27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim
Jaapani esilekerkimise põhjused >keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed, maksusüst) >tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) koloniaalsüsteem >1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va: *Etioopia-suutis ainukesena iseseisvuse säilitada *Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks >Etapid: 1) Euroopa riikide vallutused, koostöö hõimupealikega, kohati isegi sõbralikud suhted 2) Euroopa riigid sõlmisid omavahel kahepoolseid kokkuleppeid, aafriklastega ei peetud läbirääkimisi 3) Aafrika sõjaline vallutamine >Kiire vallutuse põhjused a) majandushuvid (vajadus tooraine järele) b)Aafrika riikide omavaheline rivaalitsemine, vastastikune sõjategevus
AJALOO ARVESTUS TH 2009/2010 1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon. Keskaeg ajavahemik antiikja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile. Tunnused: 1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased 2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse 3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Col...
saj tõlgiti "Tuhat ja üks ööd", ligi 300 lugu, mis on koondatud paljude sajandite jooksul, põhinevad legendidel ja linnafolklooril. al-Idris on marokolasest maadeavastaja, kes mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas. Rekonkista (§16) mis, millal, kus, miks, kuidas lahenes, mõjud. Rekonkista oli mauride väljaajamine Hispaaniast (Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest). Rekonkistat ja ristisõdu tuleb vaadelda ühe ja sama protsessi eri osadena. Mõlemad olid vallutused, millele anti tagasivallutuse õigustus. Lõppkokkuvõttes kulus kristlastel selle ala tagasivallutuseks 700 aastat. Murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt. 13. saj alagas mauri vägede taandumine. Kujunes välja rajamaa - kord ühe, kord teise poole käes olev ala. 15. saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega
930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi
mitu ametit (keiser oli konsul, asevalitseja tähtsaimates provintsides, senati liige ning ka rahvatribuun). Ka muud riigiametnikud olid endiselt aus, kuigi mitte nii mõjuvõimsad. Senaatoriseisuse laienemine: neid määrati ka Itaalia linnadest ning hiljem provintsidestki. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele riigi asukatele, mis kaotas selle tähtsuse (eelised kadusid). Peale ta surma jätkusid vallutused (1.saj Britannia ning Traianuse ajal Daakia ning Mes). Viimaste alade kiire kaotus ei mõjutanud nende Vahemere valitseja tiitlit. Stabiilsus tulenes Rooma rahust: Rooma riigi tagatud rahust ja julgeolekust. Sõjaväel toetus kogu Rooma impeerium. Mariuse reformist alguse saanud palgasõdurvägi kujunes lõplikult välja Augustuse ajal. Sellest hoolimata säilisid ülesehitud, relvastus ning võitlustaktika. Leegion peamine väeüksus, ~5000 meest, Augustuse ajast 25 leegioni, kes
Algasid Saksa- NL kaubandusläbirääkimised ja ehkki Prantsusmaa ja UK tegid hilinemisega katset taastada Esimese MS aegset Kolmikliitu, saabus saksa välisminister Joachim von Ribbentrop visiidile Moskvasse. Saksa eesmärk oli elimineerida Poolast kumav oht ja teha algust Lebensraumi eluruumi vallutamisega idas. Kui läbirääkimised algasid, oli selge, et nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidul on sihikul suured territoriaalsed vallutused, milleks tuleb Poola ja Ida- Euroopa ära jagada. Nõukogude-Saksa mittekallaletungi leping kirjutati alla ja 23. augustil 1939 kuulutati ta välja. Tõeline sisu oli aga kirjas salaprotokollis, kus olid fikseeritud Poola ja Soome ning Eesti, Läti, Leedu jagamise üksikasjad. 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril blitzkrieg is Poola vastu. Esimesed ettevalmistused sõjaks olid alanud juba augustis ja 1
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
Linnusesse lubati preestrid. Kuid ulatuslik ristimine jäi ära, kuna eestlased võtsid preestrid pantvangi ning vaenuvägi kiirustas tagasi Viljandit piirama. 1211 suvi eestlaste vasturetk, piirati Toreida linnust (Sakala, Ugandi, Saaremaa, Läänemaa malevad piirasid). Riiast tuli Toreidale abiväge. Saarlaste laevastik jäi lõksu ja pidid mööda maismaad põgenema, kaotasid 200-300 laeva. Vastasleer tundis end kindlalt ning vallutused jõudsid isegi üle Emajõe, isegi Järvamaale. 1211 sügis kuni 1212 hakkab teadaolevalt esimene katkuepideemia Eesti ja Läti aladel, mis nõrgestasid sõdalasi 1212 kevad eestlased, liivlased ja latgalid sõlmisid omavahelise Toreida rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat. 1210, 1212 Eestisse tungisid kahel korral Vene väed 1210 venelased piirasid Otepää linnust, võtsid lunaraha, läksid ära. Otepäälased ostsid end 80 kg hõbedaga välja.
