Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena v...
Kas Rootsi aega võib pidada vanaks heaks ajaks? Rootsi aeg algas aastal 1629 ja kestis aastani 1699, selle perioodi jooksul kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Nende 70 aasta jooksul viidi läbi palju reforme ja need tõid kaasa elanikele muutusi, mida võib pidada nii headeks või halbadeks. Suurim negatiivne muutus Rootsi ajal oli kindlasti pärisorjuse kehtestamine Põhja- Eestis aastal 1645. Sellega kasvasid talupoegade koormised ja mõisnikele ei kehtestatud mingeid reegleid, millega kindlaks määrata talupoja töökoormust. Siiski viidi läbi reduktsioon, tänu millele vabastati riigitalupojad pärisorjusest, kuigi suur osa talupeogi ei vabanenud. Kehtestati talupoegadele ka õigus oma mõisniku peale kaevata ja sisse seati vakuraamatud, kuhu sisse märgiti kõik talupoja koormised. Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halven...
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? ...
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis j...
Vana hea Rootsi aeg ? Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi...
Vana hea Rootsi aeg Rootslased said Eestimaal võimule järk-järgult. Esmalt 1561. aastal ajasid rootslased poolakad Toompealt välja ja niimoodi alistades Põhja-Eesti. Järgmisena, 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vahe-rahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti Rootsile. Sellega oli 70- aastane sõdade ajajärk lõppenud. Aastail 1643-1645 peeti Taani ja Rootsi vahel järjekordne sõda, mille järgselt taanlased, kui kaotajad loovutasid Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile ja Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ajaloos räägitakse tihti Rootsi ajast, nimetades seda ,,vanaks heaks Rootsi ajaks". Kuid kas see aeg oli tõesti nii hea võrreldes talle eelnenud Ordu aja ja järgnenud Vene ajaga, et seda perioodi saaks nimetada ,,vanaks heaks"? Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused.17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 10...
Vana hea Rootsi aeg? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka ,,vana head Rootsi aega". Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. PõhjaEesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile LõunaEesti, PõhjaLäti ning Saare ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga viimase Eesti alana Ruhnu. Pärast pikka sõdade perioodi saabus Eesti aladele lõpuks rahu, kuid maa oli laastatud ning rahvaarv kahanenud. Nii mõnestki küljest vaadatuna oli Rootsi aeg parem nii talle eelnenud ordu ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal toimusid Eesti ala rahvastikus suured muudatused. Sinna aega kuulusid ,,Suur nälg" ja sellega kaasnenud katk, aga ka tohutu sisseränne. 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, kuid juba 17. sajandi keskpaigaks oli rahv...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega. Kas Rootsi aeg oli hea või halb on igaühe enda otsustada. Rootsi aeg tõi kaasa palju positiivseid muutusi rahvastikus. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgal...
Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole. ...
Vana Hea Rootsi aeg Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kuberman...
Vana hea Rootsi aeg Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti nö vana head Rootsi aega. Miks oli siis parem kui talle eelnenud Saksa ajal või järgnenud Vene ajal? Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629-1699, üldiselt peetakse alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Seda perioodi on nimetatud ka Poola-Rootsi ajaks, sest just neil riikidel õnnestus sellel ajal siin püsivamalt valitseda. Eesti aladel oli pikka aega sõditud ning maa oli suuresti harimata ja võsastunud. Paljud inimsed olid kodust lahkunud ja talud olid maha jäetud. Osa linnu ja aleveid ...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aja algusaastaid oli kolm tükki. Esimene aastaaeg oli 1583, peale Liivi sõda, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel(Pljussa vaherahu), kus Rootsi sai endale Põhja- Eesti. Teiseks algusaastaks võib lugeda aastat 1629, kui sõlmiti vaherahu Rootsi ja Poola- Leedu vahel(Altmargi vaherahu), Rootsi sai endale Lõuna-Eesti. Kolmandaks algusaastaks oli 1645 sõlmitud vaherahu Taani ja Rootsi vahel(Brömsebro rahu), kus Rootsi saab endale Saaremaa. Peale seda sündmust on Eesti täielikult Rootsi võimu all. ,,Vana head Rootsi aega" võib vaadata erinevatest vaatepunktidest, sest ega Rootsi aeg ainult lust ja lillepidu polnud, sel ajal oli ka oma pahesid, mida ei tasuks mainimata jätta. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. Kui tuli Rootsi aeg, siis tuli läbi viia muutusi. Ü...
