Meeleolusid, elamusi ja suhtumisi väljendas inimene kunstiliste vahendite abil. Selleks said ka mängud kui otsene elamuste ja rõõmu allikas, mis pani hetkeks unustama igapäevase elu raskused. Mängude tekkimist pole õige ainult ühele tegurile taandada. Ühelt poolt valitseb mängu ja tööprotsesside vahel kindel seos ja paljud mängud ongi tööprotsesside imitatsioonid, teiselt poolt ühendab mäng paljusid inimesi ühisele tegevusele, kusjuures igal osavõtjal võimaldab oma võimeid ja oskusi näidata. Eraldi saab kõneleda meeste ja naiste või segamängudest. Paljud puht-meeste mängud baseeruvad jõu ja osavuse näitamisel. Eraldi on vaja kõneleda laste mängudest laulude ja mänguasjadega, mida saab veel eale, eri paikkondaldele ja osavõtjate hulgale vastavalt liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ü...
ROOG kõige vanem paks toit,tambitud odrateradest või hernestega. KÖRT nagu mannasupp LEEM lihtsalt on keedetud midagi,nt:liha=lihaleem,supp on vedelik mille see on erinevaid asju. TAMP oa või herne puder.süüakse käest VORSTID makk,mauk,mõkk,makkar.Vorstipuder topiti seasoolde KASTMED laga,silgusoolvesi,soust,nott KIISEL või KILEhapu juuretis VÕIE valmistati kanepiseemnetest ROKK jahuvedelik SOEÕLU naiste tavanditoit SÕIR kohupiima juust KARASK odrajahu,kartulipudru segu KÄKK tehtud verega,keedeti. HÄDALEIB lisati leivale männikoort,tammetõrusid,põdrasammalt, sõnajalga. LEIVANUKK kasukannikas KIISIK levinud soolakala VINNUTAMINE kala kuivatamine päikse ja tuule käes SOOLATAKSE verd ja rasva LIHA hülgeliha haises,teda tuli kurikaga pehmeks peksta,keeta läbi 3 vee JAHELIHA sült PLOOMIRASV on neerude vahel NÄPPERASV on soolikate vahel Soovitakse:Jätku leiba! Vastatakse:Jätku tarvis. KARASK,KAMA,SÕIR,JAHELIHA,KÄKKneid saab osta tänapäeval po...
Sõna "muusika" veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja ...
Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias. Antiikaeg ajastu, mis hõlmab Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaega.Usu osa tsivilsatsiooni tekkel-ülemikihti peeti jumalate kaitse all seisvaks, esilekerkinud pealikutele kuulas sagel preestrivõim,arvati et inimeste võimekuses ja edukuses on näha jumalate märki.egiptuse geograafiline asend-Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb alam ja ülem- egpituseks
Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse ajalooperioodi kuulun ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivlisatsiooni teke. Muistset Kreekat ja Roomat nim sageli kui antiiktsivlisatsiooni. Antiikaeg u 8.sajandist eKr kuni 5.sajandist pKr. Tsivilisatsioonid kujunesid erinevalt ning kui nt vanaaeg lõppes 476.a eKr(sis tuli keskaeg), jätkus Hiinas ja Indias areng sujuvalt, suuremate muutusteta. Ameerikas olid tsivlisatsioonid tol ajal alles kujunemas.
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilid...
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku a...
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamu...
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
: Sillamae Kannuka Kool 12"A" - : · · «» : · · · · · LVNA VENVS SOL MARS MERCVRIVS IVPITER SATVRNVS · - · - , . · - ; · - - , ·- . (XVIII .) · 3651/4 . · ( ) . · , 18 10 , 6 . .. · «» -. (VI . .) · , , . · - , . · , . · , , . - . : · -« »;2 ;1972 . · http://cultinfo.ru/fulltext/1/001/008/078/664.htm · http://bibliotekar.ru/1kalmaya.htm · http://balashov44.narod.ru/FIL-2/portret/Portret.h · http://ru.wikipedia.org/wiki/ !
