavad päeva
Meenutusi Balti ketist Õpetaja: Võttis ise Balti ketist osa. Õpetaja oli sel ajal üliõpilane ja umbes 20 aastane Balti ketist sai teada sedasi, et kõik rääkisid sellest, olid suures eufoorias ja tahtsid vene võimust vabaneda. Balti ketile sõitis Ziguliga, koos ema, isa ja vennaga. Vanaema ei saanud kaasa tulla, sest oli liiga vana. Seisid kuskil Käru ja Lelle vahel. Inimesed olid piirkonnati ära jaotatud, kes kuskil seisma peab. Inimestele öeldi, mis kellaajal peab kätest kinni võtma. Väga kihvt oli, emotsioonid olid head ja uhke tunne oli. Hiljem sai telekast vaadata, kuidas see kõik välja nägi. Ema: Võttis samuti Balti ketist osa. Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli il...
peremees ja naine ei ole tema ema ja isa. Ta kutsub Margust endaga Laande kaasa, et seal abielluda ja koos elama hakata, Margus keeldub ja Tiina lahkub nuttes kodust. 4. Vanaema - Avab orjameelsuse selle kaudu, et räägib kuidas tema omal ajal Jumalat teenis ning kartuse ja värisemisega mõisas tööd teha orjas. Helgeid aegu neil polnud, laulud mida nad laulsid olid rasked ja kurbust täis. Näide: Margus istub koos vanaemaga õues ja räägib talle sellest, kuidas ta Tiinat igatseb. Vanaema hakkab rääkima, et nende suguvõsas on kõik olnud ühteverd, kollaste juuste ja siniste silmadega, edasi läheb jutt sellele, kuidas tema omal ajal elas, et neil oli kõigest kaks last, nad olid pikaldased ja aeglased ja nad töötasid kui orjad mõisa heaks. Margus: Avab orjameelsuse selle kaudu, et kunagi hoidsid inimesed kokku ja ei teinud üksteisele nii palju liiga
`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjus...
Frank O. Gehry Frank O. Gehry sündis 28.02.1929 Torontos originaalnimi Ephraim Owen Goldberg 1947 kolis Californiasse kaks kodakondsust modernse arhitektuuri ikoon Lapsepõlv oli väga loominguline laps veetis aega vanematega joonistades vanaemaga ehitas pisikesi linnakesi inspiratsioon vanaisa ehitusmaterjalide poest Isiklik elu 1952-1966 oli abielus Anita Snyder'iga kaks tütart 1956 nimevahetus 1975 abiellus Berta Isabel Aguilera'ga kaks poega Õpingud veoauto juht kursused L.A. linna ülikoolis modernismi arhitekt Raphael Soriano kinnitas õpingute valiku arhitektuuriõpingud Lõuna-California Ülikoolis (1949-51,1954) linnaplaneering Harvardi ülikoolis (1956-57) Inspiratsioon kalad
Alguses võttis pehmed mänguasjad ja hakkas omette laulma: „Kiisu, kiisu, utsu, kiisu, auh, auh, auh“, „vaes (vares) teeb kraaks-kraaks“ (kusjuures siinkohal ütleb laps ilusti välja R- hääliku, kohati mõned häälikud aga ei saa öelda, oleneb sõnast). 18.17 Pani laps tähele, et vanaisa ja vanaema ei ole temaga samas toas, ta tõusis püsti, jooksis korraks minu juurde, võttis nuku (Kati) enda kätte ja jooksis kööki. Seal nägi, et vanaisa istub niisama ja räägib vanaemaga juttu, vanaema aga askeldab saiakeste ja teega, paneb välja magustoitu lauale, ning soojendab üles toitu Liisale. Seepeale tahtis Liisa kohe minna vanaisa sülle. Vanaisa võttis teed, kallas natukene väikese kausi sisse (et tee kiiremini ära jahtuks) ja pakkus lonksu Liisale. Liisa aga märkas samal ajal, et mina istusin ka teisele pool lauda ja hakkasin ka teed jooma. Selle peale näitas tüdruk näpuga minu peale ja tegi suured silmad ette
C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Saime /Sain kannatada nendelt isikutelt: Adolf Hitler, Jossif Stalin ja vanemad said vist kannatada ka tsaar Nikolailt, kuid täpselt ei tea! Intervjuu vanaemaga, Lempi-Helmi (Ljuba) (1951-...) Küsitleja: Kui te sündisite nooruse, kas siis oli mingisugune sõda või raske elu? Vastaja: Ei olnud, kuid vanal ajal oli ikka vaesus ja kadedus rikaste üle! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus. Küsitleja: Kui te elasite, juba umbes eesti esimese presidendi surma ajal, kas teie vanemad olid sellepärast mures või oli kuidagi teisiti? Põhjendage!