Vana hea Rootsi aeg? Kui rääkida Eesti ajaloost, mainitakse tihti vana head Rootsi aega. See periood ei avaldanud siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. "neutraalseks", sest selle plussid ja miinused enam- vähem tasakaalustavad üksteist. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega. Eesti aladel algas Rootsi aeg erinevatel aegadel. Juba 1561. aastal alistus Rootsile Põhja-Eesti. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare-ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga ka Ruhnu. Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 in...
Vana hea Rootsi aeg. Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi ...
Arutlus Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii sellele eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste kõlavate sõnadega? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased, kelle vaatenurgast oleks kõige õiglasem antud küsimust käsitleda. Sõda ei tule kunagi üksinda, ka tänapäeval mitte se...
"Kas oli "Vana hea Rootsiaeg""? Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismais...
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsio...
„Vana hea Rootsi aeg“ Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse „vana head Rootsi aega“. See väljend on kahe otsaga, ühelt poolt olukord paranes nii mõnestki küljest vaadatuna talle eelnenud Saksa ajast. Kuid Rootsi ajal oli ka väga palju negatiivseid külgi. Mille poolest oli Rootsi aeg eestlastele halb ning mille poolest hea? Minu arvates oli Rootsi ajas eestlastele palju halba, nagu näiteks see, et Rootsi aja alguses ning lõpus toimusid hirmsad ja verised sõjad, seda ei tohiks unustada ükski eestlane rääkides Rootsi ajast. Tänu Rootsi aja alguses toimunud sõdadele langes Eestis rahvaarv 300000 inimeselt 100000 inimeseni ning Eesti rahvaarv seisis välja suremise äärel. Enamik talusid olid tühjad, põllud nende ümber võssa kasvanud ning linnad ja alevid hävinud või alla käinud. 17. sajandi lõpuks tänu erinevate rahvaste sisserändele kasvas rahvaarv ligi 400000 ini...
Vana hea Rootsi aeg ? Rootsi aega on nimetatud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades vaimuelu ning haridusega. Kuid kas Rootsi aeg oli ikka kõigile võrdselt hea? Rootsi aeg talupoegadele polnud just kiita, kuid ei saa ka öelda, et see oleks väga halb olnud. Miinusteks olid kindlasti sunnismaisus ja teokohustuste aina kiirem suurenemine, aga selle kaalusid minu arust üle kõik plussid. Näiteks positiivne oli see, et koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnisma...
Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade ülesandeks oli kaitsa aadlike õigusi ja lahendasid k...
Vana hea Rootsi aeg Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570. aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa...
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
Essee Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.Tinglikult kestis Rootsi aeg (1629–1699), selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda....
Vana hea Rootsi aeg Vanaks heaks Rootsi ajaks võime pidada ajastut kahe suure, Eesti ajalugu muutva sõja vahel, nendeks on Liivi sõda ja Põhjasõda. Liivi sõja lõpuks oli põhja-Eesti sattunud Rootslaste võimu alla, ning peale viimaseid sõdu Poolaga, saavutas Rootsi täieliku võimu Eestimaal. Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head. Välja kujunes uus haldussüsteem, ümber korraldati kohtusüsteem, kuid väga suured täiendused just hariduse osas. Rootsi ajal muutus Eesti ühiskond haritumaks, ning paranes koolisüsteem. Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal e...
Rootsi aeg on periood, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt.Ühe seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Pärast sõdade perioodi saabus eesti alale rahu, kuid maa oli laastatud ja rahva arv vähenenud. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid maha jätnud enda talud.1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teistest rahvastest inimsesi, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulik...
