Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle vabaduse puuduse juures olio ma valuuta ja lipu puudumine. Toompeal lehvis punane lipp, mis ei eristanud meid mitte kuidagi teistest liiduriikidest. Oleme jõudnud aastasse 2012. Nõukogude liit on praeguseks karm minevik. Noorte jaoks tundub see aeg hullem, kui vangilaager. Vanemad inimesed igatsevad seda taga. 2004 aasta 29. märtsil valis Eesti vabariik endale uue liidu. Seekord euroopaliidu. Miski ei olekski nagu muutunud. Meie reisimist ei keela keegi, paistab, et elu muutub isegi vabameelsemaks
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level
1. Vabakaubanduspiirkond – riigid on ühes piirkonnas (lepinguväliste riikidega on igaühel oma) EFTA – ainult ajalooline väärtus Nafta – Usa, Mehhiko ja Kanada (APEC) 2. Tolliliit – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad 3. Ühisturg – vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine 4. Majandusliit - vabakaubandus + ühtsed tollieeskirjad + vaba tööjõu ja kapitali liikumine + ühised majandusreeglid, valuuta (EL*) Kõikide riikide arengu ja vabama kaubavahetuse eest: WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon (jaanuar 1955, Eesti 1999); tema eelkäija GATT GATT (1947) – Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe 4 põhimõtet: 1) Lubada kodumaist tootmist, kaitsta välismaiste konkurentide eest üksnes tollimaksudega 2) Läbirääkimiste teel püütakse vähendada... ? 3) Koheldakse võrdsetel alustel omamaist ja importkaupa 4) Kõiki riike koheldakse võrdselt v.a. enamsoodustusrežiim
Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega.stus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iv. Vahetustehing (swap) • Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud ajal maksete vooge, näiteks fikseeritud intressimäära ujuva intressimäära vastu (intressivahetustehing) või ühe valuuta teise vastu (valuutavahetustehing). – Samal ajal lepitakse kokku kaks tehingut: klient ostab üht valuutat ja müüb teist ning samas lepib kokku, et kindlal ajal tulevikus teeb ta vastupidise tehingu praegu fikseeritud kursiga. 1. Spot-kurss Tehing hetke turuhinnaga 7. Maksetingimused ostu-müügilepingutes • Hind • Maksetähtaeg • Valuutatingimused • Kursitingimused • Maksevahendid • Makseviisid • Kaasnev dokumentatsioon i. Maksetähtajad
väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. 14
saune, spa kehahoolduseid, idamaiseid massaaze ja kehahoolduseid, ürdivanne ja dusse ning uuringuid ja analüüse. Lisaks loetutele on ka Spas Ilusalong, ilusalongis on juuksur, kosmeetik ning võimalus teha ka jalgade,käte hooldust. Spas on ka konverentsisaale. Hotelli tubade hinnad algavad alates 52eurist.Tube kokku on 166 ja voodikohti 270. Spas on ka erinevaid lisateenuseid: Triikimine, kiosk/pood, autorent, kingapuhastus, pesu pesemine, Valuuta vahetus, lastehoid, transfeer. Ka vabalajal ei hakka seal igav, seal on palju erinevaid võimalusi tegevusteks: grillimine lõkkeplatsil, tenniseväljak, laste mängutuba, saun, supluskoht, ujumisbassein, spordiväljak, piljard, jõusaal ja spordivarustuse rent. Toila Spa Hotell on suurepärane koht lõõgastumiseks ja puhkamiseks kogu perele. Meresuu SPA&Hotelli vee-ja saunakeskus Meresuu Sp&Hotell asub loodus kaunis kohas, Eesti ühes vanimas kuurortlinnas Narva-Jõesuus
