Liblikad arenevad täismoondega Nad munevad munad taimedele, millest munast kooruvad ussikujulised röövikud. Munast arenevad vastsed on välimuselt ja eluviisilt vanematest erinevad. Nad toituvad kogu aeg, kuni nad saavad täiskasvanuks ning areneb nukk, kellest omakorda areneb liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. 3) Ehmestiivalised - Puruvanade vastsed elavad väikestes kivikestest kokku kleebitud koorikus. Nad toituvad taimedest ja pisikestest selgrootutests. Puruvanade valmikud on tagasihoidliku välimusega ning nad lendavad kohmakalt. Nende tiibu katavad peened karvad ehmed, mistõttu kutsutaksegi neid ka ehmestiivalisteks. Puhkeolekus asetavad nad tiivad kausjalt tagakehale. Need ehmestiivalised, kes ei ehita endale koda, koovad saagi püüdmiseks vette püünisvõrgud. Ehmestiivaliste vastsed elavad vees. 42. Putukate seltsid (kiililised, kiletiivalised, kahetiivalised) 1) Kahetiivalised on putukad, kellel on 2 tiiba. Teine tiivapaar on muutunud sumistiteks.
· ,,korduvkasutusega pilet" migreerutakse edasi-tagasi korduvalt. Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti. Kindlad tsüklid kas ööpäevane (diurnaalne) või aastane (sesoone). Ööpäevane ööbimis-, toitumispaik on eraldi (nahkhiired). Aastane (linnud, vaalad, põhjapõdrad) paljunemis-, toitumiskohad on eri kohtades paremad. · ,,edasi-tagasi pilet" levinud putukamaailmas, vastsed ja valmikud söövad täiesti erinevat toitu. Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord). · ,,ühe otsa pilet" esineb eranditult liblikatel (admiral UK's, kes pendeldab generatsioonide kaupa Hispaania ja UK vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel).
Mõnda peremeeslooma toidavad koguni mitut liiki bakterid. 61. Tolmeldamine kui sümbioosivorm ja liikidevahelise sugulise valiku nähtus. Tolmeldamine on mutualistlik kasulik taimedele ja tolmeldajatele. Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest isasõisikutest ja kannavad sealt kaasa toodud õietolmu ka emasõisikutesse, mis muidu ei saakski viljuda. 62. Pesaparasitismi näiteid putukail, lindudel jt. Linnud, kes munevad teiste, enamasti väiksemate lindude pesadesse, kes siis võõrad pojad välja hauvad ja üles kasvatavad näiteks kägu ja lehmalinnud. Parasiitne õistaimkäopäkk nugib maa all lepa ja sarapuu juurtel, ei fotosünteesi üldse. Sipelgate
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Halli lepa seemned on talvetoiduks urvalindudele, siisikestele, leevikestele, isasurvad ka laanepüüdele. Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10 aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni)
surusääsklaste vastseid, järve-klaasiksääse vastseid ja mõningasi väheharjasusse, harvemini herneskarplasi jt. Mageveeselgrootutel on oluline tähtsus keskkonnaseisundi näitajatena ja kalade toiduna. Inimtoiduks kasutatakse Eestis jõevähki. Rändkarbi tühje kodasid on kogutud kodulindude söödaks. Meditsiinis on kasutatud nüüd juba haruldast apteegikaani ehk kirjukaani (looduskaitse II kaitsekategooria liik). Mitme vastsena vees elava kahetiivalise (sääsklaste, kihulaste jt) valmikud on vereimejad. Selgroogsed Eesti selgroogsete faunas on esindatud sõõrsuude, luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajateklass. Liigilist koosseisu mõjutavad meri, metsa ja märgalade rohkus ning mägede puudumine. Selgroogsete fauna sai kujunema hakata alles viimase jääaja lõppedes. Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Osa kalu elab meres, osa mageveekogudes, peale nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
