Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vana" - 10000 õppematerjali

Õppeained

Vanaaeg -Tartu Ülikool
Vana-rooma kirjandus -Tartu Ülikool
Vana-Rooma -Tartu Ülikool
Vanamuusika -Tartu Ülikool
vana

Kasutaja: vana

Faile: 0
thumbnail
54
pptx

Vana-Rooma kunst

Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst  I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad  Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas.  Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele  arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt.  Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad  Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid  Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Vana-Rooma kunst

Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaare...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
48
pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.  Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu.  Tähtis ilu ja harm...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana Egiptuse kokkuvõte

Vana-Egiptuse kokkuvõte. Aafika mandri kirde osas on maailma pikim jõgi Niilus.Selle jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat eKr Vana-Egiptus. Mõlemal pool Niilust oli kõrb,jõe org aga viljakas ja sobis põlluharimiseks. Kui Niiluse vesi tõusis üle kallaste ja hiljem jälle alanes,oli kogu org kaetud rammusa mudaga. Tänu Niilusele ja üleujutustele oli põlluharimine Egiptuses võimalik.Talupojad kaevasid seal kanaleid ja kraave,jõevett sai suunata veetõstuki abil.Nad kasvatasid vilja ja säilitasid seda aitades. Nende käsutuses oli väike maalapp. Nad harisid seda kõpla või puust adraga,mille ees olid härjad või lehmad.Nad elasid väikestes akendeta savionnides,millel oli roost või palmilehest katus. Nende elu oli raske. Egiptuses kujunes kaks riiki : Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus. Umbes 3100aastat eKr liideti need kaks riiki üheks.Tekkis ühtne riik tugeva valitseja ehk vaarao võimu all. Pärimuse järgi o...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
42
odp

Vana Aja Kool

Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega

Ajalugu → ALG AJALUGU
6 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Vana-Egiptuse maalikunst

Vana-Egiptuse maalikunst Sinu või su rühma nimi/nimed Kuhu maaliti? · Hoonetele · Seintele · Obeliskidele Millega maaliti? · Maalimiseks kasutati erinevaid värve · Värve tehti looduslikest ainetest · Näiteks: Punast värvi sai rauaroostest Rohelist värvi saadi malahhiidi pulbrist Musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või muud Mida kujutati piltidel? · Inimesi Mida kõrgemal positsioonil ühiskonnas oli inimene, seda suuremalt kujutati Inimesi kujutati üldistatult · Loomi · Taimi Kuidas ja millega kirjutati? · Kirjutati Egiptuse piltkirja ­ hieroglüüfe · Hieroglüüfe on kirjutatud tindiga kui ka maalitud seinadele · Varasemad säilmed piltkirjast on pärit u.3200 ekr · Kirja lugemise suunda näitavad ümbritsevad kujud · Hieroglüüfe võib leida maalitult kui ka savisse sisse surutuna, mis vajas erilisi tööriistu · Hieroglüüfe võib leida ka kivid...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vana-Rooma kunst

Vana-Rooma Eellugu  8. saj. e.Kr tekkis Itaalias seitsmel künkal paiknenud küladest Rooma linnriik  Legendist lähtuvalt asutas Rooma linna Romulus 753 e.Kr.  3. sajandi keskpaigaks e.Kr. valitses Rooma kogu Itaaliat.  Sõidimise ajal vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle omaks.  Kultuuris ja visuaalses kunstis jäljendati kreeka kultuuri.  Vaatamata kultuuride segunemisele oli rooma kunstil omapära, mis eelkõige avaldus arhitektuuris. Ühiskond ja eluolu  Rooma oli linnaühiskond, kus elasid peamiselt rikkad. Ühiskond oli seisuslik.  Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel.  Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega.  Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võe...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vana-rooma perekond

Rocca al Mare Kool Moon Ree Jalakas Ingel Prii Mona Isolde Lassmann 6.cklass Vana-Rooma perekond ja igapäevaelu uurimustöö Tallinn 2014 Vana-Rooma perekonna elu Kõige tähtsam pereliige oli Roomas pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed ( naine, lapsed, orjad ja täiskasvanud pojad ja nende perekond). Isa võis vastavalt oma pereliikmeid karistada ja isegi tappa. Järgmisel kohal oli kindlasti ema. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Võrreldes kreeklannadega oli roomlannadel rohkem õigusi: kui saabusid külalised, oli pereema oma mehe kõrval. Samuti ka külaskäikudel sõprade juurde olid naised meestega koos. Roomlannadel ei olnud aga kodanikeõigusi, nad ei pääsenud kunagi riigi etteotsa. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, ki...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

