Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, millega tagatakse vahetuskursi stabiilsus, võttes baasrahana kasutusele kindel varuvaluuta. Nii loodetakse säilitada rahvusvaluuta ostujõud ja kodumaiste hindade stabiilsus. Näiteks oli naelsterling Suurbritannia kolooniate baasvaluutaks. Tuntumad ankurvaluutad on euro, dollar. Valuutakomitee süsteemi iseloomustavateks märksõnadeks on konverteeritavus, rahvusvaheline aktsepteeritavus. Esimene tähendab, et valuutakomitee süsteem tagab piiramatu vahetuse ankurvaluuta vastu. Valuutakomiteel on garantiiks loodud valuuta reservid. Teine märksõna viitab sellele, et ankurvaluutat valitakse selle stabiilsuse ja rahvusvahelise aktsepteeritavuse järgi. Peaks ka mainima, et valuutakomitee süsteemis ei laenata ei valitsusele ega kommertspankadele. Valuutakomitee süsteem sobib riikidele, mis on : väikese avatud majandusega, kuid kus pole finantsturg väga arenenud või keskpanganduse
See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. Mis on valuutakomitee süsteem ja kuidas see toimib? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee süsteemi tunnused: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; 2. kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; 3. valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes.
7. Mis põhjustab hinnatõusu? Inflatsioon võib tekitada olukorra, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Tootmiskulude kasv põhjustab hinnatõusu, näiteks nafta hinnatõus maailmaturul tõstab ka meie bensiini hindu. 8. Millised on majanduspoliitika 4 peamist eesmärki? · Võitlus tööpuudusega · Hindade stabiliseerimine ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus 9. Mis on valuutakomitee? Millised on tema ülesanded? Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. · Kogu käibelolev Eesti Kroon peab olema tagatud välisvaluutaga · Eesti kroon on vabalt vahetatav iga võimaliku välisvaluuta vastu · Eesti kroon on fikseeritud välisvaluuta suhtes 10. Mis iseloomustab valuutakomitee süsteemi? (3 tunnust)
......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid.........................................................................................19 3.2. Rahapoliitika instrumendid.............
riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskurss – Kõikumiskoridoriga fikseeritud vahetuskurss – Crawling peg – Crawling band – Juhitav ujuvkurss – Ujuvkurss Vahetuskursirežiimid Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (IMFi de facto süsteem) Vahetuskursisüsteemid • Režiimi valik sõltub: – Eeltingimustest; – Strukturaalsetest omadustest • Fiskaalpoliitika stabiilsus • Avatus • Tööturu paindlikkus
Panga kõrgeim juhtimisorgan on Nõukogu. Nõukogu liikmed on riigikogu poolt valitud. Igapäevast tööd juhib 5 aastaks valitud Eesti Panga president. Audentese Gümnaasium 3/5 Martin Sillaots 10.4.6 Eesti majanduse põhijooned Tagada usaldus Eesti Krooni suhtes Luua majanduse arenguks sobivad tingimused Valuutakomitee: 1. keskpanga laenud valitsusele Proportsionaalne Reinvesteeringud 2. krooni kattevara müümine tulumaks: maksuvabad: 3. krooni fikseeritud kurss 4. krooni 100% kattevara Tasakaalustatud Vabakaubandus: riigieelarve:
majandustsükleid korrigeerima. Rahapoliitika - vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid) reguleerimisvahendid - diskontomäära muutused - kohustuslik reservimäär Diskontomäär Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär. Valuutakomitee Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara. 1997.a
Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt laenu *kuluinflatsioon- tootmiskulude kasv ( nt nafta tõus) *hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega Majandusarengu planeerimine-makromajanduspoliitika Majanduspoliitika eesmärgid: *kõrge tööhõive *hindade stabiilsus *kõrge ja püsiv majanduskasv *õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika *rahapoliitika tegeleb raha väärtuste säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega *eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil *kogu käibel olev eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga *valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi kekspanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Valuutakomitee tähendab, et eesti pank ei saa ülatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks
a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine; c) Panganduse järelvalve; d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud; d) Muuta kommertspankade kohustusliku reservi määra. 8) Mitu miljardit krooni ringleb Eestis sularaha? a) 5; b) 10; c) 15; d) 20. 9) Mis asi on jooksevkonto? a) pangakonto eraisiku või ettevõtte jooksvate tehingute sooritamiseks; b) maksebilansi osa, mis sisaldab ülevaadet kaupade ja teenuste ekspordist ning impordist;
Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Selle vältimiseks kehtib keskpangal majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia (esmalt hindade stabiilsus). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes . 1 euro=15.64 EEK. Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. St kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Eesti Pank ei
Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut 10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus 11. Rahapoliitika Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säiltamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13
Eesti kroon ja devalveerimine Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult inflatsioonile lisa. Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud
Sellist vahetussüsteemi nim deviisistandardiks. 14. Bretton Woods'i süsteem USA-s Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA dollar. St USA kohustus ostma kulda hinnaga 35 dollarit unts. (kulla-dollari fikseeritud suhe) 15. eesti rahasüsteem Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Seaduslik maksevahend Eesti kroon, mille vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes (1EUR=15,6466EEK). Kehtiv vahetuskurss on ekvivalentne 1992.a rahareformiga kehtestatud Eesti krooni vahetuskursiga Saksa marga suhtes. Kroon on vabalt konverteeritav, st puuduvad piirangud kapitali vabale liikumsele Eesti ja välisriikide vahel. 16. eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus
Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub. Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma-kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse. 3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid. Seda iseloomustavad tunnused: *Fikseeritud vahetuskurss *Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega *Valuutat on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. 4)Fiskaalpoliitika
tegutsevate krediidiasutuste üle; 4. koostada Eesti maksebilanss. Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Valuutakomitee Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992.aastal kehtib süsteem ja Eesti kroon Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel.
17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus 5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine 19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate
inflatsiooniga, kõrge ja püsiv majanduskasv, õiglane sissetulekute jaotus. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega selle all käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab raha ostujõu säilitamist ning soodustada riigi majanduse kasvu. Seda viib ellu keskpank, kus reguleerib raha pakkumist (käibeoleva raha hulk) või raha hinda ehk intresse. Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil 3 tunnust: fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes, kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev kui ka kapitalkonto tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud
50 krooni Rudolf Tobias Estonia teater 100 krooni Lydia Koidula Põhja Eesti paekallas 500 krooni Carl Robert Jakobson Suitsupääsuke Eesti rahasüsteem 5 Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mida saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee põhimõtteid. Eesti kursil puuduvad piirangud kapitali vabale liikumisele. Eestis on kasutatud valuutakommiteed alates 1992. aastast. Valuutakomitee on rangetel reeglitel põhinev automaatne süsteem. Eesti Pank tegeleb muudest riigiasutustest sõltumatult. Eesti Pangal ei ole õigust krooni vahetuskurssi devalveerida. Rahapoliitika instrumentide, mis on keskpanga käsutuses, püütakse tagada likviidsussüsteemi häireteta
Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss Määratud vahetuskurss, mille korral hoitakse riigi omavaluuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse keskpanga valuutareservi välisvaluutaturul. Valuutakomitee Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat.
otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõtte järgimise; liberaalne kaubanduspoliitika. Majandustingimused Konkurents; Keskkond; Inimeste jõukus; Töötus; Tööjõud; Hind. Majandustingimuste prognoosimine Kuidas keskkond mõjutab ettevõtete poolt rakendatavaid ärimudeleid? Kus, millal ja kuidas teenitakse edaspidi kasumit? Kuidas see mõjutab ja muudab ettevõtte suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega?