(töötlemata puit ja vanametall) Imporditi palju kütust ja tooraineid (puuvill), masinaid, elektriseadmeid ja mehhaanikat. Siseriiklik inflatsioon ja tegelike sissetulekute kasv suurendasid peale 1995. aastat nõudlust importkaupade järele. 1999. aastal hakkas väliskaubanduse tasakaal paranema Eesti väliskaubandus Eesti majandus 1990. aastatel Taasiseseisvunud Eesti majandus oli pidevas muutumises ja arenes pidevalt. Oma valuuta kasutuselvõtt aitas vältida rublatsoonis tekkinud rahakriisi. Eesti toodete kvaliteet paranes, kuna ekspordiks oli vaja jälgida Euroopa standardeid. Arenes majanduslik koostöö paljude riikidega tänu liberaalsele majanduspoliitikale ja riiklikel tasemel sõlmitud kokkulepetele. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_regionaalareng_% C3%BCleminekuperioodil http://cs.ioc.ee/excs/policy/eesti-maj-konkur-tulevik.pdf
Kas Eesti kodanikul on võimalus reisida sinna ID-kaardiga või on vajalik passi olemasolu? Kas Eesti kodanikult nõutakse Montenegrosse reisimisel viisat? Montenegro on väikse mägise riigi Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Naaberriikideks on Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaania. Eesti kodanikul on võimalus sinna reisida ID kaardiga. Montenegros kus võib kehtiva ID-kaardi alusel viibida kuni 30 päeva, siis ei nõuta viisat. 2. Mis valuuta kehtib Montenegros? Kas Eestist sinna reisides on vajalik valuutavahetus? Euro, seega pole vaja valuutavahetust teha. Milliste riskidega tuleb arvestada Montenegrosse reisimisel? Uurige selleks riigi infot näiteks www.reisiguru.ee lehelt. Montenegros reisimine on üsna turvaline. Osades kohtades on avalikult inimestelt asju varastatud. Montenegrosse saabumisel tuleb end registreerida 24 tunni jooksul. Kui peatud hotellis teeb seda hotell. 3
Makroökonoomika Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%.
....... kohtlemisele. 11. ..... oli modelli ilme väga ..... välja joonistunud. 12. Vanasti olid ...... raamatupoes väga ...... . 13. Kas Läti latt oli vabalt ..... valuuta? 14. Ravimit kasutades ilmnes väga .... - mida kauem palsamit peale määrida, seda väiksemaks muutus ...... mitmete tõbede suhtes. 15. Meil on bändis kaks näitlejat, kes on muusikutena .............................., ja kaks muusikut, kes on ...................... . 16. Ta möönab, et hulga reise on firma ......................................
Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 350km2.Athose mäe enda kõrgus on 2033m.Sealses 20 kloostis elab ligi 2000 munka.Naistele on sissepääs rangelt keelatud.Seal on säilinud Bütsantsi kunsti,eriti ikonograafia traditsioon. Olümpose mägi
Third level Hotellis on 99 tuba, neist 4 Fourth level Fifth level saunaga sviiti On olemas toad ka allergikutele ja erivajadustega inimestele Pakutavad teenused Toitlustus (kohvipausid, lõunad, pidulikud õhtusöögid) Ilusalongi teenused (juuksur, maniküür, masaaz, kosmeetik, solaarium) Pesuteenused Valuuta vahetus Tasuta Wifi internetiühendus Hoiulaekad hotelli vastuvõtus Faxi ja e-posti saatmise võimalus Auto ja jalgratta rent Postiteenused Lemmikloomad on lubatud Avar parkla, mis võimaldab parkida klientidel sõiduautosid ja reisibusse Parkimine on hotelli klindile tasuta Lapsed vanusega kuni 6.a majutuvad vanemate toas lisavoodil tasuta Lapsed vanusega 7-12.a majutavad vanemate toas lisavoodi 10 EUR Lemmikloom 16 EUR Hinnakiri Ühekohaline tuba Click to edit Master text styles
Kuidas sobib antud Rahapoliitika: a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja Riigi majanduskasvu soodustamine. on iseseisev. Kuna riik on selles euroalas, siis ta on b)Riigi keskpank – hoiab madalat inflatsioonitaset. käitunud targalt, sest ühine valuuta toob palju Reguleerib intresse ja käibeloleva raha hulka. hüvesid ning annab väikestele riikidele võimaluse Fiskaalpoliitika: suuremas maailma majanduspoliitikas kaasa rääkida.
