säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond) · Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused) Orduaeg ( ): · Jüriöö ülestõus( 1343-1345) · Vana-Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare- Lääne piiskopkond(Piiskop), Orduriik( Liivi ordu valdused), Tartu piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224. loodi Tartu piiskopkond, sellest pool oli( Sakala) ordu valitseda.
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist),
Liivi sõda Kait & Stiven 1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine
11 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119 *Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maahärrad. *Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk- ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks. *Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). *Eestlaste kohustused võõrvallutajate/ läänimeeste ees: *kümnis (1/10 toodangust) ja kirikukümnis (kirikumaks).
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480
perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg). 2) Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. 3) Eesti varauusaeg on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 15501800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemist. 4) Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. 5) Eesti lähiajalugu ehk Eesti uusim aeg. Selle perioodi alla loetakse enamasti aeg pärast 1918.( Vabariigi välja kuulutamine) .2Tartu Ülikooli asutamine-Selle asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632 a. Peale asutamist kolis see peagi Tallinna, Rootsi-Vene sõja tõttu.1960 sai Tartust ülikoolilinn. Suure näljahäda tõttu kolis see Pärnusse
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant
Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn
jõudude või olendite jmt vahendusel püütakse mõjutada inimesse puutuvaid asju. 4. Muistne vabadusvõitlus Muistset vabadusvõitlust (1208–1227) nim. ka Liivimaa ristisõjaks. Põhjused: paganaid taheti ristiusustada, konfliktid naabritega Osapooled: eestlased, Taani, Rootsi, Venemaa, Liivimaa, Saksamaa Piiskop Albert (1199-1229) – Liivimaa III piiskop, kes viis lõpuni ristiusustamise ja rajas 1201. Riia linna, millest saab tema tugipunkt. Ta nimetas Vana-Liivimaa alad Maarjamaaks. Mõõgavendade ordu – kristlik sõjaline ordu, mille moodustas 1202. preester Theoderich. Ümera lahing (1210) – Ugandi ja Sakala malevad (väeüksused) piirasid Võnnu linnust, kuna see oli sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21
KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks
Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. 2. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 3. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520-30ndatel aastatel. 4. Katoliku kiriku reputatsioonide ning positsioonide kahandamine. 5. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised. Isikutest: 1. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2. Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keelde. 3. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. Sajandil. 4. Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. 5
+ eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg. - Liivi ordumeister 16. saj alguses. 1501,1502,1503- sõjakäigud venemaale, edukad. Sõlmiti vaherahu pikendustega. Paar edukat sõjakäiku ja kindlustas liivimaa sõdadeta äraelamise. Usupuhastuses üritas kaitsta katoliku kirikut. Viimane asjalik ordumeister.
Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625
Eesti ala haldusjaotus, valitsemine ja linnad keskajal: konspekt sh paljundus + õpikus kaart lk 59, lk 62, kaart lk 64, § 16 lk 84, kaart lk 85, lk 86. Mõisted: - Eesti keskaeg sh algus- ja lõpuaasta koos vastavate sündmustega- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos 1227, mil Saksa ja Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561, mil Liivi sõja algusjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid. - Liivimaa- Saksa võimuala, Saksa ristisõdijad nimetasid nii enda poolt vallutatud Läti ja Eesti alasid. Alguses liivlaste asula, seejärel latgalite ja eestlaste asulad. Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaaks. - Eestimaa- Taani võimuala, Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti (kuni 1346), mil Taani kuningas müüs oma valduse Saksa ordule
1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu,
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud
kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata otsesele ähvardusele ei suutnud ordu isegi korralikku sõjaväge koguda. 1558.a kevadel tulid
7. Miks eestlastel tuli muistses vabadusvõistluses alistuda? Sest nii palju erinevaid riike ründas Eestit. Sõjameesti ülekaal oli vastastel ning vastaste sõjamehed olid välja õppinud sõjamehed. Sidemed maakondadega olid nõrgad 8. Millist ala hakati kutsuma Vana-Liivimaaks? Riia ja seal lähedal. 1. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust Eesti alale? 2. Miks pidi Vana-Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ordu tegema maade jagamisel järelandmisi? Sest neil oli Riia piiskopiga kokkulepe, et 2/3 vallutatud aladest jääb piiskopile ja 1/3 vallutatud aladest läheb ordule. 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? Valdused ehitati Euroopa mudeli järgi. Eesti 4. Arutlege, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel?
