c. **tööpuuduse suurenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad Question 28 (1 point) Palga tõusu ja tootlikkuse ning kulude ja hinna kasvu suhte hoidmine majanduspoliitika ühe olulise osana oli iseloomulik a. neoklassikutele b. ainult väikeettevõtjatele, et oma kulutusi piirata c. * Keynesi põhimõtteid järginud J.F.Kennedy administratsioonile d. Eesti president A.Rüütli majanduspoliitikale Question 29 (1 point) Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on a. valuutakomitee süsteem, mis võimaldab keskpangal valitsusele soodsalt raha laenata b. *valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata c. maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks d. Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks Question 30 (1 point) Fiskaalpoliitika hõlmab a. keskpanga maksupoliitikat b. *valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c
raha väljalaenamiseks. · Valitsuse deposiidid valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse · Valuuta ost ja müük - kui keskpank soovib ära hoida valuutakursi kõikumisi, siis ta saab seda teha, ostes või müües välisvaluutat. Seda poliitikat ei saa teostada valuutakomitee süsteemi korral, kus kodumaise valuuta hulk peab vastama riigi välisvaluuta reservide suurusele. 10 Eesti rahasüsteem on valuutakomitee tüüpi, seega on Eesti Pangal keskpangana oluliselt vähem võimalusi rahapoliitika teostamiseks. Keskpank Valuutakomitee
tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. koostada Eesti maksebilanss. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib süsteem ja Eesti kroon Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.
◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes
Maailmamajanduse langus avaldab meie ekspordipartnerite kaudu meile mõju tavaliselt mõni kvartal hiljem. Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu Eesti majanduskasv, sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eesti oluliseks tugevuseks võib lugeda stabiilset makromajanduslikku keskkonda. Seda iseloomustab valuutakomitee süsteem, samuti see, et valitsussektor järgib tasakaalustatud eelarve põhimõtteid ning tagab soodsa investeerimiskliima ja mõõdukad maksumäärad. Uue sajandi algul puutub ettevõtja kokku varasema ajaga võrreldes hoopis erinevate majanduslike võimalustega. Majanduses võib eraldada neli kõige kriitilisemat mõjutegurit: 1) informatsiooni roll, 2) tehnoloogia tormiline areng, 3) globaliseerumine, 4) kiiresti muutuv demograafiline situatsioon.
Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib Eestis süsteem ja Eesti kroon Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga tellimusel Tallinna
moodustas kroonide trükkimine nii Ameerikas kui Inglismaal. Tagantjärele peeti nii kodu- kui välismaal Eesti rahareformi üldiselt õnnestunuks, kuid sellele vaatamata puhkes pärast reformi mitmeid diskussioone ühe või teise majandusliku või poliitilise otsuse õigsuse üle. Rahareformi tehnilist läbiviimist ei kritiseerinud peaaegu keegi, küll aga sattusid rünnaku alla sokireformide vajalikkus, üledevalveeritud kroon ning fikseeritud kursi ja valuutakomitee nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101-112). Tähtsamate sündmuste kronoloogiline loetelu: · 26. september 1987 - ajalehes "Edasi" avaldati artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused" · 7. detsember 1989 - Kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. · 15. detsember 1989 - Võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. · 28. detsember 1989 - Võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus, mis nägi ette Eesti
kaitse tagamine kui ka stabiilsuse ja õigluse kindlustamine mujal maailmas. Riigi vahendeid kasutataks ülaltoodud prioriteetide edendamiseks. Eelarveprotsessi juures peab valitsus väga oluliseks avatust ja läbipaistvust. Seda rõhutab ka eelarvestrateegia: ,,Riigieelarve koostamine ei ole pelgalt matemaatika. Eelarve kaudu kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis, millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel ellu viia teisi poliitikaid" (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip, Ivari Padar) Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid, suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad. Esimene riigieelarvestrateegia
antud vallas negatiivset mõju. Selgus tendents, et mida vähem on inimene huvitatud on, seda enam kaldub ta arvama, et liitumine toob kaasa pigem negatiivseid tagajärgi nii eestlastele kui ka Eesis elavatele muulastele ning et Eestil ei ole kasulik EL-i astuda või vähemalt astumisega kiirustada. EURO KASUTUSELEVÕTU MÕJUD EESTILE Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majanduspoliitikas olulisi muudatusi. Kuna praegu kehtivas valuutakomitee süsteemis on kroon olnud fikseeritud Saksa marga suhtes alates 1992. aastast ja euro suhtes 1999. aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus koos Eli tuumikriikidega juba üle 15 aasta. Valuutakomitee süsteemi raames, nii nagu raha liiduski, ei teosta riik iseseisvat rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti majandus juba täna otseselt Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika mõjusfääris. Seega ei muuda euro kasutuselevõtt Eesti jaoks
r ber Sümbolrahad: Pa Fidutsiaarrahad: RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA EMITEERIB KESKPANK – KULLASTANDARD – VALUUTAKOMITEE RAHAD Fiat-rahad: RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA OSALISELT KAETUD PABERRAHA Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha:
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus –
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...............................................................