t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK
4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine Eestis tegutsevatele krediidiasutustele; 5) laenude andmine krediidiasutustele piisava tagatise olemasolul; 6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine; 7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele; 8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes. 16.03.2010 5 Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi tunnused: · fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes; · kogu keskpanga (Eesti Panga) poolt emiteeritud raha peab olema tagatud välisvaluutareservidega; · valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes 16.03.2010 6 2 16.03.2010
alustalaks aga ongi iseseisva rahasüsteemi olemasolu. Teisalt oli turumajandusele edukaks üleminekuks tarvis omada usaldatavat valuutat nii vahetuse tööriista, arvestusühiku kui ka väärtuse säilitajana. Selleks ei sobinud sugugi inflatsiooniline rubla, mida kaheksakümnendate aastate lõpul hakati kutsuma okupatsioonirublaks. Mis oli rahareformi eesmärk? 1992. a. juuni rahareformi üks põhieesmärke oli luua usaldusväärne valuuta, mille vahetuskurss on suhteliselt stabiilne. Valuutakomitee põhimõtete rakendamine tähendas seda, et Eesti keskpank erinevalt traditsioonilisest keskpangapoliitikast ei püüa saavutada kompromissi valuuta stabiilsuse, tööhõive taseme ja rahvusliku kogupro- dukti kasvutempo vahel vaid hoolitseb üksnes oma valuuta konverteeritavuse ja stabiilse vahetuskursi säilitamise eest. Eesti Pank (EP) ei laena ka riigile riigieelarve tasakaalustamiseks ega tegele riigi väärtpaberite müügiga. Selline keskpanga
-homogeensus -aktsepteeritavus -äratuntavus -piiratus 4. Mis on usaldusraha? Usaldusraha emisioon on sellise raha väljalaskmine, mille väärismetallide kate on osaline või puudub täielikult. 5. Nimetage põhilised pangandusriskid? 7 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Maarisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 6. Missugune järgnevatest ei ole rahamärk: -Krediitkaart ei ole rahamärk - paberraha panga kassas -nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle
seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon EESTI KROON 1992–2011 • Kroon võeti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. • Üks kroon jagunes sajaks sendiks. • Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu ja Vladimir Taiger. • Algselt olid kupüüri mõõtmed 140x70 mm, kuid hiljem muudeti ümber. • Esimesed ühe- ja kahekroonised trükiti USAs, teised kupüürid Inglismaal. RAHASÜSTEEM • Rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil • Krooni kurss oli seotud jäigalt ankurvaluutaga • Kuni 31.dets 2001 oli kurss fikseeritud Saksa marga suhtes 8 eesti krooni=1 Saksa mark • Alates 2002 oli fikseeritud euro suhtes 15,6466 Eesti krooni = 1 euro EESTI KROON 1992–2011(1) • Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast - tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. • Eriline Eesti käibemüntide puhul oli see, et iga mündi tagaküljel oli vapp ja vermimise aastaarv,
lühiajaliste intresside suunamise abil. Nii toimib vahetuskurssi jälgiv keskpank juhul, kui ei ole tegemist valuutakomiteega Valuutakomitee süsteem Valuutakomitee süsteemi rakendamine on vahetuskursi stabiilsust taotleva rahapoliitika erijuhtum. Valuutakomitee süsteem erineb tavapärasest seotud vahetuskursiga rahapoliitikast selles, et keskpank annab kindlaksmääratud vahetuskursile eelkõige sularaha, kuid tihti ka kogu baasraha (s.o. valuutakomitee, keskpanga kõigi kohustuste) suhtes otsese garantii. 13 Kohustuslik reservi suurus Eestis ei ole valuutakomitee keskpangast institutsionaalselt eraldatud, seetõttu peavad meil välisvaluutareservidega kaetud olema nii baasraha kui ka kõik muud Eesti Panga kohustused ja antud garantiid. Valuutakomitee süsteemide kolm ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss;
tuludeklaratsiooniga saab selle tagasi) Keskpanga ülesanded (aru antakse riigikogule, ei allu valitsusele) · Korraldada raharinglust ja tagada riigi vääringu stabiilsus. Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. · Teostada riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunata kerediidipoliitikat. · Teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle · Koostada Eesti maksebilanss Valuutakomitee ülesanded jälgida, et lõik käibele lastud Eesti kroonid on tagatud kulla või väisvaluuta reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad.