Raha on: majanduslike eesmärkide saavutamise vahend; üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad; hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; objekt, mis on vahetuses üldiselt aktsepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina. Raha ehk valuuta (currency) on riigis käibel olev seaduslik maksevahend, mis täidab kõiki raha funktsioone. Eristatakse: omavaluuta ehk omavääring välisvaluuta ehk välisvääring Kvaliteetne raha on raha, mis suudab kõige paremini realiseerida oma ideed (olemust), st on maksevahend. Raha kvaliteet sõltub: raha tagatistest raha hulgast ringluses raha tunnustatusest raha vastavusest turu arengutasemele raha vastavusest rahaomanike vajadustele Raha kvaliteedi näitajad:
inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d
4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate nimekirja tehingu kirjeldus "töötasu väljamaksmine". 5. Enne müügiarvete/ostuarvete koostamist on vajalik üle vaadata ja täiendada müügiga
RKP ja SKP kajastavad loodusrikkuste kasutamist kui tulu, mitte aga kui kulu; RKP (ja SKP) võivad suureneda välislaenude võtmise arvel; riikidevahelisel koguprodukti võrdlusel tuleks kasutada per capita (ühe inimese kohta) näitajat Nende ja veel mitmete teiste SKP ja RKP puuduste kõrvaldamiseks on püütud konstrueerida mitmeid agregaatnäitajaid, mis eristaksid tehinguid, mis vähendavad või suurendavad riigi tegelikku majandustaset. nn (valuuta) ostujõupariteet väljendab valuuta tegelikku ostujõudu ja erineb ametlikust valuuta vahetuskursist; tänu riigis tegutsevatele välisfirmadele (mitteresidendid) on arengumaade SKP reeglina suurem kui RKP, mis võib tekitada näilise, statistilise majandusbuumi illusiooni; RKP ja SKP ei arvesta adekvaatselt toodete kvaliteedi muutumist kui seda ei kajasta kaupade turuhindade otsene muutumine; reaalne SKPSKP deflaator Nominaalne SKP = 100 nominaalne SKP
Guatemala Guatemala on riik mis asub Kesk-Ameerikas. PiirnebMehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Omab väljapääsu Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile (kariibi merele). Guatemala põlisrahvas on stabiilselt seal alles alates 1996. aastast. Ametlik keel - Hispaania keel. Pealinn Guatemala President Alvaro Colom Caballeros Asepresident Rafael Espada Riigikord-konstitutsiooniline demokraatlik vabariik Religioon Rooma Katolik, kohalikud usundid Staatus - iseseisev riik Pindala 108 890 km Rahvastiku tihedus 12,7 inimest/km Iseseisvus 15. september 1821 Rahaühik quetzal, USA dollar Valuuta lühendGTQ, USD Valuutakurss1 GTQ = 1,32613 EEK; 1 USD = 9,91358 EEK (18.03.2008) Ajavöönd Maailaaeg -6h Riigihümn Guatemala Feliz Üladomeen - .gt Maakood 502 Konsulaarabi - puudub Transpordikorraldus - Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on odav ja töötab suuremate linnade v...
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole.
koondunud liikmed. "vaikiv ajastu"-ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks riigipöördeks,kojarevolutsiooniks.Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult NEP-uus majanduspoliitika. Hüperinflatsioon on situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Reparatsioon on reparatsioon sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominternoli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Maffia on sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga. Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eestis 1920.-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed
Euroopa Liiduga liitumine mõjutab Eestit paljudes eluvaldkondades, kuid rahapoliitika, mida liidus kasutatakse ei mõjuta mitte lihtsalt Eesti rahalisi toiminguid, vaid avaldab mõju ka kogumajandusele. Juba 1978.a juulis Euroopa Nõukogu istungil Breemenis otsustasid ühenduse riigipead ja valitsusjuhid luua Euroopa ühise valuutasüsteemi (EMS). Valuutaühenduse võtmesõnaks võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist Euroopa ühisturuga. Ühisturg tähendab nii kaupade ja kapitali vaba liikumist liikmesriikide vahel. Rahaliit annab ühisturu ideed ellu viia tunduvalt efektiivsemalt, kuna ühtse
täisliikmeks saamine. Selle tingimuseks seati Maastrichti lepingu nõuete ja Koopenhaageni kriteeriumite kõrvalekaldumatu täitmisega. Tänases on EL-is 27 riiki. Viimase liitumislainega EL-i tulnud riigid kohustusid ühtlasi astuma ka ühisesse valuutaliitu, seetähendab valmistuma eurole kui ühisvaluutale üleminekuks ja rahvuslikust valuutast loobumiseks. Rootsi, Taani, Suurbritannia aga tegid erandi ega loobu niipea oma rahvusliku valuuta kasutamisest. Kasutatud allikad Teema nr.4. Euroopa Liidu kujunemisprotsessist ja selle tõukejõududest.
