Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid
MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetul...
regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule. Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme liikmeline kommitee kuhu kuulusid president, asepresident ja direktor. Tänapäeval on Eesti Pank paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks loonud neli kommiteed. Nendeks on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee. Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta. Rahatärtede esiküljel kujutatakse kuulsat isikut ja tagaküljel eestlastele tähtsat sümbolit või paika, kasutusel on ka mündid. 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost Eesti Panga asutas Eesti Ajutine Valitsus 24. veebruaril 1919. aastal. Eesti Panga põhikirjalised ülesanded oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal ainuõigus emiteerida pangatähti
müüja kauba ostjale (sundsissenõudmine) Sularahata arvelduste tehingud kajastatakse kontode väljavõtete ja algdok. järgi rp.registr. Sularahata arveldused(4) · Rahaliste vahendite hoidmiseks ja sularahata arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas, milledelt tehakse ülekandeid sularahata arvelduste vormis Välisvaluutadele avatakse eraldi pangakontod. Raamatupidamises avatakse raamatupidamis- konto iga arveldusarve ja valuuta jaoks eraldi. · Panga poolt vaadatuna tähendab D-käive väljaminekut ettevõtte kontolt ja K-käive ? Sularahata arveldused(5) · Ettevõtted teevad makseid ka makse- ja krediitkaartidega või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud maksete kohta kuludokumendid. · Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete aruanne
· Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Miks on eurole üleminek kasulik? · Kuidas vältida hinnatõusu? Mis on euroala? · Euroalasse kuulub 16 Euroopa Liidu riiki, kus on kasutusel euro. · Eestist saab 01.01.2011 euroala 17. liige. · Euroala on teine kõige suurem majanduspiirkond maailmas USA kõrval (15% maailma majandusest, USA 20% maailma majandusest). Umbes 40% tehingutest välisvaluutaturgudel toimub eurodes. Järjest enam riike seob oma valuuta kursi euroga, sest see tagab stabiilse arengu ka nende riigile. · Euroala on Euroopa Liidu tähtsaim majanduspoliitiline saavutus. · Euroopa üks raha suurendab kaubavahetust, soodustab investeeringuid ja kokkuvõttes toetab Euroopa majanduslikku edu ja stabiilsust. Euroala kujunemine · 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatõus kontrolli all
makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 25. Rahandussuhted jaotavad ettevõtte sissetulekuid riigifondide, ettevõtte enese vajaduste, töötajate ja aktsionäride vahel. Ümberjaotusprotsessis jaotatakse tulud veelkord ümber, näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus
paremini rahuldada oma kliente, et · Suured Maksumäärad konkurendid ei saa imiteerida. 1278,23 eurot ühe mängulaua kohta 447,38 eurot ühe mänguautomaadi kohta VÕIMALUSED OHUD · Online kasiino pakub võimet laiendada · Raske investeerimine oma äri. Valuuta vahetus muutub,tulud ja kulud ka · Äriideed muutuvad kiiresti · firma võib tegutseda aastaringselt · Kriisis. ükskõik hooajal. · Tihe konkurents · Uued turud · Valitsuse määrused Võta partneriks väike catering,pakkuda jooki · Poliitilised riskid sööki üritusi ajal. · Rahvusvaheline laienemine
MEHHIKO 13 900 NORRA 54 600 PRANTSUSMAA 33 100 POOLA 18 800 PORTUGAL 23 000 ROOTSI 39 100 SAKSAMAA 35 700 SERBIA 10 900 SOOME 35 400 SUURBRITANNIA 34 800 SVEITS 42 600 TAANI 36 600 TÜRGI 12 300 UUS-MEREMAA 27 700 VENEMAA 15 900 Riikide SKT elaniku kohta dlemiseks arvutatakse seda kohaliku valuuta ostujõu alusel USA dollarites. See tagab hindade ja kulutuste rahvusvahelise Eesti SKT elaniku kohta on kõrgem kui meie naabritel Lätil ja Venemaal. Soomes ja Rootsis on SKT kõrgem kui kulutuste rahvusvahelise võrreldavuse. ootsis on SKT kõrgem kui Eestis.