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Rajati ka niisutussüsteeme. 9. sajandil aga hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad lahku lööma ja tekkisid mitu sõltumatut ja omavahel tülitsevat kalifaati. Juba ammu elasid Kasahstani steppides türklaste hõimud. Neid nimetati hõimupealiku järgi ka seldzukkideks.11. sajandil tõusid türgi-pealikud võimule Kesk-Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi. Bagdad kuulutas türklaste pealiku oma peamiseks abiliseks ehk sultaniks. Türklaste vallutused jätkusid. Nende kätte langesid Kaukaasia ja suur osa Väike-Aasiast. Türklaste riik ei püsinud aga kaua, sest riigis tekkisid sisetülid. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed
2) Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) ,,Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel ,,maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine. Kristliku misjoni vajadus. - Juriidiline argument: Paavsti ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. - Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse.
germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad, varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused. 3. FRANGI RIIK Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte. Karl Martell (8
Belizaros saadeti 545 taas It´sse, ent talle ei antud piisavalt varustust ülestõusu mahasurumiseks. 546 vallutasid idagoodid Rooma tagasi. Püsiva edu saavutamiseks oleks läinud vaja tuduvalt suuremat sõjaväge. 552 saabus It´sse Nasrese juhtimisel tunduvalt suurem bütsantsi sõjavägi. 554 oli It ja osa Lõ – Hisp taas B käes. Rooma impeerium oli taastatud. Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos
- ajalised faktorid 1) Ladina keele levik impeeriumis, kokkupuuted kohalike keeltega: regionaalsed eripärad 2) Alates 3. saj pKr impeeriumi nõrgenemine, keeleliste erinevuste süvenemine 3) Impeeriumi lagunemisel (476), dialektide tekkimise algus Ühtse romaania lagunemine "Suur rahvasteränadmine"- germaani seisukohalt (Völkerwanderung) = "Barbarite sissetung"-Rooma imp seisukohalt 375 pKr hunnide sissetung Kesk-Aasiast germaanlaste aladele- germaanlaste liikumine 568 pKr langobardide vallutused Euroopa keskuse nihkumine Vahemerelt Euroopa mandrile. Eraldumine idamaade kultuurist Germaanlased- põhilised ümberasujad Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3
Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. 3.Leida Vergiliuse ja Titus Liviuse loomingu sarnaseid jooni. Millest võisid need tingitud olla? Mõlemad olid sarnased kreeka eepostele sisaldavad pigem legende kui ajaloolist tõde. Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile-
Augustuse meelest oli aga kunsti ja kirjanduse peamine ülesanne Rooma võimsuse ülistamine. Ta uskus, et on pannud aluse kestvale õnneajastule, ning soovis et see jäädvustuks ka kultuuris. Rooma kirjanduse ajaloos tuntakse Augustuse aega kuldse ajastu nime all. 3.Leida Vergiliuse ja Titus Liviuse loomingu sarnaseid jooni. Millest võisid need tingitud olla? Mõlemad olid sarnased kreeka eepostele –sisaldavad pigem legende kui ajaloolist tõde. Kandev mõte oli ehtroomalik- Rooma vallutused on jumala tahe. Titus Liviuse teoste alusel kujunes roomlaste ettekujutus ajaloost. 28.Peatükk. Rooma kunst 1.Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem? Põhjendada oma arvamust. Mind võlub amfiteater Colosseum. Ta on maailma suurim, ning on säilinud tänapäevani. Sellel pole katust, ning rooma ehitajad leidsid originaalse lahenduse- päikesepurjed. Sinna mahtus inimesi 56 000, oli 4-korruseline, poolsammaste kapiteelidel on kasutatud eri stiile-