Meie riigis on üks ainus muusikaline koosseis, kes on tuuritanud Euroopa suurimates riikides, sh Ameerika festivalidel ja on maailmas suursuguselt läbi löömas. Nimelt on see rahvapärimus sugemetega folk roki bänd Metsatöll. Võib kaudselt öelda, et meie vanarahva ideoloogia ja kultuur on aidanud rikastuda ka välismaa kulul. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti rikkus tuleb läbi tema enda inimeste. Olgugi näide juba sellest kuidas suudeti vastu võtta suure väärtusega euro valuuta. Eesti riik võiks rikkaks saada, kuid ühega võime me kõik nõustuda mida rohkem eestlasi välja rändab, seda vaesemaks Eesti jääb ja mitte ainult majanduse, vaid ka vaimu ning kultuuri poolest. Kuulus kirjanik Ernst Hemmingway on öelnud, et igas sadamas leidub vähemalt üks eestlane, mis näitab, et eestlased on oma töökuse ja ettevõtlikusega maailmas kuulsaks saanud.
karakteristi e reguleerimine · Tööpuuduse kud · Uurimis- ja · Töösuhteid tase arendustööde · Elustiilimuu reguleerivad kulud ja tase · Valuuta tused seadused stabiilsus · Standardid · Tarbjakaitse · Poliitiline stabiilsus · Elanike liikumine · Riiklikud säästud ja · Vanuseline laenukoormus subsiidiumid koosseis
· Intress on tasu raha kasutamise eest. · Mida kõrgem risk seda suurem intress INTRESS · Kodulaen 5-10%, pikk, tagatis maja · Krediitkaart 16-20% aastas · SMS laen( jube intress) aastas. 15. Maksebilanss näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja. · Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus
Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Keskpanga peamised funktsioonid on järgmised (kuigi riigiti võivad nad erineda): · kommertspankade deposiitide hoidmine; · valuuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne
Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu väliskaubandusest toob paratamatult kaasa teise riigi sama suure kaotuse 6. Vastavalt toote innovatsiooni teooriale (eesti keeles on seda nimetatud ka "tehnoloogilise lünga mudeliks"), mille koostas Posner 1961. aastal tugineb suur osa tööstusriikidevahelisest kaubandusest uute toodete ja uue tootmistehn...
Rahvusvahelisel kaubandusel on võrreldes riigi sisekaubandusega järgmised erijooned:. 1) Ressursside mobiilsus riikide vahel on madalam kui siseriigis. Kuna materiaalsed ressursid ja tööjõud ei saa vabalt liikuda maade vahel, siis saab seda immobiilsust vähendada kaupade ja teenuste liikumine. 2) Iga maa kasutab oma, erinevat valuutat, teise riigi kauba ostmiseks tuleb oma valuuta vahetada teise maa valuuta vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele
implementeerimisel oli idee seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei olnud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult keskpanga kulla ja välisvaluutareservidega ja mets pole kunagi olnud Eesti krooni kattevara tagatiseks. Küll aga seisis rida metsalanke veel mitu aastat parast rahareformi keskpanga bilansivälisel arvel, enne kui need Riigikogu otsusega Valitsusele üle anti. Eesti kroon on täiesti "iseseisev" valuuta. Nagu paljudel teistelgi rahvusvaluutadel, on Eesti kroonil fikseeritud kurss. Eesti puhul on ehk mõneti eripärane vaid see, et fikseeritud kursi hoidmiseks on valitud maksimaalselt rangetel reeglitel põhinev süsteem valuutakomitee. Veel teadmiseks, et Eesti krooni kurss on lisaks Saksa margale fikseeritud ka euro suhtes. Väikese siseturu ja väga avatud majandusega riigi puhul on fikseeritud valuutakurss eeliseks, sest
