Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu:
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud
,,Mustamäe armastus`` Sisukokkuvõte Tegelased : Mihek Jürimäe - Neljakümnendates mees , tavaline ,keskmise palgaga insener.Naisest lahku läinud .Ühe lapse isa (naisega kellega ta lahku läks). Maire Look-Üksildane ,noor, elu igatsev,aus neiu , puhta hingega,hea palgaga. See raamat rääkis mehest nimega Mihkel Jürimäe. Ta läks oma naisest lahku.Mihkel läks eraldi elama teisse korterisse.Kõrvalmajas elas aga üksik naine nimega Maire Look .Ta elas Sõpruse pst. 249 oma üksildast igatsusrohket elu .Ta oli endaarust väga korralik ja väga üleküpsenud naine.Tema harjumus oli iga päev vaadata aknast välja inimesi ja seista seal tunde.Ükskord märkas naist Mihkel ,kes mõtles ,et mida see naine küll seal akna peal koguaeg jõllitab.Mihkel vaatas ja nägi seda sama naist iga päev aknal kuni nende pilgud kohtusid.Nad vaatasid üksteisele koguaeg otsa .See sai igaõhtuseks rutiiniks.Neil ...
tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan ,,Tants aurukatla ümber" algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost: "Puud olid, puud olid hellad velled", ,,Pommeri aed" Räägi kooli tähtsusest Eesti kultuuris 20. saj alguses. Arvo Valton sünd 1935. Vabakutseline, avaldab palju ajalehtedes. 20 saj Eesti tähtsaim novellikirjanik. Kirjutas palju, teosed keerulised. Novellikogu ,,Veider soov". ,,Rataste vahel", ,,8 jaapanlannat", ,,Luikede soo karussell", ,,Sõnumitooja", ,,Läbi unemaastike", ,,Võõras linnas". Viimased 3 eksistentsiaalsed probleemid, tegevus Eestist kaugel, absurd. Juhan Smuul 1922-1971. Sõja aegse ja järgse perioodi tähtsaim kirjanik. Pikalt EKL-i esimees. Kirjutas palju, kõikvõimalikes zanrides
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante
7. Novelli olemus, tunnused, esindajad; Tuglase või Tsehhovi 1 novelli analüüs · Novell on sündinud Itaalias umb 14. sajandil - Itaalia keeles tähendab novell uudist ja see eeldab, et saad teada midagi uut ja ootamatut · Novelli tunnused: - vähe tegelasi - üks keskne teema - on kindel ülesehitus · Novelli ülesehitus: - SISSEJUHATUS- tutvustatakse kohta, aega, tegelasi - SÕLMITUS- juhtub midagi, millest lugu alguse saab - TEEMA ARENG- kasvava pingega - KULMINATSIOON- loo kõige põnevam koht - PUÄNT- ootamatu pööre - KOKKUVÕTE · Novelli kirjanikud: - Nikolai Gogol (venelane) - Edgar Allan Poe (ameeriklane) - Friedebert Tuglas (eestlane) - Arvo Valton (eestlane) ...
aastate lõpul iseseisvus Ee taasavastamine, kassetluule Urve Karuks, Ilona Laaman, ,,Tsooloogia ehk Ingel lindudega", Urve Karuks noortekultuur ja hakkas mõjutam Proosa novell, miniatuur, lühiromaan, Karl Ristikivi, Jaan Kaplinski, ,,Savi", Ilona Laaman ,,Mis need sipelgad ka ära ei kirjandust. Luulekassetid ilmusid modernistlik, dokumentaalne, ajalooline P.E Rummo, Arvo Valton, ole", Karl Ristikivi ,,Inimese teekond", Jaan Kaplinski 1962-1968, neis esile tõusnud au Draama - metafoorne Mati Unt, ,,Tolmust ja värvidest", P.E Rummo ,,Lumevalgus... olnud määrav tähendus 20. Sajan lumepimedus", ,,Tuhkatriinumäng", Arvo Valton luules. Kerkis esile realistlik isik
Viimne reliikvia Koostas: Rauno Härgin "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20
("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust • Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. • Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid
Sõprus Sõprus on väga suur mõiste. Sellega võib haiget saad, kuid ka palju rõõmu valmistada. Sõprus teeb haiget , kui usaldad valesid inimesi. Mõned inimesed kasutavad teiste inimeste lahkust ära, et siis nende tagant varastada. Kuid nad on nii rumalad, et ei mõista kui haiget nad teistele teevad. Need inimesed peavad neid ju ikkagi sõpradeks ja lihtsalt ühe hetkel on sõprus rikutud. Kuid suurem osa sõpradest ja sõprusest ikkagi hoiavad teineteist. Me usaldame saladusi neile, kelle saladusi me ise suudame hoida. Me kuulame, veedame üksteisega aega, teeme nalja ja seepärast on meil head suhted, me oleme sõbrad. Me jagame oma muresid. Me soovime oma sõpradele head ja nemad meilegi, me oleme nendega ausad ja nemad kuulavad austavad meid. Me oleme sõbralikud, lahked, usaldavad, hoolivad, ausad ja muidugi sõbrad ka. Meie huvid peavad kattuma, muidu meil poleks millestki rääkida. Me naljatleme samade asjad...
Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Naiste riietus Talutüdrukutel olid tavalised odavad kleidid, kanti ka palju villaseid asju. Aadlikuprouadel olid kallid pikad kleidid, piha oli hästi välja toodud (vahel murti isegi alumised ribid, et korsett oleks ilusamini).
Lihtrahva väärtushinnangute muutmiseks ei lähe vaja muud, kui raha ja tarkusi. Raha omakorda saadakse jällegi tänu tarkusele. Tarkus on hea sinnamaani, kus seda hakatakse kuritarvitama. Lisan lõppu veel mõned tsitaadid tarkusest. Arthur Schopenhauer: ,,Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus." Albert Einstein: ,,Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid aga unistamine on piiritu." Arvo Valton (Arvo Vallikivi): ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni."
viimased päevad". Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Filmiliik: Seiklusfilm Lavastustöö: Grigori Kromanov Produtsent: Raimund Felt Käsikiri: Arvo Valton Operaatoritöö: Jüri Garsnek Filmistuudio: Tallinnfilm Aasta: 1969 Esilinastus: 23. märts 1970 Kestus: 86 minutit Riik: Nõukogude Liit Keel: eesti Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina
Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viimne reliikvia'' i. linastus 1970 märtsis ii. stsenarist Arvo Valton iii. režissöör Grigori Kromanov iv. laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo 4. Filmi loominguline meeskond a. joonepealne i. produtsent - teose tootmise finantseerija ii. režissöör - tootmise loominguline juht iii. stsenarist - teose käsikirja autor iv. näitleja - teose tegelase kehastaja b. joonealune i. operaator - teose filmija ii
Kuidas saada targaks? Tänaseks teemaks on ,,Kuidas saada targaks?". Arvo Valton on öelnud: ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." Kuid mis asi see tarkus siis üldse on? Minu arvates on tarkus teadmised, oskus käituda ja olla. Tarkus on rääkimine ja asjadest arusaamine. Tarkus väljendub peaaegu igas asjas, mida me teeme. Kuid kuidas siis saada targaks? Juba väiksest peale ei kuulnud me kodus muud, kui
Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha. /C. Silva/ Iga inimene on erinev mõttelaadi, käitumise ja väljendusoskuse poolest. Sellest tulenevalt tekivad lahkhelid erinevate isikuomadustega inimeste vahel ja ühesugused koonduvad- tavapärasest hallist massist tuleb esile eliit. Väiksemas mastaabis võib kujutada seda koolis klassisiseselt, suuremas- terve ühiskonna näitel. Alati ei ole need suured sõnapruukijad kõige targemad, aga hea sõnaoskusega suudavad ka nemad palju korda saata. Ajaloost Teine maailmasõda on otseselt kahe ambitsioonika ja sõnaosava liidri esiletulemise ja oma mõjuvõimu laiendamise soovi tagajärg. Juba esimestel kooliaastatel võib klassis näha erinevaid kihte- on vaiksemad ja tagasihoidlikumad, teiselt poolt hakkavad silma hüperaktiivsed lapsed. Viimane väljend on tulenenud psühholoogide arvamusest, et üks hüperaktiivsusele viivatest põhjustes...
Ande Andekas-Lammutaja Kirjandus Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus. (,,) (Arvo Valton) ...
