Käibevara hulka kuuluvad: raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse lühemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil;
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja. Seetõttu tõi Eesti Vabariigi taaskehtestamine kaasa suured ja järsud struktuurimuutused majanduses. Seoses sellega, et Eesti lakkas olemast suure Nõukogude majandusruumi osa, kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest sokist ei ole toibutud tänaseni
ettevõtte mittelikviidne (Järve 1998, lk 40). 10 Mittelikviidsuse põhjused ei ole täpselt määratletavad, kuid see probleem tekib praktikas tavaliselt siis, kui (Järve jt 1998, lk 86): ei piisa küllaldaselt finantsvahendeid (ära on langenud mõni ettenähtud finantseerimisallikas); nõude languse tõttu väheneb oluliselt müük ning turu poolt aktsepteerimata müügikaup, materjal ja valmistoodang ehk käibevara ladustatakse; sissemaksete ja väljamaksete vood on valesti kavandatud; finantskontroll pole õigeaegselt avastanud finantsvahendite defitsiidi ega rakendanud abinõusid selle põhjuste kõrvaldamiseks. Eelnevast ilmneb selgelt igakülgse sügavalt professionaalse finantsplaneerimise ja kontrolli vajadus. See võimaldab avastada õigeaegselt võimalikud hälbed finantsplaanist,
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
kuulise järelejäänud tähtajaga). arvatud ettemaksed ja maksusaldod Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 Madalam RTJ 4 definitsioonile. Põhilised grupid: soetusmaksumusest ja tooraine ja materjal, lõpetamata neto realiseerimis- toodang, valmistoodang, müügiks väärtusest. Börsil ostetud kaubad, ettemaksed varude kaubeldavate varude eest maaklerite aruannetes õiglane väärtus miinus müügikulutused
(erinõuded köökidele ja ruumidele, kus klientidel on lubatud suitsetada) jms. Siinkohal räägitakse esmalt läbi ja konsulteeritakse piirkonna/omavalitsuse ettevõtluse valdkonnaga, missugune tegeleb kauplemislubade väljastamisega ja nõuete täitmise kontrollimisega. 2) Nõuetele seadmetele - saab välja selgitada, milliseid seadmeid ja inventari vajatakse. Eriseadmed kergestiriknevate toiduainete hoidmiseks ja säilitamiseks (nii toormaterjal kui ka valmistoodang müügilettidel (võileivad, pirukad, salatid jms) - külmkapid, külmutusletid jms). 12.1. Rendikulud Ettevõte kasutab klientide teenindamiseks saali pinnaga 75 m² ja kööki ning abiruume pinnaga 65 m². Kogu ruumi rendimaksumuseks kuus on 100.-EEK/m². Tabel 2. Rendikulude arvutus: Ruumi nimetus Ruumi suurus m² Ühikuhind, EEK Summa, EEK Saal 75 100.- 7500.-
kuupäeva seisuga. o kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud kuupäeva seisuga o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved
olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki. Väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse oluline mõõdupuu. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad ühistes teadusprojektides. Sellise akadeemilise mobiilsuse üks põhjus on soov kogeda erinevaid õpetamis- ja teadustöö traditsioone, omandada mõne teise riigi või kultuuri teavet. Kui Oxfordi, Harvardi ja Tokyo ülikool
1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad Aktiva 1520 Ettemakstud maksud Varad Aktiva 1530 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varad Aktiva 1610 Tooraine ja materjal Varad Aktiva 1620 Lõpetamata toodang Varad Aktiva 1630 Valmistoodang Varad Aktiva 1640 Müügiks ostetud kaubad-ladu 1 Varad Aktiva 1641 Müügiks ostetud kaubad-ladu 2 Varad Aktiva 1650 Ettemaksed tarnijatele Varad Aktiva 1710 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Varad Aktiva
Üks õige selgitus andis 1 punkti. 1) Singapuri sadama kaudu liiguvad transiitveosed. 2) Sadama kaudu toimub suurem osa Singapuri ekspordi ja impordi veostest. 3) sadam on oluline ka turismimajanduses, kruiisireisid. Jms. Sagedasemad eksimused: Singapur seostati mugavuslipuga ja merevoorimehe rolliga. (osaülesanne 23) Miks on elektroonikatööstus Singapuris väga edukas? Üks põhjendus andis 1 punkti. 1) Elektroonikatööstus vajab vähe toorainet ja see tuuakse sadama kaudu, valmistoodang viiakse enamasti välja. 2) Malaisiast, Hiinast ja Indoneesiast on pärit palju odavat kuid piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Ülesande nr 8 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % %
jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse lühemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil;
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
peatükk: Eeltingimuste programm 1.1 Ettevõtte asend, infrastruktuur Üks esimesi aspekte enesekontrolliplaani koostamiseks on ettevõtte kirjeldus läbi selle asukoha ja infrastruktuuri. Asendiplaan peab olema täpne ja korrektne ja sellel peab olema ära märgitud kõik hooned/ruumid, kus toitu käideldakse. Asendiplaanil tuleb ära näidatud ka vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaan. Samuti peab olema ära näidatud kohad, kus tooraine ja töötajad sisenevad ettevõttesse, valmistoodang väljub ettevõttest (juhul kui valmistoitu turustatakse ettevõttest välja) ning koht, kus jäätmed ettevõttest välja viiakse. Juhul, kui toitu käitlevate töötajate olmeruumid, tualetid vm ei asu ettevõtte pinnal, siis tuleb asendiplaanil näidata ära ka nende asukohad territooriumil/hoones. Koopia asendiplaanist on võimalik saada nt rendileandjalt või kaubandustegevuse korraldajalt. 1.2 Ruumid ja seadmed
o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: 19 Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved
3 1. peatükk: Eeltingimuste programm 1.1 Ettevõtte asend, infrastruktuur Üks esimesi aspekte enesekontrolliplaani koostamiseks on ettevõtte kirjeldus läbi selle asukoha ja infrastruktuuri. Asendiplaan peab olema täpne ja korrektne ja sellel peab olema ära märgitud kõik hooned/ruumid, kus toitu käideldakse. Asendiplaanil tuleb ära näidatud ka vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaan. Samuti peab olema ära näidatud kohad, kus tooraine ja töötajad sisenevad ettevõttesse, valmistoodang väljub ettevõttest (juhul kui valmistoitu turustatakse ettevõttest välja) ning koht, kus jäätmed ettevõttest välja viiakse. Juhul, kui toitu käitlevate töötajate olmeruumid, tualetid vm ei asu ettevõtte pinnal, siis tuleb asendiplaanil näidata ära ka nende asukohad territooriumil/hoones. Koopia asendiplaanist on võimalik saada nt rendileandjalt või kaubandustegevuse korraldajalt. 1.2 Ruumid ja seadmed
49. Võõrkapitali moodustavad ... • ainult lühiajalised kohustused • ainult pikaajalised kohustused • lühi- ja pikaajalised kohustused Ettevõtte rahanduse 3. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega, küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud. 1. Järgnevas loetelus märkida bilansi varude kirjel kajastatav varude grupp. a. varud b. lühiajalised kohustused c. valmistoodang d. käibevara e. bioloogiline vara 2. Kuidas arvutatakse (puhas) käibekapitali suurus? a. lühiajalised kohustused – käibevara b. käibevara – lühiajalised kohustused c. käibevara + lühiajalised kohustused 3. Kui kaupu müüakse krediiti, siis: a. Väheneb ostjate võlgnevus b. Suurenevad ettevõtte kohustused c. Vähenevad ettevõtte varad d. Suureneb ostjate võlgnevus 4
o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu 19 Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved
Seega tuleb uurida tapsemalt kirje sisu. See viib jallegi tõdemuseni, et head finantsplaani saab teha vaid inimene, kes on raamatupidamisega vaga hasti kursis, aga samas ka peab teadma juhtimisotsuseid vastavate mitmesuguste nõuete ja ettemaksete saatuse kohta, sest need ei ole funktsionaalses seoses muugikaibe ega kuludega. Varude planeerimine sõltub tugevalt ettevõtte tuubist. Tootmisettevõttel on varude hulgas ka lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttel aga enamasti muugiks ostetud kaubad. Varude suuruse võiks esitada pigem lineaarse, mitte proportsionaalse seosena. Aluseks võetakse tavaliselt skeemist 1 kaubad, toore, materjal ja teenused ja skeemist 2 muudud kaupade kulu. Lihtsamal juhul on levinud ka muugikaibe aluseks võtmine. Parameetri vaartuse saab leida jargmiselt: 37. Mille järgi planeeritakse lühiajalised intressikandvad kirjed? ??? 38
tarneallikad. Varude ja nõudluse liigid Varusid saab liigitada erineval viisil. Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks : Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja –aruandluse järgne liigitus : Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi on alljärgnevad : Kasutusvaru e ringlusvaru – varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise Reservvaru – varud omatakse tavavajadusest rohkem et kaitsat end ettenägematu
o VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL o näitab tasakaalu varade (aktiva) ja nende allikate (passiva) vahel. o Bilansi aktiva e VARAD Käibevara: 19 Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu Valmistoodang Ettemakstud kulud Põhivara: Masinad ja seadmed Ehitised Akumuleeritud põhivara kulum Maa Muu vara: Investeeringud, Patendid Firmaväärtus o Bilansi passiva e KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused: Tasumata arved
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
Elementide tugevus ja kinnitused peavad tagama ohutuse nii transportimisel ja ladustamisel kui ka paigaldamisel. Erilist tähelepanu tuleb osutada toodangu virnastamsel püsivusele, ilmastiku mõju eest kaitsmisele, alustugede horisontaalsusele ja sellele, et toodetest väljaulatuvad vardad või aasad ei läbistaks kattekilet (presenti vms). 8.1.2 Montaaziplaan Elementide paigaldaja koostab montaazi plaani ja graafiku kooskõlastatult toodete valmistajaga selliselt, et valmistoodang saabuks ehitusplatsile vastavalt paigaldusgraafikule. Montaazi ajagraafik peab olema kooskõlas ehituse üldise graafikuga. Lõplik tööde teostamise projekt peab olema vastavuses ehitusosa projektiga ja konstruktsioonide projekteerija poolt kooskõlastatud. Enne montaazi algust tuleb veenduda, et tööde teostaja on tutvunud tööde teostamise projektiga ja omab piisavalt kogemust antud tööde tegemiseks.
Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum
Samuti pärineb just-in-time tootmise põhimõte Jaapanist: see on veidi täiustatud (mis seotud eelkõige infotehnoloogia arenguga) Toyota autode tootmissüsteem kanban, välja töötatud juba 1950 / 60-ndatel. Logistika varase ja laialdase rakendamise põhjus Jaapanis on lihtne: Riigil puuduvad materiaalsed ressursid ning ta on tähtsamatest tooraine ja tarbijälYrgudest geograafiliselt eraldatud. Praktiliselt kogu tootmises kasutatav tooraine tuleb sisse vedada ja pärast valmistoodang kaugetele sihtturgudele toimetada. Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks vötmeteguriks loetakse hankeid ja logistikat. Jaapanlased suutsid kasutada kõige odavamaid tarneallikaid, luua kõrgekvaliteedilisi ning unikaalseid tooteid suurima tootmise efektiivsusega maailmas ning kasutada järsult areneva transporditehnoloogia eeliseid.
Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum
Tehnikagümnaasium Raamatupidamisbilansi lihtsustatud skeem on järgmine: AKTIVA (vara) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Käibevahendid: · Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused: · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu · Tasumata arved · Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum
jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks. 2. Vahe-Euroopa--seal on segametsad, sotsialistlikus süsteemis toimus pikka aega metsade ebaõige tarbimine. Metsavarusid on rohkesti Eestis, Lätis, Poolas, Tsehhis, Slovakkias. Metsade kompleksne kasutamine võimaldaks neil riikidel tõusta olulisteks eksportijateks. 3. Venemaa--Metsade majandamine on suhteliselt mahajääud, kuna põhiliselt toodeti varem siseturule ja seal puudus konkurents
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks, 5) ettemaksed hankijatele. Kaubavarud - kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teelolevad kaubad. Kaubavarude hindamine - varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku omahind per. jooksul muutub. Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksumust: · realiseeritud kauba maksumuseks; · perioodi lõpu varuks. Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit:
Probleem seisneb peamiselt selles, et saadaolevad arved on kujundatud nii, et nad laekuvad peale kauba müüki, kuid varud tuleb soetada enne müüki. Selles seisnebki kriitiline erinevus, millest tuleneb vajadus eelarvestada müügikäivet enne eesmärgiks seatud varude taseme väljakujundamist. Seega, varude tase sõltub suuresti müügist. Varud võib jagada (tootmisettevõtte puhul): 1) toormaterjal (raw materials) 2) lõpetamata toodang (work-in-process) 3) valmistoodang. Lisaks sellele kajastatakse varusid veel kahel kirjel: 4) ostetud kaubad müügiks 5) ettemaksed hankijatele. Silvia Kuusk Rahakäibe juhtimine: Kergestirealiseeritavad väärtpaberid (KRVP) (miks sinna raha paigutatakse) = agressiivne versus konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbri...