o maksekeskkonna kujundamine o pangatähtede nimiväärtuse määramine ja sularaharingluse korraldamine o pankadevahelise maksesüsteemi seire. Keskpank ja valitsus Keskpank peab olema valitsusest sõltumatu. Eesti Panga peaeesmärgid · Eesti finantsüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine ning arengu toetamine · ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine · hindade stabiilsuse tagamine. Valuutakomitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakomitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakomitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus. 19 Eelised: · lihtsus · aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes · mõjutab positiivselt väliskaubanduslikke. 20
Bretton Woodsi süsteem. 44 riiki ühinesid selle süsteemiga, nad kohustusid võtma kursi, et 35 dollarit= 1unts (kuld). 60ndate teisel poolel häired süsteemis. USA dollar polnud võimeline olema enam autoriteet -> Vietnami sõda. 1971 USA president kuulutas Woodsi süsteemi lõppenuks. IV 1976 Kingstoni konverents, otsustati ajutise abinõuna üle minna ujuvatele kurssidele. 1978 otsustati see süsteem jätta püsima (kehtib ka praegu). Valuutakomitee süsteem 1992 (vt töölehte Valuutakomitee iseloomulikud jooned) Fikseeritud rahasüsteem. Esindajaks on ka Eesti. B.Woodsi süsteemi kokkuvarisemine sundis ka Euroopa riike otsima oma süsteeme. 60ndate lõpul tahtsid luua Euroopa valuutasüsteemi. 1969 a Euroopa Ühendus tegi ettepaneku juhtida töögruppi, kes töötaks välja Euroopa valuutasüsteemi. EMU Euroopa rahaliit. Verneri plaani nime all tuntud, nägi ette etapiviisiliselt üle minna Euroopa ühisrahale. 1973-1976 vallandus majanduskriis. Iisraeli-Araabia sõda
säilimist. Olles küll üks osa riigi majanduspoliitikast, on rahapoliitika teostamine ülejäänud majanduspoliitikast enamasti institutsionaalselt eraldatud ja tehtud ülesandeks täitevvõimust (valitsusest) sõltumatule keskpangale. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seega käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomitee süsteemi iseloomustab kolm tunnust. Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on alates 1992. aastast olnud fikseeritud Saksa marga suhtes kursiga 1 Saksa mark = 8 krooni. Alates 1999. aastast, kui Saksa marga kurss fikseeriti euro suhtes, on Eesti krooni kurss fikseeritud euroga: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega. See
keskpank aidata hoida madalamat inflatsioonitaset, ilma et majanduskasv peaks aeglustuma. (Eesti Pank 2013) Poliitiliste plaanide lühiajalistest huvidest lähtudes võib saavutada majanduse arengu ajutise kiirenemise, ent selle hinnaks on pikemas perspektiivis inflatsioonitempo tõus ja ka majandustulemi vähenemine ja tööpuuduse kasv. Riigis finantsstabiilsuse tagamiseks arendab Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku suunas, mis tagab valuutakomitee põhimõtete jätkuvalt usaldusväärse toimimise väikese ja avatud majandusega Eestis ning vähendab turuhälbeid finantssektoris. Seaduste ja normatiivaktide täitmise kontrollist tulenevas järelevalvetegevuses lähtub keskpank rahvusvahelistest standarditest ja praktikast, kusjuures kehtestatud usaldatavusnormatiivid ja regulatiivaktide nõuded on, siirdemajanduse suuremate mikro- ja makroriskide tõttu, endiselt rangemad kui stabiilsema majandusega riikides. (Samas:8) 4
5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täiendav tä e dav reserv ese v 5% riskiga s ga kaalutud aa utud aktivatest) a t vatest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada