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
vilistititega. 1 Tema valitsemisaega on samuti dateeritud 1010-971 e.m.a. või 1004-965. Taaveti järeltulija oli tema poeg Saalomon (965-932 e.m.a.), kes tegeles peamiselt siseprobleemidega, arendas kaubandust, mis muutus kuninga monopoliks. Tema ajal ehitati Jeruusalemmas tempel Jahvele. Pärast Saalomoni surma ühendatud riik lagunes pärast Saalomoni surma taas. Pidevad võitlused Juuda ja Iisraeli vahel 1.2. Assüüria ja Babüloonia vallutused Juuda liitlasriik Assüüria vallutas Sargon II juhtimisel 722 .a. e.m.a. Iisreli. Suur osa elanikkonnast (27 800 perekonda), peamiselt ühiskonna jõukam osa küüditati Assüüriasse. Lõunas asuv Juuda riik muutus Assüüriast sõltuvaks, kuid püsis kuni 598.e.m.a., mil Uus- Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II riigi alistas. Pärast juutide ülestõusu 587.a. piiras Nebukadnetsar Jeruusalemma ümber ja pärast vallutamist purustas linna täielikult, s.h. Jahve templi
Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I 1721 "Imperator", Vene Keisririik Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). 16.saj Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V impeerium - Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine
Katastrikaardid- esimesed Soome ja Saksamaa kohta. 15. Eesti haldusjaotus muinasajast kuni 1561 Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad kihelkonnad. Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad. Maakonnad olid Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Rävala, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Virumaa. Iseseisvad kihelkonnad olid Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. 13. saj vallutused Põhjala ristisõja ajal Eestlaste muistse vabadusvõitluse käigus sakslaste ja taanlaste poolt, moodustati uut tüüpi feodaalsed omandisuhted. Uued maaisandad õid kaasa tavad- maade läänistamise näol. Endised muinaskihelkonnad jagati väiksemateks kiriklikeks haldusüksusteks, kusjuures geograafiliselt tugines see jaotus sageli varasematele linnusepiirkondadele. 1227. aastat loetakse muistse vabbadusevõitluse lõpuks. Selleks ajaks olid Eestis moodustatud vallutajate poolt: Taani
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas. Vabariigi lõpuks olid kõik Vahemere maad Rooma võimu all. Roomlased pidasid oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis igaühega kokkuleppeid. Seetõttu olid kõikide riikide sõltumistingimused erinevad, mis takistas ühist vastuhakku Rooma vastu.
Rootsi pool. Oli väga julge, kutsuti Liivimaa Hannibaliks. Salk piirati sisse ning nad said lüüa. Ellujäänud hukati. Jam Zapolski vaherahu -1582: Venemaa ja Poola vahel. Venemaa sai tagasi kõik poolakate poolt vallutatud vene alad, kuid pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita võimu alla. Pljussa -1583: Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja- Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS Sigismund Augusti privileeg: Poola aeg Lõuna-Eestis. Tagas aadlikele nende endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk säilis ning kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Asehaldur: Kõrgeim ametiisik. Presidentkond : Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks
saj I pool – 4. saj eKr • 2. saj eKr • Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike-Aasiasse • markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik) • Ühiskonnakorraldus: eliit, kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus • Oppidumid ehk kindlustatud asulad Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku • Rooma vallutused – Gallia, Briti saarte lõunaosa, soov tungida üle Reini jõe • Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele • Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania • Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia) • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani
aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda. Marius Mariuse sõjaväereform, otsis tuge rahvakoosolekult Sulla toetus senaatoritele; 82 eKr kehtestas I riigimehena vägivaldselt ainuvõimu Marius ja Sulla võistlesid omavahel, samal ajal toimus Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kuid rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele kodakondsus. Triumviraat Crassus, Pompeius ja Caesar, moodustasid riigi juhtimiseks liidu Pompeius vallutused Väike-Aasias ja Süürias Caesar alistas Gallia Crassus langes Aasias sõjakäigul, teiste vahel puhkes sõda, Caesar hõivas Rooma, purustas Pompeiuse väe, Pompeius üritas põgeneda, tema toetajad tapsid ta. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja, laskis end nimetada diktaatoriks, suur osa nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega, senaatoritest vandenõulased tapsid ta 44 eKr. Antonius ja Octavianus Caesari pooldajad, läksid tülli
orienatlistika (ehk idateaduse) arengut II Koloniaalvallutused ja imperialism · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloniaalvallutus aktiveerus 19.sajandil, kui hakati jagama/vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni ajast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majanduslik mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust. · Miks kolooniaid vallutati? a) Liigse rahvastiku väljaviimiseks b) Kolooniate omamine oli prestiizne c) Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine d) Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus e) Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). f) Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne · 18
Eesti meeste töödes kaunistatud käsitööd. • Märkimisväärsem on Lääne-Saaremaa, mida on mõjutanud suhted Kuremaa ja Kotlandiga. Talumajandus ja külad • 2000. aastat olnud eestlaste elu aluseks põllimajandus ja oli nende põhitegevuseks loomapidamine ja põlluharidus andis peamise elatise kuni 20.sajandi keskpaigani. • 13.sajandist tänu sakslaste ja taanlaste vallutused eesti aladel muutsid siinse põllumajanduse arengut ja mõne sajandiga muudeti talupojad sunnimaiseks pärisorjadeks ja hakkasid sõltuma mõisnikust, kellest sõltus kogu elu. • 1/3 oma tööjõust pidi talu kulutama mõisa põllul. Selleks palgati sulaseid endale appi. • 18.sajandil hakkasid väikesed muutused toimuma ja levima uuendused, milles alguses mõisad osa võtsid nt viljavaheldus süsteem ( ei kasvata ühte sorti põllul),
saj eKr ja asus Latiumi maakonnas (latiinid). Rooma linn asutati aastal 753 eKr. Usuti, et selle asutajateks olid Romulus ja Remus. Legendi järgi valitsesid linna seitse kuningat, kellest kolm viimast olid etruskid. Viimane oli Tonquinius Superbus (samas, esimene oli Romulus, kes oli latiin). 4.saj eKr rajati linna ümber müür, kuid enne seda oli rajatud juba kapitoolium (vt mõistet) ja foorum (vt mõistet). Rooma vabariigi valitsemine. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine (vaata ka lisateksti lk 41) ning vallutussõdade tagajärjed (orjad, talupoegade laostumine, elukutseline palgasõjavägi)- Sealne kodanikkond jagunes kaheks- patriitsid (vt mõistet) ja plebleid (vt mõistet). Roomlased nimetasid oma riiki res publica'ks (ehk vabariigiks), mis hakkas tähistama vabariiklikku riigikorda. Riiki juhisid magistraadid (300 tk) ja senat. Tähtsamad ametimehed olid konsulid.