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal
Kadri Silvia Rannamaa Selles teoses jutustab autor tüdrukust, kes elab koos oma vanaemaga. Ta on väga sageli õnnetu, sest tunneb, et on loodud ainult ebaõnnestumisteks. Kadri ei õpi hästi ning ei ole ühtegi ala, milles ta oleks hea. Tema klassikaaslased pilkavad kõike, mida vähegi võimalik: riideid, saavutusi jne. Kord aga saabus Kadri õuele õnn. See ei alanud just kõige paremini, kuid siiski...Tüdruk jäi auto alla, kui teda süüdistati ühe hooletu tüdruku Milka salli varastamises. Kadri ei
Isegi oma muresid on neile vahel parem kurta, sest nad oskavad oma elutarkuste põhjal väga head nõu anda. Vanavanemate juures viibimine on laste jaoks ka igati hariv. Vanade inimeste sõnavara on väga mitmekesine, nad kasutavad huvitavaid väljendeid mis jäävad pika peale ka lapsele külge ning nii areneb ka lapse eneseväljendusoskus. Vanavanemate juures õpitakse asju, millega muidu võibolla kokku ei puutukski. Vanaisaga tehakse põllutöid, ehitatakse, talitatakse loomi . Vanaemaga koos küpsetatakse leiba, keedetakse moosi, kootakse ja heegeldatakse. Peale kasulike oskuste saab vanavanematelt ka huvitavaid teadmisi sõjaajast ning sellest, kuidas vanal ajal üht või teist toimetust tehti. Leidub ka lapsi, kes vanavanemate rõõmudest ilma jäävad. Üheks põhjuseks võib olla see, et neil pole vanavanemaid. Kuid nii nagu on meie ühiskond ja maailm meeletult arenenud, muutuvad ka vanad inimesed kaasaegsemaks. Istuvad arvutis, käivad muudkui poodides
Laura hoiab poisist tugevasti kinni...Liis avastab kotipõhjast kortsutatud paberi ning avab selle.) Laura: Oi kui nunnu, emokad saavad ka pruutidelt armastuskirju vä? (irooniliselt.) (Koolipoiss rabeleb tüdruku haardest välja ja üritab kirja kätte saada, kuid tulutult, Liis alustab irooniliselt kirja ettelugemist..) Liis: Kallis poeg, ma tean, et see on loll ja mõtlematu tegu, kuid nii hakkab meil kõigil kergem...sina ära muretse millegi pärast, elama hakkad vanaemaga ja... (loeb vaikselt edasi.) (Marten hakkab hüsteeriliselt nutma ja jookseb lavalt ära.) Laura: Noh, mis on, loe kõvasti, ma tahan ka nagu teada, mis seal kirjas on.. (Liis jätkab sõnatult lugemist.) Laura: Kuuled vä? (ärritudes.) Liis: Appi, Laura, me käitusime selle poisiga väga valesti.. (nutusel häälel) .. see on kiri tema emalt (paus) enesetapukiri. (Lava valdab kõrvulukustav vaikus ja sokis tüdrukud istuvad pingiservale...mõne hetke pärast
hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma elan koos oma perega, vanaemaga ja tädi perega ühes suures majas. Kokku on meie majas 11 inimest. Minu perre kuulub mu ema Krista, isa Raimond, vend Kalmer ja loomulikult ka mina. Vend on mul hetkel 14-aastane. Kord kuus viivad vanemad meid teatrisse, aga kuna oleme kõik väga hõivatud erinevate huvialadega, siis on koosoleku aega vähe. Tädi peres on rohkem liikmeid. Seal on tädi, onu, kaks poega ja kaks tütart. Nad pole küll tegelikult minu pere, aga kuna olen nendega sünnist saati koos elanud, siis tundub nagu