hüperinflatsioonist (1989. a-l 3080% ja 1990. a-l 2314%) välja ja rajas aluse majanduse kiirele kasvule.Kuid lõtv eelarvepoliitika ja majanduse suutmatus kohaneda Lõuna-Ameerika peamiste väljaveomaade vääringute devalveerumist johtuva konkurentsivõime vähenemisega põhjustasid Argentinas aatatuhande vahetusel taas sügava kriisi. 1999-2002 vähenes SKT 21%. Välisvõlg kasvas kiiresti ja Argentina ei suutnud enam oma väliskohustusi täita.Riik oli sunnitud 2002 loobuma valuutakomitee põhimõttele toetuvast rahasüsteemist ning peeso devalveerus kiiresti 2/3 võrra. SKT 1 inimese kohta vähenes aastaga 7230 $-lt (2001) 2610 $- le. Majanduse kasv taastus 2003. a-l ja 2003-06 oli see aastas 8-9%. Ka inflatsioon ja tööpuudus vähenesid. SKT väärtuselt 1 inimese kohta on Argentina Lõuna-Ameerika mandririikide seas Tsiili järel 2. kohal, ostujõu pariteedi järgi 1. kohal.Lisandväärtusest luuakse 10,5% hankivas, 35,8% töötlevas ja 53,7% teenindavas majanduses (2004).
rahateooria vallas. Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldasrahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Alates 2002 aastast annab Cato instituut USA-s välja Milton Friedmaniauhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat
praktilist tähtsust, kuivõrd just moraalset ja emotsionaalset tähendust üldsusele. [4] 1991. a. novembris saabus Eestisse Rahvusvahelise Valuutafondi esimene missioon. Seda võib lugeda Eesti Panga koostöö alguseks Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liikmeks. 1992. a. aprillis jõudsid uued pangatähed Eestisse. Üha enam hakkas konkretiseeruma idee, võtta tulevase rahasüsteemi aluseks valuutakomitee põhimõte. See tähendanuks Eesti krooni kursi fikseerimist mingi välisraha suhtes ning ringlusse lastud raha ja keskpanka deponeeritud kommertspankade hoiuste tagamist vabalt konverteeritava välisrahaga. Valuutakomitee süsteemi eelistamisel mängis olulist rolli ka selle suhteline lihtsus ning ühteaegu allumatus spekulatiivsetele rünnakutele, mis taganuks fikseeritud kursi püsimise ka keerulistes olukordades. Eesti suhteliselt väike ja haavatav rahaturg
c. riigi majanduse pidev kasv d. keeldumine koostööst vabakaubanduse arendamisel Mehhiko ja Kanadaga 38. Eesti majanduse suhteliselt kiire arengu üks põhjusi oli a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna nendel olid kasumid suuremad kui Eesti firmadel b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine 39. Eesti pangal, kooskõlas valuutakomitee süsteemi kasutamisega a. on õigus väljastada laene kõigile soovijatele ainult välisvaluutas b. on õigus väljastada laene ainult tegevuslitsentsi omavatele kommertspankadele c. ei ole õigust väljastada laene valitsusele d. on õigus väljastada laene ainult valitsusele 40. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. USA Keskpank (Föderaalreserv) alandas intressimäära ja suurendas seeläbi raha pakkumist b
Tööpuuduse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Tema ülesandeks on: 79 töötud registreerida, maksta abiraha 80 anda infot vabade töökohtade ja ümberõppevõimaluste kohta Valuuta mingis riigis kehtiv rahaühik. Eestis kroon. Rahareform oli 1992. Enne oli rubla. Eesti kroon on seotud euroga. Eesti rahandust korraldab Eesti Pank. Eesti Pank: 81 jälgib krooni seisundit 82 hoiab valuutareservi 83 jälgib pangandust Eestis kehtib valuutakomitee süsteem, st krooni kurss on seotud euroga ja kogu käibelolev raha on kaetud valuutareservidega. Kommertspank on laenuasutus, kelle huviks on laenu anda ja kasumit teenida. Suuremad pangad meil: Swedpank, SEB. Eestis olevad kirikud: 84 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Juhib peapiiskop (Andres Põder) ja konsistoorium (=kirikuvalitsus) Eestis on üle 150 koguduse, liikmeid u 180 000 85 Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) Eestikeelsed kogudused
devalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu revalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule. Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. 22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte).