6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Laenuvõtja läks pankroni. Milline risk avaldus tegelikkuses? -likviitsusrisk -maarisk -krediidirisk õige vastus -tururisk 8. Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!! 9. Millised on valuutakomitee süsteemi eelised? 4 tk. -raha on riigis stabiilne ja tagatud -süsteem on lihtne ja arusaadav -valuutakurss on püsiv, mis soodustab suures ulatuses väliskaubandust antud valuutapiirkonna riikidega -reservvaluuta maa(ühenduse) finantsturge saab kasutada riigi raha ohutuks ja otstarbekamaks paigutamiseks. 10. Millised on laenuvõtja probleemid? 4 tk. -Kuskohast ja millistel tingimustel on võimalik raha saada. -Vaja on suhteliselt suurt summat, suhteliselt pikemaks ajaks.
Energia 2,0 2,9 3,6 3,2 Ehitus 9,0 5,6 5,2 4,9 Hulgi- ja 7,02 13,5 15,3 14,5 jaemüük Hotellid 1,0 1,1 1,2 Transport 6,9 10,1 9,7 13,2 Kinnisvara 7,3 8,6 11,0 Pangandus 2,8 4,2 3,8 Avalik haldus 16,13 3,9 4,2 4,5 Rahareform 1992. aasta juunis kasutusele võetud Eesti kroon oli majanduse ümberkujundamisel oluline pöördepunkt. Loodi valuutakomitee Eesti kroon seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) Kroonide vahetamine muudesse valuutadesse oli piiranguteta Inflatsioon tõusis ja tõstis hindu ja tootmiskulusid. Tekkisid vabakaubanduskokkulepped uute riikidega ja tõhustati kvaliteedikontrolli. Tänu sellele tekkis juurdepääs uutele Väliskaubandus Eesti taasiseseisvumise alguses olid paljud Eesti ettevõtete toodangud Läände
Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud.
· Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid) Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab: · Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes · Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega · Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu Fiskaalpoliitika Eesti fiskaalpoliitika eesmärgiks on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskliima arenguks. (vastutab rahandusministeerium) Riik püüab toetada majanduse arengut ning vältida tööpuudust)
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. 1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis
aastal. Mõte Eesti oma raha kasutuselevõtust avaldati esimest korda 1987. Aastal. Ülemnõukogu otsusega moodustati 27. märtsil 1991 rahareformi komitee, mille pädevuses oli kõikide rahareformiga seotud küsimuste üle otsustamine. Rahareformi komitee 17. juuni 1992. aasta dekreedi „Rahareformi läbiviimisest” kohaselt muutus alates sama aasta 20. juunist kella neljast hommikul ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti rahasüsteem põhines valuutakomitee süsteemil. . Müntidele vermitud vapilõvi modelleeris skulptor Arseni Mölder ning mündiväljale sobitas need kunstnik Ants Raud. Mündid vermiti algul Tallinnas, kuid hiljem ka Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal. Kroon oli Eestis kasutusel 1992 aasta 20. juunist kuni 2015 aasta 15. jaanuarini. 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule
..), adaptiivsed ootused; ratsionaalsete ootuste koolkond: o majandussubjektide ratsionaalsed otsused täieliku info tingimustes (st inimesed ei tee tulevikuootuste kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud:
107 cotenant kaasrentnik 108 covernment tax riigimaks 109 craftsman oskustööline 110 creative accounting loov raamatupidamine 111 credit card krediitkaart 112 credit factoring teguriteks lahutamine 113 credit side kreedit 114 creditor võlausaldaja 115 currency board- valuutakomitee valuutakomitee 116 currency fluctuation valuuta kõikumine 117 current account jooksevkonto 118 curricula vitae of management juhtimise "eluloo"kirjeldus 119 customer ostja, klient 120 cycle majandusstsükkel 121 deadline tähtaeg 122 deal äritehing 123 debenture võlakiri
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine. Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010. Olevik: 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana. Euroga kaasnevad mõjud Eestile. Üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab nimetada lihtsamate ja kindlamate
samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8
Reguleerib raha pakkumist . Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb hindade kasvutempo alaneb. Reguleerib raha hind e intresse. Intresside tase määrab investeeringute mahu. Madalad interssid hoogustavad majanduse arengut.Dilemma Kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Keskpankadel on majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia.Eesti rahapoliitika Valuutakomitee süsteem: Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes: 1 euro = 15,64664 Eesti krooni. Kogu Eestis käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga. Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee Rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Raha hulk on piiratud välisvaluutareserviga Intersside muutmist takistab vahetuskursi seotus eurogaFiskaalpoliitika Eesmärgiks
samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga...