USA majanduse areng ja sisepoliitika pärast II MS. USA majanduse positiivne külg Majandus hakkas kasvama Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta USA majanduse muutused,mõjutasid väga Euroopa majandust USA majanduse negatiivne külg Palju kulutusi tõi relvastuse täiustamine. USA kulutused kosmoseprogrammi välja töötamisele 1970 aastatel alanud USA majanduskriis oli suureks tagasilöögiks. USA sisepoliitika Tõsine vastane tol ajal NSV Liit Suurem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale 19601970 a. Võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitika Riigipeaks oli endiselt
Hispaania rahvusköök Carmely Reiska, Carolina Kass, H elen Ausman, H elen Kossas Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb,
Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu koduloomadele ja lindudele Kasutatud kirjandus · https://www.reisiguru.ee/riikID/66 · https://et
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: Elavdada rahvusvahelist kaubandust, vähendada sealseid tökkeid ja makse, liberaliseerida IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Eesmärk: Tagada valuuta stabiilsus, vältida kursi kõikumist ja finantskriise. EL(EU) - Euroopa Liit Liikmesriigid(28):Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko
liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012 ning Boliivia alustas liitumisprotsessi 2012. aasta lõpus. Paraguay liikmelisus on alates 2012. aasta juunist peatatud. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistikaavaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. Mercosuri eesmärk on vabakaubanduse edendamine ja kaupade, inimeste ning valuuta sujuva liikumise võimaldamine. Veel on sihiks ühtne tariifipoliitika kolmandate riikide suhtes ja kaubandusalane koostöö liikmesriikide vahel.
Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks, mille kursiks sai 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi ostujõud oli 1 kr = 8 10 rubla. Tolleaegsed suured sõnameistrid kirjutasid (Päevaleht, 25.11.1940): ,,Eesti krooni asemele tuleb meil nüüd käibele nõukogude valuuta, maailma kõige kindlam valuuta..." 1941. aasta 1. jaanuariks pidi kroon käibelt kaduma, kuid rahva kätte ehk rubladeks vahetamata jäi ca 8 mln krooni sularahas. See tekitas rahvas veel lootust, et võib-olla suudetakse veel riik ja raha taastada. Eestis käibele lastud rubladel olid Lenini ja Kremli kõnetoolis J. Lauristeini poolt ülistatud punaarmee pildid. Siiski pidid tuli pettuda kõigil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. 1942. aastal oli Eestis kasutusel nii rubla ja riigimark
vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. 16. Devalveerimine ja revalveerimine Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Revalveerimine on raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. 17. Valuuta arvutamise oskus Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks ostame rootsi krooni. Korrutame 50 vahetuskursiga. Kui vahetada 50 rootsi krooni eurodeks müüme rootsi krooni. Jagame 50 vahetuskursiga. 18
Intressi liigid on lihtintress (konstantse või muutuva intressimääraga), liitintress, muutuv intress ja fikseeritud intress. 7 KURSS Valuutakurss on hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas e. valuutas. Valuutakurss peegeldab oma emiteerijariigi majanduslikke näitajaid (n. tootmise ja kaubanduse areng, intressimäärad, majanduse reguleeritus). Vabalt ujuv valuutakurss tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. Turg e. nõudmise ja pakkumise suhe viib valuutakursi sellisele tasemele, mis on tegelikkusele vastav. Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. 1973 aastal läks enamik maailma juhtivatest riikidest üle reguleeritult ujuvale valuutakursside süsteemile.
alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 12.Euroala kriisi tekkepõhjused Üke tekkepõhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid. Kreeka kehv riigirahandus, Portugali riigi rahanduse juhtimise probleemid, Iirimaa ja Hispaania erasektori kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum. Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektoritesse. Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Kriis on nii poliitiline kui ka majanduslik. 13.Kullastandardi olemus Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a
Meelis Kiisk 10A Pealinn: Monaco Riigikeel: Prantsuse Suurus: 1,95 km² Rahvaarv: 32,671 (2007 juuli) Monaco riigilipp Rahvastiku tihedus: 16,754 in/km² Valuuta: Euro Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Valitseja: prints Albert II Monaco vapp Väikeriik Lääne-Euroopas Asub vahemere põhjarannikul, Prantsumaa lõunakaldal Itaalia piiri lähedal Lõunast ümbritseb vahemeri, muu piir ühine Prantsusmaaga Asukoht maailmakaardil Monaco kaart Lähistroopiline vahemereline kliima Soe talv Palav ja kuiv suvi Joonis keskmise sademete hulgaga
Mida rohkem on hindade ülesupitamiseks kasutatud laene, seda kiiremini ja suuremalt. 65. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul? Valuutaturg on turg, kus üksikisikud, ettevõte ja pangad ostavad ning müüvad välisvaluutat. Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile: alumisel astmel on vahetud välisvaluuta tarbijad ja tootjad (turistid, importijad, eksportijad), järgmised on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel, kolmandal astmel on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljaveo. Neljandaks on suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa. 66. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) Tehingu iseloom (ostukurss kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt
Optsiooni preemia ehk hind on summa, mille optsiooni ostja maksab optsiooni väljaandjale lepingu sõlmimisel Euroopa tüüpi optsioon ostja saab oma õigusi kasutada vaid optsiooni lõppemispäeval Ameerika tüüpi optsioon ostja saab oma õigusi kasutada kogu optsiooni eluea jooksul Alusvara -vara, mille ostmiseks või müümiseks tulevikus annab optsioon õiguse nt aktsia, indeks, tooraine, valuuta, võlakiri, intressimäär, futuurileping Sisemine väärtus- positiivne vahe optsiooni tehinguhinna ja alusvara turuhinna vahel Ajaväärtus Optsiooni hind (preemia) = sisemine väärtus + ajaväärtus Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale LONG CALL - pikk positsioon ostuoptsioonis ehk omatakse ostuoptsiooni SHORT CALL - lühike positsioon ostuoptsioonis ehk ollakse välja kirjutanud ostuoptsiooni
poliitika üleminekul kroon euro suhtes, mis on võrdne 15,6466 1 euro kohta. Alates oktoobrist 2010 hakkas kampaania koguda münte, mis igaühel on võimalus meelitada pankade ja panna see konto maksab senti teenuste kroonid ja münte. Kuni 30. juunini 2011 kauplejad peavad näitama hinda, nii kroonides ja eurodes. Mina arvan, et eurole üleminek on tehtud nii lihtsaks, et kõik peaks sellega hakkama saama. Mina arvan, et eurole üleminek on hea, kuna siis on Eestil kindlam valuuta. Me oleme jõudnud eurotsooni, me ei saa seal olla kõige vaesemad - pigem vastupidi, nüüd on Eestis üks eliit euroalaga. Meil on väga korralik panus oma rahanduspoliitikaga, oleme täiesti uus lähenemisviis. Ma olen harjunud krooniga ja mulle meeldis see, aga ma arvan, et Eestile on euro kasuks. Mina pooldan eurot.
Norra Reis Norra Transport buss, laev Sihtgrupp - klassiekskursioon Grupi suurus 40 inimest Reisi kestvus 9 päeva Hind eurodes 327 eurot Valuuta 1 euro = 7.4576 Norra krooni Riigi tutvustus Pealinn Oslo Asub Euroopas Rahva arv 4,9 miljonit Rahaühik on kroon Niiske ja külm kliima Riigi lipp Vaatamisväärsused Norra fjordid Jotunheimen'i rahvuspark Akershus'i kindlus Juhtivad majandusharud Naftatööstus Gaasitööstus Alumiiniumitööstus Akvakultuuritööstus Reisiplaan 1 päev Kogunemine Võrus ja väljasõit 2 päev - Hommikuks jõuame Stockholmi.