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
ordule. Mereäärsed maakonnad olid laastatud. Eestlaste iseseisvate poliitiliste ettevõtete kadumine. Jõukamad ja teovõimelisemad talupojad hukkunud. Väikevasallide vaesumine. Seega Jüriöö ülestõus on Eesti keskaja veelahe talupoegkonna ja vasallkonna ühtlustumine, neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis aina rohkem etnilise barjääriga. Tekkinud umbusk suurendas lõhet. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus 1346 Vana-Liivimaa koosnes 5 iseseisvast väikeriigist. 1) Saksa ordu Liivimaa haru ala (ka endine Taani ala), valitses Liivimaa meister. Liivi ordu polnud iseseisev poliitiline üksus, vaid Saksa ordu osa, mis hakkas 15. saj iseseisvuma. 2) Riia peapiiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Saare-Lääne piiskopkond valdused killustatud 5) Kuramaa piiskopkond inkorporeeritud Maaisandad ja läänimehed Talupoegade haritud maa > maaisanda domeen ja läänivaldused. Vasallide õiguslik seisund muutus kindlamaks.
Johan Sytte- oli üks haritumaid rootslasi ning tegi ära Ülikooli asutamise tegeliku töö. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminaari praktilist tööd, suutis kasvandikele kolme kuuga selgeks õpetada lugemise. Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri olid kaks õpilast, kelle Forselius Stockholmi kungaga kohtuma viis, kuningas oli nende teadmistega rahul. Adrian ja Andreas Virginius- tõlkisid uue testamendi Kokkuvõte LIIVI SÕJA ALGUS 16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid
Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale
Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine) (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused) 1343-1345 Talurahva sõda, plaan oli pühkida võõras võim ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda tugevalt positsioonilt. Oodatud abivägi ei tulnud Turust, sest ordumeister oli juba Haapsalu all. Lahingu lõppedes pilluti ülestõusnute vägi laiali, väidetavalt 3000 eestlast sai surma. 6) Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine peale Jüriöö ülestõusu. Seisused Vana-Liivimaal I Riia peapiiskop koos kõrge vaimulikuga II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga III Vasallkonnad IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa majanduslik areng, hansakaubandus Tänu manufaktuuri tööstuse arengule ja linnade kasvule suurenes nõudlus teravilja järgi. Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid.
aastal langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte ning sellega oli eesti ala venelaste poolt vallutatud. Sõjategevus ei olnud sellega kaugeltki lõppenud. Sellepärast taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Rootsit omakorda kannustas Taani kinnistumine Liivimaal. Rootsi väed saabusid Tallinna ning sellega saadi esimene tugipunkt Eestis. Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täieliku alistumist. Sellega oli Vana-Liivimaa langenud ning muutunud suureks rahvusvaheliseks võitluseks. Vana-Liivimaa alad olid jagatud nüüd kolme riigi vahel. Eesti alal olid Poola käes vaid Pärnu, Paide, Karksi ja Helme linnus. Tallinn koos lähema ümbruskonnaga oli läinud Rootsi valdusesse. Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond läksid Vene vägede valdusesse. 1600. aastal vallandus taas sõjategevus, mis koos vaheaegadega kestis 1629. Aastani ja tõi kaasa laastavaid rüüsteretkeid
Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentraliseeritud riikide kujunemine Läänemere kaldal Vana-Liivimaa riikide nõrkus ja omavahelised tülid soodne geograafiline asend 5 1558. aasta talvel tegid Vene väed ulatusliku luure- ja rüüsteretke Eestisse Kevadel piirati sisse Narva ja Tartu Nähes Tartu langemist, lahkusid orduväed kogu Ida-Eestist 6 RIIK RIIGIPEA Venemaa Ivan IV Poola-Leedu Sigismund II August Taani Frederik II
Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult. · 1560 - venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. · 1561 - Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28. november (pacta subiectionis) Vilneuse pakt Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla · 1562, 3. märts - Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist,
16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Kohe pärast eestlaste alistamist muistses vabadusvõitluses puhkes tüli ordu ja Taani vahel. Konflikti põhjuseks oli asjaolu, et ordu ei leppinud Põhja-Eesti üleminekuga Taani valdusesse ning püüdis saada ainuvõimu Vana-Liivimaal. Ordurüütlid vallutasid 1230-ndate alguseks Põhja-Eestis asunud Taani valdused koos Tallinna linnaga. · Vana-Liivimaa usuelu katoliiklikul ajal (13.-16.saj.algus) iseloomustas: - veidi suurem tõsikristlikkus kui Lääne-Euroopas - kõrgemate vaimulike (piiskopid / toomhärrad) pidev sekkumine ilmalikku ellu ja ilmalikele omaste eluviiside järgimine. - talupoegade lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest (põhjuseks ladinakeelsed jumalateenistused ja katoliku kiriku pearõhk usu välisele küljele).
