VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saa...
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekond...
Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur suri) 3)Hiline aeg e. Hellenistlik 320-30 ema Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride. Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Kreeka ehitus kunsti suurimateks saavutusteks said templid. Vanemad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast kui hakati ehitus materjalidena kasutama lubjakivi ja valget marmorit. Tempel koosnes akendeta ruumist kus asus jumala kuju ja
Vana-Egiptuse 18. dünastia Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. 18. dünastia 3. Valitsejad 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina teen referaadi 18. dünastiast eelkõige sellepärast, et ma ei suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon, kuninganna Hatsepsut, Amenhotep I, II, III, IV, , jpt ... 18. dünastial sai Egiptusest Uus riik. Uue riigi ajal muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks ...
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olema...
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
Inimesi hakati elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati järjest rohkem maal, toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus- kõik vajalik kasvatati või valmistati kohapeal mõisates ehk latifundiumites. Riigiusundiks Roomas oli IV saj saanud ristiusk. Germaanlased võtsid ristiusu vastu enamasti ariaanluse kujul. Sõjavägi kasvas, järjest enam kasutati seal germaanlaste väeosi. 17. Millise sündmusega lõppes vanaaeg? 476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne- Rooma keisri Kordamisülesanded: 1. Milline mõiste: Rooma valdus väljaspool Itaaliat - Provintsid ½ a- ks erakorralises olukorras valitud riigiametnik- diktaator Rooma riiginõukogu , endised ja ametisolevad magistraadid - Senat rahva huvide kaitsja - Rahvatribuun res publica - Vabariik maata vaene kodanik, tavaliselt linnaelanik - Proletaar
sai. See, kas need aiad kuulusid Nebukadnetsarile või Semiramisele, polegi nii tähtis. Nad olid loodud imetlust väärivate töömeeste Muinas-Babüloonia lihtsate inimeste kuldsete kätega, kes põletasid telliseid, ladusid müüre ja võlve ning istutasid puid. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos,Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vanaaja seitse maailmaimet Neihardt.A. 2. VANAAEG 2. Ajalooõpik 6. klassile Mait Kõiv 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad 4. http://www.miksike.ee/
3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid. Esemelised allikad (kinnismuistised, asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne) – Uurivad arheoloogid Kirjalikud allikad – Uurivad ajaloolased 4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega. ESIAEG (ehk muinasaeg) 3 aastatuhat eKr. - kiviaeg - pronksiaeg - rauaaeg VANAAEG (s.h. antiikaeg) 3 aastatuhat eKr.– 476a.eKr. KESKAEG (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) 476a. eKr.– 1453/1492/1517a. UUSAEG (varauusaeg ja uusaeg) 1453/1492/1517a. – 1914-18a. UUSIM AEG (ehk lähiajalugu) 1918- 5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus? Ajalugu on katkematu protsess, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne.
seal asuva kaubanduse tegevuse järgi.PõhjaEuroopas peeti sigu tänaval, kus nad toitusid tänavale visatud solgist. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kirik hakkas tunnustama ilmaliku teadust. Keskajal hakkati ülikoolidele suuremat rõhku panema. Ülikoolide teadust nimetati kokku skolastikaks. Arenema hakkas matemaatika, astronoomia ja füüsika. Oxfordi ülikooli professor Roger Bacon, kes uuris vanaaeg ja araabia käsikirja ning tegi katseid keemia ja füüsika valdkonnas. Gutenberg avastas trükikunsti ning sellega kaasnes trükikunsti levik Keskajal. Leonardo da Vinci on kuulus kunstnik, leiutaja, arhitekt ja tundis huvi looduse vastu. Roger Bacon, Gutenberg ja Leonardo da Vinci KUNST:Romaanija Gooti kunst 10. sajandil tekkis romaani stiil LääneEuroopas 12.sajandi algul tekkis PõhjaPrantsusmaal gooti stiil.
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur Kõige rohkem ehitati templeid, mis olid ristküliku kujulise põhiplaaniga. Põhilised ehitusmaterjalid olid kivi ja marmor, mida kaunistati värvidega. Kivide sidumiseks kasutati mördi asemel klambreid. Kõik templi osad on vastastikku matemaatilises sõltuvuses ja põhjendatud. Kandvad ja kantavad osad on tasakaalus ja tekib harmooniline tervik
Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti,
tihedalt seotud inimeste arengu ja kultuuriga Arheoloogid jagavad inimkonna ajaloo järgmisteks ajastuteks: I eoliitikum kestis umbes 400 000 aastat). II paleoliitikum ehk vana kiviaeg kestis umbes 150 000 aastat ( lõppes umbes 12 000- 14 000 aastat tagasi). III neoliitikum ehk uus kiviaeg kestis umbes 6000-8000 aastat VI vase- ja pronksiaeg kokku kestis umbes 3000 aastat V rauaaeg umbes 1000-1500 aastat kestis VI alates 500 aastat enne meie ajaarvamist VII ajalooline aeg- vanaaeg, keskaeg ja uusaeg Inimesest leiab juba jälgi isegi varasemast ajast aga ainsaks tõeliselt kodustatud loomaks sai esmalt arvatavasti koer paleoliitikumi lõpus. Järgnevalt tulid arvatavast lammas ja kits neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt.