piiratus. 16) Googelda...... 17) Fiskaalpoliitika põhimõjud - ressursside kasutus, aeg, maailmavaated, võimulolev valitsus 18) Riigivõlg – riik saab võlgu olla teistele riikidele, Euroopa Liidule.(Eestis üsna väike) 19) Ujuv vahetuskurss – vahetuskursi suurus muutub, lähtuvalt nõudlusest ja pakkumisest.(euro) Fikseeritud vahetuskurss – kindel ja konkreetne nõudlus ja pakkumine.(rubla) 20) Devalveerimine on rahaväärtuse langetamine, teise valuuta suhtes. Revalveerimine on rahaväärtuse tõstmine, teise valuuta suhtes. Majandusühendus on majandusliku koostöö organisatsioon. See on rühmitus majandusühendusse ühinenud riikidest. Meile kõige tuttavam näide on Euroopa Liit ning selle liikmesriigid. Erinevad majandusühendused: IMF – Rahvusvaheline valuutafond – rahvusvaheline krediidi ja valuutaorganisatsioon. Selle eesmärgid on valuutade konverteeritavuse taastamine, multilateraalse maksesüsteemi
MAJANDUS-ORGANISATSIOONID EUROOPA LIIT Asutamine · 1948 tolliliit Belgia, Holland, Luxemburg · 1951 Euroopa Söe-ja Terasekoondis · 1957 Euroopa Majandusühendus · 1967 Euroopa Ühendus · 1992 Euroopa Ühendus reorganiseerimine Euroopa Liiduks (Maastrichti leping) · 1993 jõustub Maastrichti leping Liikmesriigid: Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Austria, Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Ira...
RAHVUSVAHELISED MAJANDUS ORGANISATSIOONID ORGANISATSIOON EESMÄRK RIIGID-KAART 1.NAFTA-p-ameerika kaotada kaubandus P-ameerika, Kanada, vabakaubanduse organi- barjäärid ja aidata Mehhiko satsioon kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele. 2.IMF-rahvusvaheline valuuta- püüab vältida ülemäära ülemaailmne, ka Eesti fond järske maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada eri riikide finants kriise 3.Vabakaubanduspiirkond- liikmesmaade vahel pole N: NAFTA ja EFTA ühendus, mille liikmesmaade kaubandustõkkeid,säilib vahel pole kaubandus- individuaalne kaubandus- tõkkeid poliitika väljaspool liitu ...
institusioone. . Üheks riigi edukalt toimimise eelduseks on majanduslik stabiilsus. Põhinedes majanduslikele väärtustele, aitab Euroopa Liit kaasa liikmesriikide ühisele majandusliku stabiilsuse tagamisele.Üheks suurepäraseks näiteks on ühisraha euro, mille ka Eesti mõned aastad tagasi käibele võttis. Lisaks ärilistele huvidele, on ühine valuuta lihtsalt praktiliselt mugav. Reisides euroala riikides, ei pea jagelema valuutavahetusega, mis lisaks maksaks veel omakorda raha. . Üldiselt võib öelda, et Euroopa Liit tagab minule, kui keskmisele Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanikule, nii majandusliku kui mingil moel mentaalse turvatunde. Läbi erinevate vabaduste ning võimaluste, muudab Euroopa Liidu liikmesus mu elu kergemaks ja lisab valikuvõimalusi.
(peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus. Rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega ja kulla hinnaga, rahal oli ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sais paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada, süsteem, eeldas inflatsiooni puudumist. Kullastandardi alamliigid: 1) Mündistandard 2) Kangistandard (piirati rahamärkide vahetamist) 3) Deviisistandard (rahamärgid vahetati Inglise naela vastu ja need omakorda kullakangide vastu) 14. Bretton Woods'i süsteem. 1930. aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s
o Rahamassi juhtimine o Vahetuskursi juhtimine o Inflatsiooni otsejuhtimine o Intressimäärade sidumine Rahapol instrumentideks on avaturuoperatsioonid (juhitakse lühiajalist intresside kujunemist), laenu ja hoiuse püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22
• 1980. aastal otsustati EÜ ühendada ühtseks liiduks, millel on ühtne siseturg, kus võivad vabalt liikuda kaubad, teenused ja inimesed • 1987. aastal jõustus Ühtse Euroopa Akt, mis nägi ette ühisturu loomist ehk kaubandustõkete kaotamist liikmesriikide vahel • 1992. aastal loodi Euroopa Majandusruum (EEA), kuhu kuulus enamik Euroopa riike Euroopa Rahasüsteem • 1979. aastal võeti kasutusele ühtne rahasüsteem • Ühine valuuta Eküü • Loodi Euroopa valuutafond • Loodi krediidivõimalused valuuta stabiilsena hoidmiseks Euroopa Liidu kujunemine • 1991. aastal loodi Maastrichi tippkohtumisel esialgu 12 riigist koosnev Euroopa Liit • Leppega seati sisse Euroopa kodakondsus • Tolliliidu ja ühisturu tegevnemine • 1999. aastal võeti kasutusele esialgu sularahata tehingutes ning 2002. aastal paberraha ja müntidega ühisraha euro • Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal
Kumb on olulisem, ka Eesti kroon või Euroopa euro. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata. Hoiad koguaeg oma id-kaarti rahakotis teiste kaartide hulgas ja võid igasugused passi mured Euroopa liidu piires unustada.
Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0 pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem Täishõive S=I on riigi valuuta. Muutused valuutakursis võrduvad Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend, inflatsioonimäära vahega. vahetusvahend, arvestusühik CUd+ 1 %S = %P %P*
· rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine · Laenuandmine ja investeerimine kasumi saamise eesmärgil · Maksete ja ülekannete teostamine
30. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: • Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur • Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine • Valuutavahetamise kulude vähenemine • Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine) • Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv Ühisvaluutaga kaasnevad negatiivsed küljed: • Usaldusväärsus: stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta kogemus maailmas • Ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates euroala riikides • Liiga suur Eurosüsteemi mehhanism: ühise rahapoliitika elluviimine on raskendatud erinevatest pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu • Uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme • Hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni 31. R
AUSTRAALIA 1.) 2.) · Keel: Inglise keel · Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid
RAHA AJALUGU Preili Kristina Mida kasutati otsese raha asemel ? · Loomanahad · Teokarbid · Tööriistad: kirved jne · Asteekidel olid kasutusel kohvioad · Hiinas sool · Nigeerias jalarauad · Orjad, tütarlapsed Kuld ja hõbe · Kõige esimesena hakati kasutama otsese rahana kulda ja hõbedat · Vermiti teatud suurusega mündid · Võeti kasutusele tsekid ja võlakirjad · 19.sajandil kehtestati kullastandard rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja hindadega Kullastandard Hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Veel juttu Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui
Hawaii saared GEOGRAAFILINE AS END · Hawaii saared on vulkaanilise päritoluga saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestik koosneb 7 suuremast saarest. · Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased KLIIMA · Troopiline vööde · Suvi (aprill-november) 23,9º - 31º C. · Talv (detsember-märts) 20º - 21,2º C. · Keskmine veetemperatuur on 24 C. Taimestik · Loodusvöönd: troopiline vihmamets. · Ligi 90% siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest on sellised, mida ei leidu kusagil mujal maailma...
3)Täisväärtuslik kaupraha 1)sularaha, 2)krediit(maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971 Iga riik määras oma raha kullasisalduse 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus Bretton Woodsi periood 1944-1971- toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis Eesti krooni kasutuselevõtt 1985a isemajandava Eesti projekt 1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks
Mati 9:30 AM 4:00 PM 6:30 Mihkel 10:00 AM 5:03 PM 7:03 Anett 2:00 PM 10:00 PM 8:00 õi varasema kuu viimase päeva järjenumbri. a esimene päev on pühapäev hilisema kuupäeva järjenumbri. Järgnevas tabelis on eilsed Sampo panga valuutakursid 1.Asenda arvudes olev kümnendkoha punkt komaga 2. Kopeeri uude tabelisse (tabeli algus lahtris I9) ainult need read, kus on sularaha ost ja müük 3. Arvuta iga valuuta korral mitu protsenti erineb Eesti panga kurss sularaha ostust ja sularaha müügist 4. Leia keskmine ostu ja müügi protsent Kas need on võrdsed? Valuuta Sularaha Ülekande Eesti ost müük ost müük Panga Austraalia AUD - - 9,58 kr 9,73 kurss
sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon)
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga.