,,Paabeli Poeg" Retsensioon ,,Paabeli poeg" on Mohamed Al Daradji drama, mis jutustab Iraagi sõjas orvuks jäänud poisist Ahmedist, kes koos oma vanaemaga mööda Iraagi erinevaid piirkondi ringi reisib, et oma kadunud isa üles leida. Filmi üks eesmärkidest on tuua välja sotsiaalsed probleemid, mis sõjaga kaasnevad, ning kuidas need võivad ühiskonnakorraldust muuta. Film on võitnud auhindu kolmelt nimekalt filmifestivalilt. Kõige tähtsaim roll filmi valmimises oli kahtluseta Mohamed Al Daradjil, kes oli
Tere minu nimi on .... . Täna räägin ma teile teemal „ Reisimine kui õppimine“ Minu kõne kestab neli minutit ning küsimustele vastan peale esitluse lõppu. „Reisimine kui õppimine“ Reisimist alustasin ma, võiks öelda, et varakult. Esimest korda käisin välismaal enne esimest klassi koos oma vanaemaga. Sellest alates on minu pere iga aasta üritanud reisida vähemalt kaks korda aastas. Ma olen väga tänulik oma perele, kes on alati leidnud võimaluse mulle maailma näidata. Ma arvan, et siit tulenebki minu armastus reisimise vastu. Reisimine on tegevus, mida enamus inimesi armastavad. Ükski inimene ei tule välismaalt tagasi mõeldes, et reisimine on halb. Reisida võib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt. Mida siis puhkus välismaal meile tegelikult annab
Hollandis kõikjal vesi ja see oli vaene maa, tahtis ruttu Aafrikasse tagasi - meenutas veel õhtut Franziga kanali ääres, kus lõpuks veinist purju jäi, itaallane tõi lauda põleva jäätise 11. - mt polnud järsku enam milleski kindel, kas see oli kõik tõsi olnud, et ta oli kiirrongis olnud, ja tema vastas oli neeger istunud ja ta oli vaadanud rongi aknast välja tulpe istutavaid inimesi 12. - kindel maastik, mida ta mäletab, pigem hoopis taevas - istusid vanaemaga söögilaua ääres, mt piilus aknast välja tänavale, et vanaemale öelda, kes parasjagu mööda kõnnib - köögiaknast paistev taevas pole kunagi ühesugune, mt tundis, et näeb sellest taevast kõiki oma elu nägusid ja maastikke, tundis neid aina uuesti ära 13. - mt ei lükanud Franzu ka trammi alla, kuigi Amsterdamis oleks seda olnud lihtne teha - kui Franz unes sonis/hambaid krigistas, piisanuks vaid sellest, et mt oleks tal käest võtnud,
Valisin kvalitatiivseks teadusartikliks eesti keelse artikli "HIV-nakkuse emalt- lapsele leviku ennetamine". Artikli eesmärk on uurida naiste rahulolu HIV- nakkusega seotud tervisehoiu teenuste, teabe jms kohta, mis puudutab eelkõige HIV-nakkuse emalt-lapsele levikut . Seda teavet kasutatakse probleemkohtade vältimiseks ja arendamiseks. Alaeesmärkideks oli HIV naiste rahulolu kirjeldamine seoses raseduse ja rasedusjärgsete teenustega ja nende takistuste kirjeldamine. Samuti ka soovituste pakkumine vertikaalse leviku ennetamisega seotud teenuste parandamiseks. Uuring viidi läbi 20 HIVi nakatanud naisega, kes elavad Tallinnas. Kõigiga tehti süvaintervjuu, kus uuriti nende kogemusi tervisehoiuteenustega nii enne kui ka pärast sünnitust. Nende seas oli ka kaks naist, kelle laps oli HIVi nakatunud. Küsitletav pidi olema vähemalt 18 aastat vana. Suhtluskeeleks pidi olema eesti või vene keel. Kokku taheti viia läbi intervjuu 15 venelase ja 5 ...