Perekonna ajalugu Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam. üle mitme noodi) 11-17. Saj. te...
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
Maailmaimed Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Seitse maailmaimet illustreerituna Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille...
Sõjaväekorraldus Vanaaja Roomas Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid prolet...
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus Esimene kontrolltöö: Muinasaeg, vanaaeg 4,3 aastatuhat 5.saj. pKr Antiikaja muusika Teine kontrolltöö: Keskaeg 5.saj 17. saj. Varajane keskaeg 11. saj. (kirikumuusika) Klassikaline keskaeg 16. saj. (ilmalik muusika) Hiline keskaeg 16. saj. Arevestus: Renessanss 14. saj. 17. saj. Stiiliperiood: romaani, gooti, renessanss Sissejuhatus: Kultuur ladina keeles cultura, harimine, viljelemine Jüri Lotman: Kultuur on peegel, kus vaatavad vastu Homo Sapiensi saavutused. Kultuuri loovad inimesed ja see luuakse neile.
AJALOO KT KÜSIMUSED 1. Vanaaeg- Rooma riigi aeg ja sellele eelnenud aeg 2. Keskaeg- Ajaloo periood vanaaja ja uusaja vahel 3. hunnid- sise-Aasiast pärit karjakasvatajate hõim, arvatavasti rahvuselt mongoliidid 4. goodid- idagermaani hõim 5. vandaalid-idagermaani hõim 6. Glodovech -Frankide kuningas Belgia piirkonnas 5 sajandi lõpupoolel 7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus k...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
VANAAEG Vana-Kreeka, Vana-Rooma muusikakultuur 1.Nimeta muistseid riike , kus muusikakultuur oli kõrgelt arenenud Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas 2.Millise sajandiga võib tähistada Vanaaja algust ning mis sellega seostub? Vanaaeg algas umbes 10. sajandil eKr. kui kuningas Taavet rajas juudi templimuusika. 3.Kuidas suhtuti muusikasse ja muusikuisse Vanaajal? Muusikat peeti jumaliku algega ja sellele omistati võlujõudu. Muusikuid austati väga, sest neid arvati olevat jumalatega ühenduses. 4.Mida tähistasid mõisted MUUSIK ning MUSIKE vanaajal ? Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamisel...
Korilus Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Korilus 3. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Käes olevas referaadis tahaksin ülevaate anda korilusest, selle arengust, nende tegevusest ja kommetest ning kuuluvusest maailmamajandusse. Korilus Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihuk...
Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40) Egiptlaste jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid
Platon Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. MUINASAE VANAAEG KESKAEG UUSAEG KAASAEG G u. 10 3,5 u. 3000 a. 476 a. 15/16 saj. 20. sajand mil. a tagasi tagasi vahetus Ajaloo allikad on materjalid, mille põhjal uuritakse inimkonna ajalugu. Ainelised allikad ehk muistendid: Kinnismuistised paiksed Irdmuistised töö-ja tarbeesemed, luud jne. Kirjalikud allikad: Raidkirjad Kroonikad Kirjad Audio-visuaalsed allikad: Fotod
Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all,
Rooma keisririik Alicia Tsingisser KeiserCaesari nimest tulnud valitseja tiitel Vabariigi lõpp *Caesari surm ei päästnud Rooma vabariiki *Caesari poolehoidjad olid Antonius ja Octavianus *30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid *Järgmised keisrid pöörasid tähelepanu riigi piiride kindlustamisele *Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi ...