Kasutatud materjalid Crawford, H. 2013. The Sumerian World. London, New York: Routledge. Edzard, D., Frye, R., & von Soden, W. 2018. History of Mesopotamia. Britannica: https://www.britannica.com/place/Mesopotamia-historical-region-Asia (27.09.2018) Gelb, I. 2017 Sumerian language. Britannica: https://www.britannica.com/topic/Sumerian- language(27.09.2018) Kriiska, A., & Kõiv, M. (2015). Maailma ajalugu I: esiaeg, vanaaeg. Tallinn: Koolibri. Mesopotamian civilisation: The Sumerian society 2008. Dawn: https://www.dawn.com/news/885764 (27.09.2018) Sazonov, V., Espak, P., & Johandi, A. (2015). Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500-2000 eKr. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
· Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on sanud aluseks Euroopa Kultuurile. · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776. eKr. · Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 2) Klassikaline ehk õitseaeg 3) Hellenistlik ehk hiline periood Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr
abiellumine, vaimulikuks astumine Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit
kuni VI sajandini eKr; · pronksiaeg- 45003000 aastat tagasi, raua kasutuselevõtmiseni. · rauaaeg VI sajandist kuni 1227. aastani. · rauaaeg- 45003000 aastat tagasi, raua kasutuselevõtmiseni. · vanaaeg - Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest Rooma riigi languseni KESKAEG 12271561. a. KESKAEG - 476. a.16. sajandi lõpp. UUSAEG 1561 XX sajandi alguseni UUSAEG 15. saj keskpaik/16. sajandi lõpust (erinevad sündmused 1453-1648) XX
dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476
dis inimkond oma ajaloos esmakordselt ka kirjaoskuseni. Tänu sellele tunneme nii neid tsivilisatsioone kui ka kogu hilisemat ajalugu üha suuremal määral kirjalike allikate vahendusel ning meil on maailmas sestpeale asetleidnust märksa terviklikum pilt. Kirjalike tekstide ilmu- mine tähistab seetõttu esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. See jaotus ei hõlma siiski kõigi maade ja maailmajagude ajalugu. Vanaaeg algas niisiis Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nimetatakse sageli koos kui klassikalist antiiktsivilisatsiooni, nende kujunemis-, õit- sengu- ja langusaeg (umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr) on 16 aga tuntud antiikaja nime all. Klassikalise antiiktsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Liivia Kleitsmann MA09 PALTONI IDEALISM Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2011 Sissejuhatus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed....
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi
Roomlased oskasid laduda võlve ja nad püstitasid kuulsate väepealike auks triumfikaari. Väga suur saavutus koli rooma ehitusmeistrite oskus rajada suuri, kõrgeid ning avaraid kuppelehitisi. Kõik see tegi Rooma ehituskunsti Kreeka omast palju mitmekülgsemaks. Rooma arhitektuur avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. Ka uuemal ajal on seda jäljendatud. Colosseum Gladiaatorid Triumfikaar Viitamine: Tekst: Kõiv, Mait. Vanaaeg Rooma. AS BIT, 2003,2007, lk 104, 120, 105, 124-125, 128, 120- 122, 130. Colosseum: http://www.studyblue.com/notes/note/n/major-works/deck/195173, külastatud 6.mai 2013 Gladiaatorid: http://staap02.wordpress.com/gladiaatorid/, külastatud 6.mai 2013 Triumfikaar: http://kaikreosphotography.blogspot.com/2011/11/pariis-vol2-eiffel-louvre- triumfikaar.html, külastatud 6.mai 2013
· Organiseeritud õpetamise tulemusena 18. sihipärast sõjalis-rakenduslikku kehalist · Sõjalise etttevalmistuse käigus ettevalmistust hakati korraldama · 4 tuhat aastat eKr 6.eestis kestis esiaeg kuni: · 8 tuhat aastat eKr · Aastani 0 · 12-10 tuhat aastat eKr · 4.sajandini · 13.sajandini 19. vanaaeg on üheks kultuuriajastuks · Kogu maailmas 7.vana-aeg algas: · Euroopas · Aastal 0 · Vanades idamaades, Kreekas ja · 2000 aatat eKr Roomas · Umbes 4. aastatuhandel eKr. 20. vana aeg lõppes 8.babüloni valitseja(1792.-1750eKr), kes · Aastal 0
Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 8 6. Kasutatud kirjandus - Mait Kõiv, Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, Vanaaeg. 2006, lk 136 134. - http://famouswonders.com/wp-content/gallery/colosseum-of-rome/inside-the- colosseum.jpg - http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationRomanEmpire.png - http://davidderrick.files.wordpress.com/2009/10/tiber.png -http://www.markville.ss.yrdsb.edu.on.ca/projects/classof2008/chong2/vlee/230_026c.jpg 9 7. Lisad 7.1 Lisa nr. 1 7.2 Lisa nr. 2 10 7.3 Lisa nr. 3
- valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust: A . Lõuna-Kreeka linnriike koondav Peloponnesose liit, juhtivaks jõuks Sparta B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e. Deelose mereliit, mida juhtis Ateena - esialgu oli tugevam Ateena, Periklese valitsusaeg 460-430 eKr oli Ateena hiilgeaeg Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? (lk. 104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvuse periood
Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja uusim aeg. Vanasti märgiti arve (päevi, kuid, aastaid) näiteks nööri sisse tehtud sõlmede või kepi sisse lõigatud sälkudega. Tänapäeval kastatakse selleks kalendreid. Tänapäeval kasutab enamik maailma kristlikku ajaarvamist, mis algab Jeesus Kristuse sünniga. Mõnikord lisatakse aastaarvule tähed pKr ehk peale Kristust, mõnikord aga tähed eKr ehk enne Kristust, aga see on juba väga väga vana aeg, millest eriti keegi midagi ei mäleta. Mõisted:
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias.
