Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgiseened. Võrsed känguvad. Sarnastiivalised. Tirdid. Tirt talvitub valmikuna põõsastes põllupeenardel, varjulistes kohtades. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Tugevad hüppejalad. Kannavad edasi kartuliviirusi. 1 põlvkond. Rohulutikas 2 pk. Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd#Kahjurputukad "Loodusõpetus" VI klass, II osa, Sirje Kaljula ja Hendrik Relve, Koolibri, 2005.
Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. ELUPAIGAD Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Nende paksud valged vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Aedades,õitel,metsades,mullas,kõdus TOITUMINE Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest Sitikate valmikud ja vastsed toituvad peamiselt loomade väljaheidetest Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. PALJUNEMINE Isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega Pärast paaritumist muneb emane kõdupuidu sisse munad ning sureb seejärel Igast munast koorub teatud aja pärast välja
PÕRNIKLASED (Scarabaeidae) Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)...................................................
Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad liblika keha külgedel, teised harunevad liblika sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad – nagu ka kõik teised putukad – on lahksugulised. Liblikate arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad
liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid kannuseid. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Feromooni lõhna tajuvad loomad küllalt suure vahemaa tagant. Igal liigil on spetsiifilised feromoonid, see on üks põhjusi, miks eri liikidesse kuuluvad loomad omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem
• Keerukärsakas on Kase putukas, kellele on keerukärsakas iseloomulik, et ta keerab kase puulehe rulli ja muneb oma munad sinna sisse. Kooruv vastne toitub puulehest. • Keerukärsakate tõrjeks puudub vajadus. • • Külmavaksik on liblikas,kelle Metsa- valmikud tegutsevad külmavaksik sügiseti,pärast esimesi öökülmasi. • Munad munetakse võrse enamasti pungade lähedale. • Kevadel arenevad munadest röövikud,kes toituvad pungadest ja noortest lehtedest,ning võivad puu lausa raagu süüa. • Üksikpuude kaitseks on
mitmekesisemaid elupaiku. Nad ei puudu ka maa-aluste koobaste igaveses pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda. Eestis elab rohkem kui 3000 mardikaliiki. Toiduks tarvitavad mardikad kõikvõimalikke orgaanilisi aineid. Peamiselt toidu iseloomu järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks: rööv- ja segatoidumardikalised. Mardikate seas on palju aia-, põllu- ning metsakahjureid. Kahju võivad teha nii mardikate valmikud kui ka vastsed. Ujurlaste hulka kuuluvad vees elavad voolujoonelise kehaga mardikad, kelle tagajalad on muutunud ujujalgadeks. Kuigi nad on eluga vees hästi kohastunud, vajavad nad hingamiseks siiski atmosfääriõhku, mistõttu peavad nad aeg-ajalt veepinnale hingama tulema. Kaitseks märgumise vastu on ujuri keha kaetud õhukese õlikihiga. Ujurid on aplad röövloomad, kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele
mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja priimula, kuid ta võib toituda ka umbrohtudel. Taimelehtede pinnale ilmuvad ähmased kollakad täpid ja laigukesed. Kui kahjureid on palju, muutuvad lehed varsti üleni kollaseks.
Esimesed 7 on sarnased. 8. Lüli küljel asub hingamisava. 8. Lüli küljel asetseb pistesääskedel soomusjas ogaline kogumik (hari). Soomused võivad olla asetsetud ühes või kahes reas. Viimast lüli ümbritseb paksenenud kitiinjas sõõr (Remm, 1954). 2.2 Nukud Nuku keha on lai ja lülistumata, see koosneb pearindmikust ja kitsast tagakehast, mis on 9- lüliline. Pearindmikul paiknevad 2 hingamistoru, tagakeha lõpus on 2 liistakjat ümmargust aerplaati (Remm, 1954). 2.3 Valmikud Pistesääsklastele (Culicidae) on iseloomulik pikad jalad ja sale keha. Keskmise suurusega pistesääsed on 4-7.5 mm pikad (Remm, 1954). Nende keha kolme põhiosasse kuulub: pea, rindmik ja tagakeha. A. Pea Pea on pistesääsklastel kerakujuline. Külgedel asetsevad liitsilmad. Silmade ette kinnituvad tundlad, mis koosnevad 15-lülist. Isasloomadel on tundlad varustatud pikkade ja tihedate karvadega. Emasloomadel on tundlad aga suhteliselt karvavaesed. Tundlatest ülalpool asub laup
Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
Kiletiivalised German Berg Viimsi Kool 8.E klass 2013 Elupaik Ühiselulised. Elavad puudes, maa peal ning mesilased tarus. Herilased elavad maja seintel Välimus Kiletiivalised on 0,21 mm kuni 6 cm pikad selgrootud. Tiivalistel on 2 paari tiibu, mis on ühendatud omavahel konksukestega. Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks
Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher. Harva leitakse okaspuudelt. Kuidas paljuneb Tõugud arenevad 3-4 aastat. Vastsed närivad pehme mädapuidu ja kõvema surnud puidu piiril. Nukuvad kookonis sealsamas. Valmikud aktiivsed juulis-augustis. Kaitsmise põhjus Liigi tähtsamad on kahanemas Hõredate tammikute ning puisniitude võsastumine Parkides õõnsate puude kõrvaldamine Populatsioonid isoleeritud Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikk http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.p
Hallasääske on võimalik ära tunda tema iseloomuliku, tagakeha püsti hoidva istumisasendi järgi. Linnusääsed Linnusääsed on kõige suuremad sääsed. Neid elab Eestis viis liiki. Nagu nime järgi saab järeldada, imevad linnusääsed eelkõige verd lindudelt, kuid ei ütle ära ka inimese verest. Nende vastsed elavad kõikvõimalikes veekogudes. Inimeselt verd imevate linnusääskede valmikud talvituvad niisketes keldrites, lautades, koobastes ja urgudes, kust nad on kevadel ühed esimesed väljalendajad. Soomussääsed Soomussääski on Eestis vaid üks liik. Soomussääskede vastsed elavad suuremates taimedest rikaste veekogude põhjamudas. Igal pool Eestis ei pruugi neid kohata. Soomussääskede vastsed veepinnale ei tule, vaid puurivad oma hingamistorud taimevartes leiduvatesse õhusoontesse. Vastsed talvituvad ka vee all
Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne (röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised
Kännukuklane Veerekuklane Metsakuklast tuntakse meil arvatavasti kui mitte nimepidi, siis vähemalt välimuse järgi. See on meie metsade tavaline sipelgas. Ta pesi, suuri okstest ja okastest koonilisi kuhilaid, leidub metsades sageli. Need ehitised on omapärased ja nendes toimuv elu väga huvitav. Metsakuklastele on pühendatud palju suurepäraseid raamatuid. Metsakuklaste söök Metsakuklaste toiduks on: Taimede seemneid Lehetäide nested Metsaputukate vastsed ja valmikud Lehetäide nested on kuklaste tähtsaimad suhkru allikad. Suve jooksul koguneb kuklase pessa sadu kilogramme nestet. Metsakuklase pesa Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuklastepesade rüüstajad Metsakuklane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
(HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. 4 Paljunemine · Paljunemine on kehasisene · Emased munevad: · haploidseid · diploidseid mune. 5 Vastsed Vastsed on enamasti usjad, silmade ja jalgadeta.
mürgid on veeelustikule ohtlikud. Kui kiiresti kiilid koduaia tiiki jõuavad, sõltub sellest, kui kaugel see asub kiilide poolt asustatud veekogudest. Kui tiigist mõne kilomeetri raadiuses on paljunevaid kiiliasurkondi, kellele aiatiigi tingimused sobivad, siis asustatakse seegi veekogu kiiresti. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui tiiki külastavad kiilid seal edukalt paljunema hakkavad. Mõnedel kiilidel kestab vastsestaadium mitu aastat, seega ei pruugi ka vastsete olemasolu puhul valmikud kohe aias lendama hakata. · Kõik kiililiigid vajavad püsiva veekogu lähedust. · Kõik kiililiigid sõltuvad oma paljunemiskohtade keskkonna stabiilsusest ning toitumis ja puhkamisvõimalustest seda ümbritsevatel aladel. Tiigi võiks teha võimalikult suure. Kuigi mõned kiililiigid lepivad ka 4 m2 suuruse tiigiga, vajab enamik neist siiski vähemalt 10 m2 suurust veekogu.
ojades kus on läbivoolav külm vesi. Puruvanade eluviis Paljunemine Toiduahelad Puruvanad munevad Puruvanasid himustavad vette,vastsed arenevad paljud kalad ja vees vaegmoondega*. puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja .
Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõug...
Kartulimardikas ehk koloraado Leptinotarsa decemlinea Toitumine:kartulimardikas on taimtoiduline Nagu nimigi ütleb toitub ta kartuli taimedest. Nii vastsed kui valmikud söövad kartulitaimede lehti, kuid nad võivad süüa ka tomatitaimi. Paljunemine: Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised (nooremad) lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad. Eluviis: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas.