kasutatud • Pooltoodete varu (work-in-process) on materjalid, mis on alustanud liikumist läbi tootmisprotsessi. • Valmistooted, mis ootavad lähetamist kliendile. • Varuosad masinatele/seadmetele. • Kuluartiklid – kütus, paber … Eestis kasutatava finantsarvestuse ja aruandluse järgne liigitus on järgmine: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude juhtimise eesmärgid: • Kontrollida laovarude kulusid ja hankeprotsessi, nii et tegutsemine oleks efektiivsem ja loodav väärtus suurem. • Tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka – laos peab olema rohkem kaupa • Minimeerida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali, et vältida
Autotööstus Pakub tööd paljudele inimestele: remondimehed, maanteeamet, müügimehed jne. Ühesõnaga 20.sajandi üks olulisemaid harusid. Fordism: Henry Ford (1863–1947) muutis auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. Ta rakendas ühena esimestest konveiermeetodit Ford T mudeli tootmisel. Piltlikult sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus oma ratastel üleni mustaks värvitud valmistoodang. Enamus vajaminevaid detaile toodeti ettevõttes, vilunud liinitöölised panid auto kokku tundidega, seega kasvas oluliselt tootlikkus. Tulemuseks oli ühe auto hinna langemine kordades, mis muutiski selle paljudele kättesaadavaks. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi sadade autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele
aega kauba ostmise ja müümise vahel. Keskmisest pikem varude käibeperiood näitab, et ettevõte kas ostab sisse liiga palju toorainet, mida ei jõuta töödelda või ei kulge valmistoodangu müük plaanipäraselt või on tootmisprotsess liiga pikk. Varude käibekordaja ja välte mõistmisel peab täpselt teadma, mis kuulub varude alla: 22 · materjal , · lõpetamata toodang, · valmistoodang. Lähtuvalt varude struktuurist tuleb anda ka hinnang. Kõige raskem on lahti saada enamasti lõpetamata toodangust. Kui laos on palju materjali või valmistoodangut, siis ei ole laomajandus ja müük efektiivsed. Kui debitoorse võlgnevuse ja varude käibevälde on arvutatud, saab leida ettevõtte talitlus- ehk tegevustsükli. See on päevade arv, mille jooksul varud muutuvad debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorne võlgnevus muutub rahaks
- maksumuse täielik ülekandmine valmistoodangu omahinda ühe tootmis-(ehitus-)tsükli vältel - naturaalse kuju muutmine ehituse käigus. Käibevara ringlust tootmises iseloomustab joonis 17.1. Tootmiseks on vaja raha. Raha eest ostetakse materjalid, mida nimetatakse tootmisvarudeks. Samuti palgatakse tööjõud ja tasutakse töö eest. Selle tulemusena valmivad ehitise osad (tarindid), mida nimetatakse lõpetamata ehitustoodanguks. Ehitise valmimisel moodustub valmistoodang, mille üleandmisel tekivad rahalised vahendid ja tsükkel kordub. Põhimõtteliselt on võimalik ehitajal raha tellija käest tagasi saada ka varem, näiteks peale materjalide toomist ehitusplatsile või igakuiselt proportsionaalselt lõpetamata ehituse mahule (vt. punktiirjoon joonisel). Mida kiiremini toimub ringlustsükkel, seda vähem käibevara vajab ehitaja. 17.2.Varade kulumine ja amortisatsioon Põhivarad kuluvad füüsiliselt ja moraalselt
sünteetilistest (polüetüleen, polüuretaanid) orgaanilistest ainetest. Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog hinnatakse ja sorteeritakse enne plaadiks pressimist, samuti kontrollitakse valmistoodang, kust praak kõrvaldatakse enne ladustamist). Rooplaadid on sobilikud kasutamiseks krohvi alusmaterjalina nii siseruumis (seinad, laed), kui ka väljas (seinad), omades väga head soojus- ja heliisoleerimisvõimet. Neid võib kasutada tasasel või konarlikul massiivseinal, tahutud või tahumata palkseinal, samuti karkass-seinal või taladel vooderdusena. Rooplaadiga saab kujundada ja vooderdada ka kumeramaid pindu. Rooplaat on tõhus alternatiiv kipsplaadile.