Niilus Niilus, jõgi Kirde-Aafrikas, maailma pikim; 6671 km, jõgikond 2 870 000 km². Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti s...
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada, et uusi teadmisi saada. Platonil on ka väga palju huvitekitavaid arusaamu erinevatest asjadest. Elulugu Platon (427-347 e.m.a./eKr) kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta fil...
Need on ka tänapäeva kunstis. Kujutav kunst on kindlad objektid ja kujutised aga reljeefe ja hieroglüüfe kasutati sammastel, koopamaalidel ning ka tarbeesemetel. Koopamaalid on säilinud isegi tänapäevani, kus nende loomisest on möödas juba 5000 a. 3 12 4 Kasutatud kirjandus 1. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Eg2.htm 2. Mait Kõiv, ,,Inimene, ühiskond, kultuur", I osa, Vanaaeg, As Bit, 2006 3. Dr. George Hart, tõlkinud Karmen Laus, ,,Vana-Egiptus", varrak 1997 4. ,,Õpilase ajaloo entsüklopeedia", varrak2005 5. Rachel Storm, tõlkinud Ehte Puhang, Eva Toome, Viivi Verrev, ,,Idamaade Mütoloogia", Varrak 2001 6. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm 13
alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament. arhailine - vanaaegne, ka vanamoeline. arhitekt — ehituskunsti eriteadlane, hoonete kavandaja, ehituskunstnik. arhitektuur — ehituskunst.
Peaagu koik kandsid sandaale. Roomlaste toit: Vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. 6 Kasutatud allikad https://www.youtube.com/watch?v=TVgInLlYF-0 (19.05.2014) Dr. Simon James. Ancient rome. Kõiv, Mait. Vanaaeg. II osa. http://www.tribunesandtriumphs.org/roman-life/roman-women.htm (20.05.2014) https://sites.google.com/site/vanarooma/kunst-ja-arhitektuur/kus-magada-ja-sueuea (20.05.14) http://www.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fwww.annaabi.ee%2FKooli-ajaloo- referaat-Kasvatus-ja-kool-Vana-Roomas-m58393.html&h=HAQFx8Psj (20.05.2014) http://www.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fwww.historytoday.com%2Fray-laurence %2Fchildhood-roman-empire&h=HAQFx8Psj (20.05.2014) http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index
Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus. Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist, kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli
Seadustega määrati vastastikune ainukuuluvus. Eestis hakkas monogaamia levima 13. sajandist, kuid veel 17. sajandist on viiteid levinud polügaamiale. Monogaamia on aegade jooksul pidevalt arenenud ja muutunud. Kui algul polnud mehe ja naise omavahelistel tunnetel suurt tähtsust, tähtis oli vaid viljakus ja töökus, siis tänapäeval on esikohale tõusnud just tunded ja sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg – matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg – abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg – naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda.
· alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Antiigileksikon 1. 1983. Tallinn. 2. Antiigileksikon 2. 1983. Tallinn. 3. Giardina, A. Vana-Rooma inimene. 2004.Tallinn 4. Gillian, C. Women in Late Antiquity: Pagan and Christian Lifestyles. 1993.Oxford. 5. Ilus, E. 2000. Rooma eraõiguse alused. Tallinn 6. Johnston, D. Roman Law in Context. 2004. Cambridge 7. McClure, L. Sexuality and Gender in the Classical World. 2002. Oxford. 8. Pereterski, I.S. Üldine riigi ja õiguse ajalugu I. Vanaaeg II vihik Vana-Rooma. Tallinn 9. Setälä, P. Antiikaja naine. 2001. Tallinn. 10. Scullard, H. H. A History of the Roman World 753 to 146 BC. 1995. New York.
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse linnadesse ja maadesse, olla ühenduses sõprade ja pereliikmetega olenemata nende asukohast. Näiteks kahe päevase Tallinn Tartu hobusõidu asemel on see vahemaa praegu võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajan...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu
julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Nürnbergi protsess - toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest TSIVILISATSIOONID VANAL AJAL Vanaaeg - on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. esiaeg - ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. tsivilisatsioon nim
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli na...
o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