· 1946.-1947 nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias 24. IMF-i peamised ülesanded · korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; · aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; · anda oma liikmesriikidele krediiti; · formeerida oma valuutareserve vastavalt nende sissemaksu suurusele SDR-i (Special Drawing Rights) määrusega; · formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest. Tulemuseks: rekonstruktsiooni rahvusvahelise valuuta loomine. Hoida maailmamajanduse valuuta kursid stabiilsed, leppida kokku sõjajärgse maailmamajanduse ... asutused 25. Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi · Abi anti kolmes vormis: · tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üldsummast; · tavaliste laenude vormis, mis tuli USA-le tagastada (9% üldsummast); · lepinguline abi 10% summast. Saadud abi kasutati otstarbekalt
ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde tähendaks ka sisuliselt iseseisvusest loobumist ja seda mõistagi keegi ei tahtnud. Eurotsooni probleemid said alguse just sealt ehk selle loomise hetkest alates. Praegu tegeleme vaid poolega rehkendusest ja suurt pilti arvestades ei saa see mingil juhul olla edukas. Taasiseseisvudes liitis Eesti oma krooni Saksa margaga. Väikse riigina oli see mõistlik samm, sest oma valuuta hinna kõikumise oht oli suur. Eesti valitsus sai krooni osta ja müüa, et säilitada selle tasakaal margaga. Eurotsooniga liitununa ei pea seda enam tegema, sest valuutapoliitikat juhitakse Euroopast. Kuna siinne kaubandus on tihedalt seotud Euroopa Liidu liikmesriikidega, võitis Eesti rohkem, kui kaotas. Junckeri plaanide järgi järgmine samm oleks ära anda ka eelarve-, sealhulgas maksupoliitika. Praegu julgustab Eesti riik ettevõtlusega tegelemist läbi mõistliku maksupoliitika
o 2007 vottis euro kasutusele Sloveenia o 2008 votsid euro kasutusele Küpros ja Malta o 2009 vottis euro kasutusele Slovakkia o 2011 vottis euro kasutusele Eesti 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid. o KASUD kaovad valuutadevahelised börsipekulatsioonid Mikroökonoomika efektiivsuse paranemine: valuuta vahetusriksi o KAHJUD vähenemine, arvestuskulude vähenemine Iseseisva rahapoliitika puudumine: ühise Makromajandusliku stabiilsuse ja rahapoliitikaga ei ole voimalik lahendada majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: samaaegselt erinevaid probleemi o 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) o o 21
· kursori plinkimine: Siin saab muuta kui kiiresti kursor vilgub. · klaviatuuri tüüp:Standard 101/102-Key or Microsoft Natural PS/2 Keyboard 4. Piirkonna ja keelesuvandid · Asukoht:Saad muuda kohta, kus su arvuti hetkel on, et saada uudiseid ja ilmadeadet. · Koht: saab määrata kus kohas sa asud ja arvuti määrab sulle ise seaded mis seal maal on kasutusel. · Arv: saab muuta eraldajaid ja tähiseid ja kõike muud arvudega seonduvat. · Valuuta: Saab muuta kõike valuutaga seonduvat. · Kellaeg: saab muuta kuidas kellaaega esitatakse ja saab ka valida kellaaja eraldajat. · Lühike kuupäev: Saab valida lühikese kellaaja vormingut ja kuupäeva eraldajat. · Pikk kuupäev: Siin saab muuta pika kuupäeva vormingut · Keel:Siin saab muuta oma keelt · Keeleriba: · Klahvid:Saab klahve muuta, kui panna eesti keel siis saab tippida õüöä aga kui inglise keelele panna siis neid tippida ei saa. 5
inimesed ründasid taanlastest saadikuid, põletasid lippe, LEGO läbimüük islamiriikides vähenes märgatavalt. Süüdlasteks võib pidada nii karikatuuride autorit kui ka peatoimetajat, kes avaldas need oma lehes. Meie naaberriigis Lätis on probleeme riigi rahvusvaluutasse uskumisega, meedia pidevalt kajastab, et on tõenäoline, et latt devalveeritakse. Balti riikide peaministrite pressikonverentsil väitis Godmanis, et Lätil on piisavalt reserve oma valuuta kaitsmiseks. Sellest hoolimata käivad inimesed raha vahetamas eurodeks ja dollariteks, mis on kasulik ainult vahetuspunktidele. Suuremates linnades olevad rahavahetuskontorid on eurodest ja dollaritest tühjaks tehtud. Meile kasulikuks osutunud meedia näitab tihti ka oma halba külge ning sellega kaasnevaid probleeme. Igapäevane televiisori vaatamine, ajalehe lugemine ja Internetis surfamine avaldab meile üpris palju mõju, nii positiivset kui ka negatiivset