VANA-KREEKA FILOSOOFID

VANA-KREEKA FILOSOOFID Vanakreekas oli palju filosoofe,vaatleme neist mõnda. Sokrates(469eKr-399eKr)Ta ise ei kirjutanud midagi,vaid esitas oma tõekspidamisi avalike vaidluste ja vestluste käigus.Sokrates pidas oma ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma.Ta tegeles kõlblusse puutuvate küsimustega.Tema mõtteid kirjutas peamiselt Platon.Sokratese kaaslased olid Platon,Aischines,Kebes,Phaidon Elisest,Simmias,Phaidonedes Teebast,Menexenos ja Xenophon. Ta esitas küsimusi näiliselt lihtsate asjade kohta ja näitas omo kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ra...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Vana-Kreeka skulptuur

Vana-Kreeka skulptuur Alari Tammsalu 10.J klass Ajajärgud Vana-Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: • Arhailine ehk vana aeg (600-480eKr) • Klassikaline ehk õitseaeg (480-323eKr) • Hellenistlik ehk hiline aeg (323eKr-30pKr) Arhailine ehk vana aeg • 600-480 eKr • Skulptuurid olid algelised, kohmakad ja sirged, justkui nagu tardunud olekus • Mehi kujutati alasti ja naisi maaniulatavates rõivastes • Kujud ei ole enam seotud taustaga Klassikaline ehk õitseaeg • 480-323 eKr • Toimus skulptuuris murrang • Skulptuuride kujundus muutus vabamaks Hellenistlik ehk hiline aeg • 323-30 pKr • Skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA ­ eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust ­ Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR­ väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD ­ maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄ...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Kreeka kultuur

nimega „Historia“. 6. Mis oli retoorika, miks oli vajalik, kes oli tuntuim esindaja, millega on ajalukku läinud? Retoorika oli kõnekunst, mis oli ühtlasi ka teadus. Retoorika oli valjalik, sest majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel arvamusliidrite veenmisoskuse mõjul. Tuntuim esindaja oli Demosthenes. Läks ajalukku sellega, et veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama. 7. Võrrelge Vana - Kreeka ja tänapäeva teatrit, leidke 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused: 1) Nii Vana-Kreekas kui ka tänapäeval kasutati laval dekoratsioone. Vana- Kreekas maaliti dekoratsioonid liikuvatele tahvlitele ning kasutati primitiivseid mehaanilisi seadmeid. 2) Mõlemal ajastul kostüümid. Vana-Kreekas kasutati palju maske ja suuri rüüsid ning kõrgeid jalanõusid, et rahvale silma paista. Tänapäeval kostüümid karakteri iseloomustamiseks

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu - Vana-Rooma

Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon ­ rikas ja mõjukas kodanik klient ­ vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid ­ põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid ­ Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica ­ avalik asi senat ­ valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Vana Mesopotaamia Kunst

VANA­MESOPOTAAMIA KUNST VANA-MESOPOTAAMIA U.4000-600.A.E.KR. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. AJALOOLINE JAOTUS: Sumer ­ 4000 ­ 23050.a.e.Kr. Akad ­ 2350 ­ 2150.a.e.Kr. Babüloonia ­ 1830 ­ 1530.a.e.Kr . Assüüria ­ 1360 ­ 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia ­ 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi ­ kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ­ ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat ­ 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Vana Liivimaa valitsemine

VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ­ ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus ­ Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad ­ maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ajalugu

Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline. Religioon- hakati ennustama taevakehade järgi, horoskoop, uued jumalad- Isis. Sparta : Sparta koosnes neljast külast. Valitseti seaduse alusel.Riigi eesotsas seisis 2 kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond...