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Jäi aga veel 1 väljund (kuni 1968) vahetas USA föderaalpank II MS osalenud riikide keskpankade dollarid kulla vastu. Kurss tuleb määrata mingi kindla toimiva välisvaluuta suhtes. Kroon nt seoti Saksa margaga. Aga nüüd oli kursi küsimus. Selleks kujunes 1/8-le. Kuna rublaga kurss oli selge, siis saadeti agendid turule, kus selgitada rubla ja marga kurss ning sellest pandi paika krooni kurss. Väärtus oli ülehinnatud. Teine süsteem on valuutakomitee süsteem: (Eestis rakendati seda) 1. Omavaluuta ehk koduvaluuta peab olema seotud ühe tugeva välisvaluutaga jäigalt (fikseeritud kurss). (Eesti kroon ja Saksa mark üks kaheksale) 2. Teine valuuta komitee süsteemi tingimus: kogu ringluses olev rahamass peab olema kaetud väärismetalli või konverteeritava välisvaluutaga. Selliseid süsteemid on toiminud päris paljudes riikides. Valuutakomitee süsteem on omane arenevatele ja väikeriikidele
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
Amortisatsioon EP ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse välja arvatud0 füüsilise isiku tulumaksu. Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid. Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1
Referaat Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard ...
Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud majanduslike eesmärkide (hinnataseme stab, täieliku tööõive ning väliskaubanduse tasakaalu) optimaalse realiseerimise. Kesksed krit sellise territooriumi piiritlemiseks on ressursside mobiilsus, vahetuskursi muutlikkus ning maj avatuse ja mitmekesisuse aste.
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist. (Eesti Pank). Eesti kroon Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ning seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga, kus üks Saksa mark võrdus kaheksa Eesti krooni ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Eesti majanduse areng toimus fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata
Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Raha vormi järgi: • Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall • Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. • Arveldus- ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. • Kinkekaardid ja taaratšekid 7. Kullastandardi olemus. Valuutakomitee süsteem. Kullastandard – rahal oli kehtestatud kullasisaldus / käibib kuldmüntidega (mündistandard) või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis (riigipankades sai paberraha eelmääratud vääringus kulla vastu vahetada). Bretton Woods’i süsteem. ’30 loobuti maailmas kullastandardist. 1944. aastal USA’s Bretton Woodsi moodustatud valuutaliidu otsusega võeti kohustus ostma kulda hinnaga 35$ / unts. ’70 oli süsteem oma aja ära elanud ning 1971
Nominaalvahetuskursi langemine seevastu põhjustab kodumaise vääringu reaalrevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime languse. Mõlemal juhul on tulemuseks olulised mõjud kodumaisele ning rahvusvahelisele turule. Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte).