Vana hea Rootsi aeg Aga miks oli ta hea? Iga õpilane, eestlane ja inimene küsib. Miks ainult Rootsi aja peetakse heaks, kuid Eesti ajaloos oli veel palju valitsemisriiki? Ma olen kindel, et Rootsi ajal toimus midagi, mille eest eestlased on tänulikud ikkagi tänapäeval. Rootsi aja alguseks peetakse 1629.aastat, kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi lepingut, ja Lõuna- Eesti koos Lätiga läksid Rootsi võimu all. Kestis Rootsi aeg kuni 1700.aastani, kui algas Põhjasõda, millal võitis Venemaa ja Rootsi kaotas Eestit. Rootsi ajal Eestis oli tehtud palju häid muutusi. Esmakordselt kogu Eesti territoorium ühendas ühes riigis, sõjalik olukord lõpetas ja talupojad olid kindlad, et homne päev tuleb sõdistamataks ja saaksid nad rahulikult elada. Sõjad ja näljahädad olid laastanud kogu maa. Esimesel ajal talupoegade olukord ei muutunud heaks, vaid halvemaks, sest kuningas kartis, et saksa aadlikutele ei meeldinu...
,,VANA HEA ROOTSI AEG?'' 17.sajandi keskpaigas, kui Rootsi kuningad pdsid aadli igusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu sama- suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nl...
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
Vana hea rootsi aeg... Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Ajaloolased arvavad, et Rootsi aeg algas 1629. aastal. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Ajaloolased dateerivad Rootsi aja lõppu küll erinevalt kuid arvatakse, et see sai läbi 18. sajandi alguses. Rootsi aega nimetati ka ,,kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe. Talupoegade olukord ,,heal ajal" polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabas...
Vana hea Rootsi aeg? Eestis algas Rootsi aeg pärast 70 aastast sõdade perioodi. Rootsi aeg kestis 16291699, kuid see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevat...
Arutlus ,,Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, see algas, kui 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu ja poolakad loovutasid kogu Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti Rootsile. 1695. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa, seega oli kogu Eesti Rootsi võimu all. Rootsi võimuga suurenesid talupoegade kohustused. Kehtestati pärisorjus ja talupojad pidid tegema tööd mõisnike heaks. Mõisa juures sündinud talupoeg ei tohtinud sealt ilma mõisniku loata lahkuda. Aastal 1654 vähenesid koormised, kuid peale Karl XI võimule asumist need jällegi suurenesid. Talupojad pidid mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust, isegi ikalduse ajal ning maksma riigimakse. Sõdadega kaasnes talupoegadele nälg, haigused ja katk, nende kahjusid oli tunda pikka aega. Hävitati nende ohvripaiku ja kadus võimalus linna põgenedes vabaks ...
Vana hea Rootsi aeg Liivi sõja järel jagunes Eesti ja Läti mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. 1645. aastaks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad. Rahvaarvu kahanemine mõjutas ka majanudselu. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Teokohustused omandasid järjest suurema tähtsuse. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks. Mõisnikud leppisid omavahel kokku, et kõik pagenud talupojad tuleb tagasi anda. Osa talupoegi põgenes välismaale, kus teokoormisi polnud või olid need märgatavalt väiksemad. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning enda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vab...
VANA HEA ROOTSI AEG Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mis kestis aastatel 1561-1710, kuigi selle algus ja lõpp on vaieldav. Selle aja vältel kuulus suur osa Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille tulemusel jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Lisaks Rootsi, Vene ja Poola võimudele leidus siin ka Taani ja Saksa esindajad. Käesolevas arutluses on küsitluse all, kas vanarahva ütluse kohaselt oli see aeg „Vana hea Rootsi aeg“ või hoopis vastupidi. Kui võrrelda Rootsi aega Saksa või Vene ajaga, siis enamasti meenutatakse Rootsi aega pigem hea ajana, kuigi see periood algas ja lõppes sõdadega, milles kannatasid eelkõige eestlased. Rootsi aja keskpaigal suurenes rahvaarv märgatavalt. Näiteks toimus sisseränne Poolast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest ning pikk rahuaeg soodustas sündimust. Siiski sõdade, näljahäda ja katku tõttu oli eestlaste suremus üpriski ...
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
Vana „hea“ Rootsi aeg? Eesti ajaoos räägitakse nii öelda „heast Rootsi ajast“. See aeg oli nii mõnestki küljest vaadatuna parem talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas see aeg on väärt kohe tiitlit vana hea Rootsi aeg. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. See periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõi...
