Kapitali- ja finantskontol kajastatakse kapitali eksporti ja importi. Arvestuslikult on maksebilanss alati tasakaalus, st jooksva konto ning kapitali- ja finantskonto saldo peab võrduma muutustega ametlikus reservkontos. Kui räägitakse maksebilansi üle- või puudujäägist, siis mõeldakse selle all üldbilanssi. Uldbilanss võtab kokku kõik maksebilansis kajastuvad äritehingud. Vahetuskursisüsteemid: • Puudub oma raha, kasutatakse teise riigi või riikide raha. • Valuutakomitee süsteem, et kodumaine raha on fikseeritud mingi teise riigi raha suhtes. • Fikseeritud vahetuskurss kitsamate ja laiemate kõikumispiiridega • Libisev vahetuskurss, riik muudab perioodiliselt väiksel määral oma vahetuskurssi. • Vabalt ujuv vahetuskurss ehk siis kursi määrab turg ja riik ei sekku. • Reguleeritult ujuv vahetuskurss ehk riik sekkub aeg-ajalt • Kindlates piirides ujuv ehk siis on määratud kinlad piirid.
Äärmuslikeks süsteemideks oleks kas vabalt ujuv vahetuskurss või fikseeritud vahetuskurss ent puhtal kujul ei ole sellised äärmuslikud süsteemid levinud. Rahvusvaheline valuutafond eristab kaheksat vahetuskursi süsteemi. · Riigil ei ole kasutusel oma raha (exchange arrangements with no separate legal tender) kasutusel on kas mõne teise riigi raha või kuulutakse rahaliitu, kus on kasutusel ühine raha. · Valuutakomitee süsteem (currency board arrangements) monetaarsüsteem on seotud kohustusega vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel mingi teise riigi valuuta vastu. Kodumaine valuuta peab olema täielikult tagatud välisvaluuta või kullaga. Tulemusena ei ole keskpangal võimalik täita traditsioonilisi keskpanga funktsioone ja raha pakkumine sõltub välisvaluutareservide mahust.
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
- kui vahetuskurss on tasakaalukursist kõrgem, on raha üleväärtustatud ning selle korral võib riik oma fikseeritud kurssi devalveerida, s.t. alandada kodumaise valuuta väärtust välisvaluutade suhtes; - kui vahetuskurss on tasakaalukursist madalam, on valuuta alahinnatud ning selle korral võib riik oma fikseeritud kurssi revalveerida, mille tulemusena valuuta väärtus tõuseb teiste vääringute suhtes. Eesti rahasüsteemi aluseks on valuutakomitee. Vastavalt valuutakomitee põhimõttele on raha pakkumine määratud keskpanga kulla ja valuutareservidega. Vahetuskurss on fikseeritud mingi valuuta suhtes ning maksebilansi ülejäägi (või defitsiidi) korral rahapakkumine suureneb (või väheneb). 13.3 RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Kaubavahetuse põhjused: 1. erinevad ressursid riigi majanduslik tegevus on piiratud ressurssidega, et aga neid piire edasi nihutada, tuuakse puuduvat toorainet sisse; 2
Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu. 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte . Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
bilansiline kohustus. EKp on siin vaid reeglite kehtestaja, järelevalve teostaja ning koordinaator. 12. Eesti osakaal EKP kogukapitalis: 145,9miljonit eurot 13. EKP välisvaluutareservid: EKP ülekantav välisvaluutareservi suurus on üldjuhul proportsionaalne liikmesriigi osaga EKP kapitalis. Euroalaga liitumise otsuse kinnitamise hetkel oli Eesti panga välisvaluutareservide maht ligi 40 mld krooni, millest valdava osa moodustas valuutakomitee raames Eesti krooni kattevara. Enne euroalaga liitumist vähenesid välisreservid rahapoliitilise raamistiku muudatuse tõttu – alanes pankadele määratud kohustuslik reserv 15 protsendilt 2 protsendile. Eesti pank kandis EKP välisvaluutareservi kokku umbes 145.9 mln eurot, sellega seoses tekkis Eesti panga bilanssi nõue EKP vastu. Sellelt summalt tasub EKP Eesti pangale ka intressi. EKP välisvaluutareservid koosnevad: 1)USA dollarist, 2) jaapani jeenist, 3)kullast, 4)SDR-ist 14
on 2 suunda: 1) Aktiivne toetada töökohtade loomist ; suurendada inimeste hõivesuutlikkust; ümberõpe; tööturutoetuste ja teenuste seadus ( 2006). 2) Passiivne, sotsiaalne kaitse- pkkuda tuge töötuks jäämisel; tagajärgede leevendamine; töötuskindlustuse seadus ( 2002), TLS (2009). 7. Eesti majanduspoliitika peamised hoovad ja arenguetapid? * Peamised hoovad - makromajanduslik stabiilsus, riigi vähene sekkumine, uuenemine ja areng välisinvesteeringute toel, valuutakomitee süsteem, riigieelarve tasakaalustamine aastases arvestuses.loeng nr. 6 lk.4 * Arenguetapid loeng nr.6 lk.5 8. Peamised tervishoiukorralduse mudelid Euroopas, Indikaatorid ja riikliku tervishoiu olulisus?Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused? * Euroopa mudelid 1)Riiklik süsteem rahastatakse üldmaksudest; Kõigil residentidel õigus tasuta arstiabile; Arstid reeglina riigi palgal; UK,Põhjamaad,Läti; 2) Ravikindlustussüsteem ravikindlustusmaks reeglina
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖK...
padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär intressimäär,millega antakse laenu pankadele, deposiit, võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee, reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvaatsus, vabaturuoperatsioonid, range rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika. 1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? A kaupraha, sümbolraha, deposiitraha B vahetusvahend, arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused. 2
padi, rahanõudlus -, reaalse raha nõudlus, reaalne rahatasakaal, finantsvara, raha ringluskiirus – kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul, vahetusvõrrand – seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu, fiskaalne väljatõrjumisefekt, kohustuslik reserv – kohustuslik hulk raha, mida pangad peavad hoidma, lisareserv, diskontomäär – intressimäär,millega antakse laenu pankadele, deposiit, võlakiri, reservivõimendi, valuutakomitee, reservvaluuta, osareservipangandus, panga maksevõime, kapitali adekvaatsus, vabaturuoperatsioonid, range rahapoliitika, ekspansiivne rahapoliitika. 1. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? A – kaupraha, sümbolraha, deposiitraha B – vahetusvahend, arvestusühik, väärtuse säilitamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuste ebastabiilsus on kaupraha puudused. 2
fiskaalpoliitikat, k l liitik t mille ill määrab ää b paljuski lj ki valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täienda reserv täiendav reser 5% riskiga kaalutud kaal t d aktivatest) akti atest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega
1 961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1:10) ringluses oleva rahamassi vähendamise, arvestuse lihtsustamise ja majanduskäibe ratsionaliseerimise eesmärgil.Lasti käibele uued rahamärgid. (U.Mereste ,,Majandusteaduse ABC, ENE 6 kd.) 1992.aasta juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Kolmel päeval (20. 22. juunil) vahetati elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konventeeritavus. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). Pärast rahareformi inflatsioon Eestis suhteliselt kõrge 25. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust)
K6rge t66h6ive ehk v6itlus t66puudusega Hinddae stabiilsus ehk v6itlus inflatsiooniga K6rge ja pysiv majanduskasv 6iglane sissetulekute jaotus 2. Mis on rahapoliitika yldiselt ja sisuliselt Tegeleb raha v22rtuse s2ilitamise ehk rahalsis stabiilsuse tagamisega Reguleerib raha pakkumist, k2ibeloleva raha hulga v6i raha hinda ehk intresse. Eesm2rk soodustada majanduse kasv. Intresside taseme muutmine raha pakkmise muutmise kaudu. 3. Millele p6hineb Eesti rahapoliitika ja see omakorda Baseerub valuutakomitee systeemil fikseeritud kurss euroga. Kogu panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja v2lisvaluutareservidega. Kogu k2ibelolev eesti kroonide hulk on tagatud v2lisvaluutaga. Eesti krooni on v6imalik vabalt vahetada igal ajahetkel v2lisvaluuta vastu. 4. Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast? Rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, fiskaal pyyab riiki toetada majanduse aregnut ning v2hendada t66puudust.
1961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1:10) ringluses oleva rahamassi vähendamise, arvestuse lihtsustamise ja majanduskäibe ratsionaliseerimise eesmärgil.Lasti käibele uued rahamärgid. (U.Mereste ,,Majandusteaduse ABC, ENE 6 kd.) 1992.aasta juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Kolmel päeval (20. 22. juunil) vahetati elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konventeeritavus. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). Pärast rahareformi inflatsioon Eestis suhteliselt kõrge 25. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust)
sõltuvatele teguritele ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Eesti majanduse areng on paljuski määratud Eesti-väliste tingimustega. Eriti oleneme oma peamiste välismajanduspartnerite (eelkõige Soome ja Rootsi) käekäigust. Saksa majanduse arengust oleme aastatel 19921998 sõltunud ka valuutade seotuse tõttu (alates 1. jaanuarist 1999 kogu eurotsooni majanduse arengust). Tulenevalt kasutatavast valuutakomitee süsteemist puudus Eestil praktiliselt võimalus keskpangapoliitika teostamiseks. Sellist monetaarsüsteemi ei kutsuta ilmaasjata hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole. Meie osaks jäi suuresti eespool nimetatud määrajate vahel sobivama trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud
TARU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHANDUSE JA ARVESTUSE INSTITUUT PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA INSTITUTSIOONID) 1. OSA Autor: Andres Juhkam, lektor [email protected] Sügis 2004 Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentideg...