4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5
Eesti Panga funktsioonid: osaleb riigi majanduspoliitikas hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis korraldab sularaharinglust Eestis valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas Eesti Panga ülesanded on ära toodud Eesti Panga seaduses (§ 2 lg 2). Hinnastabiilsus saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee süsteemi põhimõtteid, mille järgi Eesti krooni kurss on fikseeritud euro suhtes (1 euro = 15,6466 krooni). Pangasüsteemi stabiilsuse tagamisel on oluline: stabiilne majanduskeskkond adekvaatne normatiivne baas piisav järelevalve Finantssüsteemi stabiilse toimimise tagamisel on peale Eesti Panga oluline roll täita Rahandusministeeriumil ja Finantsinspektsioonil. Keskpank annab oma tegevusest aru Riigikogule.
Küll aga seisis rida metsalanke veel mitu aastat parast rahareformi keskpanga bilansivälisel arvel, enne kui need Riigikogu otsusega Valitsusele üle anti. Eesti kroon on täiesti "iseseisev" valuuta. Nagu paljudel teistelgi rahvusvaluutadel, on Eesti kroonil fikseeritud kurss. Eesti puhul on ehk mõneti eripärane vaid see, et fikseeritud kursi hoidmiseks on valitud maksimaalselt rangetel reeglitel põhinev süsteem valuutakomitee. Veel teadmiseks, et Eesti krooni kurss on lisaks Saksa margale fikseeritud ka euro suhtes. Väikese siseturu ja väga avatud majandusega riigi puhul on fikseeritud valuutakurss eeliseks, sest võimalused teistsugust kursireziimi edukalt juhtida on sellistes oludes niikuinii üsna piiratud. Kroon seoti saksa margaga, mida nii mõnedki pidasid rumalaks sammuks, poole parem oleks olnud ikka USA dollariga siduda, kuid siiani ei ole sellest mingisuguseid katastroofilisi tagajärgi tulnud.
o 2)suurendamine - suurem inflatsioonirisk Majanduskasvu soodustamine: · Intressid: 26 o 1)madalad - majanduse areng hoogustub o 2)kõrged - majanduse areng aeglustub · Keskpangal on majanduspoliitiliste sihtide hierarhia (st kas esikohal on hindade stabiilsus või majanduse arendamine) Eesti rahapolitiika I · Aluseks valuutakomitee süsteem: · Fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes (1 euro=15,6 krooni) · Käibelolev kroonide hulk tagatud välisvaluutaga · Krooni saab igal ajal vahetada välisvaluuta vastu · Valuutakomitee: rahasüsteem, kus riigi keskpanga rahapoliitika teostus on väga piiratud · Eesti riigi põhivahendiks majanduspoliitikas jääb fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg
Pos aspektid-kasvab välisinvesteeringute kasv,majanduse elavnemine,väikse valuutakurss Neg aspektid-puudub iseseisev rahanduspoliitika,väheneb keskpanga sõltumatus Valuutaliidu moodustamine nendes riikides tegutsevatest keskpankadest(eurosüst-euro,Kesk-ja Lääne Aafrika-frank). Riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast. Valuutakomitee e. sõltumatu emiteerija süsteem-Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluutavarudega. Ringluses olevat raha hulka võis muuta vaid emiteerija kulla ja välisvaluuta reservide muutmisega. Traditsiooniline kursi fikseerimine ankurvaluuta suhtes. Keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nem...
3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega 12. Leebe ja karm rahapoliitika
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
vajadus - inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega vajaduste hierarhiline struktuur - printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud valitsuse kulutused - kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest valuutainterventsioon - keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada valuutakomitee - fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga valuutakurss (ka: vahetuskurss) - hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss vanus - iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. varade aruanne - ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu
· vajaduste hierarhiline struktuur printsiip, mille järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud · valitsuse kulutused kogunõudmise element, mis koosneb valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest · valuutainterventsioon keskpank ostab või müüb koduse raha eest välisvaluutat, mille hinda (kurssi) soovitakse mõjutada · valuutakomitee fikseeritud kursi süsteem, mille puhul ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla, konverteeritava valuuta vm varaga · valuutakurss (ka: vahetuskurss) hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma; lühendatult: kurss · vanus iga täisaastates vaadeldaval ajahetkel, st vanus viimasel sünnipäeval. · varade aruanne ettevõtte finantsdokument, mis sisaldab ettevõtte olulisemate varade loetelu
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev v...