Kas "vana hea Rootsi aeg"? Rääkides Eesti ajaloost, mainitakse tihti ka 17.-18.sajandisse jäävat "head Rootsi aega". Jääb mulje, et Rootsi aeg oli lausa paradiis võrreldes Saksa ja Vene ajaga. Miks ikkagi tuletatakse seda Liivi ja Põhja sõja vahelist rahuaega nii hea sõnaga meelde? Rootsi ajal toimusid Eestimaal rahvastikus suured muudatused. Sellesse aega jäid nii näljahäda kui ka sisseränne. Sellal kui 17. sajandi alguses elas Eestimaal umbes 100 000 inimest, oli neid 1659. aastaks juba märgatavalt rohkem. Kahjuks nulliti see kõik näljaajal, mis kestis 2 aastat. Suur nälg pühkis 20% rahvastikust. Isegi ikalduse ajal jätkas Rootsi poliitikat saata enamus vilja Eesti aladelt välja, mis halvendas olukorda veelgi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei leia mina Rootsi ajas midagi paremat võrreldes teiste Eesti perioodidega. Kultuuri arendati Rootsi ajal palju. 1631. aasta...
Vana hea Rootsi aeg ? 1583. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1625. aastal Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis ja 1629. aastal Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla. Kuidas muutus talupoegade seisund Rootsi aja tulekuga? Kas see muutus tuli neile kasuks või kahjuks? Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350000 - 400000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Pärast vaenutegevuse lõppu hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõige pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus hald...
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks ...
VANA HEA ROOTSI AEG? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pidades silmas rahvaarvu muutumist Eesti aladel, ei oska mina välja tuua, miks peaks Rootsi aeg olema parem teistest perioodidest. Rootsi ajal toimusid rahvastikus suured muudatused. 17.sajandi alguses hinnati rahvaarvu vähemaks kui 100 000. Kuna sõdades, mis toimusid enne Poola ja Rootsi vaherahu oli hukkunud üle poole rahvastikust. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste rahvaarv suurenema peamiselt loomuliku juurdekasvu teel, kuid sellele lisandus ka mehaaniline iive. Rahvas oli noorem ja elujõulisem ning vabu maid oli küllal...
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood, mille alguseks peetakse Liivi sõja sündmusi ja lõpuks Põhjasõda, pärast mida algas Vene aeg. Rootsi aja arvestuslik kestus oli 1629-1699. Rahvasuus on levinud selle perioodi kohta ütlus "vana hea Rootsi aeg", kuid kas see ka tõesti nii oli? Rootsi ajaga kaasnes palju pöördeid - üks neist oli usuelu ja selle üldise tähtsuse muutumine. Rootsi riik hakkas siiani katoliku usku olnud inimesi pöörama luteri usku ning tutvustama luterluse põhitõdesid. Kirikutes hakati ka pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Mina leian, et inimeste pööramine teise usku vastu nende otsest soovi ei ole õiglane ega paslik - kui tollel ajal poleks rahvale sobinud katoliku usk, oleksid nad ise otsinud vajalikke alternatiive. Rahva pööramine oli küll üsna pealesurutud, kuid siiski mitte nii türanlik, kui tegutsemisviisid Vene ajal. Sellest tuleneb ilmselt ka inimeste arvam...
Vana hea rootsiaeg Üsna sageli, kui meenutatakse Eesti ajalugu, räägitakse ka ´´vanast heast rootsiajast ´´ . See aeg oli kindlasti mõnevõrra parem kui Saksa aeg ja rootsi ajale järgnenud Vene aeg. Kuid kas see tõesti oligi nii hea ? Siis, kui Eesti oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks olulisem läbiviidud reform seisnes selles, et pärisorjus kehtestati juriidiliselt . Talupoeg ning tema lapsed olid mõisniku omand . Kuigi võeti kasutusele ka nn. Vakuraamatud, mis sisaldasid kõiki talupoja õigusi mõisa vastu, siis mõisnikud ei pidanud nendest alati kinni ning tõlgendasid neid kirjutatud õigusi nii nagu neile endale kasulik oli. Talupojal oli isegi õigus oma mõisnikku kohtusse kaevata, aga muidugi ei jäänud õiglus peale, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kohe kindlasti rohkem . Selline olukord ei ole kuigi positiivne talupoegade jaoks . Olukord ei halvenenud ainult talopoegade jaoks. ...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd...