Aadlikud otsustasid, et talupoegi võib müüa, kinkida, vahetada ja pärandada Talupojad kaotasid vabadused ja said pärisorjaks 6. Mis muutusi tõi ristiusutamine kaasa eestlaste vaimuelus keskajal? Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru Toomhärra senine ordumantliga sarnanev valge rüü asentati mustaga Vana-Liivima piiskopkonnad langesid Liivi ordust sõltuvusse 1396 vallutas ordu endale kõik Tartu piiskopkonna linnused Danzigi kongres, kus otsustati, et Riia peapiiskop peab olema valitud ordulaste seast
2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu? Muiste vabadusvõistluse jätkuks 12. Arvukaim talupoegade kiht
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi ka kahurväge juhtis admiral Joachim Scheel, kes pidi laevadega Tallinnast Pärnu alla suurtükke viima. Poola väed olid paigutunud linnustesse, Jürgen Fahrensbach asus 750 jalaväelase ja 2000 ratsanikuga Rencēnis.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi-Poola_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29) (05.06.2015) 1.3. Liivi sõda „Liivimaa sõda või Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevuse ühisnimetus. Liivimaa sõja üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad. Hiljem Leedu suurvürstiriik ja ka Poola-Leedu ühisriik – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelisi vaherahulepinguid ja sõjategevust
ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõuab Eestisse 13. Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa.
Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas. · Populaarteadusliku raamatu "Jüriöö" autor (Tln. 1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b. Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki maaisandat:
*Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed Tallinna juures) *Kuna Vana-Liivimaa oli lüüa saanud, hakkasid nad liitlasi otsima. Peeti läbirääkimisi. *Saare- ja Kuramaa piiskopid müüsid end Taani kaitse alla. Taani kuningas andis need alad oma vennale, hertsog Magnusele. *Enne rahu lõppu kogus ordu kõik oma väed kokku ja üritasid Tartu piiskopkonda tagasi saada. *(2.augustil 1560) hävitati Liivi ordu Oomuli mõisa juures. Pärast seda said venelased ka Viljandi, kus oli ordu üks parimaid kindlusi.
Liivi sõda ● Toimus 1558-1583 ● Osapooled: ○ Moskva suurvürstiriik ○ Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita ○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus.
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte
Taani sai omale Saaremaa; Rootsi sai omale Hiiumaa, hiljem ka Põhja- ja Lääne- Eesti; Poola sai Lõuna-Eesti, Riia ja Läti alad; Venemaa sai ülemvõimu ja Eesti+Liivi alad ; hertsog Magnus sai 2) Mis tõi sõjasündmustesse murrangu a)Rootsi poolelt - Karl XI võimuletulek. b)Poola poolelt - Sigismund III võimuletulek. 3) Millised olid Liivi sõja algul Vana-Liivimaa naaberriikide taotlused (Venemaa ja Poola) Venemaa tahtis Läänemere sadamaid. Teised riigid tahtsid maid vallutada ja rikkusi juurde saada. 2. Milline sündmus tähistab Vana-Liivimaa lõppu? 28.nov 1561 lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. 3. Kelle vahel ja milliste rahulepingutega jaotati Vana-Liivimaa? 4. 1660
Viljandi Gümnaasium Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2
1. Liivi sõda Liivi sõja põhjused: Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ning teiste Läänemereäärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Liivi sõja osapooled ja nende eesmärgid; kuidas sekkus sõtta. Poola-Leedu ühisriik - Rzeczpospolita unioon üritas oma võimu laiendada põhjapoole; Sõlmis kokkuleppe Liivi orduga, kes palus Poola-Leedult sõjalist abi. Rootsi kuningriik talle kuulus ka Soome ning soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale; Põhja- Eesti vandus Rootsile venelaste vastu truudust ja palus kaitset
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja molemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikuss...
Ordu muutus Liivimaa Ordu) *1238- Stensky leping (Taani sai Põhja- ja Kirde-Eesti) *1248- Tallinn sai linnaõigused(Lübecki linnaõigused) *1262- Tartu linnaõigused(Riia õigusedHamburgist) 1343-1345- Jüriöö Ülestõus(peet. ka muistse vabadusvõitluse jätkuks) *1346- Taani kuningas müüs 19000 hõbemarga eest enda Eesti osa Saksa ordule maha. XIII-Saksa ja Taani võim XIV- Saksa võim *Hinnus- kindla suurusega andam. Vana-Liivimaa valitsemine. *1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või
vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu) osalesid hansakubanduses Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete parandamiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja...
Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 1236 sai Mo Saule lahingus lüüa, ordu riismed ühinesid Saksa orduga, st Mo-st sai Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Sensby lepinguga tagastas ordu Taanile Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, nendest aladest sai Eestimaa hertsogkond. Pärast 1346 koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriigist. Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Riias resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku Saksa ordu osaga. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. 2. Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood:
Ajaloo kontrolltöö Keskajast uusajani 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Läänemere piirkonnas 16. sajandil. 3p 16. sajandiks oli Euroopa muutunud, keisri- ja paavstivõimu suur vastasseis hakkas leebuma ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (...
Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kuid saarlaste malev kihutas nad minema · 1223.a eestlaste üldine vastupealetung · 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida 12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa. Võiduristimine maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal 13.Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid. 14.Miks puhkes tüli Liivi ordu ja Riia piiskopkonna vahel ja kuidas see lahenes? 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