2) Nominaalne ja reaalne vahetuskurss Nominaalne vahetuskurss ehk valuutakurss on suhe kahe vääringu vahel, reaalset vahetuskurssi võib defineerida kui erinevate vääringute ostujõudude suhet. Pankade kodulehtedel või vaateakendel esitatakse alati nominaalne vahetuskurss. 3) Valuutareziimide liigitus (4 tk), peamised erinevused ning valik (kes ei peaks ,,ujuma"?) Laias laastus saame valuutareziimide täna-päevased vormid jagada neljaks: · rahvuslik maksevahend puudub · valuutakomitee · fikseeritud kurss · ujuvkurss 4) ,,Töövahendid" majanduse juhtimiseks fikseeritud vs ujuvkursi korral (tabel) TÖÖVAHENDID UJUV FIKSEERITUD 1 rahapoliitika Saame ise intresse määrata Puudub iseseisev raha poliitika 2 eelarve poliitika On olemas On olemas 3 vahetuskurss Saame muuta Ei saa muuta 5) Vahetuskursi poliitika otsustuskohad (sh. ootused)
ebaseaduslikuks. Parlament kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise üleminekuperioodi. Üleminekuprotsessi osadena järgnesid väikeettevõtluse, talupidamise ja erateeninduse legaliseerimine, osaline hindade vabakslaskmine ja pangasüsteemi taastamine. 20. aug. 1991.a. kuulutas Eesti Ülemnõukogu välja Eesti taasiseseisvuse. Reformide teine järk algas 1992. aasta juunis rahareformiga. Kinnistatud kursiga 8 EEK = 1 DEM kroon tagati välisvaluutaga vastavalt valuutakomitee reziimile. 2. Majanduse areng Endise Nõukogude Liidu turu kaotamine põhjustas tootmise järsu languse. Aastatel 1989 1993 vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 37 % , 1994. aastal aeglustus langus umbes 3 % -ni. 1994. aasta teisest poolest oli märgatav üldine suund majanduse stabiliseerumisele ja paranemisele. Majandustegevuse langus peatus ja 1995. aastal algas nõrk 3 %-line tõus. Toimus ka ekspordi ja kodumaise nõudluse suurenemine ning intressimäärade langus.
vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi[1]). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel
i ij vastu. 3. Reeglina on garandiks riik. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 9 Krediitraha probleemid Rahaseadusest on kasu vähe ((kohustab kodanikke keskpanga p g emiteeritud raha aktsepteerima), riik peab tagama ka majanduse stabiilse arengu. Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud valuutakomitee süsteemi, mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Seda kasutas Eesti, ka Hongkong, Singapur ja Argentina. Näide. Näid 1991. aastal ja 1992. aasta alguses kehtis Eestis seadusliku maksevahendina küll rubla kuid tegelikult kasutati väga laialt välisvaluutat, rubla, välisvaluutat mida usaldati. usaldati
protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine. Oluline muutus toimus tööstuse arengus, kus alates septembrist 1998 on füüsilised müügimahud väiksemad eelneva aasta tasemest. Pangandus- ja kapitaliturud on oluliselt mõjutanud majandusreformide edukust. Kaasaegse, mitmekülgseid finantsteenuseid pakkuva ning konkurentsivõimelise finantssektori tekkele on kaasa aidanud universaalpangandusel põhinev raamistik. Valuutakomitee tingimustes on finantsstabiilsuse säilitamiseks olulise tähtsusega finantssektori tugevus. Seetõttu on Eesti Panga poliitika rahareformijärgsel perioodil olnud suunatud pankade kapitaliseerituse tugevdamisele ning piisavate likviidsuspuhvrite kindlustamisele. Eesti pangandussektoris domineerivad kaks universaalpanka, mille turuosa moodustab kokku ligi 86%. Alates 1995. aastast hakkasid juhtivate pankade ümber
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...