Goldman Sachs. Citibank. Ei mäletagi, mil viimati sellised finantsmaailma vägevad on väikesele Eestile nii palju tähelepanu pööranud. Vahele ka mõni kiibitseja ning must esikaas. Suureneb huvi krooni laenamise ning tuletistehingutega enda kaitsmise vastu. Siis paanika veebis levinud teate peale, mis pani osa inimesi kiirustama valuutavahetusse. Mis toimub? Mis on olnud meie liidrite reaktsioon? Ähvardamine Kapoga! Õnneks on ka kainemaid. Eesti Pank on korranud üle valuutakomitee põhimõtted, kinnitades, et ringluses olevad kroonid on enam kui 100protsendiliselt tagatud ning et seadusega on tehtud krooni väärtuse muutmine nii keeruliseks, et see on praktiliselt võimatu. Tore. See jutt on asjalikum kui poliitikute demagoogia, aga samuti vaid pooltõde. Fakt on see, et krooni kursi muutmist ei otsusta Eesti Pank ega Riigikogu (vabandust, härrased!). Krooni kursi otsustame meie: sina, mina ja veel paarsada tuhat hoiustajat. Kuidas täpselt, sellest allpool.
Varem toimus kaubavahetus peamiselt NSV Liidu liiduvabariikidega (1991. aastal 95%), 1990. aastate algul võeti suund Lääne-Euroopa riikidele. Suurim väliskaubanduspartner on Soome. Väljaveos on tähtsal kohal ka Rootsi, Läti ja Venemaa. Enim veetakse välja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Tähtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati rahvusliku vääringuga krooniga , mis seoti valuutakomitee põhimõttel Saksa marga (DEM) kursiga (1 DEM = 8 EEK). Majandusreformiaegsele langusele järgnes 19962007 küllaltki püsiv SKT kasv (510%). Ettevõtte tulu ei maksustata, kui see investeeritakse ettevõtte arengusse. Eesti on muutumas kapitali välja vedavaks riigiks. Avaliku sektori võlg on väike. Probleem on erasektori suurenev võlakoormus ja väliskabanduse jooksva konto puudujääk. Tööpuudus oli majanduse kasvuaastatel väike. Sotsiaalne kihistumine on üle Euroopa liidu keskmise
Essee Mida ma muudaksin Eesti majanduses ? Õppeaine: Majandusõpetus Õpetaja: Õpilane 2014 Mida ma muudaksin Eesti majnduses? Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul, siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on al...
Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees), majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel.Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna
c. **tööpuuduse suurenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad Question 28 (1 point) Palga tõusu ja tootlikkuse ning kulude ja hinna kasvu suhte hoidmine majanduspoliitika ühe olulise osana oli iseloomulik a. neoklassikutele b. ainult väikeettevõtjatele, et oma kulutusi piirata c. * Keynesi põhimõtteid järginud J.F.Kennedy administratsioonile d. Eesti president A.Rüütli majanduspoliitikale Question 29 (1 point) Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on a. valuutakomitee süsteem, mis võimaldab keskpangal valitsusele soodsalt raha laenata b. *valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata c. maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks d. Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks Question 30 (1 point) Fiskaalpoliitika hõlmab a. keskpanga maksupoliitikat b. *valitsuse eelarvepoliitikat, riiklike maksumäärade ja kulutuste optimeerimist c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