6) Kaubanduse ja ja turu hooajalisus, tsüklilisus ja selle võimalik mõju tootele/teenusele: hooajalisus usun, kuumadel suvedel näiteks kasutatakse vett rohkem erinevateks vajadusteks. 7) Välismajandus ja selle trended: mis on üleüldine olukord välismajanduses ja millised on suunad tulevikuks, ka väljaspool riiki toimiv või mittetoimiv majandus mõjutab kõik majandusüksusi. 8) Valuuta stabiilsus: stabiilne valuuta tagab meile ka kindlustatuma majandusolukorra 9) Eelarve tasakaal: tulude ja kulude vastavuse printsiip 10) Regionaalse majandusarengu eripärad: erinevates regioonides on majandus erineval tasemel. Sotsiaalsed tegurid: 1) Elanikkonna ja tarbijate elustiil ja selle muutused: elanikkonna vähenemine Võru linna vähendab tarbimist, tarbijate elustiil vastavalt sellele, kui palju vaba raha on inimestel.
) Vabakaubanduspiirkond- kaotatakse omavahelised tollid. Maj. teadlased on erinevatel seisukohtadel kas tollid on maj. kasulikud või kahjulikud. Nad mõjutavad kaupade hindu siseturul (mõtle- kuidas?) Maailmamajandust mõjutavad organisatsioonid. IMF- rahvusvaheline valuutafond Tegutseb alates 1945.liikmed kohustuvad rakendama ühist valuuta- ja rahvusvahelist maksepoliitikat, abistama üksteist maksebilansi puudujäägi korral. Fond aitas tagada valuuta konverteeritavust ja korrastada valuutasuhteid. WB-maailmapank TULETA MEELDE JA VAATA ÜLE KONSPEKT, MILLE TEGID TUNNIS MAJ. KÜSIMUSTE KOHTA + LOE MEELDETULETUSEKS LÄBI MUST- ROHELISEST ÕPIKUST LK.78-84 4
21% (otsene maks), proportsionaalne tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides jääb samaks, sõltumata maksustatava summa suurusest, progresseeruv tulumaks tulumaks, mille suurus protsentides on seda suurem, mida suurema summa pealt seda makstakse, käibemaks iga kauba või teenuse ostmisel lisanduv 20% maks (kaudne maks), aktsiisimaks kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist, valuuta konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik, valuutareserv riigi säilitatavad varad, välisvaluuta ja laenu eriõigused, kasutatakse, kui riigil tekib makseraskusi, deebetkaart tavaline pangakaart, kuhu inimene saab oma raha koguda, pank laenuasutus, kelle huviks on laenu anda, krediitkaart laenukaart, mille krediidiks võetud summa makstakse pangale kord kuus täies ulatuses, valitsus koostab igal aastal
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕIIIÄ Ehtel Valk FINANTSJUHTIMINE Kodune ülesanne Aineõpetaja: Raili Kuusik Mõdriku 2010 Finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesanded sõltuvad ka vastavast valdkonnast, kus ta töötab. Antud kuulutuses on tegemist põllumajanduse valdkonnaga, sellepärast ka nõudmiseks põllumajanduslik kõrgharidus ja töökogemus. Põhilisteks tööülesanneteks kuulutuses on: eelarve koostamine ja eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiik...