Raha inimese elus Raha on vahend, mis aitab meil kergemini saavutada soovitut. See võib tuua kaasa nii helgust kui ka hävingut. Me kasutame seda ressurssi igapäevaselt ning mõtleme sellest alalõpmata. Aastatega on see kahjuks muutunud aina tähtsamaks, lükates teised väärtused tagaplaanile. Kas raha peaks mängima elus põhirolli? Raha on olnud osa inimese elust juba aegade algusest. Muutunud on küll vaid selle kuju. Enne valuuta kasutuselevõttu mõõdeti rikkust näiteks loomade või materjalide arvelt. Keskajal kasutati kupüüride asemel teokarpe, kakaoube ja isegi soola. Paratamatult kaasnes selliste maksevahendite kasutuselevõtuga ka ebavõrdsus. See probleem on edasi kandunud ka tänasesse ühiskonda. Ajaloo vältel on proovitud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kahekümnendal sajandil üritas Kommunistlik Venemaa panna kõik inimesed ühe pulga peale. See katse põrus täielikult
Käärmannist. Idee luua oma ettevõte tekkis nende endi kogemustest. Väga tüütu oli pidevalt ülekandeid teha ühest valuutast teise, samuti oli see kulukas. Taavet Hinrikus ütles, et ta kaotas igakord raha liigutades viis protsenti ja samuti Kristo Käärmann pidi oma hüpoteeki maksma Eestis ja kaotas palju raha. Tänu sellele nad tegid eraviisilise kokkuleppe. Hinrikus, kellele maksti eurodes, pani selle valuuta otse Käärmanni kontole, et ta ei peaks teisaldama naelu eurodeks ja saaks maksta oma hüpoteeki ilma tegemata suuri kulutusi. Käärmann sai kasuks selle, et Hinrikus pani naelad tema Suurbritannia kontole. See pani neid looma sellise ettevõte nagu Transferwise. 2012. aasta veebruaris said nad heakskiidu Ühendriikide finantssüsteemi regulaatorilt. Oma esimesel aastal Transferwise teenis 10 miljonit eurot.
TransferWise Ajalugu Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann on kaks sõpra, kes jagavad arusaama, et raha peaks vabalt ringlema. Ent maailmas puudub üks ja ühine valuuta, mis seab vabale ringlusele piirid. Suurepärane mõttevälgatus säästis aga mõlema mehe jaoks tuhandeid eurosid. Taavet töötas Skype’i Eesti üksuse jaoks ja sai palka eurodes, ent tema elukohaks oli London. Kristo omakorda töötas Londonis, ent maksis eurodes tagasi Eestis võetud kodulaenu. Nad sõlmisid lihtsa kokkuleppe. Igal kuul vaatasid nad, milline on keskpanga valuutakurss. Selle kursi alusel kandis
Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi jooksul, Nõudlusinflatsioon- olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini, kui kaupade pakkumine Kuluinflatsioon- olukord, kus ootamatult kasvavad tootmiskulud. Hüperinflatsioon- situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Deflatsioon- raha kallinemine, hindade langus. Ettevõtja ei pruugi saada kulusid tagasi ja tekib pankroti laine. Tarbjahinnaindeks- on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kvartal on 3 kuud, aasta jaguneb 4 kvartaliks. 4. Rahasüsteemid: mis on kullastandard, mis oli Bretton Woodsi süsteem. Euroopa piirkondliku valuutasüsteemi teke 1970. aastate lõpus, ECU kui tänapäeva euro eelkäija.
LM-kõver: Rahapoliitika puhul raha pakkumise tõstes intressimäärad alanevad, mis toob kaasa majanduskasvu ja vähendab tööpuudust, kuid lõplikult ei saa raha pakkumist täieliku tööhõiveni tõsta. IS-kõver: valitsuse kulutuste suurendamisel/maksude alandamisel samuti majandus kasvab, kuid ei saa tööpuudust täielikult likvideerida. 6. Selgita, miks suure eelarve defitsiidiga valitsus võib teha otsuse raha devalveerimiseks enne kui Keskpanga reservid ammenduvad. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Devalveerima peab selleks, et säilitada või suurendada reserve. Raha muutub odavamaks ja suurendab eksporti. On vajalik suure defitsiidi korral.