keda maavaldajad tööle palkasid. Kui leiti maaki, kutsusid maaisandad vanematest kaevanduspiirkondadest inimesi tööle. Varajane kaubandus Varakeskaegsest kaubandusest palju ei teata, Vahemerel jätkus pärast Rooma langust kaubandus. Ka Itaalia vajas kaubandust väljastpoolt. Suure osa moodustasid luksuskaubad ülikud olid ainsad, kes suutsid midagi osta, samas kui talud proovisid rahuldada ainult oma vajadusi. Luksuskaubad pärinesid Oriendist, araablaste vallutused tõid idamaa kaupa Euroopale lähedale. Sellised kaubad on väikesed ja kallid neid on lihtne transportida, aga väärtus on suur. Need oli peamiselt kangad, vürtsid, viirukid ja kullasepatooted. Kauplesid peamiselt süürlased ja juudid. Kaupmees liikus enda kaubaga kaasa rändur ei saanud aga olla ühiskonnas kõrgel positsioonil. Juutidele oli antiikajast omane kogukondsus tekkisid juutide kaubanduslinnad. Juudid olid peamiselt Bütsantsi kodanikud, millele kuulus Orient
Pärast viimase surma lagunes kuningriik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722. a eKr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. Saalomonlik otsus õiglane otsus, selline, millega on kõik rahul. Saalomon ja Seeba kuninganna., (5)u 50-aastane juutide Paabeli vangipõli (suur osa rahvast küüditatid Babülooniasse) ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 eKr valmis teine tempel, toora (5 Moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj eKr, Aleksander Suure vallutused 322. a eKr. (6)hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (12863 eKr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (374 eKr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70. a pKr (alles on vaid läänemüür ehk ka nutumüür, selles kohas ollakse Jumalale kõige lähedamal). 132-135 Bar Kochba ülestõus ja juutide küüditamine. (7)4.sajand Kristlus riigiusundiks: juudivastasus (8)638 islamiusulised valitsejad raamaturahvas
24 Allikaid nende kohta on neilt endilt ja eurooplastelt: safaviidide ajal hakkas Euroopa Aasiaga rohkem suhtlema. Viimane iraanlaste impeerium. Riik tekkis Safavia ordust, mis 13. sajandil Azerbadzaani aladel ühe iraani väikerahva poolt loodi. Türgistuti, ordu muutus võimsaks ning nendega liitusid mingid teised tagakiusatud siiidid. 1491 kuulus Ismail Safavia ordu etteotsa ning 1501 kuulutas end esimeseks Iraani sahhiks. Julmad vallutused toimuvad Iraani aladel. Kõrval tuõuseb Türgi, kes neid ida poole tõrjub - Safaviidid keskenduvad Pärsia kultuurile. 16. sajandil Safaviididele tõusevad ohud nii idast kui läänest. Türgi on nendest tähtsaim: vallutati Ungari, piirati Viini ning sõda safaviididega läheb türklastel samuti hästi, saadakse mõned alad ja tehakse rahu, kuna lõplik purustamine oleks liiga keerukaks osutunud. Safaviidid said omakorda loa vabaks liikumiseks oma pühades paikades, mille loovutasid
väiksema ulatusega arheoloogilisi kultuure, millest tuleb juttu järgmises pikemas loengukursuses. Küll aga mainin siinkohal mõningaid hilisneoliitilisi arenguid. Viljelusmajanduse arenedes ning sobilike maade väljakurnamisel tekkis vajadus uute asumisalade järele. U 30002000 eKr oli Euroopas rahutu aeg. Osa mõjusid levis ideede kaudu ent aset leidsid ka rahvaränded ning vallutused. Sel perioodil levisid venekirvekultuurid, millele on iseloomulikud kivist, hiljem vasest venekirved ning nöörkaunistusega keraamika. Viimasest ka kultuuri paralleelnimetus nöörkeraamikakultuur. Ulatusid Kesk-Rootsi, Norrasse, Taani, Soome lõunaossa, Kesk-Saksamaale, Poolasse, Sveitsi, Eestisse, Lätisse, Ülem- ja Kesk-Volgani välja. Selleski eristatakse rida lokaalseid ilminguid: näiteks Taanis nimetatakse seda üksikhaudade kultuuriks, Ida-Euroopas Fatjanovo kultuuriks jne
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud:
450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele). Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille
ajaks islamiusku pöördunud araablaste sõjavägi Palestiina ja Jeruusalemma. Järgmised 450 aastat oli see islami impeeriumi osa. 661. aastast valitses impeeriumi Umayaadide dünastia, kes elas Damaskuses, peale 750. aastat Abbasidid Bagdadist. Juutide rahulolematus bütsantslaste läbiviidava sundristimisega oli põhjuseks, miks juudid araablasi kui vabastajaid vastu võtsid. Islamiuurijate koolkond, keda tänapäeval halvustavalt revisjonistideks sõimataks, arvavad, et araablaste suured vallutused aastail 9 63050 Lähis-Idas toimusidki juutide otsesel eestvedamisel, kes lootsid seeläbi Jeruusalemma tagasi saada. Islami allikate järgi tärkas islamiusuliste ja juutide omavaheline ebasümpaatia kohe islami sündides. (Ibid.) 623. aastast muutusid koraani ilmutused juutide suhtes negatiivseks, neid süüdistati tõelise pühakirja võltsimises, neid võrreldi toorat seljas kandvate eeslitega, lõpuks aga ahvide ja sigadega
saj Euroopas domineerivad kaubanduses protestantlikud Inglismaa ja Holland, 3) teaduslikku mõtlemist, 17. saj "teadusrevolutsioon" = loodusteaduste areng toimub protestantlikul Inglismaal, 4) demokraatia arengut (Sveits, Holland, Inglismaa, Rootsi). Peale Vestfaali rahu hakkab usuline sallivus tasapisi kasvama! Türgi võõrausuliste oht ning ekspansioon Euroopasse. Suleiman Tore vallutused (1520 55), ähvardab Karl V riiki (Ungari). Türklaste uus ekspansioon 1680ndatel (mh Viini piiramine). Renessanss mõjutas eelkõige kõrgklassi elu, teatud sekulariseerumine, humanism, väljendub igas eluvaldkonnas renessanssi fenomen on makjavelism (N. Macchiavelli) eesmärk pühitseb abinõu moodsa tsiviliseerumisprotsessi algus (lauakombed, esteetika), häbitunde tekkimine
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
a kroonimine keisriks · saj. Karolingide riigi lagunemine eri kuningriikideks. 962 a. keisritiitel Saksa kuningatele (Otto I kroonimine) o Otto I 982 "Romanorum imperator augustus" o 1 versioon tiitlist algas: "Võitmatu Caesar ja Imperaator Augustus" Varauusaegsed Euroopa impeeriumid · Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). · Viimane küsitav juba ammu. 16. saj. Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust). Neid vallutusi õigustati kolme põhiargumendiga: I. juriidiline argument · 1493 paavst Alexander VI "donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle
1900 selgus, et Saksamaa jõuab veelgi rohkem sõjalaevu ehitada ning võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi Saksamaal valmima 1917´ks aastaks 38 liinilaeva ja 52 ristlejat. Koloniaalpoliitika Esimesed kolooniad omandas Saksamaa 1882 aastal Lääne- Aafrikas Togos. Lübeck´i kaupmees Lüderitz ostis kohalikelt hotentottidelt kahesaja vana vintpüssi eest maatüki, mille kinkis Saksa keisrile. Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks. Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas. Kokku oli 4 piirkonda. Lähis-Ida Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis-Itta. 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö."palverännaku Issanda hauale" Eesmärgiks oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi
ilmutuse. 2. Väärtustamine. Väärtustatud hinge surematus; vagadus; jumala kartlikus. 3. Aja käsitlus. Aeg on lineaarne, kulgeb pöördumatult sirgjooneliselt, sellel on algus ja lõpp. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIJOONED Keskaeg- ,,medium aevium". Keskaeg algas 476 Lääne-Rooma langemisega. Keskaja lõpuks on pakutud erinevaid daatumeid 1453 Konstantinoopoli langemisega, Bütsantsi lõpp, türklaste vallutused. 1492 Columbuse esimene reis, seotud suurte maailma avastustega. Leiti teid idamaadesse. Maailma avastuse tõttu tekivad koloniaalimpeeriumid. Kristlus jõuab Ameerikasse. 1517 reformatsiooni algus; Martin Lutheri väljaastumised; protestantismi tekkimine. 1640-1660 Inglise revolutsioon; parlamentalismi tekkimine. Keskaja filosoofia puhul rõhutatakse teatud tunnusjooni mitte ajalisi jooni. Põhitunnused: 1. Tugev seotus religiooniga
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