Pärast pimeduse saabumist hakkab sul siseruumides halb. Sa vihkad Valgeid nõidasid, aga sa armastad Annalise´i, kes on üks nende hulgast. Sind on neljateistkümnendast eluaastast saadik puuri hoitud. Sa pead vaid põgenema ja leidma Mercury, Musta nõia, kes sööb poisikesi. Ja sa pead seda tegema enne oma seitsmeteistkümnendat sünnipäeva.” oli tema elu lühi ülevaade - tõed, mida ei saanud eirata.Olles käinud iga aasta koos vanaemaga hindamisel, et saada teada kas ta on valge nõid, või must nõid. Kui Nathan oma vanaema mattis ja ta oli ikka poolekoodine saadeti ta Celia juurde, kes pidi teda treenima ning lõpuks ka saama teada, kes on Nathan.Talle ei meeldinud seal, teda hoiti puuri, kui Celial oli halb tuju, pidi ta olema ka ketis, pidi ehitama puuri paremaks asjadega, mis leidus metsas, tegema trenni, mis võis ta tappa. Olenemata põrunud põgenemiskatsetest, kus ta
Louis Armstrong 1901(1898)1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas
Võlukitarr Martin Rahuoja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 6. klass Elas kord üks poiss, kellel polnud vanemaid. Ta elas koos oma vanaemaga äärelinnas. Poisi suurimaks huviks oli muusika. Iga päev peale kooli istus ta kodus ja kuulas erinevat muusikat ning unistas suurena oma bändi loomisest. Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest
olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha
Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat koolis ja lisaks käisin nooremana lisatundides. Tavalise vestlusega, millegi küsimisega või vastamisega ja arusaamisega pole probleemi, kui aga läheb natuke keerulisemaks
võileibu, pirukaid, limonaadi 15.Kadri oskas hästi lugusid jutustada, laulda, tantsida, võimelda 16.Isa tuli Kadrile esmakordselt külla, kui tüdruk sai kahe, jäi auto alla, jäi haigeks, oli sünnipäev 17.Kadril oli emast mälestuseks sõrmus, kaelakee, pilt, salmik 18.Kadrit süüdistati Milka salli varguses. Tegelikult oli sall koolilaua sahtlis, riidehoius, Imbi varastas, kodus 19.Kadri kinkis Annele liniku, sokolaadi, pildi, luuletuse 20.Kui Kadri tahtis vanaemaga ära leppida, siis ta laulis vanaemale, masseeris vanaema, tegi vanaemale süüa, triikis pesu
Mu vanaema ja Jaan on juba kolmkümmend aastat koos ja nad on väga õnnelikud , siiamaani vahest tantsivad kodus valssi ja on niisama toredad. Ma arvan ,et paljudel võiks olla selline suhe ka tänapäeval. Tänapäeva suhted on kuidagi nii ebareaalsed ja võltsid . Vahest tundub , et armastuse tähtsus meie ühiskonnas on kusagile kadumas ja sellest on väga kahju . Noored ei tunne enam väärtuste tõelisust. Ma olen õnnelik , et sain oma vanaemaga sellisel teemal rääkida see avas minu silmaringi selle kohta kuidas inimesed kunagi elasid ja kuidas teineteisega armunud käitusid.