Jaapani Keskpank paiskab turule dollareid ja ostab nende eest kokku rahvusvaluutat jeeni. EESTI RAHAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED Töötati välja aastal 1992. 19-21 juuni rahareformatsioon.1948 Saksamaal mark. Üks parimaid rahareforme maailmas. · Eesti kroon on ainuke seaduslik maksevahend Eesti territooriumil. Peab võtma vastu kroone Eesti territooriumil, kui ei võeta siis on tegu seaduse rikkumisega. · Eesti Rahapoliitika toetub valuutakomitee põhimõttele. Koloniaalvalduste rahasüsteem seaoti emamaa rahasüsteemi külge. a) Eesti kroon seotakse kindla kursiga ankurvaluuta külge. (1992 oli selleks saksa mark 1/8) Praegu on selleks euro. b) Kõik ringluses olevad kroonid siis tagati keskpanga reservidega. Reservi moodustasid panga kullavarud, ankurvaluutavarud ja mingi muu tugeva valuuta varud
sõltumatutest teguritest. Eesti majanduse areng on paljuski määratud Eesti-väliste tingimustega. Eriti oleneme oma peamiste välismajan-duspartnerite (eelkõige Soome ja Rootsi) käekäigust. Saksa majanduse arengust oleme aastatel 1992–1998 sõltunud ka valuutade seotuse tõttu (alates 1. jaanuarist 1999 kogu eurotsooni majanduse arengust). Tulenevalt kasutatavast valuutakomitee süsteemist puudus Eestil praktiliselt võimalus keskpangapoliitika teostamiseks. Sellist monetaarsüsteemi ei kutsuta ilmaasjata hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole. Meie osaks jäi suuresti eespool nimetatud määrajate vahel sobivama trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud ka kõige suure-ma
EKSAMITEEMAD ON MARKROTEEMAD SKP KELL 17-18 Valuutakurss. Eurokriis Valuutarežiimid: Ujuv kurss (ühe riigi valuuta teise riigi valuuta suhtes tugevneb või nõrgeneb). Kui palju välisraha maksab meie rahas v vastupidi ? 1 euro palju dollarites? Euro on kallim. 1,18. Palju põhjuseid: Kuidas majandusel läheb? Missugune on nõudlus? Fikseeritud kurss (devalveerimine või revalveerimine-seadusaktiga või Keskpanga poolt) Valuutakomitee kui jäigalt fikseeritud süsteem (Euro vs Kroon, ei muutunud enam 15,6466) Reaalvahetuskurss (REER) Mõõdab hinna taset mingi muu riigi hinnatasemega Reaalnevahetuskurss= E*valuutakursid Nominaalne vahetuskurss ei muutu, aga meil hinnad kasvavad kiiremini kui Lätis, siis pisike e (reaalne vahetuskurss) suureneb. Riigi konkurentsivõime langus. Annab meile infot, et Lätlastele on hea uudis. Soodustab kauba müüki teise riiki. Lätti eksport on soositud, stimuleeritud
PANGANDUS EESTIS Pangandussüsteemi toimimisel on oluline roll riigi keskpangal. Eesti keskpank on Eesti Pank, mis allub Riigikogule ja tegutseb Eesti Panga Seaduse alusel. Keskpanga peamiseks ülesandeks on tagada riigi raha, rahapoliitika ja -süsteemi stabiilsus ning toimimine. Selleks korraldab keskpank raha emissiooni, kehtestab kommertspankadele arvestuse ja aruandluse korra ja teostab nende üle järelevalvet. Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. aastal hakkas Eestis kehtima nn. valuutakomitee põhimõtetele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. See tähendab, et Eesti krooni vahetuskurss eurosse (15,6466 krooni = 1 euro)on fikseeritud seadusega ja seda saab muuta ainult Riigikogu. Kõik Eestis käibelelastud kroonid peavad olema tagatud kulla või välisvaluuta reservidega ja ringluses olevat rahahulka saab suurendada ainult reservide suurendamisel. Eesti pangandussüsteemi iseloomustavad kaks märksõna: universaalpangandus ja Skandinaavia
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
- Rahapoliitika üks eesmärk on stabiilsus. Selleks, et tagada raha stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, saab keskpank vähendada raha pakkumist ja tõsta intresse. - Rahapoliitika teine eesmärk on majanduskasvu soodustamine. Selleks on kasulikud just vastupidised meetmed alandada intresse, mis soodustab investeerimist ja suurendada raha pakkumist, mis kasvatab tarbimist. Eesti rahapoliitika - Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.a. kehtib Eestis valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem, st et EV on loobunud iseseisvast rahapoliitikast. Rahaseadusele vastavalt peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. Eesti Pangal ei ole õigust krooni devalveerida, seda saab otsustada vaid Riigikogu. 22 5.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