pooltelt, siis sellest võib saada nii tugeva visuaalse impulsi läbi mille inimene inspireerub ja temas tärkab suur soov sama vaatepilti koos jäädvustada, et taaskord kogeda sarnast harrast tunnet. Tema jäädvustus aitab tal taaskogeda. Ta sai liandväärtuse. Kunsti eesmärk just nii lihtsalt öeldes ongi lisandväärtuse andmine igapäevasele elule. Seega kunst paneb hinge helisema ja teeb tuju heaks. Kunst on just kui vabadus. Kõik tahavad vabad olla. Vabadus on nagu tänapäeva valuuta mille vastu ollakse nõus nii palju ohverdama ja riskima. Kui oled vabaduse maitset tunda saanud on see just nagu sõltuvust tekitav droog mida juurde ja juurde tahaks. Kellele kunstiga tegelemine toob vabaduse tunnet, sellele see on kõige väärtuslikum. Iga inimene otsib elus midagi ja mul on tunne, et läbi kunsti on tal võimalik jõuda selleni, mida ta otsib tunduvalt lähemale. Muidugi siinkohal tuleb mängu inimese kaasasündinud tundlikkus ja abiks on sügavus.
• Esimene suurem kogemus Ladina-Ameerika kriis (1982) • Põhjused • 1970ndatel jõuline laenamine ($29mld kuni $327mld) • Intressimäärade tõus (kuni 20% 1981) • Mehhiko ei suuda laenu teenindada (1982) • IMF-i abi $4mld • Tingimustel: eelarve kulude kokkutõmbamine, riigiettevõtete erastamine, kaubandustõkete eemaldamine, rohkemate välisinvesteeringute sisselaskmi ne Aasia kriis (1997) • Sai alguse Taist, valuuta devalveerumine • Järgnesid nt: Filipiinid, Indoneesia, Lõuna- Korea,... • IMFi abi $110mld • Tingimustel: kõrgemad maksud, valitsussektori kulude kokkutõmbamine, riigiettevõtete erastamine, intressimäärade tõstmine • Kriitika: läheneti standardselt ja sarnaselt nagu Ladina-Ameerika kriisis, kompromissitus tingimuste osas COVID kriis ja IMF • Sõnum: Ühtsus ja vastupidavus • Pooldavad • Lõdvem rahapoliitika
..................................................................................................5 4. Riigikeel............................................................................................................ 6 5. Haridus............................................................................................................. 6 6. Majandus.......................................................................................................... 7 7. Valuuta.............................................................................................................8 8. Kommunikatsioon............................................................................................. 9 9. Valitsus.............................................................................................................9 10. Ajalugu............................................................................................................1 0 11
USD 1,372 1,35 INFOTABEL RUB 40,85 39,07 SEK 8,83 8,78 GBP 0,87 0,83 Operatsioonid OST MÜÜK Valuuta Kogus Kurss EUR Valuuta Kogus USD 100 1,372 72,8862973761 USD 100 razdelit razdelit Kurss EUR 1,35 74,07407 1 column 2 collumn 1 column 2 collumn Hinnakiri Ostjad Nimetus Hind ilma K.M Nimi Aadress
Reformierakond Kool: Tartu Kommertsgümnaasium Klass: 9.B Tartu 2008 Reformierakonna logo Reformierakonna põhiseisukohad Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine majandusarengu kaudu. Erakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel. Reformierakond seisab vanemahüvitise süsteemi jätkamise ning selle pikendamise ja lastehoiukohtade olemasolu eest. Tähtis on lapsendamise korra lihtsustamine ja perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Eelistatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserännet ning Eestist lahkunute tagasirännet. Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs. Huvitutakse Euroopa Liidu laienemisest ja uute demokraatiate tekkest. Oluline on hea ...