"kõva" tegija popmuusikas, seda tänu just oma eriliselt võluvale ja isikupärasele laulustiilile, mis tõstis ta silmatorkavalt esile terves reas vokaalsalvestustes ja filmirollides. L. Armstrong sündis kas 4. augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, kes varsti pärast poisi sündi pere maha jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit). Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku
pole minu valik, see on lihtsalt niimoodi loodud..” Ühtlasi toob autor ühes luuletuses välja, kui meeleheitel võivad naised armastust otsides olla. “Printsessid lossivaremeis, igavesti tornitippudelt vaatamas alla, ootamas valgel ratsul последний геройd, juuksed kasvamas nagu üksindus seinupidi alla, moodustamas meeleheite köisi…” Autori jaoks on õnn nii hea kui ka halb. Luuletuses “Vanaema” kirjutab autor, kui suur õnn on olla koos vanaemaga halval novembrikuu ilma ajal. Vanaema kodu on talle nagu varjupaik paratamatuse eest. Ilma vanaemata jääks alles ainult jälk november. “...ma istun su köögis, süüdimatu kogu maailmast, mida olemas polnud ja neil päevil nüüd mõistan, et sinu juures on siiani kõik, mis maailmas üldse head on, minu varjupaik paratamatuse eest..” Samas arvab autor, et õnn on ka olla üksik, kuna lahkuminekud lähedastega võivad teha liiga palju haiget
6. Vahel tundub veider kuid su mõttest aru saan ometi on meie vahel segased lood. 7. Jookse mis sa jooksed puhveti järjekord on ikka liiga pikk. 8. Liisa ei taha minna kööki ega keeta sööki samuti on Solaris liiga kaugel. 9. Marco ei naernud Erki nalja peale vaid küsis surmtõsiselt Erki, kas sa tahad võdiseda nagu moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11. Kauges külas ei olnud pangaautomaati niisiis otsustasime vanaemaga Tallinnasse kolida. 12. Malviina valas juba elevandipisaraid seega ütles Artemon talle lohutuseks Mul oli ka esimene armastus kuid see ei kestnud kaua ta oli tsau-tsau. 13. Komistasin sööklas ühe kümnendiku otsa selle tulemusel valgus kaste salatisse. 14. Ülemised noodid nõuavad hoolt ja armastust pole ime et Nancy neid hellalt hoiab. 15. Ilmateade lubas vihma järelikult ei hakka sadama. 16. Ühistranspordis kas piiksutatakse rohelist kaarti või mõeldakse positiivselt. 17
Anastasie Aasta on 1967. Ühes väikeses Prantsusmaa külas nimega Rennes olid inimesed üle kümne aasta rahulikult elanud. Nimelt kümme aastat tagasi tapeti siin külas 17- aastane tüdruk, kes oli 2 aastaga mõrvanud üle 20. inimese. Kõik kartsid teda. Tüdruku nimi oli Anastasie. Ta ema oli surnud, isa oli kuskil Hispaanias trellide taga, ka mõrvade eest ning ta elas oma vanaemaga, kes pidevalt peksis Anastasie’t. Temalt sai ta vägivaldse käitumise. 15-aastasena tappis ta oma vanaema ja hakkas üksi La Gretki metsas elama. Politsei ei leidnud teda. Kuu aega oli rahulik, kui järsku hakkasid aeg-ajalt inimesed kaduma. Külas tekkis paanika. Politsei otsis tüdrukut kaks aastat ning aastal 1957 ta leiti ja tapeti. Politsei kes ta maha lasi, ütles et Anastasie’l olid väga pikad mustad juuksed näo ees, tumemust kleit seljas ja jalas polnud midagi.
Seitsmes rahukevad Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu...
Kui püüan vastust leida tegelaste käitumisest, saaksin öelda, et see oli auasi nagu ka korduvalt filmis mainiti. Kuid kas au eest peaksime taluma sellist alandamist ning andma selle eest oma elu? Mina nii ei arva. Leian, et see film oli hea näide sellest, kuidas taolises olukorras käituda ei tohiks. Loomulikult ei saa siinkohal unustada tegelaste hingeelu, mis mõjutas oluliselt sündmuste kulgu. Mõlema noormehe kodune elu oli võrdlemisi raske. Kaspar elas vanaemaga, kes temas pidevalt kahtles. Joosep elas küll vanematega, kuid neile ta loota ei saanud, sest kaitseväelasest isa poleks mõistnud, kuidas tema poeg saab olla naerualune. Lisaks ei rääkinud noormees kodus midagi eelkõige oma tervise huvides. Seega oli üheks suureks probleemiks pidev hirm järgmise päeva ees. Kuna noormehed abi ei saanud, õigemini nad ei otsinudki seda, tegutseti omapäi. Mida aega edasi, seda julmemaks muutusid Andersi ja teiste
KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja sisendas Kadrisse rohkem eneseusku.