Mis on õnne hind? Kõigil meist on vaja läbida oma rada. Seda läbides jätame me rajale jälje- täpselt sellise nagu meile endile meeldib. Kui tahame käia mööda uut rada, siis ei saa me käia teiste jälgedes, selleks peavad olema meil oma soovid ja eesmärgid. Inimese tegutsemine on tulus ainult siis, kui ta teeb kõike siin maailmas oma hingega ja kõige sellega, mis tema sees peitub. Kuid seda suudab teha vaid inimene, kes on õnnelik. Aga mida mõistame me üldse õnne ja õnnelikkuse all? Ometi ei saa see ju olla asi, millest kõik üheselt aru saavad. Mida teha, et olla õnnelik? Paljud meist ütlevad, et raha ei tee õnnelikuks ja et nad ei hooli sellest, kuid võib kindel olla, et päris nii see ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu, mis on mõnus ja teda rahuldav, peab tal kindlasti olema ka raha. See tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab ka kõvasti jõudu ju...
aastal: „Üks erakonnategelinski hüüab: üles! Teine sosistab: alla! Kolmas põikab kõrvale ega vaata silma – Seisukohata, ilmavaateta, nagu emaihust tulnud, nelikümmend viis aastat vana.“ Traat proosakirjanikuna Arvo Valton on öelnud: „Pean Mats Traati mitte üksi meie põlvkonna, vaid ka meie aja, see tähendab mitme põlvkonna suurimaks proosameheks nii hästi tema arvukate romaanide mahu ja headuse poolest kui ka teoste haarde ja sõnumi olulisuse poolest.“ Traati on kutsutud ka sõjajärgseks Tammsaareks. Kui kuulus autor ise pidas oma kirjanduslikuks mantlipärijaks pigem Karl Ristikivi, siis Traadi maaeluromaanide eetos,
Mälestused meenutavad meile midagi tähtsat ning aitavad sellest kinni hoida. Mälestused võivad tuua esile nii naeru kui ka pisaraid. Üldjuhul mälestused lapsepõlvest ja sellega seonduvast on kui midagi ülimalt idüllilist ja puhast. Just nagu mälestused lapsepõlvekoolist on kõige kaunimad. Samas võivad ka mälestused koolist olla kui millegist jubedast ja vaenulikust ning need mälestused võivad edasist elu tugevalt mõjutada. Nagu on öelnud kirjanik Arvo Valton: "Lapsepõlvest on pärit mitte üksi sinu helged mälestused vaid ka pimedad eelarvamused. " Kool õpetab meile oskust mõelda kuid mõnes olukorras jätab meile õpetamata oskuse kasutada omaenda pead. Halvemal juhul kool matab noorte andeid, õpetades neile, mis on õige. Kool suunab meid tegema otsuseid tuleviku planeerimiseks. Vahel võib tunduda, et kool piirab meie vabadust, aga sellisel juhul tuleks mõelda sellele, et mida
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
ning esitab oma lood -- sest just lood need sedapuhku on -- tabavate puäntidega varustatult. 08.12.12 Kriitika "Ma ei tunne isiklikult Kivisildnikut, ega tahagi tunda. Olen lugenud selle nime all avaldatud luuletusi ja väidan, et need tekstid on kõige tavalisem grafomaania üsnagi väärastunud vormis. Mina pole kohanud küll ainsatki inimest, kes tema toodetud tekste kirjanduseks peab" Arvo Valton 08.12.12 Kriitika Mõnikord katkevad Kivisildniku luuleread absurdselt, mõtet moodustamata, nt. ,,jäänud vaid tüükad/ ja süda on korraga/ nutlikult kurb sa/ näpistasid mind põsest/ ja tagumikust ühel" Leo Luks 08.12.12 Kriitika Kriitikute arvates on Sildniku parimad teosed juba tehtud ning tema sisemine kriitik on hambutuks muutunud
Kirjandi kirjutamine Pealkiri : · Pealkirja lõpus ei ole punkti. · Pealkirja võib lisada hiljem. · Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. · Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" Moto: · Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. · Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. · Moto peaks peamõtet täpsustama. · Moto võib olla ladina keeles. · Nt. Pealkiri · · (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus.(,,) · (Arvo Valton) Sissejuhatus: · Sissejuhatus peab olema üldine. · Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. · Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. · Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. · Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. Teema arendus: ...