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsess...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P < 25 MPa; Q-jõudlus 5...500 l/min; n-pöörlemissagedus= 600....1500 p/m 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid, kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu, · töökindlus ning valmistoodanu tüki mõõtmed on ühtlasemad.
Mille poolest erineb käibekapitali vajaduse leidmine otsearvutusmeetodil regressioonanalüüsi kasutamisest? Otsearvestusmeetod: arvutatakse välja iga käibekapitali komponendi summa bilansis ● Toore bilansis EUR = (planeeritud tootmiskogus aastas tk *ühiku omahind * toorme kuluvälde päevades)/365 ● Lõpetamata toodang bilansis EUR = (planeeritud tootmiskogus aastas tk *valmis ühiku omahind * 0,7* lõpetamata toodangu kuluvälde päevades)/365 ● Valmistoodang bilansis EUR =(planeeritud müügikogus aastas tk* valmis ühiku omahind* valmistoodangu kuluvälde päevades)/365 ● Ostjate võlg bilansis EUR = (müüdud toodangu kulu krediiti müügil * keskmine raha laekumise välde päevades)/365 ● Võlg hankijatele bilansis EUR =(müüdud toodangu kulu*kreditoorse võlgnevuse kuluvälde päevades)/365 ● Puhas käibekapital= toorme varu+lõpetamata toodangu varu+valmistoodangu varu –hankijate võlg + ostjate võlg
tingimustest. Varem olid piirkondade kohta välja töötatud normatiivsed tootmisperioodi pikkused. Eesti jaoks 18. mai kuni 31. august s.o. 106 päeva. Tsüklite arv: saared ja rannikuäärsed alad - 13 tsüklit, sisemaarajoonid 18 tsüklit 19. turvas töödeldakse mõne cm kihina freesiga lasundist lahti ja kuivatatakse õhukese kihina soopinnal. Tootmine toimub lühikese aja jooksul üksteisele järgnevate korduvate töödega ehk tsüklitena ja valmistoodang on puistematerjal. 1)Kogumine mehaaniliste koguritega (punkermasinatega). Tehnoloogiline skeem (tsükkel) koosneb 5 operatsioonist: turba freesimine 5...20 mm sügavuselt; turba pööramine; vallitamine; kogumine; aunatamine väljaku otsas 2)Turba koristamine pneumokoguritega (näide Eestis Tootsi briketitehases) freesimine, pööramine; kogumine; aunatamine väljaku otsas; Ei ole vallitamist 3) Ümbervallitamise tehnoloogia freesimine;
täitnud ... Et omas majandis sündinud vasikatest ei piisa, siis võetigi tänavu vastu sotsialistlik kohustus osta sovhoosi töölistelt kokku 250 vasikat. Meie rajooni majandeist on see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960). Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang. Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel. Väga palju kolhoosid ühinesid sovhoosidega, kus palgatingimused olid paremad. 46. Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960). Mitmetes majandites, nagu ,,Staninliku Tee", ,,Valguse", ,,Sirbi ja Vasara", ,,Sangari", ,,Koidu" ja ,,Arengu" kolhoosis pole veel külvatud hektaritki haljassööda kultuure
lähtutakse alljärgnevatest üldreeglitest: 1) Väärtpaberid turuväärtuses; juhul, kui turuväärtus ei ole teada, siis õiglane väärtus hinnatuna mõne muu hindamismudeli alusel (näiteks diskonteeritud rahavoogude meetodil). 2) Nõuded tõenäoliselt laekuva rahasumma nüüdisväärtuses (lühiajalisi nõudeid ei ole vaja diskonteerida; pikaajalisi nõudeid diskonteeritakse turuintressiga). 3) Varud: - kaubad ja valmistoodang müügihinnas, miinus müügikulud ja omandava ettevõtte harilik kasumimarginaal sarnaste toodete müügil; - lõpetamata toodang valmistoodangu müügihinnas, miinus toote valmistamiseks vajalikud kulutused, müügikulud ja omandava ettevõtte harilik kasumimarginaal sarnaste toodete müügil; - toore ja materjalid asendusmaksumuses. 4) Maa ja hooned turuväärtuses.