restoranides, gurd, mis on ametlik rahaühik ja on veel ka Haiti dollar, mis on kohalike väljamõeldud. Probleem on selles, et 1gurd ei võrdu 1 Haiti dollariga, vaid 1 Haiti dollar võrdub 5 gurdiga. Makstakse ikka gurdidega, aga müüa ütleb hinna Haiti dollarites. Viiega korrutamine ja jagamine peab seetõttu une pealt tulema. Ülevaade teose autorist Tarmo kasvas üles külas nimega Atsalama koos oma ema, vanaisa ja vanaemaga. Peale gümnaasiumit otsustas ta koos sõpradega minna miilitsakooli. Ta kohtub oma endise kolleegiga ÜRO-st, kes läheb Haitile missioonile. Mõne päeva pärast vastab Tarmo kutsele minna Haitile jaatavalt. Tema ülesanneteks seal oli missiooni turvalisuse tagamine, turvaplaanide väljatöötamine ja ÜRO peasekretäri , eriesindaja ning teiste kõrgtaseme diplomaatide kaitsmine. Nende aastate jooksul õppis Tarmo Haitil olles väga palju: alates veepumba parandamisest
(Rimi reklaam „4-pakk“) 2. Tele2 „perekond“ on ostnud igaüks oma viimaste sentide eest süüa midagi. Marks ostis mingi nn. väädi endale toiduks, Marksi naine ostis endale nö. nähtamatu asja, mida ei näe, ja teised küsivad, et kus see siis on, siis vastab, et nälg on juba silmanägemise ka võtnud, Lee aga oli ostnud petersellilehe. Küsiti ka Keni käest, et mis tema siis muretses, tema vastas, et tema raiskas oma viimased sendid vanaemaga telefonis rääkides. Natukese aja pärast saabus vanaema korterisse, käes toidukorv, kõik olid õnnelikud. Selle reklaami teeb heaks see, et lool on ootamatu lõpp, sest Kenil oli loogiline mõte, et vanaema tooks süüa. See reklaam meeldib kindlasti enamustele inimestele, sest see on lihtsatel asjadel üles ehitatud. Huumorist peaksid kõik aru saama, see reklaam töötab hästi, sest need tegelased on oma naljadega inimestele meeldima hakanud. (Tele 2 reklaam) 3
....................lk 8 Kokkuvõte.............................................lk 9 Kasutatud allikad.................................lk 10 Sissejuhatus Valisin teemaks fototöö kus soovisin teada saada minu esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ning mis olid elu positiivsed ning negatiivsed küljed. Piltidel, mida valisin koos vanaemaga on umbes 40 või enama aastavanusega ning kus on kujutatud peamiselt minu vanavanemaid, kes on või olid minu jaoks väga lähedased inimesed. FOTO 1 See vana pilt on tehtud aastal 1935 Saaremaal, Torgu vallas, Karuste külas, Andrese kohas (nimetus koht tuleneb väga kauge esivanema Andrese järgi). Pildi keskel on Liina Vakum 1907-1945 (minu vanavanavanaema) oma tütretega Erna 1927-2010 (vasakul) ja Laine (sündinud1930a.) (paremal).
