Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad r...
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli raja...
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas
8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi.11 aastat kestnud vallutusretked kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis tiitli SUUR. . Aleksander saab Makedooni kuningaks
Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele. 6. Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas? (2 põhjust) 1. Antoniuse ja Octavianuse vahel puhkesid kodusõjad. 2. Suured vallutusretked andsid võimaluse väejuhtidele tõusta ainuvalitsejaks (Caesar) ja väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8. Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi lääne- ja idaprovintside vahel
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid
ISLAMI USU SÜND. PROHVET MUHAMED Islami prohvet Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat" sündis 570 a. Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks ja sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Kui ta 632.a suri, võttis tema äi Abu Bekr endale kaliifitiitli ning temast sai islamiusu peamine kaitsja. Tema surmaajaks 634. a. oli Araabia täielikult vallutatud. Kuid alles järgmise kaliifi Omari ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma. Loodi uued islami dünastiad, sealhulgas üks tähtsaim neist oli Omaijaadide dünastia Süürias, mis sai alguse 661. a. Selle pealinn Damaskus sai muhameedliku suurriigi keskuseks, mis ulatus peagi Marokost Indiani. Omaijaadid hoidsid võimu enda käes 750. aastani, kui nende asemele tulid Muhamedi onu järeltulijad, Abbasiidide dünastia, mis valitses üle 500 aasta. Peale esimese ja ainuõige prohveti surma 632 aastal, olid uue usu väljavaated veel ebakindlad
– 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupoegade sõltuvus rüütliseisuses maavaldajatest (feodaalisõltuvus), kujunes välja katoliku kiriku ühendav roll Lääne – Euroopas. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid suure osa Galliast ja panid aluse Frangi riigile. Linnade allakäik, linnad toimisid üksnes administratiivsete ja usuliste keskustena, naturaalmajandus. Kõrgkeskaeg – jõukuse kasv, lääne – eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja, linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad.
Ludwig Vaga ajal püsis riik veel ühtsena. 843 jagati riik kolmeks Verduni kokkuleppega (Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi). Ida-Frangist saksa kuningriik. Lääne-Frangist Prantsuse kuningriik ja Lõuna-Frangi riik lagunes. Seetõttu keisri tiitel kaotas autoriteedi. Riigi lagunemisega algas killustatus ja anarhia ajajärk. Killustatust kasutasid ära araablased, kes vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania, lisaks veel mitu Vahemere saart. IX sajandil algasid viikingite rüüste- ja vallutusretked. X sajandil lisandusid veel ungarlased, kel oli kiire ratsavägi 3. Ülevaade kiriku ja vaimuelust varakeskajal. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Esimene piiskop ja paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus. Keisrivõimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskopi hakati kutsuma isaks. Rõhutati püha Peetruse järglase autoriteeti ja vastutust. Gregorius Suur- tegeles usuasjadele lisaks poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes
1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse khaanide ja teiste ülikute juhtimisel.Järgnesid edukad vallutusretked.Esmalt ründasid mongolid Hiinat.Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid
Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817; 12.18. a.) · 1811 pandi Tsarskoje Selo lütseumi (kinnine õppeasutus) · Tase kõrge, kuid ebaühtlane, just õpetajate osas · Õpetati ülikoolitaseme järgi, kuid süsteemitult · Oluliseks oli direktor eelistas kirjandust sõjaväeõppustele · Luuledebüüt 15aasasena ,,Luuletajast sõbrale" (1814) · Lütseumiaastaisse mahtusid tähtsad ajaloosündmused, nt 1812 Napoleoni vallutusretked, mis mõjutasid tema maailmavaadet · Kohtus Tsaadajeviga; oma aja harituimaid mehi, kes märkas Puskini annet Pärast lütseumi (1817 1820; 18.21. a.) · Saadeti Peterburgi teenistusele, kus ta siiski end kirjutamisele pühendas · Luule on seal kus on vabadus ja vastupidi; lähendas teda dekabristidele · 2 poliitilist programmluuletust o ,,Küla" pärisorjus; üleskutse vabastada talupojad
· vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff · Teeba · orjad · vallutusretked · Thutmosis III · Ramses II · riigi võimsuse langus 7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD põhjused · püramiidid · inimese- ja · sfinks loomakujulised · palsameerimine · Amon-Ra TEADUS · muumia · Horos · kalender ja astronoomia · hing · Osiris
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Sünd ja lapsepõlv Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust. Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast, temale meeldis vestelda saadikutega, ja need, kes ootasid temalt lihtsaid lapsikke küsimusi, pidid hoopis rääkima oma maa teede, rikkuste, jõgede ja mägede kohta, ...