· Mati Unt · Eduard Vilde Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuntud novellimeistrid: · August Gailit · Nikolai Gogol · Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe · Anton Tsehhov · Friedebert Tuglas · Peet Vallak · Arvo Valton Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata)
iseloomuliku näo kujundamisel. Hetkeseisu saab kõige tõhusamalt eneseteostuse kaudu muuta. Oma mõistlikes veendumustes kindla inimese panus olevikku tundub õiglane, kui usk enda võimetesse muutub eneseteostuse eelduseks. Sajandite jooksul iseloomustab inimkonda püüdlus millegi õilsa poole. Alati ei taipa ilmakodanik, et õilsuseks peetakse õnne. Kust otsida õnne? Maailm on küll suur ja lai, kuid õnn peitub siiski inimeses. Arvo Valton möönab: "Stabiilsus on õnn". Muutumatuse all mõtleb kirjanik enesekindlust, mida pideva uuenemise korral ei saaks kindlustundeks nimetada. Milles peitub eneseteostuse õnn? Paljudes indiviidides peitub soov ennast avardada. Unelmate täideviimiseks vajab elusolend tahtejõudu, kindlust ja soodsaid tingimusi. Loomingulise eneseteostuse kaudu tunnetab inimene vabadust. Ta jõuab rahuloluni ja naudinguni, mis innustavad
nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil · Katkendi analüüs (lk 12 13) 1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero · August Kask, juuksur · Maurer, arhitekt
Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avalda...
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord: kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid o...
Kunst avab tee maailma mõistmisele Kui olin laps, siis mängisime sõpradega ikka ühte mängu, kus püüdsime mitte mõelda. See ei tulnud aga meie hämmelduseks kunagi välja. Inimene ongi niisugune tajub elu enda ümber ega suuda siis oma mõtete eest pageda. Kunst paneb inimese tahtlikult mõtlema, tihti sellele, mida ta pole soovinud või osanud ise näha. Nii me muud ei saagi teha kui mõelda, mõelda ümber ja lõpuks isegi ehk mõista maailma meie ümber. Kuidas aitab kunst mõista elu? Kuigi sellel teemal on mitmeid arvamusi, tahan ma ikkagi öelda, et kunst kirjeldab elu. Isegi sürrealism. Sellisel juhul peaks olema võimalik panna elu ja kunsti vahele võrdusmärk. Varem ma seda ei arvanud, sest ei teadnud, et on nii palju erinevaid elamise viise. Helga Nõu kirjutas ,,Tiiger, tiigri" oma kogemuste põhjal, Lepik luulet oma mälestustest ja tunnetest. Kui ma mõningaid kunstiteoseid või voole ei mõista, siis mitte selle p...
fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik
Majandus alused Tulude jaotus Koostasid: Kristjan, elina, lii, marliis, valeria Mida tähendab võrdsus? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Kõik inimesed on oma loomult võrdsed, Viies tase sõltumata sellest, kes on näiteks ta vanemad või missugune on tema ühiskondlik positsioon. Inimestel peavad olema võrdsed Muutke teksti laade võimalused hea hariduse omandamiseks Teine tase Kolmas tase või oma erialal töötades, ja seda ...