Seega läksin edasi gümnaasiumi. Meil koolis oli sisseastumiskatse 10 klassi. Peale edukat sooritamise teadet, olin ma väga õnnelik ja hüppasin rõõmust lakke ja karjusin: „Jehuuu“. Ja seda tükk aega.Tagantjärele mõeldes ma tegin õige otsuse, sest varem olin kahevahel, kas minna õppima psühholoogiat, või midagi muud. Ainust mida ma teadsin oli, et tahan inimesi aidata. 3.1 Toetavaid tegureid: Head suhted vanaemaga- minu jaoks on vanaemaga suhte hoidmine üsna oluline. Need elu põhimõtted, mida jagab mulle vanaema, aitavad mind mu tulevases elus paljuski, ning kindlasti ka tänu vanaema iidsetele põhimõtetele saavutan ma oma erialal edu ning saan kuulsaks Õe olemasolu- Ilma temata oleks mu elu olnud tänaseni igav, mis sest et meil oli paljusid tülisid. Veel ühe õe sünd- See pisike õde on mu päiksekiir, kes tõi mu ellu soojust ja
Mitte, et me neid ei väärtustaks, naudiks ega tunnustaks vaid lihtsalt me teame, et on ka muid viise kuidas ennast harida ja kuidas vaba aega veeta. Meie vanematel, rääkimata vana-vanematest, ei olnud ega saanudki olla aimu ei arvutist, iPodidest ja igasugu muudest uutest vidinatest, mille nimesid, funktsioone ja võimalusi minagi üldjuhul ei tea. Tegelikult ei paku huvigi. Ja selle üle on mul ainult hea meel. Mäletan üsna selgelt ühte varakevadist laupäevahommikut, kui istusime vanaemaga verandal, jõime värskendavat kohvi ja rääkisime minevikust, olevikust, tulevikust ja raamatutest. Ta andis mulle hulk raamatute nimesid, mille lugemine mulle kindlasti kasu tooks. Nimekiri on siiani seinal ja ootab oma viimaseid plusse. Tean, et tema ise jõudis need kõik oma elu jooksul läbi lugeda. Vanad inimesed on ju sageli vaiksed, rahulikud ega erutu millestki rääkides. Aga sel hetkel märkasin ma tema silmades sädet ja sära. Ma sain aru, et ta tõesti
See pole asi millega uhkustada, see on idiootsus. Ma isiklikult tean noort ema, kes sai lapse 15-16 aastaselt. Tal oli emakakaelakasvaja ja tal arstid panid ette valiku. Kas saada laps või teha abort ja on võimalik, et ta ei saa kunagi enam lapsi. Tulevikus operatsioonid kurnavad tema keha niivõrd, et laste saamine võib muutuda mittevõimalikuks. Sellisel juhul iga normaalne inimene valib lapse, ka mina. Aga nüüd on see laps juba 4-5 aastane ja ema käib pidudes pidevalt ja laps elab oma vanaemaga. Ma ei väida seda, et noor ema ei tohiks käia enam pidudel. Kindlasti võib. Aga laps ei tohi jääda hooletusse. Ema elu ei peaks jääma seisma lapse tulekuga aga mingid muutused peab kindlasti korraldama. Mina soovitaks teismelisele aborti. Sünnitus on õigustatud ainult väga mõjuva põhjuse korral.
Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis talle mis juhtus tema õega. ( metsas lillikorjates nägid mahajäetud maja Jasmin oli länud sinna lillikorjama kuid järsku ilmus välja sealt mees kes sositstas talle midagi ja peale seda
· 2010 ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Sefiirist loss Peategelaste tutvustus Inga-Kerstin: Pikka kasvu, punaste juustega, tormakas, hakkab kiusajatele vastu, elab usaldava emaga ja kasuisa Ainiga. Armub noorde ajalooõpetajasse homoseksuaalsesse Kristjanisse. Kaila: Uude klassi minnes sai temast Inga parim sõbranna. Isa on läinud, ema surnud, elab koos vanaemaga, käib kooli kõrvalt tööl, et vanaema rahaliselt aidata. Jakob: On blondide juustega 16aastane noormaas, ema, isa ja vend Jürgen elavad hubases ja vanaaegses korteris. Talle meeldivad mehed, kuid ta ei julge sellest emale-isale, ega kooikaaslastele rääkida. Darja ja Andreas: On Kaila, Jakobi ja Inga parimad sõbrad, kohtusid geibaaris. Jakob armastab Andreast, toetavad üksteist igas olukorras. Sõnum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