2. Kuninga kohtu alla andmine ja hukkamine 3. Dekreet emigrantide maade müügi kohta 4. Revolutsioonikalendri kasutuselevõtt 5. Rahvapäästekomitee Jakobiinide diktatuur 17931794: 1. Prantsusmaa sümboliks on giljotiin 2. Robespierre ja Danton 3. Marat tapmine 4. Jakobiinide terror 5. Kõrgema Olevuse kultus 6. Maria Antoinette`i hukkamine Direktoorium 17951799: 1. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks 2. Napoleoni Itaali ja Egiptuse vallutusretked 3. Napoleoni esikekerkimise algus Konsulaat 17991804: 1. Kolm konsulit 2. Vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia Keisririik 18041814: 1. "Tsiviilkoodeks" 2. Revolutsioonikalendri kaotamine
Moraal langes, levisid sõjad, vargused jneje 16. Kuidas kutsuti viikingeid L-Euroopas? (1) Normannid 17. Kuidas kutsuti viikingeid Venemaal? varjaagid 18.Mis on futhark? viikingite ruunitähestik 19.Mis on ruunikivi? Kivi, kuhu on vana germaanikirjaga peale kirjutatud 20.Mis on Valhalla? on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. 21.Mis on saaga? vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutt. 22.Viikingiretkede põhjused? (3)röövretked, vallutusretked, kauplemine 23.Nimeta kolm viikingite jumalat koos lühiiseloomustusega. (3) lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor, Freija 24.Kolm piirkonda, mille esmaavastajad viikingid olid? Gröönimaa, Ameerika, Island 25.Millised rahvad vallutasid Briti saared 10-6. saj e.Kr; 1. saj; 5. saj; 8.-9. saj; 10.-11.saj? 10.-6. saj eKr keldi hõimud; 1.saj Rooma väed; 5.saj anglosaksid; 8.-9. saj normannid; 10.-11. saj. Taani kuningad. 26.Täida tabel Islam
taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy) · Guillaume kuulutati inglise kuningaks William I (vallutaja) nime all. · Bayeux´i vaip 3.Slaavlased ja Vana-Vene riik 1)Päritolu:
Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes Kolmas vaheperiood 1070eKr-712eKr Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel Hilis-egiptus 712eKr-332eKr Egiptusest sai vallutatud rahvas Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse 332. aastal eKr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt Ahmos i ja amenhotep i Egiptus tõusis rahvusvahelise võimu ja mõju tippu Teeba linna kuldajastu Ahmos I tegi sõjakäike Nuubiasse, Süüriasse, Palestiinasse pannes aluse Egiptuse impeeriumile Mõlemad hoolitsesid Teeba kaunite templite eest Amenhotep I ajast maeti kuningad Kuningate orgu kaljusse rajatud kambrisse Thutmosis I ja Thutmosis II Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid
Uue riigi perioodil (u 15501070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt Hatsepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II. Kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja assüürlaste vallutusretked Egiptusesse, kuid egiptlased suutsid need sissetungijad riigist lõpuks välja lüüa. 5 Niiluse kingitus Egiptuse tsivilisatsiooni tekkes oli esmatähtis roll Niiluse jõel. Kõrbetest ümbritsetud Niiluse orus toimusid iga-aastased üleujutused (tavaliselt juulist kuni detsembrini), niisutades ja väetades mudaga egiptlaste põlde
aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõusu põhjused: Clodovech lasi ennast ristida. Läänegootide tõrjumine Hispaaniasse. Liitumine katoliikliku kirikuga. Frangi võimude ühendamine. b) Õitsengu põhjused: Karl Suure valitsusaeg, kultuuri õitseng
Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite rändamine , rüüste ja vallutusretked 9.sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast.Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid
Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus. Konkistadooride tulek Mehhiko vallutamist juhtis Hernan Cortes, Yucatani ps saabusid esimesed hispaanlased merehädalistena, süstemaatiline vallutus 1526 a, inkade kokkupuude 1527. kui Francisco Pizarro jõudis Ecuadori rannikule. Hispaanlaste vallutusretked põhjustaid pöördumatuid muutusi. Kõrgkultuuride loomulik areng peatati, suurepärased arhitektuurimälestused putustati, põletati raamatukogud, kirjasüsteemid vajusid unustusse, palju rahvast hukkus. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkeks kujunesid kõigepealt Itaalias. Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus. Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ühe perekonna kätte
Aleksandrit õpetas karmi käega Leonidas, kes kehtestas talle samasugused normid, nagu oli teistel poistel sõjaväes. Teda õpetas ka kuulus filosoof Aristoteles. Aleksander paistis silma erakordse otsusekindluse ja vaprusega. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi.11 aastat kestnud vallutusretked kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis tiitli SUUR. Makedoonia kuningas Philippos II Aleksandri isa Kreekast põhja pool asuv Makedoonia riik sai alguse u
otsese võimu all seisvale kirikuriigile. Lääne-Eu. politiiline killustatus: Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal. Karli pojapojad jagasid riigi aastal843 Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida- Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk.L- Eu. killustatust ja kodusõdu kasutasid ära araablased. 9. saj. lisandusid neile Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked.10. saj. lisanudsid veel ungarlased, kelle kiire ratsavägi terroriseeris aastakümnete jooksul Eu. maid. Linn.elu ja kaubandus: Lä-Eu jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik.Hispaania ja Põ- Aaf. arvukad uhked linnad olid tihedates kaubandussidemetes idamaadega.Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks.Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kasutati Rooma- aegseid teid, saunu ja veevärki.Lõ- Eu linnu hakkasid tabama sagedad piraatide rünnakud
Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp. 5. Rev. Õgib oma lapsi 6. 9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp 7. Direktooriumiaeg 8. Usurpaator,ise haaras võimu. 9. 21. Jan 1793 hukanti Louis Capet 10. Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid. 11. 1799 sai Pr. riigivorm- konsulaat, vabariik 12. Koalitsiooni sõjad:Nap. võim , rev. pidurdamine, kuningriigi taasatmine, Pr. vallutusretked Eur 13. 22 sept. 1792 kuulutati välja Pr. vabariik, uus ajaarvamine 14. ,,Sada päeva"- Napoleni teistkordne võiulolek 15. Leipzigi lahing- Eur. Rahvaste võitlus Napoleoni ülemvõimu vastu. E. Rahvaste lahing. 16. ,,Valge terror" Bourbouride rest kuningavõimu vastased, Napoleni võimu kehtestamine Eur. 17. Talleyrand ei olnud jakobiin ( Marat, Danton, Robespierre) 18. Metternichti süsteem- julgeoleku tasakaalu legitiimsuse põhimõte, Viini kongressi järel
HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse · Kujunes tugev riik 1700 a eKr, pealinnaks Hattusa. Alistasid Väike- · Igas piirkonnas jäi muidu kehtima iga ühe õiguskord Aasia. Vallutusretked Süüria ja Mesopotaamia suunas. · Tähelepanu pöörati ühendusteedele · 1595 a eKr rüüstasid Babüloni ja tegid lõpu Vana-Babüloonia · Suur Kuningatee Sandesist Susani. riigile Religioon · 13. saj eKr sõditi Süürias ja Palestiinas. Egiptuses sõlmiti Ramses · Varasem usk oli sarnane India usuga Iiga rahuleping, mis jagas Palestiina Egiptusele ja Süüria