Kunstimõisted Autoportree? Autoportree (Aapo Pukk) Autoportree on kunstniku portree iseendast. Pablo Picasso ILLUSTRAATOR? Illustraator on kunstnik, kes valmistab selgitavaid ha kaunistavaid pilte raamatute, ajakirjade või teksti juurde. Illustraator Edgar Valter Dekoor? Dekoor -kaunistus Dekoor Antiik? Antiik – Kreeka ha Rooma vanaaeg (kunst, kultuur jm). Ka mõiste vanaaegse ha väärtusliku kohta. Antiik Lõuend? Lõuend on raamile kinnitatud kangas,millele peale selle kruntimist maalitakse. Akt? Akt on alasti inimkeha kujutis kunstis. Evald Okas Akt Erich Pehap Ümarplastika? Ümarplastika - igast küljest töödeldud kuju. Ümarplastika Sümbol? Sümbol on tähendusega ese, kujund või märk, mille abil saab edastada sõnumit
pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu". Filosoofid nagu ibn Sina jt samuti pärslased. Reaaltedused kah pärslaste loodud. Mingi Tarkuse maja, mille kaudu antiigi pärandit säilitati. Reaali tasi kaasaja kõrgeim. -6- 7. Kasutatud kirjandus. 1.http://www.tlu.ee/~tipitaka/vanaaeg/v%E4ike-aasia%20ja%20p%E4rsia.pdf 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia 3. Vanaaeg I osa. Ajaloo õpik 6. klassile (kirj Avita 2003) 4. http://www.miksike.ee/
Tema õde on Siiri Sisask. Urmas Sisask läks õppima Tallinna konservatooriumisse. Kui ta lõpetas konservatooriumi, polnud tal tööd ning ta suunati Jänedale tööle. Ta sai oma käsutusse Jäneda mõisa tähetorni. Ta on kirjutanud ,,Linnutee galaktika", 29 osa ,,tähistaeva tsükkel", ,,Nääri oratoorium", laste ooper ,,Kuri kuningatütar". Ta on kirjutanud ka väga palju laulupeolaule. Vene muusika võime jagada kolme suurde perioodi. . I vanaaeg (algab üldkogukondlikust ajast kuni 10.saj.-ni), II keskaeg (10saj-17.saj 1.pool), III uusaeg (17.saj tänapäevani) Vanaaeg Rahvamuusika teke ja areng Vanemad rahvalaulud tekkisid üldüldkogukondlikul ajal. Tegevusalad olid karjakasvatus ja põlluharimine. Oli usk loodusjõududesse, oli paganlik usk. Vanimad laulud on töö- ja tavalaulud. Meloodia läks allapoole, hüppeid oli vähe. Rütm oli iseseisev ja viisist sõltumatu. Nende meloodia oli igav ja ühekülgne
Ajaloo ajastud Esiaeg-inimese kujunemine ( ca 700000 a ). Püstine asend ja algelised tööriistad. Ajajooksul tekkis antikuleeritud kõne . Inimese aju areng on tihedas seoses tööriistade kujundamisega . Muinasaeg on kaasaegse inimese tekkest. Muinasaega mahub põllumajanduse tekke , koos sellega vaikne elu viis. Muinasajal levis homosapiens üle maailma. Muinasaeg jaotatakse kolme perioodi vastavalt tööriista materjalile , kivi-pronks ja raud. Muinasaja järel tuli vanaaeg ,-keskaeg ,- uusaeg ja kaasaeg. Inimajalugu teame ajalooallikate järgi . Arheoloogia on kaevur . Arheoloogide leide hoitakse muuseumites, arhiivis, kollektsioonides ja ülikoolides. Antiik äris müüakse vanu asju. Oome ehk tavaelu Tavaelu oli vanal ajal lihtne , lapsed valvasid tuld , emad korjasid marju ja muud söödavat. Mehed käisid jahil loomi küttimas , vahepeal kodustati hundid ja nad hakkasid majade ümbrust kaitsma. Varsti tulid ka tööriistad, siis mõeldi välja lõksud ja jmt
Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad antropomorfsed (inimesekujulised) ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Jumalatele ehitati võimsaid templeid. Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle valitseja. Horos Taevajumal. Osiris viljakuse jumal ja surnute valitseja. Amon Teeba jumal. AmonRa Uue riigi peajumal. Anu Taevajumal ja jumalate isa. Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk oli Babüloni jumal. Viljakuse jumal Ea Karistada kardeti saada pärast surma Austati väga lahkunuid Surnukehad palsameeriti Maeti hauakambrisse koos tarbeesemetega Vahel pandi kaasa ka lemmikloom Kassi sarkofaag Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne su...