... 8 Filmis kasutatud laulud........................................................................................... 9 Kokkuvõtte.............................................................................................................. 9 Kasutatud materjal............................................................................................... 10 Sissejuhatus Viimne reliikvia Zanr Seiklusfilm Rezii Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt StsenaariumArvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Montaaz Virve Laev Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia
põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj 2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj 3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton Renessansi (itaallaste) mõjud tänapäeval: Dante „Jumalikku komöödiat” peetakse tänini itaalia kirjanduse kõige suuremaks saavutuseks Petrarca loodud sonetižanr leidis sajandite jooksul järgijaid kogu maailmas Boccaccio peateos „Dekameron” tegi laialt tuntuks realistliku novelli Botticelli, Leonardo da Vinci ja Michelangelo kunstiteoseid naudib ja väärtustab terve maailm siiani ülikõrgelt
Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb. Portugali vanasõna Naised mängivad oma eluga nagu lapsed terava noaga. Kõige sagemini haavavad nad sellega iseennast. Voltaire Mehed mängivad mängu, naised teavad skoori. Tundmatu Maailma põrgu ja paradiis on mõlemad sõnas "naine". J.G. Seume Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. A. Valton Naine on inimene ainult värske lume peal. Eesti vanasõna Armastus on ideaalne asi, abielu reaalne. Reaalse ja ideaalse segamine ei möödu karistamatult. J.W.Goethe Mehe tarkus ja naine kannatlikuus toovad rahu majja. W. Shakespeare Et leida õige elukaaslane, tuleb kas kaua valida või korduvalt abielluda. Tundmatu Parim, mida isa saab teha oma laste heaks, on armastada nende ema. Tundmatu Naisterahva süda on tükk sinisest taevast, ja on ka nõndasamuti mõnikord pilves. G.G
Proosa · Proosa jääb luulevaimustuse varju. · Peavooluks on realistlik proosa, eriti isiku- ja ajasturomaan. · 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde. · Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée Beekman jt. · Uute stiilidena tulevad lühiromaan, modernistlik lühiproosa. · Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused, inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju, sisemonoloogid. Mati Unt · 1944-2005. · Tugevalt modernistlik. Rõhk on inimese mõtte- ja tunnetemaailmal. · Peetakse 60ndate tundlikuimaks portreistiks. Mati Unt
1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12.tanka- jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus *13
vasakulemõtlemisega lagedale tuleb (H)) - Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea. / Victor Hugo (sest aeg-ajalt tuleb mul inimestele selgeks teha, et inimesed pole nii hullult halvad midagi, kui neist räägitakse) - Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. / William Shakespeare (sama põhjus, mis eelmisel) - Allakäik näib inimesele nii paratamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. / Arvo Valton - Mispärast sa küll mõtled, et rumalus - see ei ole hea? Kui inimlikku rumalust oleks edendatud ja kasvatatud sajandeid nagu on tehtud mõistusega, võib-olla oleks temast saanud siis midagi ülimalt väärtuslikku. / Jevgeni Zamjatin (seda kasutan siis, kui keegi jälle mingi lollusega hakkama saab ja seetõttu end sõimama kukub.. tuleb ju kuidagi tuju tõsta) - Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik. /
Arvatakse, et ülemaailmse muusikatööstuse kahjum tänu piraatlusele on aastas umbes 2 miljardit USD. Maades, kus piraatlus on väga levinud, ületavad piraatide poolt teenitud tulud mitmeid kordi kohalike plaadikompaniide tulusid.44 AV-teoste piraatlus (autorite õiguste eest Eestis seisab Eesti Autorite Ühing). Videokassetid, mis on lindistatud kinodes, promo-kassetid (tutvumiseks enne filmi ametlikku avalikustamist). Arvo Valton on mitme aasta vältel osalenud audiovisuaalsete teoste kaitse organisatsiooni käivitamisel ning teab, et see on piisavalt keeruline protsess ja seda enamasti põhjusel, et teose kasutajad enamasti ei taha ju vabatahtlikult autoritele maksta. Filmiloomingu puhul on asjad muidugi keerulisemad kui kirjanduse puhul, kuivõrd film on kollektiivne looming, autorikaitse subjekte on filmis vähemalt viis (mõnikord ka rohkem), ühe või teise kunstniku panus tervikteose loomisel raskesti mõõdetav
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
kõik koju, kel ei meeldi. See maa siin meie kodu on kas meeldib või ei meeldi see teistele, ükskõik see on, sest niikuinii ei meeldi. (,,Ei meeldi", 1992) Ülesanne Vali üks Runneli luuletus ja kirjuta, millest see räägib. Mis on luuletuse idee, mille pärast autor muretseb, milliste kujunditega ta oma mõtteid väljendab? Milles avaldub Runneli luuletuste laululisus? 1960. aastate proosa 1960. aastatel jäi proosa luule varju ja selle muutumine oli aeglasem. Debüteerisid Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Jüri ja Ülo Tuulik, Teet Kallas, Aimée Beekman. Proosa moderniseerus 1960. aastate algul. Põimiti 26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte. Siiski oli kesksel kohal realistlik sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan.