ALEKSANDR SERGEJEVITS PUSKIN (6. juuni 1799 - 10. veebruar 1837) NB! Lisaks lugeda KINDLASTI juurde Puskinist ja eriti Lermontovist õpikust lk 138 153 (õpik = A. Nahkur ,,Barokist romantismini") 1) Lapsepõlv ja kodu Sündis Moskvas põlisaadliku pojana. Ema poolt pärines ta Abram Hannibalist, Etioopia vürsti pojast (ilmselt neeger), kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud (pärast keisri surma teenis Hannibal muide aastail 1731 1752 Eestis, esialgu sõjaväeinsenerina Pärnus, hiljem Tallinna ülemkomandandina). Puskinid kuulusid Venemaa haritud aadlisse, keda meelsasti Moskva suurilmas vastu võeti, kuid perekond oli pidevalt majandusliku laostumise äärel. Lapsi kasvatasid pärisorjad, hoidjad ja guvernandid, nii et Puskin valdas juba varakult täiesti vabalt prantsuse keelt. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad s...
Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. 2.at. ekr Babüloonia suurriigi rajas kuningas Sargon asüüriajahipargid ja Nebukadnetsari ajal rippaiad. Tsikuraadid,rippuvad aiad ja jahipargid. Rippuvad aiad ja paradiis rajati kindluste sisse. Olid esimesed kes hakkasid tegelema linnaplaneerimisega niisutus 7. Islami aiad · Islami aedade leviku tõi kaasa araablaste tihedad vallutusretked. · Islami aedade ideoloogia alusteks on prohveti õpetus, paradiisaia peegeldus ja kõrbe tingimuste karm kohalik elu-olu. Aed on taeva/paradiisi aia projektsioon maapinnale mida on kohandatud kohalikele looduslikele tingimustele. · Islami aia ideoloogia: kosmiline idee mille järgi universum koosneb kahe suure jõe poolt neljast aiast. · Kujunuds elemendid: 1) Aedu iseloomustab korrapärasus ja korduvus. Aias
Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2. Põhjused / eeldused · legendaarsed Idamaade rikkused (India, Hiina, Aafrika) · vajadus väärismetallide järele (sõjad kulukad; käibel raha) · soov leida alternatiivi kauplemisele araablastega (eriti pärast 1453. a.) · laevade areng: karavellid; kompassi kasutuselevõtt · tutvuti araablaste teadmistega geograafiast
pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma. Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel 844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele viikingitele vastupanu avaldada. Hilisemad vallutusretked (980-990) toimusid Taani kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani. Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid elama Islandile. Rootsi viikingid tegid retki Ida-Euroopa aladele. Slaavi ja soome hõimude kutsel saabusid nad Novgorodi piirkonda. Normannide retked 8
meditsiiniliste supluste pärast. Roomlaste suvekodude rajamine annab tunnistust siseturismi olemasolust. Keskajal liiguti seoses ristiusu kirikute ja kloostrite rajamisega. Sõjad vähendasid reisimist, reisijateks olid hulgused ja rändlaulikud. 13.-15. sajandil kaasnes ülikoolide rajamisega õpetlaste, arstide, kunstnike ja aadlike reisimine. Levinud olid palverännakud pühadesse paikadesse. 17.-18. sajandil toimusid maadeavastamine ja vallutusretked, mil suure saatjaskonnaga reisisid maadeuurijad. Hansa liikumine mõjutas kaupmeeste ja käsitööliste rändamist. Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja
Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis
Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega. Kristlus ülendas veini pühitsetud joogiks ning süvenes selle saladustesse õpetatud kloostrivendade vahendusel. Järgnenud islamiusuliste vallutusretked ähvardasid küll veiniaiad maa pealt minema pühkida, kuid ajapikku toibus Euroopa suurest laastamistööst ning meie õnneks taastus ka veinikultuur. Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis ning õrnadesse
käiguga. Keskaega võib jagada kolmeks: varakeskaeg (V- X saj), kõrgkeskaeg (XI-XIII saj) ja hiliskeskaeg (XIV- XV saj). Varakeskajal oli Euroopa vaene ja poliitiliselt suhteliselt killustatud. Sel perioodil kujunesid talupoegade sõltuvus rüütliseisusest maavaldajatest (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne- Euroopas. Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu. Toimus uus linnade esiletõus. Toimusid lääne- eurooplaste vallutusretked nii itta, lõunasse kui ka põhja. Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil (feodaaltsivilisatsioon). Piiskop Laoni Adalbero järgi võis ühiskonnas eristatda kolme komponenti: need, kes palvetavad (oratores), kes sõdivad