reisimist eurotsooni riikides. Nii see tõepoolest on. Enam ei peaks reisi planeerides pead valuutavahetusega vaevama. Samuti ei peaks enam välisriikides oste tehes pidevalt kalkuleerima, palju üks või teine asi Eesti kroonides maksab. Täpselt samamoodi muutub lihtsamaks ka Eestisse puhkama tulnud turistide arveldamine. Tegelikult peaks Euro kasutuselevõtu kasulikkust pisut laiemas mõistes vaatlema. Praegu on Eestis käibel kroon, mis on ülemaailmselt vähetuntud valuuta. Kes pole Eestiga kuidagi seotud, see ilmselt ei teagi, mis see kroon on. Lihtne on tekkima mõtteviis "mingi väike tundmatu riik kuskil tsivilisatsiooni ääremail". Täpselt samasugune suhtumine on aga ka ülemaailmsetel suurfirmadel Eestisse. Just ülemaailmsetel neil on tütarfirmasid maailma eri paikades. Ja miks ei võiks mõned neist ettevõtetest Eestis paikneda? Praegu purustab töötute protsent eelnevat rekordit pea iga nädal. Välisfirmade allharude toomine
Investeering-kasu saamise eesmärgil tehtav rahapaigutus ettevõttesse või väärtpaberisse Privatiseerimine-riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks Transiitkaubandus-kaubavedu ühest riigist teise läbi kolmanda Eelarve-eeldatavate kulude ja tulude arvutus eelolevaks perioodiks Defitsiidiga eelarve-eelarve, milles kavandatavad kulud on suuremad kui eeldatakse Proportsionaalne tulumaks-tulumaks, mille suurus % jääb ühesuuruseks sõltumata maksja summa suurusest Progresseeruv tulumaks-tulumaks, mille suurus % on seda suurem, mida suurema pealt seda makstakse Valuuta-konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik Valuutakurss-riigi säilitatavad varad (kuld, laenud jm) Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart,...
. Esile tõusid USA, kes jäi pääses sõjast väheste kahjudega ja Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas. NSV Liit piiras Lääne mõju nn raudse eesriidega ehk eraldas Ida teisest maailmast. USA ja NSV Liit asusid teineteise vastu toetades erinevaid leere, kes oma vahel sõdisid ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja sealhulgas pealinn jagati liitlaste vahel okupatsioonitsoonideks. Seal oli vaja taasluua mingisugunegi infrastruktuur, valuuta jne. 1947.aastal esitati Trumani doktriin, mis esines ideel toetada vabu rahvaid sise-ja välissurve vastu tollaegse USA presidendi Henry Trumani poolt. Samal ajal pakuti välja ka Marshalli plaan (George Marshalli, tollaegse USA riigisekretäri poolt), mille abil transporditi õhuteede kaudu Berliini kõike vajalikku. Sõjalist kokkupuudet üritati iga hinna eest vältida. Berliini blokaad viis aga selleni, et 1949.aastal Saksamaa lõhenes, Lääne-Saksa
Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Deflatsiooni käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon on kasulik tavainimesele, kuid suurte võlgadega riikidele on see ebameeldiv, sest seda raskem on võlga tagasi maksta. Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandus...
Mõningaid horvaadikeelseid sõnu ja väljendeid: Tere - bog Head aega - zbogom Jah/ei - da/ne Palun - molim Tänan - hvala Pole tänu väärt - nema na cemu Vabandage - oprostite Minu nimi on - zovem se Kus asub? - Gdje je Rand - plazha Vanalinn - stari grad Kas räägite inglise keelt? - Govorite li engleski? Ei saa aru - ja ne razumijem Kellaaeg Horvaatias on kell 1h Eesti ajast taga Valuuta Horvaatias on rahaühikuks kuna (HRK) Vaatamisväärt kohad Istra majakas Looduslik ja põnev Beredine koobas (pildil) Bale kivilinn, mis on justkui Istra hoolikalt peidetud pärl Vrasari kalurilinn Vajalikud esemed Horvaatiasse peaks kaasa võtma kindlasti: päikeseprillid, päikesekreemi, kindlasti peab pead katma rätik või õhuline müts, kotis peaks olema ka pudel vett Toit
39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