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vana-Idamaade haridusest

vaenulikeks klassideks, kus valitsev klass hoidis ohjes orje ja lihtkogukondlasi ning ihkas laiendada oma riigi territoriaalseid piire ning kaitsta olemasolevaid. Loomulikult tuleb rõhutada Vana-Idamaa riikidest rääkides igaühe spetsiifilistele iseärasustele ning erinevustele, kuigi suures plaanis on neil ka palju sarnaseid jooni. Seetõttu ei saagi nendest riikidest rääkida kui ühest suurest Vana-Idamaast. Üldiselt saab tuua Vana Idamaade tunnusjoonteks maaeraomandi puudumise, omandi kogukondlike vormide säilimise ning kunginga despootliku võimu. . (Struve ,,Vana- Idamaade ajalugu" 1949: 6, 8) Vana-Idamaade kasvatuskultuuri ajaloost Nii nagu teisteski iidsetes kultuurides, nii sai ka Vana-Idamaal riigieelsel ajal lapsest sündides sugukonna lastegrupi liige ning tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Lastegrupp oli kõige tihedamalt seotud sugukonna naiste grupiga, kuni

Pedagoogika → Pedagoogika alused
10 allalaadimist
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 ­ 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 ­ 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 ­ 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 ­ 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka. Kordamiseks

Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid ­ spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis ­ Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot ­ spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia ­ valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog ­ laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar ­ võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit ­ mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vana-Kreeka mõisted

Amatsoonid ● Amatsoonid on vanakreeka mütoloogias sõjakate, vallutushimuliste NAISTE HÕIM, asus Väike- Aasias. ● Tänapäeval kasutatakse sõna “amatsoon” SÕJAKA NAISE (naissõduri, naisratsaniku või naismootorratturi) koht. ● Mainitakse, et nad kasutasid naaberrahvaste mehi vaid soo jätkamiseks (pärast sünnitust jäeti ellu vaid tüdrukud, poisid anti ära või tapeti). ● Amatsoonidemüüdi ajalooliseks aluseks peetakse kaduva ürgühiskonna matriarhaalsete hõimude enesesäilitamisvõitlust. ● Nimetust "amatsoonid" on tõlgendatud kui „mehetud“ (without husbands) ja kui „rinnatud“ (a- mazones, without breast) – arvati, et nad lõikasid vibu hõlpsamaks käsitsemiseks maha oma parema rinna. ● Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas troojalaste poolel (kreeklaste vastu) ja nende valitseja Penthesileia langes Achilleusega võideldes. Vallutuslikkus, sõjakus (naiste puhul) Ariadne lõng  Ariadne lõngaks nimetatakse...

Kirjandus → Kirjandus, ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ajalugu Vana-Rooma

saabunud 7. Millal löödi Jeesus risti ning mis sellega kaasnes?  30 p.Kr löödi risti  Juudid pooldasid seda, et valeõpetuse levitamise tõttu löödakse risti  Rooma võimud kartsid ülestõusu  Ristiusu alusel Jeesuse märtrisurm  Hoogustas ristiusu levikut 8. Millest koosnes kristlik õpetus?  Juutide varasest ajaloost  Vana Testament (10 käsku) (Moosese seadused)  Uus Testament o Jeesuse elust ja tegevustest o 4 evangeeliumit 9. Miks kristlus nii kiiresti levis?  Põhimõte „kõik on võrdsed“ meeldis alamklassile  On üks jumal  Saabumas 1000-aastane rahuriik  Usuti, et on olemas paradiis ja põrgu (sellega lihtne mõjutada)  Hoidumine patust 10. Kes oli Peetrus ja miks ta oli nii tähtis?

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
208
pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Vana-India maalikunst

Vana­ India maalikunst                                         Rakvere 2014    Maalikunst  Vana­India  maalikunst  pärineb  kaugest  antiikajast.  Arvatakse,  et  selle  varaseim  algusaeg  ulatub  kolmandasse  aastatuhandesse  eKr  ning  eksisteerib  tänapäevani.  India  kunsti  iseärasus  on  üleküllane  ehtimine,  silmatorkavalt  kirevad  värvid  ning  mõningatel  juhtudel  ka  sürrealistlik  inimeste  kujutami...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Vana Egiptuse kunst

Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse ​Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid ​(nt Amon​– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid​)​ Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad​/linnud ​(Sfinks on ​lõvi​ ​keha​ ja inimese​ peaga​, ​tähistasid valitsejat või​ ​päikesejumalat​)​. ​Egiptlased olid s​Ügavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas ​Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Vana-Rooma toit