tõttu häiritud. · Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele. · Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest kaitsta alati patsiendi tervist ja elu. c. Ajalookirjutise algus Herodotus kui "ajaloo isa" Hellenismiperiood (338 30 eKr) Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr) a) Aleksander Suure võimule tõus: · Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt. · Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile. b) Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine: · V. -Aasia, Süüria ja Palestiina. · Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana. · Mesopotaamia Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud.
Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kujunesid keskajale iseloomulikud jooned (feodalism ja kiriku ülemvõim)); kõrgkeskaeg (jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnade esiletõus, vallutusretked põhja, itta ja lõunasse); hiliskeskaeg (katkuepideemia, mis põhjustas majanduslikku raskusi ja elanikkonna vähenemist. See soodustas kapitalistliku ühiskonna kujunemist). 2)Frangi riik. Riik varakeskaegses Euroopas. Selle territoorium langeb suuremas osas kokku tänapäeva Prantsusmaaga. Riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast, tõrjudes läänegoodid Hispaaniasse
liikumise suunda, mitte heli absoluutset kõrgust. Märke nimetati ,,znak" või ,,krjuk", vastavat laulmist ,,znamennoje" või ,,krjukovoe" penije. Vürstikodades tunti ka ilmalikku muusikat. 11.sajandist mainitakse sünkreetseid kunstnikke - skomorohhe. Need olid üheaegselt näitlejad, lauljad, akrobaadid, mustkunstnikud, pillimehed jne., nende etendustest lähtub hiljem nn. vene laadateater. 13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik 15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli patriarhaadist., 16. sajandil iseseisvub ka kirikulaul, aga kuni 17.sajandi keskpaigani on kirikulaul ja koorilaul ühehäälne. Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega
Otsis liitlasi. Ateena vastuseis Makedooniale- Kreeka linnriikide liit. 338 eKr sai liiduvägi lüüa Chaironeia lahingus. Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. Hellenismiperiood 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas 338-30 a eKr Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood. Pärast tema surma kujunes mitu nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia(Seleukiidide riik), Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid viimase võimu all. Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse.
) 18.-20. dünastia valitses Uut Riiki, (Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg.) 21.-24. dünastia tõi kolmanda vaheperioodi (võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel.) 25.-30. dünastia, mis valitses Hilist Riiki (egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse.) 332 e Kr. -395 valitses Kreeka-Rooma periood, (332.a e Kr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt. Edasisteks valitsejateks oli Aleksander III Suur, Ptolemaios I, Ptolemaios III ja Kleopatra VII. Egiptus oli oma asendi tõttu paremini rändrahavaste eest kaitstud kui Mesopotaamia ja kannatas seetõttu ka rüüsteretkede all vähem. Ka traditsioonid ja etniline koosseis oli Egiptuses püsivam. Samuti säilus väga kaua majanduse iseloom. Juba Vana Riigi ajal
PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv.