Konspekt ''Vana hea Rootsi aeg'' Pärast Poola Rootsi sõdasid kuulus kogu Eesti Rootsile. Peale sõda oli Eesti rahvas peaaegu välja suremas ja enamus talusid oli tühjad. Eestlaste rahvaarvu suurendasid, vaid sissränded Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Talupojad küll lootsid vabadust, mis pidi tulema aga nad pidid pettuma ning ka näljahäda oli suur. Kuid nii masendav see elu ka ei olnud, talupoegadele tuli ka rohkem õigusi ja vähendati makse. Kirikud hakkasid harima ka talupoegasid, et nood mõistaks piiblit lugeda ja nii loodigi Tartu Ülikool ja paljud teised gümnaasiumid. Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see, et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll rahvas nagu sellel ajal räägiti seega 19. saj. said ka eestlased endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele ...
Kas vana hea Rootsi aeg oli hea aeg? Rootsi aeg kestis aastatel 1629-1699, mis on umbkaudne. Rootsi aja alguseks peetakse Liivimaa sõja lõppu, mil Eesti sattus Rootsi riigi valdusesse. See aeg sisaldas endas palju sündmusi, nii häid kui ka halbu. Rootsi ajast on räägitud justkui heast ajast, kuid sellele ei saa minu meelest otseselt vastata. Kui mõisad redukteeriti ehk vabastati riigi kätte läinud mõisade talupojad pärisorjusest, siis vaatamata sellele, et see muutis talupoegade tingimusi teatud määral paremaks, kaasnes sellega ka halba. Kui enne oli talupoegade kohustusteks abiteod, mis olid erinevad hooajalised tööd, rahalised koormised, naturaalandamite loovutamine mõisnikele ja nad olid sunnismaised, siis peale reduktsiooni nende õigusi suurendati. Vaatamata sellele, et alguses said talupojad vakuraamatu abil mõisniku peale kaevata, maksid hiljem mõisnikud riigile selle eest, et nad oleks niiöelda süüst...
“Vana hea” rootsi aeg 1629. aastal lõppes eesi ajaloos 70-aastane sõdade periood ning algas rahuaeg. Viimase aga katkestas Rootsi-Vene sõda ja sellega algas eestlaste jaoks “vana hea” rootsi aeg. Rootsi aeg on ajastu Eesti ajaloos, mil osa praegusests Eesti alast kuulus Rootsile. Mõne koha pealt saab tõepoolest minetada rootsi aega heaks ajaks, kuid minu hinnang on sellele pigem negatiivne. Lausest: “vana hea rootsi aeg “ tundub nagu rootsi aeg oleks olnud midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse e...
Arutlus Vana hea rootsi aeg Nimi Rootsi aeg algas pärast Liivi sõda . Pärast sõda olid Eesti alad jaotatud Poola , Rootsi ja Taani vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti.Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja muhu saare endale , see toimus aastal 1645 . Oliwa rahuga sai Rootsi Ruhnu saare aastal 1660 . Rootsi ajal tuli eestisse Luteri usk . Taheti , et rohkem eestlasi käiks kirikus sp . loeti kõik jutlustused enamjaolt eestikeeles . Paljud kirikud taastati . Ühesõna...
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710 Tänapäeval seda mõistet eriti ei kasutata, nähatakse möödunud ajaloolaste liialdatud nägemusega. Võrreldes rootsi võimuaega eestis vene võimuajaga tundus rootsi aeg väga hea ja meeldiv. Talupoegade seisukohast kuigi hea ja meeldiv ei olnud. 1645 läks Saaremaa rootsile ja eestis elas nagu ühe riigi koosseisus. põhjas endiselt eestimaa ja lõunas liivimaa, selline liigitus püsib 20. sajandi alguseni. kui gotthard kettler ...
"Vana hea Rootsi aeg." arutlus Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