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas.
Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Kreeklased kaunistasid oma templeid uut laadi, looduslikus stiilis marmorkujude ning reljeefidega. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: ·Dooria, ·Joonia, ·Korintose. Dooria stiil on vanim. Kreeka kunst Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: ·Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) ·Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) ·Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Templi arhitektuur Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka enamlevinud ornamendid: Meander Munavööt Hammaslõige Lainevööt
Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa:
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei ol...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, ...
Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest). 2.1.3. Vibu -> keelpillide valmistamine (noorim pillirühm). 2.1.4. Kasutati maskeeringuid, maagiline tähendus, kunst on seotud usuga. Samaanlus ennustamine. 2.2. Vanaaeg (3.-4. aastatuhat 476pKr) 2.2.1
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj
Muinasaeg Eestis Sisuko rd 1.Muinasaeg Eestis 2.Jääaeg 3.Kiviaeg 4.Pronksiaeg 5.Rauaaeg 6.Kasutatud materjal Muinasaeg Eestis Muinasaeg koosneb: jääajast,kiviajast,pronksi-ajast ja rauaajast. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate põhjal. Neid uurib esiajaloo arheoloog. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Jääaeg lõppes Eestis U 9500a eKr Jääajal oli eesti umbes kahe km paksuse mandri jääga. Jääaeg on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste, mis tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste osas ei ole selgust. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. Kiviaeg kestis Eestis U 9500-1800a eKr Eestisse tulid tänapäeva inimesed(homo sapiensid) U950...
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumala...
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur
Sõjakäigust selle linna vastu võtsid osa paljud kreeka hõimud eesotsas oma juhtidega. Linn oli ligipääsmatu. Ta asus kõrgel künkal ja oli ümbritsetud kivimüüriga. Kreeklased vedasid oma puust laevad kalda- le, ehitasid sinna laagri ja piirasid 10 aastat Troojat. Väike-Aasia rannikul, ühel künkal mere lähedal, alustati arheoloogilisi välja- kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9
kleopatra Üldinfo q Kleopatra oli vaarao Ptolemaios XII tütar. q Ta sündis aastal 69 eKr, Aleksandrias. q Ema oli Egiptuse päritoluga, isa soovis, et Kleopatra valitseks Egiptust koos noorema vennaga. Kleopatra Miks on ta tähtis ajaloos? Egiptuses toimus ülestõus Kleopatra ja Caesari vastu. Aleksandria linn oli mässulisete käes. Ülestõus suudeti maha suruda. Pärast Caesari surma toimus kodusõda Kleopata, Antoniuse ja Octavianuse vahel. Viimase lahingu võitis Octavianus. Ülestõus Egiptuse vastu Mässulised püüdsid vallutada kuningalossi. Selle takistamiseks lasi Caesar kogu laevastiku põlema panna. Puhkenud tulekahjus hävis Museioni raamatukogu, koos hindamatute teostega. Peagi saabus Caesarile abivägi ja ülestõus suruti maha. ...
Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks Vana-Kreeka kunsti jaotatakse kolme perioodi Arhailine periood ehk vanaaeg (7-6 saj. eKr.) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4 saj. eKr.) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1 saj. eKr.) Arhailine periood Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas Kehade propotsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõju Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed Klassikaline ehk õitseaeg
Ehitamine ja soojustamine läbi aegade. Kiviaeg Kiviajal elati enamasti koobastes ja soojustuse ja ventilatsiooni kohta ei teatud eriti midagi. Osad inimesed elasid ka lihtsalt püstitavates ja teisaldatavates telgilaadsete varikatuste all Vanaaeg Vanaajal elati hüttides, mis olid tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