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv.
6) 9 nov 1799 toius Napoleoni riigipööre 7) 1795-1799 Prantsusmaa riigikorraldust nim direktooriumiajaks 8) usurpraatoriks nim Naoleon , kuna: a) 9) 21. jaanuar 1793 hukati c) Louis Capet 10) Itaalia ja Egiptuse süjakäigd algasid, kuna a)c)d) 11) 1799 alguse saanud Prants riigivorm oli b) 12) Koalitsioonisjad prants vastu toimusid, kuna sooviti kukutada Napoleoni võimu, sooviti pidurdada rev, sooviti taastada kuningriiki, alhgasid prants vallutusretked euroopas 13) 22. set 1792 Prants vabariik, ajaarvamine 14) ''sada päeva''- napoleoni teiskordne võimuloleku aeg 15) Leipzigi lahingu e rahvaste lahingu tähtus eurooplaste võitlus napoleoni ülemvõimu vastu 16) 6''valge terror'' napoleoni pooldajate hävitamine,bourbounide restauratsiooni järel tekkinud kuninga vastaste hävitamine. Sümbolvärv oli valge. 17) .
lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse. o Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadusandlust, raha ringlust ja maksusüsteemi o Verduni leping.
sultanitena valitsema hakkasid. 1071 a purustasid türklased bütsantsi ja vallutasid väike-Aasia. Mongolite vallutused: lääne poolt asusid pealetungile kristlased, vallandades ristisõjad Jeruusalemmas paikneva Kristuse haua vabastamiseks. Märksa ohtlikumaks said mongolid. 13.saj ühendas tsingis-khaan mongolid ja ta valiti suurkhaaniks. Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked. Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser. Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami. Osmanite riik: Väike aasia jäi mongolitel vallutamata, seal valitseisd osmanid ühes riigis osmanite dünastia. 14 sajand hakkas osmanite riik oma valdusi laiendama. 1453
riigikorda, anti noorsoo rikkumises kuningas, antiikaja üks kuulsamaid ja ja jumalate salgamises süüdistatuna edukaimaid väejuhte, Aristotelese kohtu alla ning mõisteti surma. kasvandik. 338. a eKr vallutas Chaironeia Platon Sokratese kuulsaim kreeklased, 334326 eKr sõjakäigud õpilane, filosoof, Ateena aristokraat, idamaadesse ning ta vallutusretked olid väga kes asutas Ateenas kooli edukad. Tema surma järel jagunes riik tema Akadeemia. Ta sõnastas oma vaateid poegade vahel kolmeks. dialoogides, milles kujutas Sokratest Herodotos "ajaloo isa", ta tegi 5. saj eKr vaidlemas sofistidega. Läbi nende algust ajaloo uurimisega. Ta kirjutas Kreeka dialoogide tuntaksegi Sokratese Pärsia sõdadest raamatu "Historia" ja uuris seisukohti
Samal ajal algas vene ühiskonna mahajäämine Euroopast, isoleeritus läänest kestis kuni 17. sajandi lõpuni ja tõi endaga kaasa umbusu ,,tundmatute" võõramaalaste suhtes. Aleksander Nevski srn. 1263 Novgorodi vürst 1236-1252, Vladimiri vürst 1252- 1263. Tõrjus sakslaste vallutusretked 1240 Neeva ja 1242 Jäälahinguga. Sai hästi läbi Kuldhordi khaaniga. Daniil srn. 1303 Moskva vürst 1263-1303. Tema ajal algas pisikese Moskva vürstiriigi esiletõus. Ivan Kalita srn. 1340 Moskva vürst 1325-1340, Vladimiri suurvürst 1328- 1340. Tema ajal hakkas suurvürsti residentsiks kujunema Moskva. On tuntud valduste suurendajana ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