Vana-Rooma toit MARI METS Toidukorrad Koidu ajal söödi hommikusööki Kella 11 ajal sõid roomlased väikse lõuna Õhtupoolikul sõid nad (cena), olulisima söögikorra päevas Rooma impeeriumi ajal: suurenes cena mitmekesisus ja suurus ­ seda hakati sööma pärastlõunal Enam ei söödud kella 11 ajal väikest lõunat Keskpäeval hakati sööma nn teist hommikusööki (prandium) Vaesemas Rooma ühiskonnas säilis varajasem söögirutiin, sest selle söögiajad läksid kokku töörütmiga. Kõrgklass Hommikusöök: söödi mune või putru, puuvilju ja kuklitaolist saia (emmer) ja kõrvale joodi piima või veini. Kõik töökohustused olid hommikuti ning need said läbi umbes kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magusto...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vana-Rooma aristokraat

Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2. Kodanike õiguslik võrdsus, mid...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

VANA-ROOMA I

VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu: Vana-Kreeka

Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muusikaajalugu: Vana-Kreeka

Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké ­ Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõl...

Muusika → Muusika ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kordamine: Vana-Kreeka

Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik  rahvavõim  nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast  rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll  (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik  võim on koondatud aritokraatide kätte  nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast  keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel  (NT. Sparta) c)türannia  võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta  rahulolematute suhtes rakendati terrorit  (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND  Kodanikud  vaba meessoost põliselanik  Kodaniku õigused ja kohustused  osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka teatrijutt

Käisin teatris Läksin Dionysose teatrisse. See asub mäekallakul, veidi allpool Ateena Akropolist. Teater moodustas terviku koos templi ja suure vabaõhu altariga. Lagedat ala kallakust madalamal kasutati orchestrana. Orchestra kujutas endast ümmargust tasaseks tambitud 24-meetrise läbimõõduga väljakut. Kahe külgsissekäiguga: nendest läksid läbi vaatlejad, seejärel tuli sisse koer ja näitlejad. Kui keegi astus lavale paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugelt maalt. Keset orchestrat asetses Dionysose altar. Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. Selleks ehitati skeene, see oli tehtud orchestra taha ja kujundas kunstiliselt tausta mängu. Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt....

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka mõisted

Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana - Rooma arhitektuur

Vana-Rooma arhitektuur · Basiilika on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehkvalgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. · Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. · Saunad, nn. Termid olid Roomas suure ühiskondliku tähtsusega. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja v...

Kultuur-Kunst → Kunst
15 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Vana Kreeka muusika

MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu.....................................................................................................................

Muusika → Muusika ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Vana-Kreeka kangelased

Vana-Kreeka kangelased Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b Õpetaja:Alina Deretsinskaja Trooja sõda Kõige ilusam naine Kreekas elas Spartas,ta oli nii ilus et kõik Kreeka tsaarid tahtsid võtma tema naiseks,aga Elena valis Menelaose,Agamemnoni venda Mikeni tsaari...Odüseusi nõuandel kõik eelnevad Elena peigimehed vandusid aitama Menelaosele kui kegi proovib varastama tal Elenad. Mõne aja pärast Paris kaubanduse asjadeks välja sõitis Spartase.Seal ta kohtas Elenat ja armub temase ja Aphrodite aitab temale ,,omastama kuninganna südame".Armunud jooksisid Troojase Parisi isa-tsaari Priami kaitsele. Meenutades vandest Mükeene kuningat Agamemnoone juhatamisega kogunesid sõja matkale neist julgem oli Ahill ja kavalam Odüseus. Trooja oli tugev linnas ja ründama teda oli raske.10 aastat Aheilased rüünnasid linnuse,kaitsega juhendas Priami vanem poeg-Gektor. Trooja hobune Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju ...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
31
pptx

Vana Kreeka arhitektuur

Vana Kreeka arhitektuur Sinagina Jelizaveta 11b Vana - Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Vana - Egiptuse arhitektuur

Fourth level Fifth level Suur Sfinks. See hiiglaslik Sfinks ka samuti maailma suurim monoliitne kuju, mis on hübriid lõvi ja mehe vahel, ja ulatub üle 70 (seitsmekümne) meetri pikkusesse. Selle kõrgus on muljetavaldav üle 20 (kahekümne) meetri kõrgusel maapinnast. Suur Sfinks ehitati umbes 2500 (kahetuhande viiesajandi) eKr. See on arhitektuuri sümbol Vana Egiptuses. Sfinksi ees, natukke allapoole asub pühendatud talle tempel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Kultuur-Kunst → Kunst
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-aja muusika