majanduslikku iseseisvust kui Euroopa sots. riikidel: puudus oma raha ja pangasüsteem, puudus oma väliskaubandus, lisaks puudus täielikult eraomand. 9. 2002 ületas Eesti reaalne SKP 1990 aasta taseme. Miks need kaks perioodi ei ole siuliselt võrreldavad? Arvustuslikku probleemi ei ole, ehk metoodika on sama, samuti on tegemist reaalse näitajaga ehk ka inflatsioon ning vahetuskurss või erinev valuuta ei mängi rolli? Võrdleme võrreldamatuid, ehk siis see mida toodeti 1990 plaanimajanduse tingimustes, erines kardinaalselt sellest, mida toodeti 2002. Hüviste sortiment oli põhimõtteliselt muutunud. Selline sortimendi muutus oli Eestis kindlasti suure kui näiteks Soomes, kus üleminekut ühelt süsteemilt teisele ei toimunud Lisaks siia ühe joonise rikkuse (SKP per capita) ning rahulolu ja õnnetunde seose kohta Euroopa riikide (European Social Survey 2006) andmetel
vastuvõtu akti. 12. Lisaks liisingu maksete tasumisele, kohustub liisinguvõtja liisingulepingu kehtivuse ajal tasuma tähtaegselt ja kohaselt kõik kulud, mis võivad kaasneda liisingulepinguga, sh. kahjujuhtumi korral ka selle käsitlusega kaasnevad kulud ja kindlustusandjate regressinõuded; liisingueseme vastuvõtmisega müüjalt, liisingueseme kasutamise ja valdamisega ja säilitamisega (näit. hooldusega) kaasnevad kulud; valuuta kursi muutused; müüjale pretensioonide esitamisega kaasnevad kulud. 13. Liisingueseme kindlustamine 13.1 Liisinguese on kindlustatud vastavalt If Eesti Kindlustus AS kindlustuse üldtingimustele . Omavastutus on 5000 krooni 2 14. Liisingulepingu loovutamine 14.1 Liisinguandjal on õigus loovutada käesolev leping kolmandale isikule, jäädes seejuures edaspidi ise Liisinguvõtja kontaktiks
Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi. Need on kõik asjaolud, mis tunduvad juba meile täitsa tavalised, aga nii direktor, õpetajad ja teised vanemad inimesed mäletavad kindlasti, et 20 aastat tagasi ei olnud selline tulevik Eestile sugugi ette kindel. Aga riigi sünnipäeva puhul, võiksime me kõik kasvõi korraks nende asjade peale rohkem mõelda. K...
turuintressimäärad madalad. Keegi ei oska täpselt ennustada, kas see olukord ka nii roosiliseks jääb, sest vaesed riigid, kes eurosüsteemiga liituvad, nõrgestavad eurot. Teisalt jälle meie oma Eesti krooni kursski on euro suhtes kogu aeg ilusti stabiilselt paigal püsinud. Euroga liitumine toob endaga kaasa ühe suure mugavuse. Reisides teistesse riikidesse, kus samuti euro kasutusel, ei pea enam muretsema valuuta vahetuse pärast. Samuti teeb see välismaa turistide elu Eestis lihtsamaks. Võibolla tänu sellele Eesti turismindus isegi kasvab mingil määral. Lihtsam ei ole mitte ainult reisides, vaid ka läbi infokanalite Euroopa turul orienteerumine. Kasvõi näiteks Prantsusmaa internetipoest endale midagi tellides. Huvitav on see, et Eestis hakkab rahaga arveldades kohtama ka teiste riikide eurosid. Päris lahe on Eesti euroga poes makstes vastu saada näiteks portugalist pärit sente.
globaliseerumist, õiglane kaubandusidee *Proktsionism- oma riigi kaitsmine teiste riikide kaupade eest. Nt tolli- ja impordimaksud *Vabakaubandus- tollimakse ei ole. Probleem- vaesed jäävad vaesemaks. *Fiartrade- kauplemine vaba, aga eelistab vaesemaid riike. Probleem- pole õiglane, kallim tarbijale. *väliskaubandusbilanss- eksport/import soovitavalt positiivne. WTO-Kaubanduskokkulepete koht. Tegeleb peamiselt tariifidega jms. Rahvusvaheline rahandus: välisinvesteeringud, valuuta ja organisatsioonid. IMF- rahanduspoliitika maailmas, annab laene, loodud rahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks. Maailmapank (WB)- seotud IMFga , annab raha ja organiseerib abi (USA VETO) Horisontaalne- sama asja mitmes riigis. Vertikaalne- eri etapid eri riikides Maailma keskkonna probleemid- ülerahvastatus, vananemine, haiguste levik, ressursside raiskamin,e saastamine, kliima muutus Tegekevad ÜRO, UCN, WWF, Greenpeace
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