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
55. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan- · Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit: Pillirooplaat on soojust ja heli isoleeriv jäik ehitusplaat, mida valmistatakse naturaalsest pilliroost. Rookõrred pressitakse paralleelselt kokku ja õmmeldakse tugevaks plaadiks tsinktraadiga. Toote kvaliteeti jälgib ja kontrollib tootja (pilliroog hinnatakse ja sorteeritakse enne plaadiks pressimist, samuti kontrollitakse valmistoodang, kust praak kõrvaldatakse enne ladustamist). Rooplaadid on sobilikud kasutamiseks krohvi alusmaterjalina nii siseruumis (seinad, laed), kui ka väljas (seinad), omades väga head soojus-ja heliisoleerimisvõimet. Neid võib kasutada tasasel või konarlikul massiivseinal, tahutud või tahumata palkseinal, samuti karkass-seinal või taladel vooderdusena. Rooplaadiga saab kujundada ja vooderdada ka kumeramaid pindu.
sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: Tarbimiskulutused (C ) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul(nende rahaline väärtus) Investeerimiskulutused (I ) on kulutused , mida tehakse püsikaupade ostmiseks. Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed,
III EESTI VABARIIK (1920-1940) MAJANDUSOLUD 1920. AASTATEL Majandusarengu lähtekohad. Veneimpeeriumi koosesis oli Eesti üks enam arenenud regioone, sest siia saabusid Euroopa tootmistehnoloogia, uued seadmed ja ka spetsialistid. See soodustas tootmist tööstuses ja põllumajanduses. Seotus Venemaaga tähedas aga majanduse sõltuvust idaturust. Tooraine idast ja valmistoodang itta tagasi. Mõisamajandus püsis Eestis vaid siin toodetava puidu, piirituse ja piima tarvis. Eesti iseseisvumisega vähenes vahendaja roll Euroopa ja Ida vahel. Eesti majandus oli halvenenud sõdade ja revulutsiooni tagajärjel. Juba 1915a algas siinsete tööstuse likvideerimine Venemaale ja Saksamaale. Põllumajanduse taandareng tõi kaasa meeste mobiliseerumise ja tööloomade likvideermise.
tuule- ja vee-energia. Jättes need võimalused kõrvale, on inimene sunnitud ikkagi algul valmistama mitmesuguseid töövahendeid, et toota tarbeesemeid. Reaalkapitaliks nimetataksegi kõigi nende ettevalmistuste tulemit, mida on tarvis teha selleks, et saavutada lõppeesmärk, so. toota kaupu. Tehased, sideliinid, maaparandus, tööriistad jms. Ei teeni tarbimist otseselt, vaid on ettevalmistuseks hüvede tootmisel. Reaalkapitali hulka kuuluvad ka pooltooted ja ladudes olev valmistoodang, mis ootavad ostmist ja tarbimist. Erinevaid kapitali osi võib jaotada kahte suurde rühma 1) Põhikapital need tootmisvahendid, mis võtavad tootmisprotsessist korduvalt osa, ega muuda välist kuju. 2) Käibekapital võtab osa ühest tootmisprotsessist, kus ta kulub. Huvitava kapitali liigituse andis saksa majandusteadlane Werner Sombart, kelle käsitluse kohaselt nimetatakse reaalkapitaliks raha hulka, mille eest on ostetud tootmisvahendid ja seda raha hulka, mille eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