Varauusaegsed Euroopa impeeriumid. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Tegelikult ei valitsenud Euroopa üle, ei valitsenud isegi Saksamaa üle. Tunnustati teda kui millegi poolest teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad polnud tema käsualused. Voltaire'i sarkasm : ei ole ,,püha", ,,rooma" ega 'keisririik' (impeerium). 1. sajandil oli maailma võimsaim riik Hispaania, sest tal olid suured vallutused Ameerikas uus tõeline impeerium. Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortes vallutas paari aastaga Asteekide riigi (Mehhiko), mis pidas end samuti maailmariigiks. Pizarro vallutas Peruu (Inkade impeeriumi). Ameerika vallutuse õigustamine : juriidiline argument. 1493 paavst Alexander VI ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale (Kastiiliale): suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. 1494. aastal lahendas konfliktid
2.2.Terviklik kvaliteedijuhtimine (Total Quality Management - TQM) TQM sai alguse Jaapanist 1950.-ndate alguses ning meetodi rajajaks loetakse W. Edwards Demingut. Deming andis 1950. ja 1960. aastatel olulise panuse Jaapani majandusliku edu ülesehitamisele. Tihe rahvusvaheline konkurents, kasvav tarbija mõjuvõim, teatud firmade ja toodete diskrimineerimine ja teiste eelistamine tarbija poolt, jaapanlaste vallutused turul see kõik tõi kaasa nn. kvaliteedi juhtimise ,,revolutsiooni". Tippjuhid hakkasid mõistma kvaliteedi kui konkurentsistrateegia nurgakivi tähtsust. Jõuti arusaamisele, et vaieldamatult on just kvaliteet põhiline tegur , millele partnerlus toetub. Samm sammult arenes kvaliteedi funktsioon ise, alates toodangu inspekteerimisest kuni statistilise kvaliteedi kontrollini . 1960. aastateks jõudis areng Lääne maailmas tasemeni, mida nimetati ,,terviklik kvaliteedi kontroll" . 1980
enda alla vallutada, meelitades enda poole Hisp ja UK- kõik tahtsid Meh.võlgasid tagasi- siiski loobusid kaasa löömast. 1861 viis Pr.maa oma armee Mehhikosse- vallutas suure osa riigist. 1863 vallutati Mexico City. Meh trooni pakuti Austria Hapsburgile maximilianile, kes hakkas ennast pidama Meh.keisriks. Käiku tuli aga Monroe doktriin. 1865 USA sekkus pr.vastu(varem ei saanud kuna toimus kodusõda). Nap III tõi oma väed vlja. Max langes vangi- lasti maha(seda pandi pahaks). Prantsusmaa vallutused Alžeerias ja Vietnamis. Hollandi Ida-India kolooniad (Indoneesia). 19.saj alguseks võttis kol.võidujooksust osa ka Holland. Hollandi-India->Indoneesia. "Aafrika jagamine" (1881-1914): esimesed koloniaalvaldused, Londoni Aafrika Assotsiatsioon, Mungo Park, Burton, David Livingstone ja Henry Stanley 1652 pani Holland alguse Kapi kolooniale, oli ka teiste riikide omasid varasemalt, kuid need olid alles eeletapis. Enne 18.saj suurt midagi Aafrikast ikkagi ei teatud.
keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli sõna superstraat. 2. loeng Kõik elus keeled muutuvad kogu aeg Keelte muutumist uurivad 1. Ajalooline keeleteadus:
Hea geograafilise asendi tõttu oli Eesti sajandeid 600. a. meelitavaks palaks naabritele. Siin võimutsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja venelased. Toimus rahva vägivaldne ristimine ja raskeim orjaaeg. Hävitati Eesti rahva varandus, vabadus, võeti ära tema maa ja aeti välja kodust. Rootsi valitsus meie maal 17. sajandi alguses toimus 1600. aastal Liivimaa pärast alanud Poola-Rootsi sõda. Võitjaks jäi Rootsi, kes oli aastaks 1625 alistanud kogu Mandri-Eesti. Rootsi vallutused seadustas Altmargi vaherahu (1629). Kui võim lõpuks üle maa rootslaste kätte jäi, olid sõjad ja taudid aastakümneid maad rüüstanud ja elanikkonda hävitanud ligi 2/3 võrra. Hinnatakse, et eestlaste arv oli langenud umbes sajale tuhandele. See oli üks rängematest madalpunktidest eestlaste ajaloos (teine järgnes umbes sada aastat hiljem, peale Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega
Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. (Jan Vazinski vaherahu ^.^). 1583 Pljussa - Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Sigismund Augusti privileeg - Poola kuninga järgi nimetatud Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Asehaldur - kõrgeim ametiisik. Presidentkond - Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi, kuigi nende võimupiirid olid kitsad, põhiliselt juhtis ta aadli ratsaväge. Vojevoodkond 1598 - 1598 nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