● Piklik ja sale ● Kaks paari tiibu ● Pea ● Tagakeha ● Rindmik ● Tundlad ● Kuus lülilist jalga Elupaik ● Pesad asuvad pööningutel, põõsastes, urgudes jne. ● Valmistavad pesad süljega niisutatud kõdupuidust ja paberisarnastest materjalidest ka ● Igal kevadel otsivad uue elupaiga ● Talviti poeb puuprao vahele emaherilane , teised töömesilased ja isamesilase surevad ära Pa l j une mi n e ● Enne sügist paaritutakse ● Valmikud nukkuvad ● Sügisel kooruvad valmikutest ainult isas- ja emasherilased kes paarituvad ● Peale paaritumist surevad ära isasmesilased ja viljastatud emamesilased lähevad puupragude vahele talveunne T o i t um i n e ● Õite nektarist ● Lehetäide väljaheidetest ● Varastavad mesilastelt mett ● Viljapuuaias toituvad: ploomidest, õuntest,pirnidest, marjadest jne. ● Vastsed toituvad algul magusast taimemahlast ja natuke suuremaks saades toituvad kärpsete,
· 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/yhep aevikul.htm · http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9807/yhe paevik.html
...................................... 10 2 SISSEJUHATUS Ehmestiivalisi väikeseid pruunikaid liblikaid meenutavaid putukaid näeme lendlemas vee kohal ja varjumas kaldataimestikus. Vanimad ehmestiivaliste fossiilid pärinevad ülemtriiasest, vastsekodasid on leitud alates kriidiajastust. Selle seltsi süstemaatika on veel ige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu täiesti eristamatud, liikidel tehakse vahet vaid vastsete kodade ("majade") ehituse phjal, sest kojad on tihti liigispetsiifilise kujuga. Referaadiga püüan teieni tuua ehmestiivaliste elu, väljanägemuse ning vastsete morfoloogia ja eluviisi. 3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta)
ainult pimeduses lendavatele loomadele küllalt ka selliseid liike, kes on aktiivsed kas ainult valgel ajal või siis ööpäevaringselt. Õhutemperatuuri mõju on eriti selgelt nähtav ööliblikate puhul, külmadel öödel on liblikate aktiivsus madal. Mõned valmikuna talvituvad (näiteks satelliitöölane - Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Feromooni lõhna tajuvad loomad küllalt suure vahemaa tagant. Igal liigil on spetsiifilised feromoonid, see on üks põhjusi, miks eri liikidesse kuuluvad loomad omavahel väga harva kopuleeruvad. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Sellistel liikidel, mille valmikud ei toitu, toimub munemine suhteliselt lühema aja jooksul, kuna ka nende loomade eluiga on lühem. Tavaliselt munetakse munad
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni. Õunapuu õisik on kännas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased Vaarikamardiklased on väikeste kollakate või rohekate segatoidumardikaliste sugukond; pikkus 3-5 mm, keha katavad tihedalt karvakesed. Valmikud söövad pungi, noori lehti, ka õieosi. Tõugud elavad roosõieliste õites ja viljades ning toituvad neist. Rohekashallika, 3-4 mm pikkuse vaarikamardika valged tõugud, nn. vaarikaussid, elavad vaarikamarjades. Tulikamardikas on tumekollane ning elab tulikaja võilille õitel. Rasmus Roos
· Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi. Pöialpoiss Regulus Regulus · Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. · Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g. · Elupaigana eeslistab pöialpoiss kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida
Ta levib enamasti inimese kaasabil koos mulla ja taimedega ning paljuneb ja areneb uutes elupaikades kiiresti ja väga edukalt. Teod munevad kevadest sügiseni niisketesse ja varjulistesse paikadesse, niiskus on tigude arenguks hädavajalik. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Valmikud talvituvad mullas, kõdus, kasvuhoones poevad nad seina ja mulla vahelistesse pragudesse, jne. Talvekülmad hävitavad neid arvukalt. Kui õhutemperatuur tõuseb üle +5 ?C, alustavad nad toitumist ja munemist. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Kasvuraskused ületanud kiritigu võib elada kuni 10 aastat.
meelitab neid toituma ja ka oma munad munevad nad sellistesse kohtadesse, kus nende järglased saaksid edasi toituda. Mõningaid rööv- ja parasiitputukaid on hakatud paljundama ja kasutama kasvuhoonekahjurite tõrjeks. Paljundatakse nt. röövlesta (Phytoseiulus persimilis) punase kedriklesta tõrjeks. Üks röövlest hävitab ööpäevas u. 30 kahjuri muna või 25 erinevas kasvujärgus isendit. Lepatriinud - kuuluvad mardikaliste seltsi, nii vastsed kui ka valmikud toituvad lehetäidest. 1 vastne võib hävitada 1000 lehetäid. Kui lehetäisid pole, söövad ka taimelehti ja liigikaaslasi. 1 valmik muneb 400 muna ja areng munast valmikuni kestab 5 nädalat. Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest. Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi.
, alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba tagasihoidlikum, (enamasti jalgadega, lõhna- soomused väga nektarit) tundlatega, haprad, nad Puhkeolekus Leidub liblikaid, lendavad spiraalikujulis kelle valmikud üldse ei toitu, elt kokku elavad röövikuna rullitud, kogutud energiavarude arvel.
kompimismeel(jalgadega,lõugkobijatega) Nägemine on nõrgalt areneud(2 kesksilma) Seedeelundkond Toidu närimine toimub lõugkobijate ja eesjalgade mälumisjätkete abil Erituselundkond Vinanääre pearindmikul Sigimiselundkond Neil esineb kopulatsioon, isasel sugti, emasel muneti Käitumine Toidu otsimine Omnivoor, saaki püüavad varitsemise meetodil Sigimiskäitumine Esineb võitlus isaste vahel, puudub pulmatants. Kuni 600 muna munetakse pinnasesse. Munast kooruvad valmikud on moondeta. Üheaastane elutsükkel. Kaitsemehhanismid Vaenlasteks on linnud, konnad, imetajad, putukad. Kaitse maskeeringuga, surnut teesklemine, jäsemete hülgamine Eluviis Kõige aktiivsem hämarikus ja öö esimesel poolel Levik ja elupaik Elab niitudel, metsas, elamute läheduses, seintel, plankudel Laialt levinud nii euraasias kui ka põhjaameerikas Osa looduses ja inimese elus Tema liikumisviis on võetud kasutusele planeetide pinna uurimisel
Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast
Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi. SLAID keerukärsakas on lahksuguline (viljastamine sisemine, toimub emase organismis, viljastatakse emase munarakud seemnerakkudega) ja täismoone- muna-vastne-nukk-valmik Munemise juures on tähtis osa kärsakul: selle abil puuritakse taimekudedesse auk, samuti lükatakse munetud muna kärsakuga augu põhja. Vastsed pannakse reherullidesse, varjatud eluviisiga ja jalutud. SLAID Nii valmikud kui ka jalutud vastsed on taimtoidulised. On kaks põlvkonda aastas Täiskasvanuid võib leida maist septembrini. Täiskasvanud mardikad tekivad suvel. Vastsed nukkuvad hilissuvel. Talvituvad mardikana. See liik on levinud suuremas osas Euroopas, Lähis-Idas. SLAID Punane keerukärsakas (Apoderus coryli)- sarapuul, punaste kattetiibadega mardikas. Kõige suuremat täpsust nõuab kahe S-kujulise sisselõike tegemine mõlemal lehelabapoolmel servast
Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad Kirbu vastsed toituvad aga igasugustest orgaanilistest jäänustest Kuidas nad paljunevad? Pärast paaritumist poetab emane kirp 20 muna peremehe kehale (400-500 elu jooksul) Kahe munemise vahel peavad emased verd imema 4-5 päeva pärast kooruvad usjad ning jalutud vastsed Nad vajavad arenguks niiskust Täiskasvanuks saades tehakse endale võrgendniidist kookon. Nukujärk kestab tavaliselt 8-14 päeva Koorunud valmikud otsivad endale ise peremehe ning ronivad tema kehale Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Kirbud võivad inimestel põhjustada allergiaid ja nahahaigusi Nad on haiguste edasikandjad (nt katk) Kirpudest põhjustatud seisundid lemmikloomadel: sügelus, kihelus, kratsimine, kirbuallergia, põletik veres ja alopeetsia Huvitavat Kirbud on olemas olnud umbes 100 miljonit aastat Kirbud suudavad hüpata kuni 150 korda kõrgemale, kui on nende pikkus
Valmikutel võib eraldada laias laastus kolme kujutüüpi: tiivulised, pigmenteerunud, liitsilmade ning kolme lihtsilmaga valmikud, tiibade ning silmadeta, pigmenteerunud putukad ning tiibade ja silmadeta pigmenteerumata isendid. Tiivutute ja silmitute morfide suguelundid on täielikult välja arenenud. Iga morfi ehk kujutüübi juurde kuuluvad ka vastavat tüüpi larvid, millistel kunagi pole tiibu ega silmi. Pea on suhteliselt suur, suu kohale silmade ette kinnituvad pikad, reeglina 9 lülist koosnevad tundlad. Tundlad saavutavad kuni poole kehapikkusest. Suu on suunatud alla või alla ja taha. Suised on haukamissuised
Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru. Ohtlik pigem puiduladudes (nii kütte- kui ehituspuidu), kuid ka hoonetes.Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all
kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane
Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased
Mõni liblikaröövik toitub ka loomadest ollustest- näiteks koiröövik villast ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel oleva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm
elavad Eestis, 1-2 aastat,maksimaalselt 3 • Kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema. • Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. • Paslik temperatuur 20’- 30’C • 35’C rahustab maha, 40’C on neilegi liiast • Emased parmud vajavad järglaste saamiseks verd Eluviis • Munad munevad taimelehtedele või kividele kogumikena, kust hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele pinnasele • Valmikud haaravad kaasa veetilga laskudes aeg-ajalt vette, mida imetakse imikärsa abil • Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline vastsetele • Parmude vastsed meenutavad sigareid • Väiksematest organismidest toituvad suurema osa liikide vastseid, taimtoidulised on ainult kibunate vastsed Parmude ohtlikkus • Emased on väga agressiivsed vereimejad kelle pisted on väga valusad • Võivad rünnata kõikvõimalikke loomi
loomajäänustest ning viivad toitained pinnasesse tagasi. Aednikud soosivad lepatriinusid, sest nad hävitavad lehe- ja kilptäid. Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173 Eesti Entsüklopeedia 6 lk 174 Kristjan Otti
lakkleht, metskastik, madarad. Leseleht Harilik jänesekapsas Samblarinne Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut, harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik karusammal Harilik laanik Laanekuklased Kuklased on sipelgaliik, kes ehitavad kuhilpesi, millest pool paikneb maa sees. Kuklaste toiduks on taimede seemned, lehetäide neste, metsaputukate vastsed ja valmikud. Kuklased kaitsevad puid kahjurputukate hävitamisega. Nende vaenlased on roherähn, metssiga, inimene. Laanekuklased on looduskaitse all. Linnud laanemetsas Must kärbsenäpp on laululind. Pesitseb puuõõnsuses või pesakastis. Toitub metsa kahjurputukatest. Must kärbsenäpp on rändlind. Linnud laanemetsas Käbilind on varajane pesitseja pesitseb hilistalvel või varakevadel kui käbid on küpsed, kuid seemned ei ole veel käbist välja pudenenud. Pesa punub kuuse
lindudele. Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu. Paljud putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid, nukke kui ka valmikuid. Puurindes elab ning toitub palju teisigi loomi. Neil kõigil on oma territoorium, mida nad kaitsevad rivaalide eest, kes konkureerivad sama toidu, pesapaiga või paarilise pärast. Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud peavad häälitsedes omavahel sidet. Rähnid söövad tõuke, kes puude sisse käike uuristavad
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või p...
Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad
maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne õitsemist( preparaat Decis Mega) Rohulutikad Laigud maasikatel Marjade ebaloomulik kuju Kevadel taimedel putukavõrk/kate Maasika-karilane 1mm pikkune Valgete tiibadega Tõugud imevad taimemahla Eritavad lehtedele mesikastet Mesikaste -> nõgiseente esinemine Sülglased Valge vaht -> tõugud
keha ja eriti jalgade kihulaste jalad ja suised kliimavöötmetest tundrast väga tugev suhteliselt lühikesed. troopikani, nad puuduvad vaid pikenemine. Pikad Paljude liikide emased on kõrbetes, sest vastsed elavad vees jalad langevad tuntud väga tüütavate ja ka valmikud vajavad suurt rebimise korral vereimejatena. Isased teisi õhuniiskust. Väga paljud kergesti looma loomi ei ründa. Siiski ei ole pistesääsklased toituvad küljest ära, see on vere imemine kihulaste valmikuna vaid taimemahladest, kaitsekohastumus, jaoks obligatoorne. On kuid terve rea liikide emased on mida nimetatakse
Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub sellise lille nagu mets-harakputke või salukõdriku õiel. Sealjuures tiibade roheline värv, kui lähedalt vaadata, koosneb kollasest ja mustast värvist. Tundlad on hallid valge otsaga. Isasliblikal on pea ja rind kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikal on karvad tumehallid. Areng Koiduliblika valmikud toituvad paju ja mitmesuguste lillede õitel. Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes nukk. Emane muneb munad ükshaaval mõne ristõielise taime, näiteks aas-jürilille või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad glükosinolaate. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