Leidsin veel: 5 Aeg möödub, igavik jääb. Vergilius, Publius Maro (7019 eKr), Rooma luuletaja Aeg on raha, Benjamin Franklin'ile (17061790), USA riigitegelane ja füüsik Aeg on kingitus, mida isegi kõige tänulikum saaja ei suuda iialgi tagasi maksta. Seneca, Lucius Annaeus (u 4 eKr65 pKr), Rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna. Arvo Valton (1935), Eesti kirjanik. Liivakella valmistamine Mina valmistasin liivakella, mis on tehtud kahest väiksest purgist. Liiva voolamiseks panin kahe purgi vahele puidust pulga, mille sisse on puuritud peenike auk. Purgid kinnitasin pulga külge liimiga. Kirjelda kuidas tuli idee, millest saaks teha, kuidas saaks teha jne.. Mõõtmed? Materjalid? Kõige raskem liivakella valmistamisel liiva täpne mõõtmine. Kuna minu liivakell on
Tunnused: põhineb kindlal süźeeskeemil, juhtumused esitatakse ajalises järgnevuses, tegevus areneb kulminatsiooni suunas, tegevus lõpped puändiga, süźeed pingestab juhtmotiiv, tegelased individualiseeritud, tegevuskoht- ja aeg ei ole väga olulised. Liigid: jutustav, psühholoogiline ja sümbolnovell Esindajad: Nikolai Gogol, Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Friedebert Tuglas, August Gailit, Peet Vallak jaArvo Valton. Kirjandus ja sõda: Sõda on piirolukord, kus inimene peab otsutama, kuidas käituda. Sõda on halb, sest tihti kannatavad süütud. Sõda on hea, sest see tähendab uue elu algust. Sõda kujutas juba Homeros oma teoses „Ilias“. Sõjast kirjutatakse ka Vanas Testamendis. Sõja teemale keskenduvad ka keskaegsed kangelaslaulud nt. „Rolandi Laul“. Seda teemat puudutab ka „Kalevipoeg“. 20. sajand tõi
realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6
Noorte tulekuga lahvatasid juba varem alanud vaidlused kirjanduse kohta, stiili ja vormide üle, üks avaliku väitluse tulipunkte oli vabavärss. Seda aega seostatkse alternatiivsusega. Märksõnaks on optimism, alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored, vähemused, armastus, rahu, vabadus, vasakpoolsus. Võimust võtab hipikultuur. Sellesse põlvkonda kuulusid erilaadsed autorid nagu Luik, Runnel, Kaplinski, Vetemaa, Kross, Valton, Unt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlaste esimesed Rootsi külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. A. Alliksaare luulekogu ,,Olematus võiks ju ka olla
kirjutatakse autori nimi. · NÄIDE: TEEMA: Elu on õppimine Maailm kihab õpetustest ja sina otsid 9 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 oma ainsamat teed nende tihnikus. Arvo Valton KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 6 Enne eksamit võiks vabu päevi täita järgmiste tegevustega: · Otsida raamatukogust tsitaate, nt töö, armastuse vms kohta, mida arvate kirjandis vaja minevat. Abiks kõikvõimalikud tsitaadikogumikud. · Lehitseda "Sünonüümisõnastikku" (samuti raamatukogus saadaval), et leida
to Tallinn. The first Estonian documentary was created by Johannes Pääsuke in 1912 that was followed by a short film Karujaht Pärnumaal (Bear Hunt in Pärnumaa) in 1914. The first full length feature film was made in 1924 Shadow of the Past directed by Konstantin Märska. Theodor Luts Noored kotkad (Young Eagles) (1927) is generally regarded as the cornerstone of Estonian cinema. In 1960's a story of Prince Gabriel by Estonian writer Eduard Bornhöhe was turned into a movie script by Arvo Valton. Grigori Kromanov was named to be the director of Viimne reliikvia (The Last Relic) , released in 1969 by Tallinnfilm. Estonian Television Eesti Televisioon or ETV is the national public television station of Estonia. Its first broadcast was on July 19, 1955, and it celebrated the 50th anniversary on July 19, 2005. 4 Despite its relatively short history of art music, Estonia today is well respected for its
Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu k igi ootusi on Aino otsustanud Penni sjast tagasi ootama jääda (kuna mlemad olid rohkem pidutsejad, peeti nende suhet ka kerglaseks lbutsemiseks). Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes, Virve kirja, kus seisab, et Virve pgenes koos sbrannaga üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sjast koju. 7 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündis 14.detsembril 1935 Märjamaa alevis on eesti kirjanik Looming Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" ("Noorus", 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi: köitis värske nägemine ja leebe huumor. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) ilmutas Valton varasemast suuremat tüpiseerimise oskust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