Vana-aja muusika Andres Mõttus Muusika 1 Kodutöö 1 Muusikaks saab nimetada helikogu kus on olemas meloodia rütm ja tempo. Need on kõige tähtsamad näitajad mille järgi saab aru et tegemist on muusikaga. Muusika arvatavaid tekke põhjuseid on mitmeid. Üks neist on see, et vanal ajal oli vajadus saada tähelepanu vastassoo esinajalt, ja siis õppiti häälitsema igat pidi et saada tähelepanu ja sealt tekkis muusika. Samuti arvatakse et muusika tekkis füüsilise töö juures aladeadlikult mõmisedes mida hiljem õpiti ise juhtima. Kuid teame ju et juba ammu vanasti oli häälitsuste ja pulkadega peksmine suhtlusviisiks vastas hõimuga,ka sealt võis muusika algus...

Muusika → Muusikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kordamine: Vana-Keskaeg

Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Seda kasutasid ära välisvaenlased (nt islamlased, kes vallutasid nii Põhja-Aafrika, Hispaania kui ka mitu Vahemere...

Ajalugu → Keskaeg
19 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Vana Hiina Arhitektuur

............................14 !!!!!!2 Sissejuhatus Hiina on pika ajaloo ja rikkaliku kultuuritraditsioonidega riik. Koos Euroopa ja Araabia arhitektuuriga on Vana-Hiina arhitektuur oma unikaalse stiiliga tähtis komponent maailma arhitektuuri süsteemis. Selle struktuuri põhimõtted on püsinud muutusteta ning ainsateks muutusteks on dekoratiivsed detailid. Alates Tangi dünastiast on Hiina arhitektuur avaldanud suurt mõju Korea-, Vietnami- ja Jaapani arhitektuurile. Hiina arhitektuur on sama vana kui Hiina tsivilisatsioon. Igast informatsiooniallikas on tugevaid tõestusi sellest, et hiinlased on alati oma arhitektuurikonstruktsioonides kasutanud samu põhimõtteid ning seda kuni tänase päevani. Et säärane konstruktsioon on suutnud püsida tuhandeid aastaid niivõrd suurel territooriumi vaatamata vallutusretkedele nii sõnaliselt, intellektuaalselt kui ka spirituaalselt, on tõeline fenomen.Hiina

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka jumalad

Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...

Varia → Kategoriseerimata
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

agoraa ­ koosoleku ja turuplats Partheon ­ Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia ­ Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud ­ suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium ­ Rhodose koloss ­ Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion ­ vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa ­ kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika ­ vaidluskunst retoorika ­ kõnekunst gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum ­ "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks pedagoog ­ eraõpetaja, lapsesaatja sofist ­ õpetlane hetäär - "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka kordamine

Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis ­vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Mesopotaamia arhitektuur

Tallinna Nõmme Gümnaasium Vana-Mesopotaamia arhitektuur Referaat Külliki Matt 10.L Juhendaja: Rainer Vilumaa 2011 Sisukord: 1. Ehitusmaterjal 2. Pühakojad 3. Müürid ja lossid 4. Võlvi avastamine 5. Paabeli torn Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. Nende poolt tekkisid ka põhilised kunstivormid, mis püsisid järgmistelgi sajanditel. Kõigi kõrgkultuuride, eriti aga Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Kuid kunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlused. Elumajad ja paljud muud hooned on tänaseks hävinud ja järgi on jäänud vaid savihunnikud. 1. Ehitusmaterjal Kuna Mesopotaamia asub kõrbealal ja seal kive ei leidunud, käis ehitamine savitellistega. Telliste valmistamine oli üks põhilisi tootmisi, eriti lõuna...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Vana-kreeka templid

Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthen...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Egiptuse sisearhitektuur

Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik ­ 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus ­ 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka mõisted

Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel ­ Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa ­ koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid ­ veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor ­ Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas ­ kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus ­ mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad ­ saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus ­ unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad ­ kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism ­ väga enesekeskne ja edev i...

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Vana-Vene riik

Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862­882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased ...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Vana-Kreeka Jumalad

VanaKreeka Jumalad Kristjan Juks Muistsete kreeklaste arvates elasid VanaKreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Zeus Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt. Hera Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde (pildil). Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel peale Hera. Hades ja Po...

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Vana-Ameerika kunst

VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu ...

Kultuur-Kunst → Kunst
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun